Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Kpeei ni Kanyaa Mɔ Kɛha Suɔmɔ kɛ Nitsumɔi Kpakpai

Kpeei ni Kanyaa Mɔ Kɛha Suɔmɔ kɛ Nitsumɔi Kpakpai

“Nyɛbaa Miŋɔɔ, . . . ni Maha Nyɛ Hejɔɔmɔ”

Kpeei ni Kanyaa Mɔ Kɛha Suɔmɔ kɛ Nitsumɔi Kpakpai

KƐJƐ Toronto kɛtee Tokyo, kɛjɛ Moscow kɛtee Montevideo lɛ—Yehowa Odasefoi akpekpei abɔ kɛ amɛnanemɛi keɔ yuu kɛyaa amɛ jamɔhei lɛ shii abɔ daa otsi. Mɛi ni fata nɛkɛ aŋkroaŋkroi nɛɛ ahe ji hii ni tsuɔ nii waa ni yɔɔ ŋamɛi kɛ bii, ni etɔ amɛ waa yɛ gbi muu fɛɛ nitsumɔ sɛɛ; ŋamɛi kɛ nyɛmɛi ni tsuɔ nii waa ni amɛbii bibii fata amɛhe; oblahii kɛ oblayei ni yɔɔ ekãa ni ehi skul gbi muu fɛɛ; mɛi ni egbɔlɔ ni he waaa tsɔ ni ebiɔ ni amɛnyiɛ blɛoo yɛ hewaa kɛ piŋmɔi lɛ ahewɔ; okulafoi kɛ awusãi ni yɔɔ ekãa; kɛ susumai ni ehao ni miishɛjemɔ he miihia amɛ lɛ.

Yehowa Odasefoi nɛɛ kɛ gbɛfaa gbɛ̀i babaoo tsuɔ nii—kɛjɛ oketekei ni joɔ foi waa nɔ kɛyashi tejii anɔ; kɛjɛ tsɔnei ni nyiɛɔ shikpɔŋ lɛ shishi lɛ anɔ kɛyashi tsɔnei wuji anɔ. Ebiɔ ni amɛteŋ mɛi komɛi afo faai ni báa yɔɔ mli, yɛ be mli ni ebiɔ ni mɛi krokomɛi aŋmɛ amɛtsui shi yɛ maji wuji amli gbɛjegbɛi ni akɛ enɔ tsɔnei akudɔmɔ woɔ mɔ mli la waa lɛ amli. Mɛni hewɔ gbɔmɛi nɛɛ fɛɛ kɛ mɔdɛŋbɔɔ babaoo woɔ mli lɛ?

Nɔ hewɔ titri ji akɛ Kristofoi akpeei ní aaaya ni akɛ he aaawo mli lɛ ji gbɛ ni he hiaa ni atsɔɔ nɔ akɛ jamɔ haa Yehowa Nyɔŋmɔ. (Hebribii 13:15) Bɔfo Paulo tsɛ yiŋtoo kroko hu yisɛɛ beni eŋma akɛ: “Nyɛhaa wɔyɔseyɔsea wɔhe, koni wɔhiɛ adɔ suɔmɔ kɛ nitsumɔi kpakpai ahe, ni wɔkakwa wɔhe naabuamɔ, . . . shi moŋ wɔwowoo wɔhe ŋaa, ni titri lɛ akɛni nyɛnaa akɛ gbi lɛ miibɛŋkɛ nɛɛ.” (Hebribii 10:24, 25, wɔma efã ko nɔ mi.) Paulo miima lalatsɛ David henumɔi lɛ anɔ mi yɛ biɛ, mɔ ni lá akɛ: “Mimii shɛɔ mihe, kɛ́ akɛɛ mi akɛ: Ba ni wɔtee Yehowa we lɛ!”—Lala 122:1.

Mɛni hewɔ Kristofoi amii shɛɔ amɛhe yɛ amɛkpeei ashishi ni amɛaahi lɛ he lɛ? Ejaakɛ mɛi ni yɔɔ kpeei lɛ ashishi lɛ jeee nikwɛlɔi kɛkɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, kpeei lɛ haa amɛnáa hegbɛi koni amɛkɛle amɛhe. Nɔ ni henaabuamɔi nɛɛ feɔ titri ji, ekɛ nihamɔ hegbɛi haa, jeee ni nine ashɛ nɔ kɛkɛ, agbɛnɛ hu koni wɔwowoo wɔhe ekãa ni wɔjie suɔmɔ kpo ni wɔkɛ wɔhe awo nitsumɔi kpakpai amli. Enɛ yeɔ buaa kɛfeɔ kpeei lɛ nifeemɔi ni tswaa mɔ emaa shi. Kɛfata he lɛ, Kristofoi akpeei ji gbɛ̀i ni Yesu tsɔɔ nɔ ehaa eshiwoi lɛ baa mli lɛ ateŋ ekome akɛ: “Nyɛbaa miŋɔɔ, . . . ni maha nyɛ hejɔɔmɔ.”—Mateo 11:28.

Miishɛjemɔ kɛ Mɔ Hesusumɔ Abobaahe

Yehowa Odasefoi yɛ yiŋtoi kpakpai ni amɛaadamɔ nɔ amɛna amɛkpeei lɛ akɛ eji nɔ ni haa mɔ hejɔɔmɔ loo ehaa mɔ mii shɛɔ ehe. Nɔ kome ji akɛ, akɛ mumɔŋ niyenii haa yɛ be ni sa mli kɛtsɔ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ nɔ. (Mateo 24:45) Kpeei hu tsuɔ nitsumɔ ko ni he hiaa he nii kɛfeɔ Yehowa tsuji Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsɔɔlɔi ni he esa ni yɔɔ ekãa. Kɛfata he lɛ, yɛ Maŋtsɛyeli Asa nɔ lɛ, mɔ baanyɛ aná nanemɛi akuu ni jieɔ mɔ hesusumɔ babaoo ni suɔmɔ yɔɔ mli kpo, ni efee klalo ni miishwe koni amɛkɛ yelikɛbuamɔ kɛ miishɛjemɔ aha mɛi krokomɛi ni amɛhao lɛ.—2 Korintobii 7:5-7.

Enɛ ji Phillis, ni ji okulafo ko ni wu gbo beni ebii lɛ ateŋ mɔ kome eye afii kpaanyɔ ni mɔ kroko lɛ eye afii enumɔ lɛ niiashikpamɔ. Beni etsɔɔ bɔ ni Kristofoi akpeei kɛ hejɔɔmɔ baha lɛ kɛ ebii bibii enyɔ lɛ mli lɛ, ekɛɛ akɛ: “Eji miishɛjemɔ nɔ̃ akɛ aaaya Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ ejaakɛ daa nɛɛ nanemɛi heyelilɔi jieɔ suɔmɔ kɛ mɔ hesusumɔ kpo kɛtsɔ fuamɔ, Ŋmalɛ mli sane hesusumɔ, loo nine he ni ashwishwiaa lɛ nɔ. Eji he ko ni misumɔɔ akɛ mahi jɛi daa.”—1 Tesalonikabii 5:14.

Beni Marie etsɔ opireshɛn wulu ko mli sɛɛ lɛ, datrɛfonyo ni kwɛɔ lɛ lɛ kɛɛ akɛ kɛ hoo kwraa lɛ ebaahe otsii ekpaa dani ehe baawa lɛ. Yɛ Marie tsamɔ lɛ mli klɛŋklɛŋ otsii lɛ amli lɛ, enyɛɛɛ eya kpeei. Datrɛfonyo ni kwɛɔ lɛ lɛ yɔse akɛ eshwɛɛɛ taakɛ efeɔ yɛ be ni eho lɛ mli lɛ. Beni datrɛfonyo lɛ yɔse akɛ eyaaa kpeei lɛ, ewo lɛ hewalɛ koni eya. Marie ha hetoo akɛ ewu ni kɛ lɛ bɛ hemɔkɛyeli kome mli lɛ ebasumɔŋ koni eha eya kpeei lɛ yɛ egbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ ni esusuɔ he lɛ hewɔ. No hewɔ lɛ datrɛfonyo lɛ ŋma mla naa gbɛtsɔɔmɔ ni “miifã” Marie koni eya Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ kɛha hewalɛwoo kɛ naanyobɔɔ ni tswaa mɔ emaa shi. Marie mu naa akɛ: “Beni mitee kpee kome sɛɛ lɛ, mihe wa mi waa. Mibɔi niyeli, miwɔ jenamɔ fɛɛ, ehe ehiaaa ni makɔ tsofa kɛha hewaa kpitiokpitio, ni mibɔi ŋmɔlɔ ekoŋŋ!”—Abɛi 16:24.

Mɛi ni bɛ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ naa suɔmɔ mumɔ ni ajieɔ lɛ kpo yɛ kpeei ashishi lɛ. Kɔleji nikaselɔ ko hala akɛ ebaakwɛ Yehowa Odasefoi anifeemɔ nii jogbaŋŋ bɔni afee ni ekɛŋma eklas nifeemɔ ko ni kɔɔ adesai ashihilɛ he nikasemɔ he. Eŋma yɛ ewolo lɛ mli yɛ nɔ ni kɔɔ shihilɛ ni yɔɔ kpeei lɛ ashishi lɛ he akɛ: “Miishɛɛ ni akɛhere mi atuu lɛ . . . sa hiɛ jogbaŋŋ. . . . Naanyobɔɔ su ni Yehowa Odasefoi yɔɔ lɛ ji su ko ni ale jogbaŋŋ kɛ nɔ ni misusuɔ akɛ no ji shihilɛ lɛ fã titri ko.”—1 Korintobii 14:25.

Kristofoi asafo lɛ ji mumɔŋ abobaahe yɛ nɛkɛ jeŋ ni haomɔi yɔɔ mli nɛɛ mli. Eji toiŋjɔlɛ kɛ suɔmɔ abobaahe. Kɛtsɔ kpeei ashishi ni ooohi nɔ lɛ, bo diɛŋtsɛ obaanyɛ oná anɔkwale ni lalatsɛ lɛ wiemɔi lɛ ji lɛ amli niiashikpamɔ akɛ: “Kwɛ bɔ ni ehi, bɔ ni eyɔɔ fɛo, kɛ́ nyɛmimɛi fee ekome kɛhi shi lɛ!”—Lala 133:1.

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 25

EETSU HIAMƆ NII KRƐDƐƐ KO HE NII

Te aaafee tɛŋŋ ni toimulɔi aaaná Kristofoi akpeei ahe sɛɛ? Yehowa Odasefoi miito mumuii awiemɔ asafoi ashishi yɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ. Ato mumuii awiemɔ asafoi 27 kɛ mumuii awiemɔ kui 43 shishi yɛ United States yɛ nyɛsɛɛ afii 13 lɛ amli. Kɛ hoo kwraa lɛ yɛ maji 40 krokomɛi amli lɛ, amrɔ nɛɛ ayɛ mumuii awiemɔ asafoi aaafee 140 sɔŋŋ. Ato Kristofoi awoji ahe gbɛjianɔ yɛ Vidio nɔ yɛ mumuii awiemɔi 13 mli.

Kristofoi asafo lɛ kɛ hegbɛ haa toimulɔi lɛ koni amɛjie Yehowa yi. Odile ni ji tsutsu Katoliknyo ni yɔɔ France, ni na nɔnyɛɛ ni mli wa waa shii abɔ, ni hiɛ hegbee hesusumɔ lɛ náa hiɛsɔɔ babaoo yɛ Biblia mli tsɔsemɔ ni enine shɛ nɔ yɛ Kristofoi akpeei ashishi lɛ he. Ekɛɛ akɛ: “Misaa miná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kɛ shihilɛ mli miishɛɛ ekoŋŋ. Shi nɔ ni fe fɛɛ lɛ, mina anɔkwale lɛ. Amrɔ nɛɛ yiŋtoo yɛ shihilɛ he kɛha mi.”