Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Obaanyɛ Oye Shoofeemɔ Nɔ Kunim

Obaanyɛ Oye Shoofeemɔ Nɔ Kunim

Obaanyɛ Oye Shoofeemɔ Nɔ Kunim

NAMƆ baanyɛ akɛɛ akɛ shoofeemɔ hako epiŋ pɛŋ? Nibii babaoo yɛ ni baanyɛ aha wɔhe afee shoo. Shi kɛlɛ, nɔ ni mli wa fe fɛɛ lɛ baanyɛ afee shoofeemɔ ni yei ni boteko gbalashihilɛ mli pɛŋ loo amɛteŋ mɛi ni etsɔmɔ okulafo aloo atse amɛ gbala lɛ kɛkpeɔ.

Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Kristofonyo oblayoo ko ni atsɛɔ lɛ Frances gba akɛ: “Beni miná afii 23 lɛ, etamɔ nɔ ni minanemɛi fɛɛ ebote gbalashihilɛ mli, ni eshwɛ mikome too.” * Ekolɛ shoofeemɔ he ni anuɔ lɛ baaya hiɛ be mli ni afii lɛ yaa hiɛ ni hiɛnɔkamɔ ni ayɔɔ akɛ aaabote gbalashihilɛ mli lɛ baa shi be fɛɛ be lɛ. Sandra ni amrɔ nɛɛ eshwɛ fioo ni ebaaye afii 50 lɛ kpɛlɛ nɔ akɛ: “Míkpɛko miyiŋ pɛŋ akɛ mahi shi oshija, ni masumɔ lolo akɛ mabote gbalashihilɛ mli kɛji hegbɛ lɛ ba.” Angela ni eye afii 50 kɛyaa lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Mijeko gbɛ mitswako mifai shi akɛ mahi shi oshija, shi nakai ji bɔ ni shihilɛ lɛ eba lɛ. Nyɛmimɛi hii oshijafoi fioo ko pɛ yɔɔ he ni misɔmɔɔ yɛ ákɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ lɛ.”

Nɔ ni sa yijiemɔ ji akɛ, Kristofoi yei pii ehala akɛ amɛboteŋ gbalashihilɛ mli ejaakɛ amɛkɛ anɔkwayeli boɔ Yehowa ŋaawoo akɛ ja abote gbalashihilɛ mli yɛ “Nuntsɔ lɛ mli” lɛ toi. (1 Korintobii 7:39) Mɛi komɛi nyɛɔ amɛdamɔɔ oshijayeli shihilɛ lɛ naa, shi mɛi krokomɛi naa akɛ shwelɛ ni amɛyɔɔ ákɛ amɛaabote gbalashihilɛ mli koni amɛfɔ lɛ mli waa afi fɛɛ afi. Sandra jaje faŋŋ akɛ: “Minuɔ henumɔŋ shwɛmfeemɔ loo shoofeemɔ ni gbalashihilɛ mli hefatalɔ ní mibɛ kɛbaa lɛ he be fɛɛ be.”

Ekolɛ, nibii krokomɛi tamɔ fɔlɔi ni egbɔlɔ lɛ akwɛmɔ hu baaha shoofeemɔ henumɔ lɛ mli awa. Sandra kɛɛ akɛ: “Akɛni miboteko gbalashihilɛ mli hewɔ lɛ, weku lɛ kpa gbɛ akɛ esa akɛ makwɛ wɔfɔlɔi ni egbɔlɔ lɛ. Mikɛ afii 20 tsu sɔ̃ ni tsii nɛɛ he nii, eyɛ mli akɛ miji bii ekpaa ni yɔɔ lɛ ateŋ mɔ kome. Kulɛ shihilɛ baafee mlɛo fioo kɛji miyɛ wu ni baafi misɛɛ.”

Frances tsĩ nɔ kroko hu ni ha shoofeemɔ he ni enuɔ lɛ mli wo wu lɛ tã. Etsɔɔ mli akɛ: “Bei komɛi lɛ mɛi biɔ mi tɛ̃ɛ akɛ, ‘Mɛni hewɔ ni oboteko gbalashihilɛ mli lɛ?’ Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ wiemɔ ni tamɔ nɛkɛ haa minuɔ he akɛ oshija shihilɛ mli ni miyɔɔ lɛ jɛ mitɔmɔ hewɔ. Etamɔ nɔ ni yookpeemɔ fɛɛ yookpeemɔ shishi ni maya lɛ, mɔ ko biɔ mi sane ni haaa maná miishɛɛ lɛ akɛ, ‘No hewɔ lɛ mɛɛ be abaakpee bo?’ Ni mibɔi he jwɛŋmɔ akɛ, ‘Kɛji nyɛmimɛi hii ni susuɔ mumɔŋ nibii ahe waa lɛ bɛ mihe miishɛɛ lɛ, no lɛ ekolɛ mibɛ Kristofoi asui kpakpai ni he hiaa lɛ loo ekolɛ mihe kɛkɛ ni bɛ fɛo.’”

Te aaafee tɛŋŋ aye hetsemɔ banee kɛ shoofeemɔ henumɔi anɔ? Ni kɛji nɔ ko yɛ ni mɛi krokomɛi baanyɛ afee kɛye abua hu?

Okɛ Ohe Afɔ̃ Yehowa Nɔ

Lalatsɛ lɛ lá akɛ: “Shɛ ojatsu lɛ ofɔ̃ Yehowa nɔ, ni lɛ eeehiɛ omli; eŋmɛŋ gbɛ gbi ko gbi ko ni jalɔ adidã.” (Lala 55:23) Wiemɔ ni ji ‘jatsu’ ni yɔɔ Hebri niŋmaa lɛ mli lɛ shishinumɔ diɛŋtsɛ tsɔɔ “gbɛfaŋnɔ,” ni ekɔɔ naagbai kɛ yeyeeyefeemɔi ni ekolɛ wɔbaapiŋ yɛ mli yɛ gbɛfaŋnɔ ni wɔnáa yɛ shihilɛ mli lɛ hewɔ. Yehowa le jatsui nɛɛ kwraa fe mɔ fɛɛ mɔ, ni ebaanyɛ eha wɔ hewalɛ koni wɔkɛtsu he nii. He ni akɛfɔ̃ɔ Yehowa Nyɔŋmɔ nɔ lɛ ji nɔ ni eye ebua Angela koni enyɛ edamɔ shoofeemɔ henumɔ lɛ naa. Beni etsɛɔ jwɛŋmɔ yisɛɛ kɛyaa ebe-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ nɔ lɛ, egba akɛ: “Beni mije gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ shishi lɛ, mikɛ mɔ ni fata mihe lɛ yɛ he ko ni kɛ asafo ni bɛŋkɛ lɛ jɛkɛ waa. Wɔkase bɔ ni akɛ he fɔ̃ɔ Yehowa nɔ kwraa, ni nɛkɛ hekɛnɔfɔɔ nɛɛ eye ebua mi miwala gbii abɔ fɛɛ. Kɛji miná susumɔi ni ejaaa lɛ, mikɛ Yehowa wieɔ ni eyeɔ ebuaa mi. Lala 23 lɛ efee miishɛjemɔ nɔ̃ kpele be fɛɛ be, ni mikaneɔ kpitiokpitio.”

Bɔfo Paulo yɛ jatsu ko ni ebaatere ni sa kadimɔ waa. Kɛ hoo kwraa lɛ ‘ekpa Nuntsɔ lɛ fai’ shii etɛ sɔŋŋ ‘koni ŋmei ni yɔɔ eheloo lɛ mli lɛ aje emli.’ Ayeee abuaaa Paulo yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ, shi moŋ enine shɛ shiwoo nɔ akɛ Nyɔŋmɔ duromɔ lɛ baaye abua lɛ. (2 Korintobii 12:7-9) Paulo ná ele nɔ̃ diɛŋtsɛ ni haa tsui nyɔɔ mɔ mli hu. Eŋma sɛɛ mli akɛ: “Mihe ehomɔ yɛ nɔ fɛɛ nɔ kɛ nii fɛɛ mli: tɔɔ jio, hɔmɔ jio, ninámɔ jio, ohia jio. Minyɛɔ nii fɛɛ mifeɔ yɛ mɔ ni wajeɔ mi . . . lɛ mli.”—Filipibii 4:12, 13.

Te aaafee tɛŋŋ ni mɔ ko aná hewalɛ ni jɛ Nyɔŋmɔ dɛŋ beni enuɔ nijiaŋwujee loo shoofeemɔ he lɛ? Paulo ŋma akɛ: “Nyɛkahaoa yɛ nɔ ko nɔ ko he, shi moŋ nɔ fɛɛ nɔ mli lɛ nyɛkɛ sɔlemɔ kɛ faikpamɔ kɛ shidaa atsĩa nyɛtutɔmɔi lɛ atã yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ; ni Nyɔŋmɔ hejɔlɛ ni fe jwɛŋmɔi fɛɛ lɛ aaato nyɛtsuii kɛ nyɛjwɛŋmɔi lɛ yɛ Kristo Yesu mli!” (Filipibii 4:6, 7) Sandra kɛ ŋaawoo nɛɛ tsu nii. Etsɔɔ mli akɛ: “Ákɛ oshijafonyo lɛ, mikɛ be babaoo tsuɔ nii mikome. Enɛ haa mináa hegbɛ ni fa koni mikɛsɔle maha Yehowa. Minuɔ he akɛ mibɛŋkɛ lɛ kpaakpa ni manyɛ mikɛ lɛ awie minaagbai kɛ mi mlifilimɔi lɛ ahe yɛ heyeli mli.” Ni Frances kɛɛ akɛ: “Susumɔi fɔji ni mi diɛŋtsɛ mibɔɔ mɔdɛŋ ni maye nɔ kunim lɛ ji shihilɛ ni mli wa waa ni mikɛkpeɔ. Shi mihenumɔi ni mikɛ Yehowa gbaa he sane yɛ faŋŋ mli lɛ yeɔ ebuaa mi babaoo. Miheɔ miyeɔ akɛ Yehowa yɛ nɔ fɛɛ nɔ ni baanyɛ asa mimumɔŋ kɛ henumɔŋ hilɛ-kɛhamɔ he lɛ he miishɛɛ.”—1 Timoteo 5:5.

“Nyɛjatsui lɛ Nyɛkpeekpeea Nyɛhe Nyɛterea”

Esaaa akɛ mɔ kome tereɔ jatsui yɛ Kristofoi anyɛmifeemɔ lɛ mli. Bɔfo Paulo wo ŋaa akɛ: “Nyɛjatsui lɛ nyɛkpeekpeea nyɛhe nyɛterea, ni nakai nyɛaaye Kristo mla lɛ nɔ.” (Galatabii 6:2) Kɛtsɔ nanemɛi Kristofoi ni wɔkɛbɔɔ nɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔná hewalɛwoo “wiemɔ kpakpa” ni baanyɛ aha shoofeemɔ jatsu lɛ aba shi.—Abɛi 12:25.

Susumɔ nɔ ni Ŋmalɛ lɛ wie yɛ Israel Kojolɔ Yefta biyoo lɛ hu he lɛ he okwɛ. Dani Yefta baaye ehenyɛlɔi Amon asraafoi lɛ anɔ kunim lɛ, ekã kita akɛ ekɛ eshiabii lɛ ateŋ mɔ klɛŋklɛŋ ni baaje kpo koni ebajwere lɛ lɛ baaha Yehowa. Nakai mɔ lɛ bafee ebiyoo lɛ. (Kojolɔi 11:30, 31, 34-36) Eyɛ mli akɛ etsɔɔ akɛ ebaakã he ehi shi akɛ oshija ni ejie yiŋkpɛɛ ni ja akɛ ebaaná weku lɛ kɛjɛ jɛmɛ moŋ, shi Yefta biyoo lɛ jɛ suɔmɔ mli eba ehe shi eha kitakamɔ nɛɛ ni esɔmɔ yɛ he krɔŋkrɔŋ ni yɔɔ Shilo lɛ ewala gbii abɔ fɛɛ. Ani ayɔseee efɔleshaa lɛ? Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ: “Daa afi lɛ Israel oblayei lɛ yaa amɛyakafoɔ Yefta, Gileadnyo lɛ, biyoo lɛ gbii ejwɛ yɛ afi mli.” (Kojolɔi 11:40) Hɛɛ, Kafomɔ baanyɛ awo mɛi ni nine shɛɔ nɔ lɛ hewalɛ. No hewɔ lɛ, nyɛkahaa wɔkwáa mɛi ni sa kafomɔ lɛ akafomɔ.

Ebaahi jogbaŋŋ hu akɛ wɔɔsusu Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ he. Eyɛ mli akɛ ejeee Yudafoi akusum kɛha hii akɛ amɛkɛ yei agba sane, shi Yesu ná be eha Maria kɛ Marta. Ekolɛ, amɛji okulafoi loo yei ni boteko gbalashihilɛ mli. Yesu miitao ni amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ amɛná mumɔŋ sɛɛnamɔi ni baajɛ enaanyobɔɔ lɛ mli aba lɛ mli miishɛɛ. (Luka 10:38-42) Wɔbaanyɛ wɔkase Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ kɛtsɔ wɔmumɔŋ nyɛmimɛi yei ni boteko gbalashihilɛ mli lɛ ni wɔkɛ amɛ aaafata wɔ hiɛtserɛjiemɔi ahe lɛ nɔ kɛ gbɛjianɔi ni wɔɔto koni wɔkɛ amɛ aná gbɛfaŋnɔ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. (Romabii 12:13) Ani amɛhiɛ sɔɔ jwɛŋmɔ ni agbalaa kɛbaa amɛnɔ nɛɛ he? Nyɛmi yoo ko kɛɛ akɛ: “Mile akɛ nyɛmimɛi lɛ sumɔɔ mi ni amɛhiɛ sɔɔ mi, shi eji nɔ ko ni sa mihiɛ waa kɛ́ amɛjie miishɛɛ babaoo kpo yɛ mihe akɛ aŋkro lɛ.”

Sandra tsɔɔ mli akɛ: “Akɛni wɔbɛ weku wɔdiɛŋtsɛ hewɔ lɛ, wɔnuɔ he waa akɛ esa akɛ asumɔ wɔ, koni wɔnu he akɛ wɔji mumɔŋ nyɛmimɛi hii kɛ yei aweku lɛ fã.” Eka shi faŋŋ akɛ Yehowa susuɔ mɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ ahe, ni wɔkɛ lɛ feɔ ekome kɛji wɔha amɛnu he akɛ amɛhe miihia ni asumɔɔ amɛ. (1 Petro 5:6, 7) Mɔ he susumɔ ni tamɔ nɛkɛ efeŋ nɔ ni ayɔseee, ejaakɛ “mɔ ni naa ohiafo mɔbɔ lɛ, ekɛmiifa Yehowa; ni nɔ ni eŋɔha [Yehowa Nyɔŋmɔ] lɛ, eeeto lɛ najiaŋ ekoŋŋ.”—Abɛi 19:17.

“Mɔ Fɛɛ Mɔ Aaatere Lɛ Diɛŋtsɛ Ejatsu”

Eyɛ mli akɛ mɛi krokomɛi baanyɛ aye abua, ni sɛɛfimɔ ni amɛkɛaaha lɛ baanyɛ afee nɔ ni woɔ mɔ hewalɛ moŋ, shi “mɔ fɛɛ mɔ aaatere lɛ diɛŋtsɛ ejatsu.” (Galatabii 6:5) Shi kɛlɛ, yɛ shoofeemɔ jatsu lɛ teremɔ mli lɛ, ebiɔ ni wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ yɛ osharai komɛi ahe. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, shoofeemɔ baanyɛ aná wɔnɔ hewalɛ kɛji wɔkɛ mɛi efɔɔɔ sanegbaa. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ suɔmɔ aye shoofeemɔ nɔ kunim. (1 Korintobii 13:7, 8) Nihamɔ kɛ nii ni akɛ mɛi jaa ji gbɛ ni hi fe fɛɛ ni aaatsɔ nɔ aná miishɛɛ—ekɔɔɔ he eko bɔ ni wɔshihilɛ yɔɔ hã. (Bɔfoi lɛ Asaji 20:35) Nyɛmi yoo gbɛgbalɔ ko ni bɔɔ mɔdɛŋ waa lɛ kɛɛ akɛ: “Mibɛ be ni fa ni mikɛbaasusu akɛ mifee shoo. Kɛji minu he akɛ mihe miihia ni mibɛ dekã kwraa lɛ, minuuu shoofeemɔ he.”

Esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ koni wɔkaŋmɛ shoofeemɔ gbɛ ni ekɛ nɔnyɛɛ ni mli wa ba wɔnɔ yɛ nuu kɛ yoo teŋ tsakpaa ko ni nilee bɛ mli lɛ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kwɛ bɔ ni ebaafee nɔ ni yɔɔ mɔbɔ akɛ wɔbaaŋmɛ shwelɛ kɛha gbalashihilɛ mlibotemɔ gbɛ koni wɔku wɔhiɛ wɔshwie naagbai babaoo ni baa kɛjɛɔ mɔ ni heee yeee ni akɛbaabote gbalashihilɛ mli lɛ mli, ni titri lɛ koni wɔku wɔhiɛ wɔfɔ̃ Ŋmalɛ naa ŋaawoo ákɛ wɔkpoo kɔŋtso ni tamɔ nɛkɛ lɛ nɔ! (2 Korintobii 6:14) Kristofonyo yoo ko ni atse lɛ gbala lɛ kɛɛ akɛ: “Nɔ ko yɛ ni ehiii kwraa fe oshija shihilɛ. No ji ni okɛ mɔ ni ejeŋba bɛ hiŋmɛi nɔ aaabote gbalashihilɛ mli.”

Ebaabi ni aŋmɛ tsui shi yɛ naagba ko ni anyɛŋ atsu he nii lɛ mli, kɛ hoo kwraa lɛ kɛyashi be ko. Kɛtsɔ Nyɔŋmɔ yelikɛbuamɔ nɔ lɛ, abaanyɛ aŋmɛ tsui shi yɛ shoofeemɔ henumɔ mli. Be mli ni wɔyaa nɔ wɔsɔmɔɔ Yehowa lɛ, eba akɛ wɔbaaná hekɛnɔfɔɔ akɛ gbi ko lɛ, abaatsu wɔhiamɔ nibii lɛ fɛɛ ahe nii aha wɔ yɛ gbɛ ni hi fe fɛɛ nɔ.—Lala 145:16.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 3 Atsake yei ni atsɛ amɛwiemɔi asɛɛ lɛ agbɛi.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 28]

Abaanyɛ aye shoofeemɔ nɔ kunim kɛtsɔ nihamɔ kɛ nii ni akɛ mɛi jaa nɔ