Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛni Hewɔ Esa akɛ Abaptisi Bo?

Mɛni Hewɔ Esa akɛ Abaptisi Bo?

Mɛni Hewɔ Esa akɛ Abaptisi Bo?

“Nyɛyaa ni nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ mikaselɔi, nyɛbaptisia amɛ.”—Mateo 28:19.

1, 2. (a) Baptisimɔi komɛi etee nɔ yɛ mɛɛ shihilɛi ashishi? (b) Mɛɛ saji abiɔ yɛ baptisimɔ he?

FRANKNYO Maŋtsɛ Charlemagne nyɛ Saxonbii ni aye amɛ nɔ kunim lɛ anɔ koni abaptisi amɛ fɛɛ yɛ afi 775-777 Ŋ.B. Yinɔsaneŋmalɔ John Lord ŋma akɛ: “Amɛtsakemɔ kɛmiibote Kristojamɔ mli lɛ ji nɔnyɛɛ nɔ̃. Beni Vladimir I, ni ji Russia nɔyelɔ lɛ kɛ Hela Ortodɔks maŋtsɛ biyoo bote gbalashihilɛ mli yɛ afi 987 Ŋ.B. lɛ sɛɛ lɛ, lɛ hu ekpɛ eyiŋ akɛ esa akɛ eshishibii lɛ hu atsɔmɔ “Kristofoi.” Ewo akpɔ ni biɔ ni abaptisi ewebii lɛ fɛɛ—yɛ klante naa, kɛ́ ehe miihia!

2 Ani baptisimɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ sa? Ani shishinumɔ diɛŋtsɛ yɛ mli? Ani esa akɛ abaptisi mɔ fɛɛ mɔ kɛkɛ?

Baptisimɔ—Yɛ Mɛɛ Gbɛ Nɔ?

3, 4. Mɛni hewɔ nu ni atsɔɔ ashwãa loo nu ni afɔseɔ ashwie mɔ pampam lɛ jeee Kristofoi abaptisimɔ ní sa lɛ?

3 Beni Charlemagne kɛ Vladimir I nyɛ gbɔmɛi lɛ anɔ koni abaptisi amɛ lɛ, no mli lɛ nakai nɔyelɔi lɛ miifee nii ni kɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kpãaa gbee. Yɛ anɔkwale mli lɛ, sɛɛnamɔ ko bɛ baptisimɔ ni kɔɔ nu ni atsɔɔ ashwãa mɔ nɔ, nu ni afɔseɔ ashwieɔ mɔ pampam, aloo po aŋkroaŋkroi anumiimɔ kɛji akɛ átsɔko amɛ Ŋmalɛ mli anɔkwale lɛ he.

4 Susumɔ nɔ ni tee nɔ beni Yesu ni jɛ Nazaret lɛ tee Yohane Baptisilɔ lɛ ŋɔɔ yɛ afi 29 Ŋ.B. lɛ he okwɛ. Yohane miibaptisi mɛi yɛ Yordan Faa lɛ mli. Amɛjɛ amɛsuɔmɔ mli amɛba eŋɔɔ koni ebaptisi amɛ. Ani eha amɛyadamɔ Yordan faa lɛ mli beni efɔseɔ nu fioo ko eshwieɔ amɛpampam loo etsɔɔ eshwãa amɛnɔ lɛ? Mɛni ba beni Yohane baptisi Yesu lɛ? Mateo bɔ amaniɛ akɛ beni abaptisi lɛ lɛ, “Yesu . . . jɛ nu lɛ mli amrɔ eje kpo.” (Mateo 3:16) Akɛ lɛ wo nu lɛ mli, amii lɛ nu yɛ Yordan Faa lɛ mli. Nakai nɔŋŋ hu abaptisi Etiopia piafonyo Nyɔŋmɔjalɔ lɛ yɛ ‘nu ni bua shi’ mli. Nui ni bua shi tamɔ enɛ ahe bahia ejaakɛ Yesu kɛ ekaselɔi lɛ abaptisimɔi lɛ kɔɔ numiimɔ kwraa he.—Bɔfoi lɛ Asaji 8:36.

5. Mɛɛ gbɛ nɔ shishijee Kristofoi lɛ tsɔɔ nɔ amɛbaptisiɔ mɛi?

5 Hela wiemɔi ni atsɔɔ shishi akɛ “abaptisi,” “baptisimɔ,” kɛ ekrokomɛi lɛ kɔɔ nu ni amiiɔ mɔ, nu mli ni akɛ he woɔ, loo mele ni amuɔ kɛyaa nu shishi lɛ he. Smith’s Bible Dictionary lɛ kɛɔ akɛ: “Baptisimɔ shishinumɔ yɛ gbɛ ni sa diɛŋtsɛ nɔ ji numiimɔ.” No hewɔ lɛ, Biblia shishitsɔɔmɔi komɛi wieɔ “Yohane numiilɔ” loo “Yohane mɔ ni kɛ mɔ woɔ nu mli” lɛ he. (Mateo 3:1, Rotherham; Diaglott interlinear) Augustus Neander’s History of the Christian Religion and Church, During the Three First Centuries lɛ kɛɛ akɛ: “Kɛjɛ shishijee kwraa lɛ, numiimɔ nɔ atsɔɔ abaptisiɔ mɔ.” French wolo ni ale jogbaŋŋ ni ji Larousse du XXe Siècle (Paris, afi 1928) lɛ wie akɛ: Klɛŋklɛŋ Kristofoi lɛ anine shɛ baptisimɔ nɔ kɛtsɔ numiimɔ nɔ yɛ he fɛɛ he ni aaana nu bua shi yɛ.” Ni New Catholic Encyclopedia lɛ kɛɔ akɛ: “Eyɛ faŋŋ akɛ Baptisimɔ yɛ shishijee Sɔlemɔ lɛ mli lɛ yaa nɔ kɛtsɔɔ numiimɔ nɔ.” (1967, Kpo II, baafa 56) No hewɔ lɛ, ŋmɛnɛ, ákɛ aaabaptisi mɔ ko ákɛ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome lɛ ji suɔmɔnaa nifeemɔ ni kɔɔ nu ni amiiɔ mɔ awoɔ mli kwraa lɛ he.

Yiŋtoo Hee Kɛha Baptisimɔ

6, 7. (a) Mɛɛ yiŋtoo hewɔ Yohane baptisi mɛi lɛ? (b) Mɛni ji nɔ hee yɛ Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ abaptisimɔ lɛ he?

6 Baptisimɔi ni Yohane tsu he nii lɛ hiɛ yiŋtoo srɔto yɛ nɔ ni Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ tsu he nii lɛ he. (Yohane 4:1, 2) Yohane baptisi mɛi yɛ faŋŋ mli, yɛ amɛ tsuitsakemɔ yɛ eshai ni amɛfee amɛshi Mla lɛ hewɔ. * (Luka 3:3) Shi nɔ ko hee ko kɔɔ Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ abaptisimɔ he. Bɔfo Petro wo etoibolɔi lɛ hewalɛ yɛ Pentekoste afi 33 Ŋ.B. akɛ: “Nyɛtsakea nyɛtsuii amli ni nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ aha abaptisi lɛ awo Yesu Kristo gbɛi amli, koni aŋɔ nyɛhe eshai lɛ afa nyɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 2:37-41) Eyɛ mli akɛ Petro miiwie eetsɔɔ Yudafoi kɛ mɛi ni amɛtsɔmɔ amɛhe Yudafoi moŋ, shi jeee baptisimɔ ni akɛfeɔ okadi kɛhaa tsuitsakemɔ yɛ eshai ni afee ashi Mla lɛ hewɔ lɛ he ewieɔ lɛ; ni asaŋ etsɔɔɔ akɛ baptisimɔ yɛ Yesu gbɛi amli feɔ eshai ni afɔɔ ashwieɔ lɛ he okadi.—Bɔfoi lɛ Asaji 2:10.

7 Yɛ nakai be lɛ mli lɛ, Petro kɛ “ŋwɛi maŋtsɛyeli lɛ naa samfei lɛ” ateŋ klɛŋklɛŋnɔ lɛ tsu nii. Yɛ mɛɛ yiŋtoo hewɔ? Bɔni afee ni ekɛgbele nilee ni kɔɔ hegbɛ ni amɛyɔɔ ni amɛkɛaabote Ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ mli lɛ naa eha etoibolɔi lɛ. (Mateo 16:19) Akɛni Yudafoi lɛ ekpoo Yesu akɛ Mesia lɛ hewɔ lɛ, amɛ tsuitsakemɔ kɛ emli hemɔkɛyeli ni amɛaaná lɛ ji nɔ ko hee ni he hiaa waa yɛ Nyɔŋmɔ dɛŋ eshaifaa taomɔ kɛ nine ni aaashɛ nɔ lɛ mli. Amɛbaanyɛ amɛye hemɔkɛyeli nɛɛ he odase yɛ faŋŋ mli kɛtsɔ nu ni aaamii amɛ yɛ Yesu Kristo gbɛi amli lɛ nɔ. Nɛkɛ gbɛ nɔ amɛbaatsɔ ni amɛfee amɛ diɛŋtsɛ amɛhe ni amɛjɔɔ amɛha Nyɔŋmɔ kɛtsɔ Kristo nɔ lɛ he okadi. Esa akɛ mɛi fɛɛ ni taoɔ Nyɔŋmɔ nɔkpɛlɛmɔ ŋmɛnɛ lɛ aná hemɔkɛyeli ni tamɔ nakai nɔŋŋ, amɛjɔɔ amɛhe nɔ amɛha Yehowa Nyɔŋmɔ, ni amɛtsɔ Kristofoi anu mli baptisimɔ nɔ amɛfee amɛhe nɔ ní amɛjɔɔ kwraa amɛha Ŋwɛi Flooflo Nyɔŋmɔ lɛ he okadi.

Anɔkwa Nilee He Miihia

8. Mɛni hewɔ Kristofoi abaptisimɔ lɛ jeee nɔ ni yɔɔ kɛha mɔ fɛɛ mɔ lɛ?

8 Jeee mɔ fɛɛ mɔ shɛɔ Kristofoi abaptisimɔ lɛ he. Yesu fã ekaselɔi lɛ akɛ: “Nyɛyaa ni nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ mikaselɔi, nyɛbaptisia amɛ nyɛwoa Tsɛ lɛ kɛ Bi lɛ kɛ Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ gbɛi amli, ni nyɛtsɔɔ amɛ ni amɛye nii fiaa ni mikɛɛ nyɛ lɛ nɔ.” (Mateo 28:19, 20) Dani aaabaptisi mɛi lɛ, esa akɛ ‘atsɔɔ amɛ ni amɛye nibii fɛɛ ni Yesu ekɛɛ ekaselɔi lɛ anɔ.’ No hewɔ lɛ, sɛɛnamɔ ko kwraa bɛ mɛi ni bɛ hemɔkɛyeli ni damɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli anɔkwa nilee nɔ ni anyɛɔ amɛnɔ abaptisiɔ amɛ lɛ he, ni eteɔ shi ewoɔ nitsumɔ ni Yesu kɛha enɔkwa sɛɛnyiɛlɔi lɛ hu.—Hebribii 11:6.

9. Ákɛ abaptisi mɔ ‘yɛ Tsɛ lɛ gbɛi amli’ lɛ tsɔɔ mɛni?

9 Ákɛ abaptisi ‘yɛ Tsɛ lɛ gbɛi amli’ lɛ tsɔɔ mɛni? Etsɔɔ akɛ mɔ ni abaptisiɔ lɛ lɛ yɔseɔ wɔ-ŋwɛi Tsɛ lɛ gbɛhe kɛ nɔyeli hegbɛ lɛ. No hewɔ lɛ, akpɛlɛɔ Yehowa Nyɔŋmɔ nɔ akɛ wɔ-Bɔlɔ, “mɔ ni kwɔ fe fɛɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ!,” kɛ Jeŋ Muu Fɛɛ Maŋtsɛ.—Lala 83:19; Yesaia 40:28; Bɔfoi lɛ Asaji 4:24.

10. Ní aaabaptisi mɔ ‘yɛ Bi lɛ gbɛi amli’ lɛ tsɔɔ mɛni?

10 Ákɛ abaptisi mɔ ‘yɛ Bi lɛ gbɛi amli’ lɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ ayoo Yesu gbɛhe kɛ nɔyeli hegbɛ akɛ Nyɔŋmɔ Bi koome. (1 Yohane 4:9) Mɛi ni sa kɛha baptisimɔ lɛ kpɛlɛɔ Yesu nɔ akɛ mɔ ni Nyɔŋmɔ etsɔ enɔ ‘ekɛ kpɔmɔnɔ ha mɛi fɛɛ.’ (Mateo 20:28; 1 Timoteo 2:5, 6) Esa akɛ mɛi ni abaabaptisi amɛ lɛ hu akpɛlɛ ‘gbɛhe ni kwɔ gojoo’ ni Nyɔŋmɔ wó e-Bi lɛ nɔ kɛtee mli lɛ nɔ.—Filipibii 2:8-11; Kpojiemɔ 19:16.

11. Ní aaabaptisi mɔ ‘yɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ gbɛi amli’ lɛ tsɔɔ mɛni?

11 Mɛni baptisimɔ ‘yɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ gbɛi amli’ lɛ tsɔɔ? Enɛ tsɔɔ akɛ mɛi ni abaabaptisi amɛ lɛ yɔseɔ akɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ji Yehowa nifeemɔ hewalɛ, ekɛtsuɔ nii yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ yɛ eyiŋtoo lɛ kɛ gbeekpamɔ naa. (1 Mose 1:2; 2 Samuel 23:1, 2; 2 Petro 1:21) Mɛi ni he saa kɛhaa baptisimɔ lɛ kpɛlɛɔ nɔ akɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ yeɔ ebuaa amɛ koni amɛnu “Nyɔŋmɔ nibii ni mli kwɔlɔ lɛ” ashishi, koni amɛya nɔ amɛtsu Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ, ni amɛjie mumɔ lɛ yibii ni ji “suɔmɔ, miishɛɛ, hejɔlɛ, tsuishitoo, mlihilɛ, ejurɔfeemɔ, hemɔkɛyeli, mlijɔlɛ, hiɛshikamɔ” kpo.—1 Korintobii 2:10; Galatabii 5:22, 23; Yoel 3:1, 2.

Bɔ ni Tsuitsakemɔ kɛ Heshwamɔ He Hiaa Ha

12. Kristofoi abaptisimɔ kɔɔ tsuitsakemɔ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

12 Kɛji akɛ ajie Yesu, gbɔmɔ ni esha bɛ ehe lɛ kɛjɛ mli lɛ, baptisimɔ ji okadi ni Nyɔŋmɔ ekpɛlɛ nɔ, ni fata tsuitsakemɔ he. Kɛji akɛ wɔtsake wɔtsui lɛ, wɔnuɔ dɔlɛ he waa, loo heshwamɔ yɛ nɔ ko ni wɔfee loo nɔ ko ni wɔfeee he. Ehe bahia ni klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Yudafoi ni sumɔɔ ni amɛsa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ atsake amɛtsui yɛ esha ni amɛfee amɛshi Kristo lɛ he. (Bɔfoi lɛ Asaji 3:11-19) Jeŋmajiaŋbii komɛi ni yɔɔ Korinto lɛ tsake amɛtsui yɛ ajwamaŋbɔɔ, wɔŋjamɔ, juu, kɛ eshai krokomɛi ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli lɛ ahe. Yɛ amɛ tsuitsakemɔ lɛ hewɔ lɛ, ‘aju amɛhe’ yɛ Yesu lá lɛ mli; ‘atsuu amɛhe,’ loo atu amɛ ama afã kɛha Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ; ni ‘abu amɛ jalɔi’ yɛ Kristo gbɛi amli kɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ mli. (1 Korintobii 6:9-11) Tsuitsakemɔ ji nifeemɔ ni he hiaa ni atsɔɔ nɔ anáa henilee kpakpa kɛ heyeli yɛ esha he fɔyeli ni Nyɔŋmɔ kɛhaa lɛ mli.—1 Petro 3:21.

13. Heshwamɔ kɔɔ mɛni he yɛ baptisimɔ gbɛfaŋ?

13 Esa akɛ heshwamɔ aba dani abaptisi wɔ akɛ Yehowa Odasefoi. Heshwamɔ ji nɔ ko ni mɔ ni ejɛ etsui muu fɛɛ mli ekpɛ eyiŋ akɛ ebaanyiɛ Kristo Yesu sɛɛ lɛ jɛɔ esuɔmɔ mli efeɔ yɛ heyeli mli. Aŋkroaŋkroi ni tamɔ nɛkɛ kpooɔ amɛtsutsu gbɛ fɔŋ lɛ, ni amɛtswaa amɛfai shi akɛ amɛbaafee nɔ ni ja yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ. Yɛ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ, Hebri kɛ Hela feemɔ-wiemɔi ni kɔɔ heshwamɔ he lɛ hiɛ shishinumɔ ni kɔɔ sɛɛkuu, hesɛɛjee he. Nɛkɛ nifeemɔ nɛɛ kɔɔ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ ni akuɔ sɛɛ ayaa ekoŋŋ kɛmiijɛ gbɛ fɔŋ nɔ lɛ he. (1 Maŋtsɛmɛi 8:33, 34) Heshwamɔ biɔ nitsumɔi ni sa tsuitsakemɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 26:20) Ebiɔ ni wɔkpoo apasa jamɔ, wɔfee nii ni kɛ Nyɔŋmɔ kitai lɛ kpãa gbee, ni wɔkɛ hetuu-kɛhamɔ aha Yehowa pɛ. (5 Mose 30:2, 8-10; 1 Samuel 7:3) Heshwamɔ haa wɔfeɔ tsakemɔ yɛ wɔsusumɔ, otii ni wɔkɛmamɔ wɔhiɛ, kɛ wɔsubaŋ mli. (Ezekiel 18:31) ‘Wɔkuɔ wɔsɛɛ’ yɛ be mli ni akɛ gbɔmɔ hee lɛ toɔ subaŋi ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ bɛ mli lɛ najiaŋ lɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 3:19; Efesobii 4:20-24; Kolosebii 3:5-14.

Henɔjɔɔmɔ ni Ajɛɔ Tsui Muu Fɛɛ Mli Afeɔ He Hiaa

14. Mɛni Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ ahenɔjɔɔmɔ lɛ tsɔɔ?

14 Esa akɛ henɔjɔɔmɔ ni ajɛɔ tsui muu fɛɛ mli afeɔ ahaa Nyɔŋmɔ lɛ hu atsɔ Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ abaptisimɔ lɛ hiɛ. Henɔjɔɔmɔ tsɔɔ tu ni atuɔ he amaa afã kɛhaa yiŋtoo ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ. Nifeemɔ nɛɛ he hiaa waa akɛ, esa akɛ wɔjie wɔyiŋkpɛɛ akɛ wɔbaatuu wɔhe wɔha Yehowa kome too lɛ kpo yɛ sɔlemɔ mli. (5 Mose 5:9) Shi, wɔjɔɔɔ wɔhe nɔ wɔhaaa nitsumɔ ko loo adesa ko, shi moŋ Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ.

15. Mɛni hewɔ amiiɔ mɛi ni abaabaptisi amɛ lɛ nu lɛ?

15 Kɛji akɛ wɔjɔɔ wɔhe nɔ wɔha Nyɔŋmɔ kɛtsɔ Kristo nɔ lɛ, wɔtsɔɔ wɔfai shi ni wɔtswa akɛ wɔkɛ wɔwala baatsu nii yɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nifeemɔ mli taakɛ atsɔɔ yɛ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ. Ákɛ nakai henɔjɔɔmɔ lɛ he okadi lɛ, amiiɔ mɛi ni abaabaptisi amɛ lɛ nu, taakɛ abaptisi Yesu yɛ Yordan Faa lɛ mli akɛfee lɛ diɛŋtsɛ ehe ni ekɛhaa Nyɔŋmɔ lɛ he okadi lɛ. (Mateo 3:13) Ákɛ no mli lɛ Yesu miisɔle yɛ nakai be ni he hiaa lɛ mli lɛ sa kadimɔ jogbaŋŋ.

16. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔjie wɔmiishɛɛ kpo yɛ gbɛ ni sa nɔ kɛ wɔna ni aabaptisi mɛi lɛ?

16 Yesu baptisimɔ lɛ yɛ hiɛdɔɔ shi eji miishɛɛ nifeemɔ. Nakai ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Kristofoi abaptisimɔ ji. Kɛji akɛ wɔna bɔ ni mɛi feɔ amɛ henɔjɔɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ he okadi lɛ, wɔbaanyɛ wɔjie wɔmiishɛɛ kpo kɛtsɔ dɛtswaa yɛ woo kɛ miishɛɛ yijiemɔ mli. Shi akpoɔ hoofeemɔ, bɛlɛkpamɔi, kɛ nifeemɔ ni tamɔ nakai yɛ bɔ ni hemɔkɛyeli kpojiemɔ nɛɛ ji krɔŋkrɔŋnii lɛ hewɔ. Wɔjieɔ wɔmiishɛɛ lɛ kpo yɛ gbɛ ni bulɛ yɔɔ mli nɔ.

17, 18. Mɛni yeɔ buaa ni anaa akɛ aŋkroaŋkroi sa kɛha baptisimɔ loo amɛsaaa?

17 Ákɛ mɛi ni tamɔɔɔ mɛi ni tsɔɔ nu amɛshwãa abifabii anɔ loo amɛnyɛɔ mɛi ni bɛ Ŋmalɛi lɛ ahe nilee nɔ amɛbaptisiɔ amɛ lɛ, Yehowa Odasefoi enyɛɛɛ mɔ ko mɔ ko nɔ kɔkɔɔkɔ koni abaptisi lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, amɛbaptisiii mɛi ni amɛshɛɛɛ mumɔŋ taomɔ nii ahe lɛ. Dani mɔ ko aaatsɔ sanekpakpa lɛ he shiɛlɔ ni abaptisiko lɛ po lɛ, Kristofoi onukpai lɛ kwɛɔ akɛ enuɔ Biblia mli shishijee tsɔɔmɔi lɛ ashishi lo, ani eehi shi yɛ naa, ni ekɛ nɔmimaa haa sanebimɔ ni tamɔ nɛkɛ hetoo, akɛ: “Ani oosumɔ diɛŋtsɛ ni otsɔ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome?”

18 Yɛ shihilɛi pii amli lɛ, kɛji akɛ aŋkroaŋkroi miiná Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ, ni amɛtsɔɔ akɛ amɛmiisumɔ ni abaptisi amɛ lɛ, Kristofoi onukpai kɛ amɛ gbaa sane koni amɛkɛná nɔmimaa akɛ amɛji heyelilɔi ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ amɛha Yehowa ni anaa Nyɔŋmɔ taomɔ nii kɛha baptisimɔ lɛ yɛ amɛhe. (Bɔfoi lɛ Asaji 4:4; 18:8) Biblia tsɔɔmɔi ahe sanebimɔi fe 100 ni amɛhaa hetoo lɛ yeɔ ebuaa onukpai lɛ koni amɛle kɛji akɛ mɛi ni haa hetoo lɛ shɛɔ Ŋmalɛ naa taomɔ nii kɛha numiimɔ lɛ he. Mɛi komɛi shɛɛɛ taomɔ nii lɛ ahe hewɔ lɛ akpɛlɛɛɛ amɛnɔ akɛ mɛi ni sa kɛha Kristofoi abaptisimɔ.

Ani Nɔ ko Miitsĩ Onaa?

19. Yɛ Yohane 6:44 hewɔ lɛ, namɛi baafee Yesu nanemɛi niyelɔi lɛ?

19 Akɛɔ mɛi babaoo ni anyɛɔ amɛnɔ awoɔ mɛi pii abaptisimɔ mli lɛ akɛ amɛbaaya ŋwɛi yɛ amɛgbele sɛɛ. Shi Yesu wie kɛkɔ enanemaahei asɛɛnyiɛlɔi lɛ ahe akɛ: “Mɔ ko nyɛŋ aba miŋɔɔ, akɛ ja tsɛ lɛ ni tsu mi lɛ gbala lɛ dã. (Yohane 6:44) Yehowa egbala mɛi 144,000 kɛba Kristo ŋɔɔ, ni amɛbaafee Yesu nanemɛi niyelɔi yɛ ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ mli. Baptisimɔ ni akɛ nɔnyɛɛ feɔ lɛ hako mɔ ko he atse kɔkɔɔkɔ kɛha nakai anunyam gbɛhe ni yɔɔ Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo mli lɛ.—Romabii 8:14-17; 2 Tesalonikabii 2:13; Kpojiemɔ 14:1.

20. Mɛni baanyɛ aye abua mɛi komɛi ni abaptisiko amɛ lolo lɛ?

20 Kɛjɛ afi 1930 afii lɛ teŋgbɛ titri kɛbaa nɛɛ, asafoi babaoo ni kpaa gbɛ akɛ amɛbaaje “amanehulu kpeteŋkpele” lɛ mli ni amɛhi shikpɔŋ nɔ kɛya naanɔ lɛ ebafata Yesu “tooi krokomɛi” lɛ ahe. (Kpojiemɔ 7:9, 14; Yohane 10:16) Amɛhe saa kɛhaa baptisimɔ ejaakɛ amɛtsake amɛshihilɛ koni ekɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ akpa gbee, ni amɛsumɔɔ lɛ kɛ ‘amɛtsui, amɛsusuma, amɛhewalɛ, kɛ jwɛŋmɔ muu lɛ fɛɛ.’ (Luka 10:25-28) Eyɛ mli akɛ mɛi komɛi yɔseɔ akɛ Yehowa Odasefoi ‘jáa Nyɔŋmɔ yɛ mumɔ kɛ anɔkwale mli’ moŋ, shi amɛnyiɛko Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ, koni amɛye suɔmɔ diɛŋtsɛ ni amɛyɔɔ lɛ kɛ amɛhe ni amɛtu kwraa amɛha Yehowa kɛtsɔ baptisimɔ ni amɛaaha abaptisi amɛ lɛ he odase yɛ faŋŋ lɛ nɔ lolo. (Yohane 4:23, 24; 5 Mose 4:24; Marko 1:9-11) Sɔlemɔ yɛ anɔkwayeli mli kɛ hiɛdɔɔ yɛ nifeemɔ ni he hiaa nɛɛ he lɛ baanyɛ afee nifeemɔ ni he hiaa amɛ koni ekanya ni ewo amɛ hewalɛ ni amɛhi shi yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ naa diɛŋtsɛ, koni amɛjɔɔ amɛhe nɔ kwraa amɛha Yehowa Nyɔŋmɔ, koni abaptisi amɛ.

21, 22. Mɛɛ yiŋtoi komɛi ahewɔ ni mɛi komɛi shashaoɔ shi yɛ henɔjɔɔmɔ kɛ baptisimɔ he lɛ?

21 Mɛi komɛi gbalaa amɛhe shi kɛjɛɔ henɔjɔɔmɔ kɛ baptisimɔ he ejaakɛ amɛkɛ amɛhe ewo je lɛ mli saji loo ninámɔ sɛɛdii mli aahu akɛ be fioo ko pɛ amɛyɔɔ kɛha mumɔŋ nibii. (Mateo 13:22; 1 Yohane 2:15-17) Kwɛ miishɛɛ ni amɛbaaná kɛji akɛ amɛtsake amɛsusumɔi kɛ otii ni amɛkɛmamɔ amɛhiɛ lɛ! Yehowa he ni amɛaatsi amɛbɛŋkɛ lɛ baaha amɛtsɔmɔ niiatsɛmɛi yɛ mumɔŋ, ebaaba amɛ yeyeeyefeemɔ lɛ shi, ni ebaaha amɛná toiŋjɔlɛ kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli ni baa kɛjɛɔ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nifeemɔ mli lɛ.—Lala 16:11; 40:9; Abɛi 10:22; Filipibii 4:6, 7.

22 Mɛi krokomɛi kɛɔ akɛ amɛsumɔɔ Yehowa, shi amɛjɔɔɔ amɛhe nɔ koni abaptisi amɛ ejaakɛ amɛsusuɔ akɛ enɛ haŋ ni amɛbu amɛhe akɔntaa amɛha lɛ. Shi esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ abu ehe akɔntaa eha Nyɔŋmɔ. Gbɛnaa nii bakã wɔnɔ beni wɔnu Yehowa wiemɔ lɛ. (Ezekiel 33:7-9; Romabii 14:12) Ákɛ ‘maŋ ni ahala’ lɛ, afɔ́ blema Israelbii lɛ awo maŋ ni ejɔɔ ehe nɔ eha Yehowa lɛ mli, no hewɔ lɛ gbɛnaa nii ka amɛnɔ akɛ amɛsɔmɔ lɛ yɛ anɔkwayeli mli yɛ ekitai kɛ ekpɔi anaa. (5 Mose 7:6, 11) Afɔ́ɔɔ mɔ ko mɔ ko awooo maŋ ni tamɔ nɛkɛ mli ŋmɛnɛ, shi kɛji akɛ wɔnine eshɛ Ŋmalɛ mli tsɔsemɔ ni ji anɔkwale nɔ lɛ, esa akɛ wɔtsu he nii yɛ hemɔkɛyeli mli.

23, 24. Mɛɛ gbeyeishemɔi esaaa akɛ egbala aŋkroaŋkroi kɛjɛ baptisimɔ he?

23 Gbeyeishemɔ akɛ amɛbɛ nilee ni fa lɛ baanyɛ agbala mɛi komɛi asɛɛ. Kɛlɛ, wɔ fɛɛ wɔyɛ babaoo kasemɔ, ejaakɛ ‘adesai nyɛŋ ana nitsumɔ ni anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ etsu kɛjɛ shishijee kɛyashi naagbee’ lɛ mli. (Jajelɔ 3:11) Susumɔ Etiopia piafonyo lɛ he okwɛ. Ákɛ mɔ ni etsake kɛbatsɔ Yudanyo lɛ, eyɛ Ŋmalɛi lɛ ahe nilee ko, shi enyɛɛɛ eha sanebimɔi fɛɛ ni kɔɔ Nyɔŋmɔ yiŋtoo he lɛ ahetoo. Shi, beni ekase Yehowa gbɛjianɔtoo kɛha yiwalaheremɔ kɛtsɔ Yesu kpɔmɔ afɔleshaa lɛ nɔ lɛ he nii lɛ, amrɔ nɔŋŋ ni abaptisi piafonyo lɛ yɛ nu mli.—Bɔfoi lɛ Asaji 8:26-38.

24 Mɛi komɛi shashaoɔ shi yɛ amɛhe nɔ ni amɛaajɔɔ amɛha Nyɔŋmɔ lɛ mli ejaakɛ amɛsheɔ gbeyei akɛ ekolɛ amɛnyɛŋ amɛtsu he nii. Monique ni eye afii 17 lɛ kɛɛ akɛ: “Migbala mihe shi kɛjɛ baptisimɔ he aahu yɛ gbeyei ni misheɔ akɛ ekolɛ minyɛŋ mahi shi yɛ mihenɔjɔɔ lɛ naa lɛ hewɔ.” Shi, kɛji akɛ wɔkɛ wɔhe fɔ̃ɔ Yehowa nɔ kɛ wɔtsui fɛɛ lɛ, ‘ebaajaje wɔ tempɔŋi lɛ.’ Ebaaye ebua wɔ ni ‘wɔya nɔ wɔnyiɛ yɛ anɔkwale lɛ mli’ ákɛ etsuji anɔkwafoi ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ.—Abɛi 3:5, 6; 3 Yohane 4.

25. Mɛɛ sanebimɔ esa akɛ wɔsusu he agbɛnɛ?

25 Yɛ Yehowa mli hekɛnɔfɔɔ ni yɔɔ shiŋŋ kɛ tsuiŋ suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha lɛ lɛ hewɔ lɛ, etsirɛɔ gbɔmɛi akpei abɔ koni amɛjɔɔ amɛhe nɔ amɛha lɛ ni abaptisi amɛ daa afi. Ni yɛ anɔkwale mli lɛ, Nyɔŋmɔ tsuji ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ amɛha lɛ lɛ fɛɛ miisumɔ ni amɛye lɛ anɔkwa. Ni kɛlɛ, jaramɔ bei amli wɔyɔɔ lɛ, ni wɔkɛ hemɔkɛyeli he kaai srɔtoi kpeɔ. (2 Timoteo 3:1-5) Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee koni wɔhi shi yɛ wɔ henɔjɔɔmɔ kɛha Yehowa lɛ naa? Wɔbaasusu enɛ he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 6 Akɛni esha ko bɛ Yesu he hewɔ lɛ, ebaptisimɔ lɛ jeee tsuitsakemɔ he okadi. Ebaptisimɔ lɛ feɔ ehe ni ekɛhaa Nyɔŋmɔ koni efee e-Tsɛ lɛ suɔmɔnaa nii lɛ he okadi.—Hebribii 7:26; 10:5-10.

Ani Okaiɔ?

• Te atsuɔ Kristofoi abaptisimɔ lɛ he nii ahaa tɛŋŋ?

• Mɛɛ nilee he hiaa dani abaptisi mɔ ko?

• Mɛɛ nifeemɔi kɛ mɔ yaa anɔkwa Kristofoi abaptisimɔ mli?

• Mɛni hewɔ mɛi komɛi gbalaa amɛhe shi kɛjɛɔ baptisimɔ he lɛ, shi abaanyɛ aye abua amɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 14]

Ani ole nɔ ni ákɛ abaptisi ‘yɛ Tsɛ lɛ, kɛ Bi lɛ, kɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ gbɛi amli’ lɛ tsɔɔ?