Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nyɛhiɛ Atsɛ̃a, Nyɛyaa Nyɛhiɛ kɛ Ekãa!

Nyɛhiɛ Atsɛ̃a, Nyɛyaa Nyɛhiɛ kɛ Ekãa!

Nyɛhiɛ Atsɛ̃a, Nyɛyaa Nyɛhiɛ kɛ Ekãa!

Amaniɛbɔɔ Ni Kɔɔ Kpeei Krɛdɛɛi Ahe

NAMƆ baanyɛ aje he ŋwane akɛ jeee “jaramɔ bei” amli wɔyɔɔ lɛ? Ákɛ Yehowa Odasefoi lɛ, wɔyeee wɔhe kɛjɛɛɛ nɔnyɛɛi ni yɔɔ “naagbee gbii lɛ” amli shihilɛ lɛ he. (2 Timoteo 3:1-5) Shi wɔyɔseɔ akɛ yelikɛbuamɔ he miihia gbɔmɛi. Amɛnuuu shihilɛi ni yaa nɔ yɛ je lɛ mli lɛ shishi. Miishɛjemɔ kɛ hiɛnɔkamɔ he miihia amɛ. Mɛni ji wɔnitsumɔ titri yɛ wɔnaanyo gbɔmɔ ni wɔɔye wɔbua lɛ lɛ mli?

Wɔyɛ nitsumɔ ni Nyɔŋmɔ kɛha wɔ akɛ wɔshiɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli ni eto shishi lɛ he sanekpakpa lɛ wɔtsɔɔ. (Mateo 24:14) Ehe miihia ni gbɔmɛi aná ale akɛ nɛkɛ ŋwɛi Maŋtsɛyeli nɛɛ ji adesai ahiɛnɔkamɔ koome pɛ. Shi, jeee be fɛɛ be aboɔ wɔshɛɛ sane lɛ toi. Yɛ hei komɛi lɛ, atsĩ wɔnitsumɔ lɛ naa, ni awa wɔnyɛmimɛi lɛ ayi. Shi kɛlɛ, wɔnijiaŋ ejeee wui. Akɛni wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ɔ Yehowa nɔ kwraa hewɔ lɛ, wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaaha wɔhiɛ atsɛ̃ ni wɔkɛ ekãa aya wɔhiɛ, ni wɔjaje sanekpakpa lɛ ni wɔfɔɔɔ.—Bɔfoi lɛ Asaji 5:42.

Nakai faishitswaa ni yɔɔ shiŋŋ lɛ fee faŋŋ yɛ kpeei krɛdɛɛi ni afee yɛ October yɛ afi 2001 lɛ mli. Yɛ Hɔɔ, October 6 lɛ mli lɛ, afee Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania daa afi kpee lɛ yɛ Jersey City, New Jersey, Yehowa Odasefoi a-Maŋtsɛyeli Asa ni yɔɔ United States lɛ mli. * Enɔjetsɛremɔ lɛ, afee kpeei krokomɛi hu yɛ hei ejwɛ, etɛ yɛ United States kɛ ekome yɛ Canada. *

Yɛ sɛinɔtalɔ, Samuel F. Herd, ni ji Yehowa Odasefoi lɛ a-Nɔyeli Kuu lɛ mli nyo lɛ hiɛkpamɔ wiemɔ lɛ mli yɛ daa afi kpee lɛ mli lɛ, ewie Lala 92:2, 5 lɛ he, ni no sɛɛ lɛ ekɛɛ akɛ: “Wɔmiisumɔ ni wɔda shi.” Eji anɔkwale akɛ, aha wɔ yiŋtoi ni wɔɔdamɔ nɔ wɔda shi yɛ amaniɛbɔi enumɔ ni jɛ je lɛŋ ni akɛha lɛ mli.

Amaniɛbɔi ni Jɛ He Fɛɛ He

Nyɛminuu Alfred Kwakye bɔ nitsumɔ lɛ nɔyaa yɛ Ghana, ni tsutsu ko lɛ atsɛɔ lɛ Gold Coast lɛ he amaniɛ. Atsĩ wɔnitsumɔ lɛ naa yɛ nakai shikpɔŋ lɛ nɔ afii komɛi. Gbɔmɛi biɔ akɛ: “Mɛni hewɔ atsĩ nyɛnaa? Mɛni nyɛfee?” Nyɛminuu Kwakye tsɔɔ mli akɛ, enɛ ha aná hegbɛ ni akɛye odase. Beni ajie naatsĩi lɛ yɛ afi 1991 lɛ mli lɛ, no mli lɛ Yehowa Odasefoi 34,421 yɔɔ Ghana. Yɛ August 2001 lɛ mli lɛ, mɛi ayibɔ lɛ fɛɛ fee 68,152—oha mli jaa 98 nɔyaa. Aato gbɛjianɔ koni ama Kpeei Asa ni mɛi 10,000 baaya mli. Eyɛ faŋŋ akɛ, wɔmumɔŋ nyɛmimɛi ni yɔɔ Ghana lɛ kɛ amɛjamɔ mli heyeli lɛ miitsu nii jogbaŋŋ kɛmiimɔ shi.

Yɛ maŋkwramɔŋ toiŋjɔlɛ ní bɛ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔnyɛmimɛi ni yɔɔ Ireland lɛ kɛ ekãa miitsu sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ, ni abuɔ amɛ waa yɛ amɛhe ni amɛkɛwooo maŋ saji amli lɛ hewɔ. Peter Andrews, ni ji Nitsumɔhe Nine Ajinafoi Akuu lɛ sɛinɔtalɔ lɛ kɛɛ akɛ, asafoi 115 ni ajara mli awo kpokpai 6 mli yɔɔ Ireland. Nyɛminuu Andrews gba niiashikpamɔ ko ni kɔɔ Liam, ni ji gbekɛ nuu ni eye afii nyɔŋma ni sheee gbeyei akɛ eeeye odase yɛ skul lɛ he. Liam kɛ Mi-Wolo ni Gbaa Biblia Mli Saji, ni Yehowa Odasefoi fee lɛ ha eklasbii 25 kɛ agbɛnɛ hu etsɔɔlɔ. Liam miisumɔ ni abaptisi lɛ, shi mɔ ko kɛɛ lɛ akɛ edako kwraa. Liam ha hetoo akɛ: “Afii abɔ ni miye lɛ kɔɔɔ he eko, shi moŋ suɔmɔ ni miyɔɔ kɛha Yehowa lɛ ji nɔ ni esa akɛ adamɔ nɔ. Mibaptisimɔ lɛ baatsɔɔ bɔ ni suɔmɔ ni miyɔɔ kɛha lɛ lɛ mli wa ha.” Oti ni ma Liam hiɛ ji ni ebatsɔ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ.

Stefan Johansson, ni ji Nitsumɔhe Nine Ajinafoi Akuu lɛ sɛinɔtalɔ lɛ kɛɛ akɛ, yɛ afi 1968 mli lɛ, no mli lɛ sanekpakpa lɛ he shiɛlɔi 5,400 yɔɔ Venezuela. Shi amrɔ nɛɛ shiɛlɔi ni fa fe 88,000 yɔɔ. Ni shweremɔ baanyɛ aba lolo ejaakɛ mɛi ni fa fe 296,000 ba Kaimɔ lɛ shishi yɛ afi 2001 lɛ mli. Yɛ afi 1999 December mli lɛ, nugbɔ ni nɛ waa lɛ ha nu afua ba, ni ŋmɔtɔ ni ewo lɛ gbe gbɔmɛi aaafee 50,000, ni Odasefoi babaoo fata he. Maŋtsɛyeli Asa ko yi kɛ ŋmɔtɔ ni nɔkwɔlɛ ji mitai 0.5 kɛjɛ sɛndo lɛ he. Beni mɔ ko wo ŋaa akɛ ashi tsũ lɛ afɔ̃ shi lɛ, nyɛmimɛi lɛ ha hetoo akɛ: “Dabida! Wɔ Maŋtsɛyeli Asa nɛ, ni wɔsumɔŋ ni wɔshi.” Amɛbɔi he nitsumɔ, ni amɛjie ŋmɔtɔ, tɛi, kɛ jwɛi krokomɛi ni shɛɔ tɔn abɔ kɛjɛ mli. Ama tsũ lɛ ehee, ni nyɛmimɛi lɛ kɛɛ akɛ efee fɛo waa agbɛnɛ fe beni oshara lɛ bako lɛ!

Nyɛminuu Denton Hopkinson, ni ji Nitsumɔhe Nine Ajinafoi Akuu lɛ sɛinɔtalɔ lɛ kɛɛ akɛ, awieɔ wiemɔi kɛ wiemɔi bibii 87 yɛ Philippines. Yɛ nyɛsɛɛ sɔɔmɔ afi lɛ mli lɛ, ajie New World Translation of the Holy Scriptures ni agbe naa lɛ kpo yɛ maŋ lɛ wiemɔi titrii etɛ—Cebuano, Iloko, kɛ Tagalog mli. Nyɛminuu Hopkinson gba niiashikpamɔ ko ni kɔɔ gbekɛ nuu ko ni eye afii nɛɛhu ni kane wolo ni ji Good News—To Make You Happy, ni Yehowa Odasefoi lɛ fee lɛ he sane. Ehe woji krokomɛi hu kɛjɛ nitsumɔhe nine lɛ, ni ekane no hu, shi eweku lɛ te shi wo lɛ. Afii komɛi asɛɛ beni eyɔɔ skul ni akaseɔ tsofafeemɔ he nii lɛ, eŋma nitsumɔhe nine lɛ, ni ebi koni akɛ lɛ afee Biblia mli nikasemɔ. Abaptisi lɛ yɛ afi 1996 mli ni etsɛɛɛ ni ekɛ ehe wo be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli. Amrɔ nɛɛ, ekɛ eŋa miisɔmɔ yɛ nitsumɔhe nine lɛ.

Ronald Parkin, ni ji Nitsumɔhe Nine Ajinafoi Akuu lɛ sɛinɔtalɔ lɛ tsɔɔ mli akɛ, ‘Puerto Rico ji nitsumɔhe ni “shɛɔ Odasefoi kɛyaa maŋ sɛɛ.’” Shiɛlɔi aaafee 25,000 yɔɔ ŋshɔkpɔ lɛ nɔ, ni yibɔ lɛ ekã he ehi shi nakai nɔŋŋ afii babaoo. Mɛni hewɔ? Ojogbaŋŋ, abuɔ akɔntaa akɛ Puerto Rico “shɛɔ” shiɛlɔi aaafee 1,000 kɛyaa United States daa afi, ni mɛi babaoo yaa jɛmɛ yɛ shika he naagbai ahewɔ. Nyɛminuu Parkin gba saneyelihe yiŋkpɛɛ ko ni sa kadimɔ ni kɔɔ Luis, ni ji Odasefonyo ni eye afii 17 ni ye hela ni ji leukemia lɛ he sane. Akɛni Luis kpoo akɛ eeehe lá hewɔ lɛ, akɛ esane lɛ tee saneyelihe. Yoo kojolɔ lɛ miisumɔ ni ekɛ lɛ awie tɛ̃ɛ, no hewɔ lɛ, eyasara lɛ yɛ helatsamɔhe lɛ. Luis bi lɛ akɛ: “Mɛni hewɔ ni kɛ́ mifee efɔŋ ko ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli lɛ, nyɛkɛ mi baaye akɛ onukpa, shi beni mitaoɔ ni mafee toiboo maha Nyɔŋmɔ lɛ, nyɛkɛ miiye tamɔ gbekɛ lɛ?” Kojolɔ lɛ ná nɔmimaa akɛ eji gbekɛ ni eda ní nyɛɔ ekpɛɔ eyiŋ ehaa ehe.

Yɛ amaniɛbɔi ni jɛ shikpɔji ni yɔɔ shɔŋŋ lɛ sɛɛ lɛ, Harold Corkern, ni yɔɔ U.S. Nitsumɔhe Nine Ajinafoi Akuu lɛ mli lɛ bibii Yehowa tsuji ejwɛ ni kɛ afii babaoo esɔmɔ lɛ saji. Arthur Bonno kɛ afii 51 ehi be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli ni amrɔ nɛɛ, eeesɔmɔ akɛ Ecuador Nitsumɔhe Nine Ajinafoi Akuu lɛ mli nyo. Angelo Catanzaro kɛ afii 59 ehi be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli, ni ekɛ emli babaoo tsu nii akɛ nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ. Richard Abrahamson gbe Gilead Skul lɛ naa yɛ afi 1953 mli, ni ená hegbɛ akɛ ekɛ afii 26 aaakwɛ nitsumɔ lɛ nɔ yɛ Denmark dani eku esɛɛ etee Brooklyn Betel. Naagbee lɛ, mɔ fɛɛ mɔ ná miishɛɛ akɛ amɛaabo Carey W. Barber ní eye afii 96 lɛ toi. Nyɛminuu Barber ní abaptisi lɛ yɛ afi 1921 mli lɛ kɛ afii 78 ehi be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli, ni kɛjɛ afi 1978 kɛbaa nɛɛ lɛ, eji Nɔyeli Kuu lɛ mli nyo.

Wiemɔi ni Kanyaa Mɔ

Nɔ ni fata daa afi kpee lɛ he ji wiemɔi ni kanyaa sane hesusumɔ ni tsara nɔ. Nyɛminuu Robert W. Wallen wie saneyitso ni ji “Maŋ ko Kɛha Egbɛi Lɛ” he. Wɔji maŋ kɛha Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ, ni abaanyɛ ana wɔ yɛ shikpɔji ni fa fe 230 nɔ. Yehowa eha wɔ ‘wɔsɛɛ he hiɛnɔkamɔ.’ (Yeremia 29:11) Esa akɛ wɔya nɔ ni wɔwó Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ, ni wɔgba shɛɛ sane lɛ kɛ miishɛjemɔ ni yɔɔ naakpɛɛ lɛ wɔtsɔɔ. (Yesaia 61:1) Nyɛminuu Wallen mu naa akɛ: “Eba akɛ wɔbaaya nɔ wɔhi shi yɛ nakai gbɛi ni akɛtsɛɔ wɔ, ni ji Yehowa Odasefoi lɛ naa gbi fɛɛ gbi.”—Yesaia 43:10.

Gbɛjianɔtoo lɛ naagbee fã lɛ ji wiemɔ ni ahaa kɛtsaraa nɔ ni Nɔyeli Kuu lɛ mli bii etɛ tsu he nii. Ehiɛ saneyitso ni ji, “Be ni Esa akɛ Wɔhiɛ Atsɛ̃, Wɔfĩ Shi Shiŋŋ, ni Wɔfee Ekãa lɛ Nɛ.”—1 Korintobii 16:13.

Klɛŋklɛŋ lɛ, Nyɛminuu Stephen Lett wie saneyitso ni ji “Nyɛhiɛ Atsɛ̃a yɛ Naagbee Ŋmɛlɛtswaa Nɛɛ Nɔ” lɛ he. Nyɛminuu Lett tsɔɔ mli akɛ, wɔ̀ diɛŋtsɛ ni aaawɔ lɛ ji nikeenii. Ehaa wɔnáa hewalɛ. Shi kɛlɛ, mumɔŋ wɔ̀ he bako sɛɛnamɔ dã. (1 Tesalonikabii 5:6) Belɛ, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔhiɛ atsɛ̃ yɛ mumɔŋ mɔ? Nyɛminuu Lett tsĩ mumɔŋ “tsofai” etɛ tã: (1) Ná babaoo feemɔ yɛ Nuntsɔ lɛ nitsumɔ lɛ mli. (1 Korintobii 15:58) (2) Ha ohiɛ ahi omumɔŋ hiamɔ nii anɔ. (Mateo 5:3) (3) Bó ŋaawoo ni damɔ Biblia lɛ nɔ lɛ toi bɔni afee ni okɛ nilee atsu nii.—Abɛi 13:20.

Nyɛminuu Theodore Jaracz hã wiemɔ ko ni kanyaa mɔ ni yitso ji, “Fĩ Shi Shiŋŋ yɛ Kaa Shishi.” Beni Nyɛminuu Jaracz wieɔ Kpojiemɔ 3:10 lɛ he lɛ, ebi akɛ: “Mɛni ji ‘kaa ŋmɛlɛtswaa’ lɛ?” Nakai kaa lɛ baa “yɛ Nuntsɔ lɛ gbi lɛ nɔ,” he ni wɔnaa wɔhe yɛ bianɛ lɛ. (Kpojiemɔ 1:10) Kaa lɛ kɔɔ sane titri ko he—ani wɔyɛ kɛha Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli ni eto shishi lɛ, loo wɔyɛ kɛha Satan nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ lɛ? Dani nakai kaa ŋmɛlɛtswaa lɛ aaaba naagbee lɛ, wɔkɛ kaai kɛ jaramɔ shihilɛ baakpe. Ani wɔbaaya nɔ ni wɔye Yehowa kɛ egbɛjianɔtoo lɛ anɔkwa? Nyɛminuu Jaracz kɛɛ akɛ: ‘Esa akɛ wɔjie nakai anɔkwayeli lɛ kpo ákɛ aŋkroaŋkroi.’

Yɛ naagbee lɛ, Nyɛminuu John E. Barr wie saneyitso ni ji, “Feemɔ Ekãa akɛ Mumɔŋ Gbɔmɔ” lɛ he. Beni ewieɔ Luka 13:23-25 lɛ he lɛ, ewie akɛ esa akɛ wɔmia wɔhiɛ koni ‘wɔtsɔ agbo fiŋtɔɔ lɛ mli.’ Mɛi pii nyɛɛɛ atsɔ mli ejaakɛ amɛnyɛɛɛ amɛmia amɛhiɛ ni amɛfee ekãa. Bɔni afee ni wɔbatsɔmɔ Kristofoi ni edara yɛ mumɔŋ lɛ, esa akɛ wɔkɛ Biblia mli shishitoo mlai lɛ atsu nii yɛ wɔshihilɛ mli fɛɛ. Nyɛminuu Barr wo hewalɛ akɛ: “Miheɔ miyeɔ akɛ nyɛbaakpɛlɛ nɔ akɛ amrɔ nɛɛ ji be ni esa akɛ (1) wɔkɛ Yehowa aye klɛŋklɛŋ gbɛhe; (2) wɔfee ekãa; ni (3) wɔmia wɔhiɛ yɛ Yehowa suɔmɔnaa nifeemɔ mli. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, wɔbaanyɛ wɔtsɔ agbo fiŋtɔɔ ni kɛ mɔ yaa wala mli ni bɛ naagbee lɛ mli.”

Beni daa afi kpee lɛ baa naagbee lɛ, no mli lɛ sanebimɔ ko yɛ ni ahako hetoo: Mɛni ji afi ŋmalɛ kɛha afi 2002 sɔɔmɔ afi lɛ? Aha nakai sanebimɔ lɛ hetoo yɛ enɔjetsɛremɔ mli.

Kpee Kroko ni Fata He

Gbɛkpamɔi amli wa waa yɛ Hɔgbaa leebi mli beni gbɛjianɔtoo kɛha kpee kroko lɛ je shishi lɛ. Aje shishi kɛ otsi lɛŋ Buu-Mɔɔ nikasemɔ ni afo lɛ kuku, no sɛɛ lɛ akɛ wiemɔ kuku ni miiwie daa afi kpee lɛ mli saji otii ahe lɛ ha. No sɛɛ lɛ, mɛi fɛɛ ná miishɛɛ akɛ amɛaabo wiemɔ ni kɔɔ afi ŋmalɛ kɛha afi 2002 lɛ he lɛ toi: “Nyɛbaa miŋɔɔ . . . ni maha nyɛ hejɔɔmɔ.” (Mateo 11:28) Wiemɔ lɛ damɔ sane ni sɛɛ mli lɛ akala yɛ December 15, 2001, Buu-Mɔɔ lɛ nɔ lɛ mli.

Yɛ no sɛɛ lɛ, mɛi komɛi ni tee “Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ Tsɔɔlɔi” a-Kpokpaa Wulu nɔ Kpee krɛdɛɛ ni afee yɛ France kɛ Italy yɛ August 2001 mli lɛ wie amɛsusumɔi ahe. * Naagbee lɛ, wielɔi ni jɛ Brooklyn Betel lɛ kɛ naagbee wiemɔi ni ma gbi lɛ gbɛjianɔtoo lɛ nɔ mi lɛ ha.

Klɛŋklɛŋ nɔ lɛ yitso ji “Ekãafeemɔ Mli ni Wɔɔjɛ Wɔkɛ Wɔhe Afɔ̃ Yehowa nɔ yɛ Jaramɔ Bei Amli.” Wielɔ lɛ wie saji otii nɛɛ ahe: (1) Ekãafeemɔ mli ni wɔɔjɛ wɔkɛ wɔhe afɔ̃ Yehowa nɔ lɛ ebafee Nyɔŋmɔ webii lɛ ahiamɔ nii be fɛɛ be. Nɔkwɛmɔnii babaoo ni kɔɔ mɛi ni jie ekãafeemɔ kɛ hemɔkɛyeli kpo yɛ shitee-kɛ-woo mli lɛ yɛ Biblia lɛ mli. (Hebribii 11:1–12:3) (2) Yehowa kɛ yiŋtoo kpakpai ni wɔɔdamɔ nɔ wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ enɔ kwraa lɛ haa wɔ. Enitsumɔi kɛ e-Wiemɔ lɛ maa nɔ mi ehaa wɔ akɛ esusuɔ etsuji ahe, ni akɛ, ehiɛ kpaŋ amɛnɔ kɔkɔɔkɔ. (Hebribii 6:10) (3) Ekãafeemɔ kɛ hekɛnɔfɔɔ he miihia titri ŋmɛnɛ. Taakɛ Yesu gba lɛ, ‘anyɛ̃ɔ’ wɔ. (Mateo 24:9) Bɔni afee ni wɔmia wɔhiɛ lɛ, ehe miihia ni wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ nɔ, kɛ hekɛnɔfɔɔ akɛ emumɔ lɛ kɛ wɔ yɛ, kɛ ekãa koni wɔkɛya nɔ ni wɔjaje sanekpakpa lɛ. (4) Nɔkwɛmɔnii tsɔɔ akɛ wɔkɛ shitee-kɛ-woo miikpe bianɛ. Beni wielɔ lɛ gba nibii ni wɔnyɛmimɛi lɛ emia amɛhiɛ yɛ mli yɛ Armenia, France, Georgia, Kazakhstan, Russia, kɛ Turkmenistan lɛ, etsirɛ amɛ waa. Eji anɔkwale akɛ, amrɔ nɛɛ ji be ni esa akɛ wɔkɛjie ekãafeemɔ kɛ Yehowa mli hekɛnɔfɔɔ kpo!

Naagbee wielɔ lɛ wie saneyitso ni ji “Ekome ni Wɔɔfee ni Wɔkɛ Yehowa Gbɛjianɔtoo lɛ Anyiɛ” lɛ he. Wiemɔ lɛ kɔ otii babaoo ni yɔɔ ebe naa lɛ ahe. (1) Ayɔse Yehowa webii ahiɛyaa lɛ yɛ jeŋ fɛɛ. Wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ kɛ kpeei ni wɔyaa lɛ gbalaa maŋbii lɛ ajwɛŋmɔ kɛbaa wɔnɔ. (2) Yehowa eto gbɛjianɔ ko ní efee ekome shishi. Yɛ afi 29 Ŋ.B. lɛ, mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ fɔ Yesu mu kɛ yiŋtoo akɛ ekɛbua “nibii fɛɛ”—mɛi ni yɔɔ ŋwɛi gbɛkpamɔ kɛ agbɛnɛ hu mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ hiɛnɔkamɔ—lɛ naa kɛba Nyɔŋmɔ weku ni efee ekome lɛ mli. (Efesobii 1:8-10) (3) Kpeei jieɔ majimaji ateŋ ekomefeemɔ kpo yɛ gbɛ ni ekaaa nɔ. Enɛ je kpo faŋŋ yɛ kpeei krɛdɛɛi ni afee yɛ France kɛ Italy nyɛsɛɛ August lɛ mli. (4) Akpɛlɛ yiŋkpɛɛ ko ni kanyaa mɔ nɔ yɛ France kɛ Italy. Wielɔ lɛ wie yiŋkpɛɛ ni kanyaa mɔ lɛ mli nibii fioo komɛi ahe. Yiŋkpɛɛ lɛ mli wiemɔi lɛ fɛɛ jeɔ kpo yɛ shishigbɛ lɛ.

Yɛ naagbee wiemɔ lɛ naamuu mli lɛ, wielɔ ni afɔ̃ nine atsɛ lɛ lɛ kane adafitswaa ko ni saa mɔ tsui he ni Nɔyeli Kuu lɛ ŋma lɛ etsɔɔ. Efã ko kɛɛ akɛ: “Amrɔ nɛɛ ji be ni esa akɛ wɔhiɛ atsɛ̃ ni wɔsara, ni wɔyoo bɔ ni je lɛŋ saji yaa nɔ ehaa lɛ. . . . Wɔmiisumɔ ni wɔkɛ suɔmɔ ni Nɔyeli Kuu lɛ yɔɔ kɛha nyɛ kɛ Nyɔŋmɔ webii krokomɛi fɛɛ ni eshwɛ lɛ aha nyɛ. Eba akɛ eeejɔɔ nyɛ babaoo yɛ nyɛsusuma muu fɛɛ mli ni nyɛjɛɔ nyɛfeɔ esuɔmɔnaa nii lɛ.” Yehowa webii ni yɔɔ he fɛɛ he lɛ etswa amɛfai shi akɛ amɛbaaha amɛhiɛ atsɛ̃ yɛ nɛkɛ jaramɔ bei nɛɛ amli ni amɛya nɔ amɛfee ekãa ni amɛkɛ Yehowa gbɛjianɔtoo ni efee ekome lɛ anyiɛ.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 5 Atsɔ ɛlɛktrɔnik hewalɛ nɔ akɛ daa afi kpee gbɛjianɔtoo lɛ tee hei srɔtoi, ni eha aná mɛi ayibɔ ni ji 13,757.

^ kk. 5 Afee kpeei krokomɛi lɛ yɛ Long Beach, California; Pontiac, Michigan; Uniondale, New York; kɛ Hamilton, Ontario. Kɛ́ abua mɛi ni ba lɛ fɛɛ naa, ni mɛi ni atsɔ ɛlɛktrɔnik hewalɛ nɔ akɛtee hei krokomɛi lɛ fata he lɛ, amɛyibɔ feɔ 117,885.

^ kk. 23 Afee kpeei krɛdɛɛi etɛ yɛ France—yɛ Paris, Bordeaux, kɛ Lyons. Yɛ Italy lɛ, akɛ mɛi ni jɛ United States lɛ tee Rome kɛ Milan, eyɛ mli akɛ afee kpeei nɛɛhu shikome.

[Akrabatsa/Mfonirii ni yɔɔ baafa 29-31]

Yiŋkpɛɛ

Yɛ August 2001 mli lɛ, afee “Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ Tsɔɔlɔi” a-Kpokpaa Wulu nɔKpee krɛdɛɛ ko yɛ France kɛ Italy. Yɛ nakai kpeei lɛ ashishi lɛ, akɛ yiŋkpɛɛ ko ni kanyaa mɔ hã. Nɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ji nakai yiŋkpɛɛ lɛ mli wiemɔi.

“ÁKƐ YEHOWA ODASEFOI lɛ, akɛ tsɔɔmɔ ni he yɔɔ sɛɛnamɔ babaoo etsɔɔ wɔ mɛi fɛɛ ni ebabua wɔhe naa nɛɛ nii yɛ ‘Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ Tsɔɔlɔi’ a-Kpokpaa Wulu nɔ Kpee nɛɛ shishi. Atsɔɔ wɔ he ni tsɔɔmɔ nɛɛ jɛ lɛ yɛ faŋŋ mli. Tsɔɔmɔ lɛ jɛɛɛ adesai aŋɔɔ. Ejɛ Mɔ ni blema gbalɔ Yesaia tsɛ lɛ akɛ ‘wɔ-Bɔlɔ Kpeteŋkpele’ lɛ ŋɔɔ. (Yesaia 30:20) Kadimɔ Yehowa kaimɔ ni aŋma yɛ Yesaia 48:17 lɛ, akɛ: ‘Mi ji Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, mɔ ni tsɔɔo nii ni hi hao, mɔ ni tsɔɔo gbɛ ní onyiɛ nɔ lɛ.’ Te efeɔ tɛŋŋ etsuɔ enɛ he nii lɛ? Gbɛ titri ni etsɔɔ nɔ ji kɛtsɔ wolo ni atsɔɔ shishi ni aja waa fe fɛɛ yɛ je lɛŋ, ni ji Biblia lɛ, he ni akɛɔ wɔ yɛ wiemɔi ni mli kã shi faŋŋ mli akɛ: ‘Ŋmalɛ fɛɛ ŋmalɛ ni jɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛŋ lɛ, ehi lɛ.’—2 Timoteo 3:16.

“Ŋmɛnɛ, nakai nitsɔɔmɔ ni he yɔɔ sɛɛnamɔ lɛ he miihia adesai waa. Mɛni hewɔ abaanyɛ akɛɛ nakai? Yɛ be mli ni osusuɔ je nɛŋ shihilɛ ni haoɔ mɔ, ni tsakeɔ lɛ he lɛ, mɛni osusuɔ akɛ gbɔmɛi kɛɔ? Kuku nɛkɛ: Eyɛ mli akɛ je lɛŋ nikasemɔ he gbɛjianɔtoo lɛ etsɔɔ gbɔmɛi akpekpei abɔ nii moŋ, shi amɛnaaa sɛɛnamɔ kpakpa ko, ni amɛnyɛɛɛ amɛtsɔɔ srɔtofeemɔ ni yɔɔ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa teŋ. (Yesaia 5:20, 21) Biblia mli nilee ni abɛ lɛ efa babaoo. Yɛ be mli ni tsɔnei ahe nitsumɔi kɛ saji babaoo tsɔɔ kɔmpiutai kɛ nitsumɔi anɔ kɛbaa lɛ, nɛgbɛ ji he ni abaanyɛ ana sanebimɔi ni he hiaa waa tamɔ, Mɛni ji yiŋtoo ni yɔɔ shihilɛ sɛɛ? Te esa akɛ wɔnu shihilɛi ni yɔɔ wɔbe nɛɛ mli lɛ shishi wɔha tɛŋŋ? Ani hiɛnɔkamɔ ni ma shi shiŋŋ ko yɛ kɛha wɔsɛɛ? Ani toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ baaba mli diɛŋtsɛ gbi ko? nɛɛ ahetooi yɛ? Kɛfata he lɛ, anaa woji akpekpei abɔ yɛ wojiatoohei ni ewieɔ adesai ashihilɛ mli nɔ fɛɛ nɔ he. Shi kɛlɛ, adesai kãa he amɛtɔɔ tɔmɔi ni amɛtɔ be ko ni eho lɛ. Awuiyeli mli ewo wu. Helai ni be ko lɛ asusu akɛ afã amɛ shishi lɛ ete shi ekoŋŋ, yɛ be mli ni ekrokomɛi tamɔ AIDS miigbɛ miishwã yɛ gbɛ ni yɔɔ gbeyei nɔ. Weku shihilɛ miiba shi yɛ gbɛ ni yɔɔ gbeyei nɔ. Mujiwoo miifite je lɛ mli. Hegbeyeiwoo kɛ okplɛmii ni fiteɔ nibii babaoo miiwo toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ namɔ he gbeyei. Naagbai ni tsabaa bɛ he miifa. Mɛɛ gbɛfaŋnɔ ni sa esa akɛ wɔtsu he nii ni wɔkɛye wɔbua wɔnaanyo gbɔmɔ yɛ jaramɔ bei nɛɛ amli? Ani tsɔɔmɔ ko yɛ ni gbálaa nɔ ni kɛ adesai anaagbai baa lɛ mli, ni jeee akɛ etsɔɔ shihilɛ gbɛ ni hi kɛkɛ, shi moŋ ekɛ wɔsɛɛ be he hiɛnɔkamɔ ni hi, hiɛnɔkamɔ kɛha wɔsɛɛ be he nɔmimaa haa?

“Wɔ Ŋmalɛ naa nitsumɔ ji ‘nyɛyaa ni nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ mikaselɔi, nyɛtsɔɔ amɛ ni amɛye nii fiaa ni Kristo ekɛɛ lɛ nɔ.’ (Mateo 28:19, 20) Yesu Kristo ji mɔ ni kɛ nitsumɔ nɛɛ ha yɛ egbele kɛ eshitee lɛ sɛɛ, beni enine shɛ hegbɛ nɔ yɛ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ nɔ lɛ. Eyeɔ nitsumɔ fɛɛ ni adesai ewo he hewalɛ lɛ nɔ. Yɛ Nyɔŋmɔ nikwɛmɔ naa lɛ, wɔnitsumɔ lɛ, ni gbalaa jwɛŋmɔ titri kɛyaa mɛi ni jalɛ he hɔmɔ yeɔ amɛ lɛ amumɔŋ hiamɔ nii anɔ lɛ baa klɛŋklɛŋ gbɛhe. Wɔyɛ Ŋmalɛ mli yiŋtoi kpakpai ni wɔɔdamɔ nɔ wɔkɛ hiɛdɔɔ asusu nakai nitsumɔ lɛ he.

“Enɛ biɔ ni wɔha nakai nitsumɔ lɛ abaye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ wɔshihilɛi amli. Kɛtsɔ Nyɔŋmɔ jɔɔmɔ kɛ yelikɛbuamɔ nɔ lɛ, abaagbe nitsumɔ lɛ naa, ekɔɔɔ he eko nibii babaoo ni gbalaa mɔ jwɛŋmɔ, gbɛtsii nii, kɛ shitee-kɛ-woo ni jɛ jamɔ kɛ maŋkwramɔ gbɛjianɔtoi amli, ni ato he gbɛjianɔ koni akɛtsĩ nɛkɛ jeŋ fɛɛ nitsɔɔmɔ gbɛjianɔtoo nɛɛ naa lɛ. Wɔyɛ nɔmimaa kɛ hemɔkɛyeli akɛ nɛkɛ nitsumɔ nɛɛ baaya nɔ ni eshwere ni ebaaba naagbee yɛ gbɛ ni yɔɔ nyam nɔ. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa diɛŋtsɛ lɛ? Ejaakɛ Nuntsɔ Yesu Kristo wo shi akɛ ebaafata wɔhe yɛ nitsumɔ ni Nyɔŋmɔ kɛha wɔ lɛ mli kɛyashi nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee.

“Adesai ni ehao lɛ miibɛŋkɛ amɛnaagbee. Esa akɛ wɔtsu wɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ nitsumɔ lɛ dani naagbee lɛ aba. Enɛ hewɔ lɛ, wɔ ákɛ Yehowa Odasefoi lɛ, wɔtswa wɔfai shi akɛ:

“Klɛŋklɛŋ: Ákɛ sɔɔlɔi ni ejɔɔ amɛhe nɔ lɛ, wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaaha Maŋtsɛyeli lɛ he nibii lɛ aye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ wɔshihilɛi amli ni wɔya nɔ ni wɔda yɛ mumɔŋ. Bɔni afee ni wɔnine ashɛ nakai oti lɛ nɔ lɛ, wɔsɔlemɔ lɛ kɛ wiemɔi ni yɔɔ Lala 143:10 lɛ kpãa gbee akɛ: ‘Tsɔɔmɔ mi ni mafee osuɔmɔnaa nii, ejaakɛ bo ji mi Nyɔŋmɔ.’ Enɛ biɔ ni wɔfee nikaselɔi kpakpai, ni wɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔkane Biblia lɛ daa, ni wɔkɛ wɔhe awo teemɔŋ nikasemɔ kɛ nii amli taomɔ mli. Bɔni afee ni wɔha wɔshweremɔ lɛ afee faŋŋ yɛ gbɔmɛi fɛɛ hiɛ lɛ, wɔbaafee nɔ fɛɛ nɔ ni wɔɔnyɛ ni wɔsaa wɔhe ni wɔná teokrase tsɔsemɔ ni akɛhaa yɛ asafoŋ kpeei, kpokpaa nɔ kpeei, kɛ kpeei wuji, maji, kɛ majimaji ateŋ kpeei wuji ashishi lɛ he sɛɛ kɛmɔ shi.—1 Timoteo 4:15; Hebribii 10:23-25.

“Nɔ ni ji enyɔ: Bɔni afee ni Nyɔŋmɔ atsɔɔ wɔ nii lɛ, wɔbaaye nii yɛ ekpɔlɔ lɛ pɛ he ni wɔkwɛ jogbaŋŋ ni wɔbo Biblia mli kɔkɔbɔɔ ni kɔɔ daimonioi atsɔɔmɔi ni lakaa mɔ lɛ he lɛ toi. (1 Korintobii 10:21; 1 Timoteo 4:1) Wɔbaakwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ koni wɔtsi wɔhe kɛjɛ nibii ni yeɔ mɔ awui lɛ he, ni nɔ ni fata he ji jamɔ mli lakamɔi, yaka yiŋsusumɔi, bɔlɛnamɔ mli nyenyeŋtswibɔɔ ni yɔɔ hiɛgbele, bɔlɛnamɔ he mfonirii ni haoɔ mɔ, lalai ni fiteɔ mɔ, kɛ nɔ fɛɛ nɔ ni kɛ ‘wiemɔi ni tsaa mɔ lɛ kpãaa gbee lɛ.’ (Romabii 1:26, 27; 1 Korintobii 3:20; 1 Timoteo 6:3; 2 Timoteo 1:13) Yɛ bulɛ ni wɔyɔɔ kɛha ‘gbɔmɛi ateŋ nikeenii,’ ni he esa ákɛ amɛtsɔɔ wɔ nɔ ni ja lɛ hewɔ lɛ, wɔbajie bulɛ kpo yɛ mɔdɛŋ ni amɛbɔɔ lɛ he, ni wɔjɛ wɔtsui fɛɛ mli wɔkɛ amɛ afee ekome kɛwó jeŋba ni he tse ni ja lɛ nɔ kɛ mumɔŋ shishitoo mlai ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ nɔ.—Efesobii 4:7, 8, 11, 12; 1 Tesalonikabii 5:12, 13; Tito 1:9.

“Nɔ ni ji etɛ: Ákɛ fɔlɔi ni ji Kristofoi lɛ, mɔdɛŋ ni wɔjɛɔ wɔtsui fɛɛ mli wɔbɔɔ ji ni wɔtsɔse wɔbii lɛ, jeee kɛ wɔnaabu pɛ kɛkɛ shi moŋ kɛtsɔ nɔkwɛmɔnɔ hu nɔ. Oti titri ni ma wɔhiɛ ji ni wɔye wɔbua amɛ kɛjɛ amɛgbekɛbiiashi koni ‘amɛkase ŋmalɛi krɔŋkrɔŋi lɛ, ni aaanyɛ aha amɛle nii kɛná yiwalaheremɔ lɛ.’ (2 Timoteo 3:15) Wɔbaaha ehi wɔjwɛŋmɔ mli akɛ tsɔsemɔ ni wɔɔtsɔse amɛ yɛ Yehowa tsɔsemɔ kɛ ŋaawoo mli lɛ baaha amɛná hegbɛ ni hi fe fɛɛ ni amɛkɛna ŋwɛi shiwoo akɛ ‘koni ahi ahao, ni otsɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ’ lɛ mlibaa.—Efesobii 6:1-4.

“Nɔ ni ji ejwɛ: Kɛ́ wɔkɛ yeyeeyefeemɔ loo naagbai ni naa wa kpe lɛ, klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, ‘wɔtsĩɔ wɔtutɔmɔi lɛ atã yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ,’ kɛ nɔmimaa akɛ ‘Nyɔŋmɔ hejɔlɛ ni fe jwɛŋmɔi fɛɛ lɛ’ baabu wɔhe. (Filipibii 4:6, 7) Akɛni wɔyɔɔ Kristo kɔŋtso lɛ shishi hewɔ lɛ, wɔbaaná miishɛɛ. Akɛni wɔle akɛ Nyɔŋmɔ susuɔ wɔhe hewɔ lɛ, wɔshashaoŋ shi akɛ wɔbaashɛ wɔyeyeeyefeemɔi wɔshwie enɔ.—Mateo 11:28-30; 1 Petro 5:6, 7.

“Nɔ ni ji enumɔ: Akɛni wɔmiisumɔ ni wɔtsɔɔ shidaa ni wɔyɔɔ kɛha Yehowa yɛ hegbɛ ni wɔná akɛ wɔɔfee e-Wiemɔ lɛ he tsɔɔlɔi lɛ hewɔ lɛ, wɔbaakanya mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ koni ‘wɔjaje enɔkwale wiemɔ lɛ pɛpɛɛpɛ,’ ni ‘wɔgbe wɔsɔɔmɔ lɛ naa kwraa.’ (2 Timoteo 2:15; 4:5) Akɛni wɔle nɔ ni yɔɔ enɛ mli diɛŋtsɛ hewɔ lɛ, wɔtsuiŋ shwelɛ ji ni wɔtao mɛi ni sa lɛ ni wɔdũ wu ni ashwã lɛ. Kɛfata he lɛ, wɔbaaha wɔnitsɔɔmɔ aya hiɛ kɛtsɔ shia Biblia mli nikasemɔi ni wɔɔfee ni emɔ shi lɛ nɔ. Enɛ baaha wɔkɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii akɛ, ‘ahere gbɔmɛi fɛɛ yiwala, koni amɛshɛ anɔkwale lɛ lee mli’ lɛ akpã gbee diɛŋtsɛ.—1 Timoteo 2:3, 4.

“Nɔ ni ji ekpaa: Yɛ afii oha ni eho lɛ mli fɛɛ kɛ nɔ ni wɔbote mli nɛɛ lɛ, Yehowa Odasefoi ni yɔɔ shikpɔji babaoo nɔ lɛ kɛ shitee-kɛ-woo kɛ yiwaa ekpe yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ. Shi Yehowa etsɔɔ akɛ ekɛ wɔ yɛ. (Romabii 8:31) E-Wiemɔ ni tɔmɔ bɛ mli lɛ maa nɔ mi ehaa wɔ akɛ ‘tawuu nii ní asɔ̃ɔ ashiɔ wɔ’ koni etsĩ wɔ Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ naa, ejɔɔ he, loo efo sɛɛ lɛ ekoeko yeŋ omanye. (Yesaia 54:17) Kɛji wɔyɛ bei kpakpai amli loo wɔyɛ haomɔ bei amli jio lɛ, wɔnyɛŋ wɔkpa anɔkwale lɛ he wiemɔ. Wɔfaishitswaa ji ni wɔkɛ hehiamɔ atsu wɔshiɛmɔ kɛ nitsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he nii. (2 Timoteo 4:1, 2) Oti ni ma wɔhiɛ ji ni wɔgba gbɔmɛi ni yɔɔ jeŋmaji lɛ fɛɛ mli Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ kɛmɔ shi. No hewɔ lɛ, amɛbaaya nɔ amɛná hegbɛ ni amɛkɛkase gbɛjianɔ ni ato koni wɔkɛná naanɔ wala yɛ jalɛ jeŋ hee ko mli lɛ he nii. Ákɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsɔɔlɔi asafo ni efee ekome lɛ, wɔfaishitswaa ji ni wɔya nɔ ni wɔnyiɛ Tsɔɔlɔ Kpeteŋkpele, Yesu Kristo nɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ ni wɔjie esui kpakpai lɛ akpo. Wɔbaafee enɛ fɛɛ koni wɔkɛwo wɔ-Tsɔɔlɔ Kpeteŋkpele kɛ Wala Halɔ, Yehowa Nyɔŋmɔ hiɛ nyam.

“Nyɛ mɛi fɛɛ ni nyɛba kpee wulu nɛɛ shishi ni kpɛlɛɔ yiŋkpɛɛ nɛɛ nɔ lɛ, nyɛfainɛ ni nyɛkɛa akɛ HƐƐ!”

Beni akɛ naagbee sanebimɔ ni yɔɔ yiŋkpɛɛ lɛ mli lɛ fɔ̃ mɛi 160,000 ni ebabua amɛhe naa yɛ kpee wuji etɛ ni afee yɛ France kɛ mɛi 289,000 yɛ hei nɛɛhu yɛ Italy lɛ ahiɛ lɛ, amɛbɔ oshe akɛ “Hɛɛ” yɛ wiemɔi srɔtoi ni mɛi ni ba kpee lɛ wieɔ lɛ mli.