Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nyɔŋmɔ Mlai Ahe yɛ Sɛɛnamɔ Kɛha Wɔ

Nyɔŋmɔ Mlai Ahe yɛ Sɛɛnamɔ Kɛha Wɔ

Nyɔŋmɔ Mlai Ahe yɛ Sɛɛnamɔ Kɛha Wɔ

“Misumɔɔ omla lɛ akɛ nɔ ko!”—LALA 119:97.

1. Mɛni ji su ni ahiɛ ŋmɛnɛ yɛ toiboo ni aaafee aha Nyɔŋmɔ mlai ahe lɛ he?

NYƆŊMƆ mlai atoiboo jeee nɔ ni saa mɛi ahiɛ ŋmɛnɛ. Kɛha mɛi babaoo lɛ, jwɛŋmɔ bɛ nɔyeli hegbɛ ko ni nɔ kwɔ ni anaaa lɛ lɛ susumɔi ni akpɛlɛɔ nɔ lɛ mli. Be ni jeŋba he mlai tsakeɔ lɛ mli wɔyɔɔ lɛ, be ni husui ni kamɔ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa teŋ lɛ efee tuutuu, kɛ be ni bɔ ni nibii yɔɔ lɛ bɛ faŋŋ mli wɔyɔɔ lɛ. (Abɛi 17:15; Yesaia 5:20) Ákɛ nɔ ni tsɔɔ jwɛŋmɔ ni mɛi pii hiɛ yɛ gbɔmɛi ni yɔɔ je lɛŋ lɛ ateŋ lɛ, nibii amlipɛimɔ ko ni afee nyɛsɛɛ nɛɛ lɛ kadi akɛ, “Amerikabii pii miisumɔ ni amɛkpɛ amɛyiŋ yɛ nɔ ni ja, ni hi, kɛ nɔ ni shishinumɔ yɔɔ mli amɛha amɛ diɛŋtsɛ amɛhe.” Amɛhalaa “Nyɔŋmɔ ni he waaa. Mlai ni bɛ keketee. Amɛsumɔɔɔ mɛi ni yɔɔ ekãa yɛ jeŋba loo nibii krokomɛi ni tamɔ nakai lɛ mli.” Kwasafo saji amlipɛilɔ ko yɔse akɛ, ŋmɛnɛ, “aakpa aŋkroaŋkroi agbɛ ni amɛtsɔɔ nɔ ni jalɛ shihilɛ kɛ jeŋba kpakpa ji lɛ amɛha amɛ diɛŋtsɛ amɛhe.” Etee nɔ akɛ: “Esa akɛ nɔyeli hegbɛ fɛɛ hegbɛ ni nɔ kwɔ lɛ aha ekitai afee nɔ ni kɔɔ gbɔmɛi diɛŋtsɛ lɛ ahiamɔ nii ahe.”

2. Klɛŋklɛŋ be ni atsi mla ta yɛ Biblia lɛ mli lɛ kɔɔ Nyɔŋmɔ jɔɔmɔ kɛ nɔkpɛlɛmɔ he kpaakpa yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

2 Akɛni mɛi babaoo miibibii saji yɛ sɛɛnamɔ ni yɔɔ Yehowa mlai ahe lɛ hewɔ lɛ, ehe miihia ni wɔwaje wɔ hekɛnɔfɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ taomɔ nii yɛ kɛha wɔsɛɛnamɔ. Eyɛ miishɛɛ akɛ wɔɔsusu sane ni kɔɔ klɛŋklɛŋ be mli ni atsi mla lɛ ta yɛ Biblia lɛ mli lɛ he. Wɔkaneɔ Nyɔŋmɔ wiemɔi lɛ yɛ 1 Mose 26:5 akɛ: “Abraham . . . ye migbɛnaa nii kɛ mikitai kɛ mikpɔi kɛ mimlai lɛ anɔ.” Awie nakai wiemɔi lɛ afii ohai abɔ dani Yehowa kɛ Mose mla lɛ ni ato he gbɛjianɔ lɛ ha Abraham seshibii lɛ. Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ tsɔ ewo Abraham toiboo lɛ he nyɔmɔ yɛ, kɛfata toiboo ni efee eha E-mlai lɛ he? Yehowa Nyɔŋmɔ wo lɛ shi akɛ: “Oseshi lɛ mli aaajɛ ajɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ jeŋmaji fɛɛ.” (1 Mose 22:18) No hewɔ lɛ, toiboo ni afeɔ ahaa Nyɔŋmɔ mlai lɛ kɔɔ Nyɔŋmɔ jɔɔmɔ kɛ nɔkpɛlɛmɔ he kpaakpa.

3. (a) Mɛɛ henumɔ kɛha Yehowa mla lɛ lalatsɛ ko jie lɛ kpo? (b) Mɛɛ sanebimɔi esa akɛ wɔgbala wɔjwɛŋmɔ kɛya nɔ?

3 Lalafolɔi lɛ ateŋ mɔ kome—eeenyɛ efee Yuda lumɔ kɛ wɔsɛɛ be mli maŋtsɛ ko—jie henumɔ ko kpo ni kɔɔɔ mla he taakɛ efɔɔ kaa lɛ. Ebo ekɛɛ Nyɔŋmɔ akɛ: “Misumɔɔ omla lɛ akɛ nɔ ko!” (Lala 119:97, wɔma efã ko nɔ mi.) Enɛ jeee henumɔ kpojiemɔ ko. Eji suɔmɔ ni ayɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii taakɛ akɛmamɔ shi yɛ emla lɛ mli lɛ he wiemɔ. Yesu Kristo, Nyɔŋmɔ Bi ni yeɔ emuu lɛ hu yɛ henumɔi ni tamɔ nakai nɔŋŋ. Awie Yesu he yɛ gbalɛ mli akɛ ekɛɛ: “Mi-Nyɔŋmɔ, eŋɔɔ minaa akɛ mafee osuɔmɔnaa nii, ni omla lɛ yɛ mitsui mli.” (Lala 40:9; Hebribii 10:9) Ni wɔ hu? Ani wɔnaa akɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nifeemɔ ŋɔɔ wɔnaa? Ani wɔyɛ hekɛnɔfɔɔ yɛ hi ni Yehowa mlai hi kɛ sɛɛnamɔi ni yɔɔ he lɛ mli? Mɛɛ gbɛhe toiboo kɛha Nyɔŋmɔ mlai yɔɔ yɛ wɔ jamɔ mli, yɛ wɔ daa gbi shihilɛ mli, yɛ wɔyiŋ ni wɔkpɛɔ lɛ mli, kɛ wekukpaa ni ka wɔkɛ mɛi krokomɛi ateŋ lɛ mli? Kɛji akɛ wɔɔná suɔmɔ wɔha Nyɔŋmɔ mla lɛ, belɛ wɔɔfee jogbaŋŋ akɛ wɔɔnu nɔ hewɔ ni Nyɔŋmɔ yɔɔ hegbɛ akɛ efeɔ mlai ní ekwɛɔ koni aye nɔ lɛ shishi.

Yehowa—Mlahalɔ ni Sa

4. Mɛni hewɔ Yehowa ji Mlahalɔ ni fe fɛɛ ni sa lɛ?

4 Ákɛ Bɔlɔ lɛ, Yehowa ji Mlahalɔ ni fe fɛɛ ni sa yɛ jeŋ muu fɛɛ. (Kpojiemɔ 4:11) Gbalɔ Yesaia jaje akɛ: “Yehowa ji wɔ Mla-halɔ.” (Yesaia 33:22, NW) Eto adebɔɔ mlai ni yeɔ bɔɔ nii ni yɔɔ wala kɛ nɔ ni bɛ wala lɛ anɔ lɛ emamɔ shi. (Hiob 38:4-38; 39:1-12; Lala 104:5-19) Ákɛ Nyɔŋmɔ bɔɔ nɔ lɛ, Yehowa adebɔɔ mlai yeɔ gbɔmɔ nɔ. Ni eyɛ mli akɛ gbɔmɔ yɛ hegbɛ ni efeɔ esuɔmɔnaa nii, ekome enyɛɔ ejwɛŋɔ moŋ, shi miishɛɛ ni enáa lɛ baa yɛ be mli ni eba ehe shi eha Nyɔŋmɔ jeŋba kɛ mumɔŋ mlai pɛ.—Romabii 12:1; 1 Korintobii 2:14-16.

5. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ shishitoo mla ni yɔɔ Galatabii 6:7 lɛ feɔ anɔkwale yɛ mlai ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ ahe?

5 Taakɛ wɔle lɛ, anyɛŋ akũ Yehowa adebɔɔ mlai lɛ amli. (Yeremia 33:20, 21) Kɛji akɛ mɔ ko fee nii ni kɛ adebɔɔ mlai komɛi kpaaa gbee, tamɔ [graviti] mla lɛ nɛkɛ lɛ, enáa nɔ ni jɛɔ mli baa lɛ mli niiashikpamɔ. Nakai nɔŋŋ hu Nyɔŋmɔ mlai ni kɔɔ jeŋba he lɛ tsakeee, ni anyɛŋ aye nɔ bɔ ni asumɔɔ loo atsɔ ŋaa gbɛ nɔ akũ mli. Akwɛɔ koni aye nɔ tamɔ bɔ pɛ ni enibɔɔ mlai lɛ ji lɛ pɛpɛɛpɛ, eyɛ mli akɛ nɔ ni baajɛ mli aba lɛ baŋ amrɔ nɔŋŋ. “Nyɛkalakaa nyɛhe: Nyɔŋmɔ lɛ, aliii lɛ yaka. Ejaakɛ nɔ̃ pɛ ní gbɔmɔ dũɔ lɛ, no nɔŋŋ ebaakpa hu.”—Galatabii 6:7; 1 Timoteo 5:24.

He ni Yehowa Mla lɛ Lɛɛmɔ Yashɛɔ

6. Nyɔŋmɔ mlai lɛ kɔɔ nibii babaoo ahe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

6 Ŋwɛi mla lɛ kpojiemɔ yɛ gbɛ ni ekaaa nɔ ji Mose Mla lɛ. (Romabii 7:12) Yɛ be ni sa mli lɛ, Nyɔŋmɔ kɛ “Kristo mla lɛ” to Mose Mla lɛ najiaŋ. * (Galatabii 6:2; 1 Korintobii 9:21) Ákɛ Kristofoi ni yɔɔ “heyeli mla ni hi kɛwula shi” lɛ shishi lɛ, wɔnuɔ shishi akɛ, Nyɔŋmɔ etsiii egbɛtsɔɔmɔi lɛ anaa ehaaa wɔshihilɛ mli nibii komɛi pɛ, tamɔ tsɔɔmɔi ni aheɔ ayeɔ loo jamɔ he mlai pɛ. Tɛi ni efolɔ eshwie shi lɛ kɔɔ shihilɛ mli nibii fɛɛ kwa he, ni weku mli saji, nitsumɔ mli nifeemɔi, bɔ ni wɔbaa wɔjeŋ yɛ nuu loo yoo he, sui ni wɔhiɛ yɛ wɔnanemɛi Kristofoi ahe, kɛ anɔkwa jamɔ ni wɔkɛ wɔhe woɔ mli lɛ ahe.—Yakobo 1:25, 27.

7. Okɛ Nyɔŋmɔ mlai ni he hiaa lɛ ahe nɔkwɛmɔnii aha.

7 Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Ajwamaŋbɔlɔi loo wɔŋjalɔi loo gbalaŋkulɔi loo mɛi ni kɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛheloo feɔ yakayakanii loo hii ni kɛ hii feɔ yakayakanii, loo julɔi loo hiɛjoolɔi loo dãatɔlɔi loo mɛi ajɛlɔi loo amimyelɔi anine shɛŋ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ nɔ kwraa.” (1 Korintobii 6:9, 10) Hɛɛ, gbala mlikuu kɛ ajwamaŋbɔɔ jeee “suɔmɔ nifeemɔi” kɛkɛ. Hii ni kɛ hii feɔ yakayakanii lɛ anifeemɔi jeee “shihilɛ gbɛ kroko” ko kɛkɛ. Enɛɛmɛi ji Yehowa mla lɛ mlikuu. Ni nakai ji nibii ni tamɔ juu, amale, kɛ heguɔgbee. (Lala 101:5; Kolosebii 3:9; 1 Petro 4:15) Yakobo bu shwãa fɔ, ni Paulo wo wɔ ŋaa koni wɔkwa yakayaka wiemɔi kɛ fɛoyeli ni esaaa. (Efesobii 5:4; Yakobo 4:16) Kɛha Kristofoi lɛ, nɛkɛ jeŋba he mlai nɛɛ fɛɛ ji Nyɔŋmɔ mla ni yeɔ emuu lɛ fa.—Lala 19:8.

8. (a) Te Yehowa mla lɛ su yɔɔ ha tɛŋŋ? (b) Mɛni ji shishijee shishinumɔ ni yɔɔ Hebri wiemɔ kɛha “mla” lɛ sɛɛ?

8 Shishijee akpɔi nɛɛ ni yɔɔ Yehowa Wiemɔ lɛ mli lɛ jieɔ lɛ kpo akɛ emla lɛ ji nɔ ko ni fe mlai kɛ gbɛnaa nii ni ato naa kɛkɛ. Efeɔ shishitoo nɔ̃ kɛha shihilɛ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ ni woɔ yibii, ni esaa jeŋbai fɛɛ he kɛhaa ekpakpa. Nyɔŋmɔ mla tswaa mɔ emaa shi, ediɔ jeŋba kpakpa sɛɛ, ni etsɔɔ mɔ nii. (Lala 119:72) Atsɔɔ wiemɔ ni ji “mla” ni lalatsɛ lɛ kɛtsu nii lɛ shishi kɛjɛ Hebri wiemɔ toh·rahʹ mli. Biblia he nilelɔ ko kɛɛ akɛ: “Aná wiemɔ nɛɛ kɛjɛ feemɔ wiemɔ ni eshishi ji akudɔ, atsɔɔ gbɛ, akɛma hiɛ akɛ oti, atsɛ̃ kɛya hiɛ gbɛ. No hewɔ lɛ, . . . eshishinumɔ baafee jeŋba he mla.” Kɛha lalatsɛ lɛ, mla lɛ ji nikeenii ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ. Ani esaaa akɛ wɔbuɔ lɛ nakai nɔŋŋ, koni wɔŋmɛ gbɛ ni ekudɔ bɔ ni wɔhiɔ shi wɔhaa?

9, 10. (a) Mɛni hewɔ gbɛtsɔɔmɔ ni anyɛɔ akɛ he fɔɔ nɔ he hiaa wɔ lɛ? (b) Mɛɛ gbɛ pɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔná shihilɛ ni ŋɔɔ ni yeɔ omanye?

9 Kudɔmɔ ni anyɛɔ akɛ he fɔɔ nɔ kɛ gbɛtsɔɔmɔ ni ji anɔkwale he hiaa bɔɔ nii fɛɛ. Enɛ ji anɔkwale yɛ Yesu kɛ ŋwɛibɔfoi krokomɛi ni amɛnɔ kwɔlɔ fe gbɔmɔ lɛ ahe. (Lala 8:6; Yohane 5:30; 6:38; Hebribii 2:7; Kpojiemɔ 22:8, 9) Kɛji akɛ Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ he baa sɛɛnamɔ kɛhaa bɔɔ nii ni yeɔ emuu nɛɛ, belɛ kwɛ bɔ ni nakai eji babaoo yɛ adesai ni yeee emuu lɛ agbɛfaŋ! Adesa yinɔsane kɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔ niiashikpamɔ eye ja ni nɔ ni gbalɔ Yeremia wie nɛɛ ja lɛ he odase, akɛ: “Yehowa, mile akɛ gbɔmɔ gbɛ bɛ lɛ diɛŋtsɛ edɛŋ, ni adesa ní nyiɛ nɛɛ, bɔ ni eeetsɔ ejaje enajifaamɔi eha lɛ, ebɛ edɛŋ.”—Yeremia 10:23.

10 Kɛji akɛ wɔmiisumɔ ni wɔná shihilɛ ni ŋɔɔ ni yeɔ omanye lɛ, belɛ esa akɛ wɔkwɛ Nyɔŋmɔ gbɛ kɛha gbɛtsɔɔmɔ. Maŋtsɛ Salomo yɔse oshara ni yɔɔ mɔ diɛŋtsɛ taomɔ nii ni ekɛaamamɔ shi koni ekome ehi shi ni Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ fataaa he lɛ mli lɛ, akɛ: “Gbɛ ko yɛ ni ja yɛ gbɔmɔ hiɛ; shi enaagbee lɛ gbele gbɛi ni.”—Abɛi 14:12.

Yiŋtoi ni Haa Wɔnáa Yehowa Mla He Miishɛɛ

11. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔshwe akɛ wɔɔnu Nyɔŋmɔ mla shishi lɛ?

11 Wɔɔfee jogbaŋŋ akɛ wɔɔfee mɛi ni sumɔɔ waa ni amɛnu Yehowa mla shishi. Lalatsɛ lɛ jie bɔ ni eshweɔ enɛ lɛ kpo beni ekɛɛ akɛ: “Gbelemɔ mihiŋmɛii, koni mana omla lɛ mli naakpɛɛ nii lɛ!” (Lala 119:18) Babaoo ni wɔbaleɔ Nyɔŋmɔ kɛ egbɛ̀i lɛ, nakai nɔŋŋ wɔ shishinumɔ kɛha anɔkwale ni Yesaia wiemɔi nɛɛ ji lɛ mli kwɔɔ ji no, akɛ: “Mi ji Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, mɔ ni tsɔɔo nii ni hi hao, mɔ ni tsɔɔo gbɛ ní onyiɛ nɔ lɛ. Eji obo mikitai lɛ atoi kulɛ.” (Yesaia 48:17, 18) Nɔ ni Yehowa shweɔ waa ji ni ewebii lɛ akwa amanehulu ni amɛná shihilɛ mli ŋɔɔmɔ kɛtsɔ ekitai lɛ atoiboo nɔ. Nyɛhaa wɔpɛia yiŋtoi titrii komɛi ahewɔ ni esa akɛ wɔsumɔ Nyɔŋmɔ mla lɛ waa lɛ mli wɔkwɛa.

12. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ le ni Yehowa le wɔ lɛ feɔ lɛ Mlahalɔ ni hi fe fɛɛ?

12 Ŋwɛi mla baa kɛjɛɔ Mɔ ni le wɔ jogbaŋŋ fe fɛɛ lɛ ŋɔɔ. Akɛni Yehowa ji wɔ-Bɔlɔ hewɔ lɛ, jwɛŋmɔ yɛ mli akɛ ebaale adesai jogbaŋŋ kɛmɔ shi. (Lala 139:1, 2; Bɔfoi lɛ Asaji 17:24-28) Nanemɛi ni bɛŋkɛ kpaakpa, wekumɛi, kɛ fɔlɔi po nyɛŋ ale wɔ jogbaŋŋ tamɔ bɔ ni Yehowa le wɔ lɛ. Ejaakɛ Nyɔŋmɔ le wɔ jogbaŋŋ po fe bɔ ni wɔle wɔ diɛŋtsɛ wɔhe! Wɔ-Feelɔ lɛ yɛ wɔmumɔŋ, henumɔŋ, jwɛŋmɔŋ, kɛ gbɔmɔtsoŋ hiamɔ nii ahe nilee, ni mɔ ko nɔ̃ kɛ lɛ yeee egbɔ. Kɛji akɛ egbala ejwɛŋmɔ kɛba wɔnɔ lɛ, ejieɔ bɔ ni wɔ su kɛ baŋ ji, nɔ ni wɔshweɔ, kɛ bɔ ni wɔtaoɔ ni wɔji lɛ he shishinumɔ ni mli wa waa kpo. Yehowa nuɔ wɔfatɔɔi ashishi, shi ele he ni wɔbaanyɛ wɔfee nibii kpakpai kɛyashi hu. Lalatsɛ lɛ kɛɔ akɛ: “Ejaakɛ ele wɔsu kɛ wɔbaŋ, ekaiɔ akɛ sũ kɛkɛ ji wɔ.” (Lala 103:14) No hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔná mumɔŋ shweshweeshwefeemɔ henumɔ ko yɛ be mli ni wɔtaoɔ ni wɔkɛ emla lɛ atsu nii, ni wɔjɛɔ wɔsuɔmɔ mli wɔbaa wɔhe shi wɔhaa Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ lɛ.—Abɛi 3:19-26.

13. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Yehowa yɛ nɔ ni hi fe fɛɛ kɛha wɔ lɛ he tsui lɛ?

13 Ŋwɛi mla baa kɛjɛɔ Mɔ ni sumɔɔ wɔ lɛ ŋɔɔ. Nyɔŋmɔ susuɔ wɔ naanɔ hilɛ-kɛhamɔ he waa diɛŋtsɛ. Ani lɛ diɛŋtsɛ lɛ nɔ ko ni jara wa eŋmɛɛɛ lɛ yɛ be mli ni ekɛ e-Bi lɛ ha “yɛ mɛi pii akpɔmɔ hewɔ” lɛ? (Mateo 20:28) Ani Yehowa woko shi akɛ ‘eŋmɛŋ gbɛ ni aka wɔ fe bɔ ni wɔɔnyɛ’? (1 Korintobii 10:13) Ani Biblia lɛ emaaa nɔ mi kɛhaaa wɔ akɛ ‘ejwɛŋɔ wɔhe’? (1 Petro 5:7) Mɔ ko mɔ ko bɛ ni kɛ miishɛɛ sumɔɔ akɛ ekɛ gbɛtsɔɔmɔi ni sɛɛnamɔ yɔɔ he aaaha adesa bɔɔ nii lɛ fe bɔ ni Yehowa yɔɔ. Ele nɔ ni hi kɛha wɔ kɛ he ni husu ni kã miishɛɛ kɛ awerɛho teŋ lɛ kã. Eyɛ mli akɛ wɔyeee emuu ni wɔtɔ̃ɔ moŋ, shi kɛji wɔdi jalɛ nifeemɔ sɛɛ lɛ, ejieɔ esuɔmɔ kpo etsɔɔ wɔ yɛ gbɛ̀i ni wala kɛ jɔɔmɔi aaajɛ mli aba lɛ anɔ.—Ezekiel 33:11.

14. Esoro Nyɔŋmɔ mla yɛ adesai asusumɔi ahe yɛ mɛɛ gbɛ ni he hiaa nɔ?

14 Nyɔŋmɔ mla ni tsakeee lɛ hãa wɔnaa hekɛnɔfɔɔ. Yehowa ji tɛsaa ni ma shi shiŋŋ, ni hiɔ shi kɛjɛɔ naanɔ kɛyaa naanɔ yɛ bei ni efee hamahama ni wɔyɔɔ mli nɛɛ mli. (Lala 90:2) Ewie yɛ lɛ diɛŋtsɛ ehe akɛ: “Ejaakɛ mi Yehowa lɛ, mitsakeee.” (Maleaki 3:6) Anyɛɔ akɛ he fɔɔ tɛi ni Nyɔŋmɔ kɛmamɔ shi, ni aŋmala yɛ Biblia lɛ mli lɛ anɔ kwraa kɛmɔɔ shi—etamɔɔɔ adesai asusumɔi ni tsakeɔ be fɛɛ be lɛ. (Yakobo 1:17) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, jwɛŋmɔ he nilelɔi kɛ tsɔsemɔ ni kɔɔ gbekɛ ni aŋmɛɔ lɛ gbɛ koni efee nɔ fɛɛ nɔ ni esumɔɔ lɛ he jwɛŋmɔ lɛ ba, shi yɛ sɛɛ mli lɛ, amɛteŋ mɛi komɛi tsake amɛjwɛŋmɔ ni amɛkpɛlɛ nɔ akɛ amɛ ŋaawoo lɛ ejaaa. Tɛi ni je lɛ efolɔ eshwie shi kɛ gbɛtsɔɔmɔi yɛ nɛkɛ sane nɛɛ he lɛ hoɔ kɛyaa kɛbaa tamɔ nɔ ni kɔɔyɔi tswaa amɛ. Shi kɛlɛ, Yehowa Wiemɔ lɛ hosooo. Biblia lɛ kɛ ŋaawoo ni kɔɔ bɔ ni atsɔseɔ gbekɛbii yɛ suɔmɔ mli lɛ eha afii ohai babaoo. Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Ni nyɛ tsɛmɛi lɛ, nyɛkawoa nyɛbii amlifu, shi moŋ nyɛlɛa amɛ yɛ [Yehowa, NW] tsɔsemɔ kɛ ŋaawoo lɛ mli.” (Efesobii 6:4) Kwɛ bɔ ni wɔtsui nyɔɔ wɔmli ehaa akɛ wɔɔle akɛ wɔbaanyɛ ni wɔkɛ wɔhe afɔ tɛi ni Yehowa efolɔ eshwie shi lɛ anɔ; amɛtsakeŋ!

Jɔɔmɔi Kɛha Mɛi ni Boɔ Nyɔŋmɔ Mlai Atoi

15, 16. (a) Mɛni baaba kɛji akɛ wɔkɛ tɛi ni Yehowa kɛmamɔ shi lɛ tsu nii? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ mlai aaatsɔ afee gbɛtsɔɔmɔ kpakpa yɛ gbalashihilɛ mli?

15 Nyɔŋmɔ tsɔ egbalɔ Yesaia nɔ ekɛɛ akɛ: “Miwiemɔi ni jɛɔ midaaŋ lɛ . . . eeeha nɔ ni mitsu lɛ yɛ hewɔ lɛ aya nɔ!” (Yesaia 55:11) Nakai pɛpɛɛpɛ kɛji akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ wɔnyiɛ tɛi ni afolɔ ashwie shi ni anaa yɛ e-Wiemɔ lɛ mli lɛ asɛɛ lɛ, wɔbaaye omanye, wɔbaatsu nii ni hi, ni wɔbaaná miishɛɛ.

16 Susumɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ mlai ji gbɛtsɔɔmɔ kpakpa kɛha gbalashihilɛ ni yeɔ omanye lɛ he okwɛ. Paulo ŋma akɛ: “Awo gbala hiɛ nyam yɛ nyɛ fɛɛ nyɛteŋ, ni akabule gbala saa hu; shi ajwamaŋbɔlɔi kɛ gbalaŋkulɔi lɛ, Nyɔŋmɔ baakojo amɛ.” (Hebribii 13:4) Esa akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi afee mɛi ni buɔ amɛhe ni sumɔɔ amɛhe: “Sa akɛ nyɛ hu nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ asumɔ lɛ diɛŋtsɛ eŋa nakai, tamɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe; koni ŋa lɛ hu ashé ewu.” (Efesobii 5:33) Atsɔɔ suɔmɔ ni ataoɔ yɛ biɛ lɛ mli yɛ 1 Korintobii 13:4-8, akɛ: “Suɔmɔ toɔ etsui shi, emli hi; suɔmɔ he tsɛ̃ɛɛ mɔ; suɔmɔ eshwãaa, efeee pupuupu, efeee nii ni esaaa, epeleee lɛ diɛŋtsɛ enɔ̃, emli wooo la, eniŋŋ efɔŋ he, enyaaa nɔsha he, shi enyaa anɔkwale he; emiɔ ŋɔɔ yɛ nii fɛɛ mli, eheɔ nii fɛɛ eyeɔ, ehiɛ kãa nii fɛɛ nɔ, etoɔ etsui shi yɛ nii fɛɛ mli. Suɔmɔ sɛɛ efooo gbi ko gbi ko.” Gbalashihilɛ ni suɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ kadiɔ lɛ lɛ sɛɛ efoŋ.

17. Mɛɛ sɛɛnamɔi jɛɔ Yehowa mlai ni kɔɔ dãa ni wa kɛ nitsumɔ he lɛ ni akɛtsuɔ nii lɛ mli baa?

17 Odaseyeli kroko ni tsɔɔ akɛ tɛi ni Yehowa kɛmamɔ shi lɛ ahe yɛ sɛɛnamɔ ji anɔkwale ni eji akɛ ebuɔ dãatɔɔ fɔ́. Ekpɛlɛɛɛ ‘wein babaoo ni anuɔ’ lɛ po nɔ. (1 Timoteo 3:3, 8; Romabii 13:13) Mɛi ni kuɔ Nyɔŋmɔ mlai ni kɔɔ enɛ he lɛ mli lɛ ateŋ mɛi babaoo náa helai ni jɛ daanumɔ babaoo loo ehaa helai lɛ amli woɔ wu. Akɛni mɛi komɛi kuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ Biblia ŋaawoo ni kɔɔ hiɛshikamɔ he lɛ nɔ hewɔ lɛ, amɛteŋ mɛi komɛi kɛ amɛhe woɔ daanumɔ babaoo mli koni ‘eha amɛhe ajɔ amɛ.’ Haomɔi ni jɛɔ daanumɔ babaoo mli lɛ fa babaoo, ni bulɛ ni nɔ gbɔɔ, weku mli bei kɛ gbalashihilɛ ni fiteɔ, shika ni anáa ni afiteɔ lɛ, kɛ nitsumɔ ni jeɔ mɔdɛŋ fata he. (Abɛi 23:19-21, 29-35) Ani mlai ni Yehowa kɛmamɔ shi ni kɔɔ daa ni wa kɛ nitsumɔ he lɛ jeee nɔ ni báa mɔ yi?

18. Ani anyɛɔ akɛ Nyɔŋmɔ mlai tsuɔ nii yɛ shika saji amli? Tsɔɔmɔ mli.

18 Tɛi ni Nyɔŋmɔ efolɔ eshwie shi lɛ hu efee nɔ ni anyɛɔ akɛtsuɔ nii yɛ shika he saji amli. Biblia lɛ woɔ Kristofoi ahewalɛ ni amɛye anɔkwa ni amɛkɛ mɔdɛŋbɔɔ atsu nii. (Luka 16:10; Efesobii 4:28; Kolosebii 3:23) Akɛni Kristofoi kɛ ŋaawoo nɛɛ tsuɔ nii hewɔ lɛ, áhole mɛi pii anɔ yɛ nitsumɔ mli, aloo amɛ́tee nɔ amɛ́tsu nii yɛ be mli ni áha mɛi krokomɛi ekpa nitsumɔ. Nine shɛɔ shika mli sɛɛnamɔi hu nɔ kɛji akɛ mɔ ko kpoo subaŋi komɛi ni kɛ ŋmalɛ kpaaa gbee kɛ nɔ ni eka mɛi ahe tamɔ, asɔshwɛmɔ, tawa shɛremɔ, kɛ tsofa ni akɛtsuɔ nii yɛ gbɛ fɔŋ nɔ lɛ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ obaanyɛ osusu nɔkwɛmɔnii krokomɛi ahe yɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ taomɔ nii kɛ shika yibaamɔ baa lɛ he.

19, 20. Mɛni hewɔ eji nilee gbɛ akɛ wɔɔkpɛlɛ ni wɔmɔ ŋwɛi mlai amli lɛ?

19 Ewaaa akɛ adesai ni yeee emuu aaakpalaŋ kɛaajɛ Nyɔŋmɔ mlai kɛ taomɔ nii ahe. Susumɔ Israelbii ni yɔɔ Sinai Gɔŋ lɛ shishi lɛ ahe okwɛ. Nyɔŋmɔ kɛɛ amɛ akɛ: “Kɛji nyɛaabo migbee toi ní nyɛye mikpaŋmɔ lɛ nɔ lɛ, no lɛ nyɛaatsɔ mi diɛŋtsɛ minɔ̃ yɛ maji fɛɛ ateŋ.” Amɛha hetoo akɛ: “Nibii fɛɛ ni Yehowa ewie lɛ wɔɔfee.” Ni kɛlɛ, kwɛ bɔ ni gbɛ ni amɛtsɔ nɔ lɛ yɔɔ srɔto kwraa ha! (2 Mose 19:5, 8; Lala 106:12-43) Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, nyɛhaa wɔkpɛlɛa Nyɔŋmɔ taomɔ nii lɛ anɔ ni wɔkɛ tsu nii.

20 Nilee kɛ miishɛɛ gbɛ ji ni akɛ he akpɛtɛ mlai ni eko kɛ amɛ yeee hegbɔ ni Yehowa kɛha koni eye ebua ni ekudɔ wɔshihilɛ lɛ he. (Lala 19:8-12) Bɔni afee ni wɔfee enɛ yɛ omanyeyeli mli lɛ, ehe miihia hu ni wɔhiɛ asɔ bɔ ni shishitoo mlai ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ jara wa ha lɛ. Enɛ ji nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ saneyitso.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 6 Kɛha “Kristo mla lɛ” mlitsɔɔmɔ fitsofitso lɛ, kwɛmɔ September 1, 1996 Buu-Mɔɔ lɛ baafa 14-24.

Ani Okaiɔ?

• Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhe afɔ Nyɔŋmɔ mlai anɔ akɛ amɛhe yɛ sɛɛnamɔ kɛha wɔ lɛ?

• Mɛɛ yiŋtoi ahewɔ esa akɛ wɔnya Yehowa mla he lɛ?

• Nyɔŋmɔ mlai ahe yɛ sɛɛnamɔ yɛ mɛɛ gbɛ̀i anɔ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 13]

Ajɔɔ Abraham babaoo yɛ Yehowa mla ni ebo toi lɛ hewɔ

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 15]

Ŋmɛnɛ shihilɛ ni deka bɛ mli lɛ mli yeyeeyefeemɔi gbalaa mɛi babaoo jwɛŋmɔ kɛjɛɔ ŋwɛi mlai ahe

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]

Taakɛ lɛjiagbɛtsɔɔmɔ kanetsu ni ma tɛsaa nɔ ji lɛ, nakai Nyɔŋmɔ mla ma shi shiŋŋ ni etsakeee