Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Suɔmɔ Kɛha Yehowa ni Wɔɔdu Wɔwo Wɔbii lɛ Atsui Mli

Suɔmɔ Kɛha Yehowa ni Wɔɔdu Wɔwo Wɔbii lɛ Atsui Mli

Wala Shihilɛ He Sane

Suɔmɔ Kɛha Yehowa ni Wɔɔdu Wɔwo Wɔbii lɛ Atsui Mli

TAAKƐ WERNER MATZEN GBA

Afii komɛi ni eho nɛ ni mibinuu onukpa Hans Werner hã mi Biblia. Eŋma yɛ esɛɛ wolo lɛ mligbɛ akɛ: “Suɔmɔ Tsɛ, Eba akɛ Yehowa Wiemɔ lɛ aaaya nɔ anyiɛ wɔhiɛ ákɛ weku yɛ wala gbɛ lɛ nɔ. Kɛ shidaa, obinuu nukpa.” Fɔlɔi baanu bɔ ni nakai wiemɔi lɛ kɛ shidaa kɛ miishɛɛ wo mitsui mli obɔ lɛ shishi. Yɛ nakai beaŋ lɛ, mileee naagbai ni wɔkɛbaakpe lolo ákɛ weku.

AFƆ mi afi 1924 yɛ Halstenbek ni kɛ Germany lɛjiadaamɔhe ni yɔɔ Hamburg lɛ jɛkɛmɔ aaafee kilomitai 20 lɛ mli, ni minyɛ kɛ minii ji mɛi ni tsɔse mi. Be mli ni migbe sɔ̃lɔ nitsumɔ he nikasemɔ naa lɛ, agbala mi awo Wehrmacht nitsumɔ ni ji asraafoi anitsumɔ lɛ mli yɛ afi 1942. Shihilɛ ni ehiii kwraa ni mitsɔ mli beni minɔɔ yɛ Russia ta lɛ hiɛ yɛ Jeŋ Ta II lɛ mli lɛ jeee nɔ ni agbaa. Asara atiridii mɔ mi, shi akɛ mi ku sɛɛ kɛtee ta lɛ hiɛ ekoŋŋ yɛ mitsofafeemɔ lɛ sɛɛ. Yɛ January 1945 mli lɛ, miyɛ Lodz yɛ Poland, he ni mipila waa yɛ ní akɛ mi yafɔ asraafoi ahelatsamɔhe lɛ. Miyɛ jɛmɛ lolo beni ta lɛ ba naagbee lɛ. Beni miyɔɔ helatsamɔhe lɛ kɛ sɛɛ mli lɛ tsuŋwoohe ni yɔɔ Neuengamme lɛ mli lɛ, miná be mikɛsusu nibii ahe. Sanebimɔi ni gba minaa ji, Ani Nyɔŋmɔ ko yɛ diɛŋtsɛ? Kɛ nakai ni lɛ, mɛni hewɔ eŋmɛ yiwalɛ babaoo gbɛ nɛkɛ?

Beni ajie mi kɛjɛ tsuŋwoohe lɛ yɛ September 1947 lɛ sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, mikɛ Karla bote gbalashihilɛ mli. Wɔ fɛɛ wɔdara yɛ maŋ kome too lɛ nɔŋŋ mli, shi yɛ be mli ni Karla ji Katoliknyo lɛ, akɛ jamɔ tsɔseee mi. Osɔfo ni kwɛ wɔ gbalashihilɛ mlibotemɔ lɛ nɔ lɛ wo wɔ ŋaa akɛ, kɛ hoo kwraa lɛ wɔfee ekome kɛkɛɛ Nuŋtsɔ lɛ Sɔlemɔ lɛ daa gbɛkɛ. Wɔfee taakɛ ekɛɛ lɛ, ni wɔleee nɔ̃ diɛŋtsɛ ni wɔsɔleɔ wɔbiɔ lɛ.

Afi sɛɛ lɛ afɔ Hans Werner. Aaafee nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, Wilhelm Ahrens ni ji minaanyo nitsulɔ lɛ, kɛ mi tsɔɔ Yehowa Odasefoi lɛ. Etsɔɔ mi kɛjɛ Biblia lɛ mli akɛ tai asɛɛ baafo gbi ko. (Lala 46:10) Yɛ gbo be lɛ mli yɛ afi 1950 lɛ, mijɔɔ miwala nɔ miha Yehowa ni abaptisi mi. Mɛɛ miishɛɛ po miná nɛkɛ beni yɛ afi sɛɛ lɛ, abaptisi miŋa ni misumɔɔ lɛ lɛ!

Bii Atsɔsemɔ yɛ Yehowa Gbɛ̀i Anɔ

Mikane yɛ Biblia lɛ mli akɛ Yehowa ji mɔ ni to gbalashihilɛ shishi. (1 Mose 1:26-28; 2:22-24) Akɛni miyɛ jɛmɛ beni afɔɔ wɔbii—Hans Werner, Karl-Heinz, Michael, Gabriele, kɛ Thomas—hewɔ lɛ, no wo hetuu-kɛhamɔ ni miyɔɔ akɛ mafee wu kɛ tsɛ kpakpa lɛ mli hewalɛ. Mi kɛ Karla ná miishɛɛ waa yɛ wɔbii lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ fɔmɔ mli.

Yehowa Odasefoi akpee ni afee yɛ afi 1953 yɛ Nuremberg lɛ ji nifeemɔ ko ni he hiaa waa kɛha wɔweku lɛ. Yɛ Sohaa shwane, be mli ni ahaa wiemɔ ni ji “Gbekɛbii Atsɔsemɔ yɛ Jeŋ Hee Asafo lɛ Mli” lɛ, wielɔ lɛ kɛɛ nɔ ko ni wɔhiɛ kpako nɔ kɔkɔɔkɔ, akɛ: “Gboshinii ni fe fɛɛ ni wɔbaanyɛ wɔkɛha wɔbii lɛ ji shwelɛ ni amɛaaná akɛ amɛaatsɔ Nyɔŋmɔ sɔɔlɔi.” Yɛ Yehowa yelikɛbuamɔ naa lɛ, mi kɛ Karla miitao ni wɔfee nakai. Shi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

Yɛ shishijee mli lɛ, wɔha efee wɔ nitsumɔ akɛ wɔbaasɔle kutuu ákɛ weku daa gbi. No ha bɔ ni sɔlemɔ he hiaa ha lɛ ka gbekɛbii lɛ ajwɛŋmɔ mli. Yɛ be mli ni gbekɛbii lɛ darako kwraa lɛ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ kase akɛ wɔsɔleɔ daa dani wɔyeɔ niyenii. Be mli ni amɛji gbekɛbii po lɛ, kɛji amɛna amɛ fufɔ tɔ lɛ nɔŋŋ pɛ lɛ, amɛmamɔɔ amɛyitsei bibii lɛ ashi ni amɛdɔrɔɔ amɛniji bibii lɛ amli. Be ko lɛ, afɔ̃ wɔ nine kɛtee miŋa wekumɛi ni amɛjeee Odasefoi lɛ ateŋ mɔ ko yookpeemɔ shishi. Yɛ nifeemɔ lɛ sɛɛ lɛ, ayemforo lɛ wekumɛi kpee mɛi ni afɔ̃ amɛ nine lɛ kɛtee shia kɛha niyeli kɛ ninumɔ fioo ko. Mɔ fɛɛ mɔ miitao ni eje niyeli lɛ shishi amrɔ nɔŋŋ. Shi wɔbinuu Karl-Heinz ni eye afii enumɔ lɛ na akɛ enɛ feemɔ ehiii. Ekɛɛ: “Nyɛfainɛ nyɛsɔlea dã.” Mɛi ni afɔ̃ amɛ nine lɛ kwɛ lɛ, no sɛɛ lɛ wɔ, ni yɛ naagbee lɛ mɔ ni to nifeemɔ lɛ he gbɛjianɔ lɛ. Bɔni afee ni atsĩ hiɛgbele fɛɛ naa lɛ, mikɛ mihe ha koni mikɛ shidaa sɔlemɔ aha yɛ niyenii lɛ shishi, ni mɔ ni to nifeemɔ lɛ he gbɛjianɔ lɛ kpɛlɛ.

Sane lɛ kai mi Yesu wiemɔi lɛ akɛ: “Abifabii kɛ fufɔbii anaa ni osaa yijiemɔ oto yɛ.” (Mateo 21:16) Wɔná nɔmimaa akɛ sɔlemɔ ni wɔsɔleɔ daa kɛjɛɔ wɔtsuiaŋ lɛ ye bua gbekɛbii lɛ ni amɛna Yehowa akɛ amɛŋwɛi Tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ.

Sɔ̃ ni Yehowa Kɛfɔ̃ Wɔnɔ

Ni aaatsɔse gbekɛbii ni amɛsumɔ Nyɔŋmɔ lɛ hu biɔ e-Wiemɔ lɛ kanemɔ kɛ ekasemɔ daa. Akɛni enɛ yɔɔ wɔjwɛŋmɔ mli hewɔ lɛ, wɔfeɔ weku nikasemɔ daa otsi, titri lɛ daa Ju gbɛkɛ. Akɛni kromɔbi lɛ ye nakutsoŋbi lɛ onukpa afii nɛɛhu hewɔ lɛ, gbekɛbii lɛ yɛ hiamɔ nii srɔtoi, no hewɔ lɛ wɔnyɛɛɛ wɔkɛ amɛ fɛɛ asusu sane kome too lɛ nɔŋŋ he be fɛɛ be.

Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛha gbekɛbii ni shɛko skulyaa lɛ, wɔhaa nikasemɔ lɛ feɔ mlɛo. Karla kɛ amɛ susuɔ Biblia ŋmalɛ kome pɛ he, aloo ekɛ mfonirii ni yɔɔ woji ni damɔ Biblia lɛ nɔ lɛ tsuɔ nii. Mikɛ miishɛɛ kaiɔ be mli ni wɔbii bibii lɛ kwɔɔ wɔ saatso lɛ leebi maŋkpa ni amɛbatsĩɛɔ wɔ ni amɛkɛ The New World * lɛ mli mfonirii ni amɛsumɔɔ lɛ batsɔɔ wɔ lɛ lolo.

Karla he basa akɛni ekɛ tsuishitoo tsɔɔ gbekɛbii lɛ yiŋtoi babaoo hewɔ ni esa akɛ wɔ fɛɛ wɔsumɔ Yehowa lɛ. No baafee tamɔ nɔ ko ni waaa ni yɔɔ tɛ̃ɛ, shi yɛ anɔkwale mli lɛ, etamɔ be fɛɛ nitsumɔ pɛpɛɛpɛ yɛ gbɔmɔtsoŋ kɛ henumɔŋ kɛha mi kɛ Karla fɛɛ. Ni kɛlɛ, wɔnijiaŋ ejeee wui. Wɔmiitao ni wɔdu nɔ ko wɔwo amɛtsui ni esako lɛ mli dani mɔ ko ni leee Yehowa aje shishi akɛ eeekɔne amɛyiŋ. Yɛ yiŋtoo nɛɛ hewɔ lɛ wɔma nɔ mi koni wɔbii lɛ abatara shi mra bɔ ni amɛaanyɛ kɛha weku nikasemɔ lɛ.

Ákɛ fɔlɔi lɛ, mi kɛ Karla fɛɛ yɔse bɔ ni ehe hiaa akɛ wɔɔfee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa yɛ saji ni kɔɔ jamɔ he lɛ mli wɔha wɔbii lɛ. Ni kɛji akɛ wɔmiiye nii jio, wɔmiitsu abɔɔ mli nii jio, aloo wɔmiishara shi jio lɛ, wɔbɔɔ mɔdɛŋ ni wɔwo wekukpaa ni kã gbekɛbii lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ mli hewalɛ. (5 Mose 6:6, 7) Wɔkwɛ koni gbekɛbii lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ aná lɛ diɛŋtsɛ e-Biblia kɛjɛ egbekɛbiiashi tɔɔ. Agbɛnɛ hu, kɛji minine shɛ woji tɛtrɛbii lɛ anɔ lɛ, miŋmaa weku lɛ mli bii lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ gbɛi woɔ enɔ̃ lɛ sɛɛ. Enɛ hewɔ lɛ, gbekɛbii lɛ nyɛɔ amɛyooɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛwoji lɛ. Wɔkɔ ŋaa akɛ wɔkɛ saji komɛi ni yɔɔ Awake! lɛ mli lɛ baaha gbekɛbii lɛ ni amɛkane. Yɛ Hɔgbaa shwane niyeli sɛɛ lɛ, amɛgbálaa bɔ ni amɛnu sane ni amɛkane lɛ shishi amɛha lɛ mli amɛtsɔɔ wɔ.

Wɔkɛ Yelikɛbuamɔ ni He Hiaa Gbekɛbii lɛ Ha Amɛ

Yɛ anɔkwale mli lɛ, jeee be fɛɛ be nibii yaa lɛ jogbaŋŋ. Be mli ni gbekɛbii lɛ daraa lɛ, wɔbana akɛ suɔmɔ ni wɔɔdu wɔwo amɛtsui mli lɛ bi ni wɔle nɔ ni yɔɔ amɛtsui lɛ mli momo. No tsɔɔ amɛtoi ni wɔɔbo. Bei komɛi lɛ, wɔbii lɛ nuɔ he akɛ amɛyɛ nɔ ko ni amɛbaawie amɛshi, no hewɔ lɛ mi kɛ Karla fɛɛ taraa shi ni wɔkɛ amɛ susuɔ sane lɛ he. Wɔtoɔ ŋmɛlɛtswaa fã krɛdɛɛ ko he gbɛjianɔ yɛ weku nikasemɔ lɛ sɛɛ. Aŋmɛɔ mɔ fɛɛ mɔ gbɛ koni etsɔɔ esusumɔi yɛ faŋŋ mli bɔ ni eeenyɛ.

Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Thomas kɛ Gabriele, ni ji wɔ sɛɛkpee bii enyɔ lɛ, nu he akɛ wɔ ákɛ fɔlɔi lɛ, sumɔɔ amɛnyɛmi nukpa lɛ sane fe amɛ. Yɛ kpee lɛ eko mli lɛ, amɛwie yɛ faŋŋ mli akɛ: “Dada, wɔsusuɔ akɛ bo kɛ Mama fɛɛ haa Hans Werner feɔ nɔ ni esumɔɔ.” Klɛŋklɛŋ lɛ, minaa kpɛ mihe. Shi kɛlɛ, yɛ be mli ni wɔsusu sane lɛ he jogbaŋŋ yɛ anɔkwayeli mli lɛ, ehe bahia ni mi kɛ Karla fɛɛ akpɛlɛ nɔ akɛ gbekɛbii lɛ kɛ sane oti ko ni he hiaa eba. No hewɔ lɛ wɔmia wɔhiɛ waa ní wɔkɛ gbekɛbii lɛ fɛɛ aye pɛpɛɛpɛ.

Yɛ bei komɛi amli lɛ, mikɛ oyaiyeli gbalaa gbekɛbii lɛ atoi loo migbalaa amɛtoi yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ. Yɛ bei ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, esa akɛ wɔ akɛ fɔlɔi lɛ, wɔkase bɔ ni akpaa fai. Yɛ no sɛɛ lɛ, wɔbɛŋkɛɔ Yehowa yɛ sɔlemɔ mli. Ehe bahia ni gbekɛbii lɛ ayɔse akɛ amɛtsɛ efee klalo akɛ eeekpa Yehowa kɛ amɛ, ni ji wɔbii lɛ afai. Enɛ hewɔ lɛ, miishɛɛ kɛ naanyobɔɔ wekukpaa bakã wɔ kɛ amɛteŋ. Amɛfɔɔ wɔ kɛɛmɔ akɛ, “Nyɛji wɔnanemɛi ni nɔ bɛ.” No haa wɔnáa miishɛɛ waa diɛŋtsɛ.

Ní aaatsu nii kutuu akɛ weku lɛ kɛ ekomefeemɔ baa. Yɛ enɛ hewɔ lɛ, mɔ fɛɛ mɔ yɛ nitsumɔ ni etsuɔ yɛ shia daa. Ahaa Hans Werner nitsumɔ koni eyahe nibii yɛ shwapoi amli shikome daa otsi, ní tsɔɔ akɛ, kɛfata wolo ni akɛhaa lɛ daa ni aŋmala nibii ni ebaahe yɛ nɔ lɛ he lɛ, ahaa lɛ shika ko. Otsi ko mli lɛ, wɔhaaa lɛ wolo ni aŋmala nibii ni ebaahe yɛ nɔ aloo shika ko. Ebi enyɛ sane yɛ he, ni ekɛɛ lɛ akɛ wɔbɛ shika ko kwraa bianɛ. Ojogbaŋŋ, gbekɛbii lɛ bɔi ablɛbi wiemɔ yɛ amɛteaŋ, kɛkɛ ni mɔ fɛɛ mɔ yawo esusu adeka lɛ ni amɛbatsɔ shika ni yɔɔ mli lɛ amɛshwie okpɔlɔ lɛ nɔ. Amɛ fɛɛ amɛbo akɛ: “Mama, agbɛnɛ wɔbaanyɛ wɔyaye jara!” Hɛɛ, gbekɛbii lɛ kase bɔ ni ayeɔ abuaa yɛ hiamɔ be mli, ni no po fee weku lɛ ekome.

Be mli ni amɛdaraa lɛ, gbekɛbii hii lɛ babɔi yei ahe miishɛɛnamɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Thomas baná gbekɛ yoo ko ni ji naanyo Odasefonyo ni eye afii 16 lɛ he miishɛɛ waa. Mitsɔɔ mli miha lɛ akɛ, kɛji lɛɛlɛŋ akɛ eyɛ gbekɛ yoo lɛ he miishɛɛ lɛ, esa akɛ esaa ehe ni ekɛ lɛ abote gbalashihilɛ mli ni etsu ŋa kɛ bii akwɛmɔ he gbɛnaa nii ahe nii. Thomas bayɔse akɛ efeko klalo kɛha gbalashihilɛ akɛni eye afii 18 pɛ hewɔ.

Hiɛyaa ni Wɔná yɛ Weku lɛ Mli

Be mli ni amɛji gbekɛbii lolo lɛ, amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ ehe wo Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ mli kɛ́ amɛda kɛshɛ he ni amɛbaanyɛ amɛfee nakai. Wɔboɔ amɛnifeemɔi lɛ atoi jogbaŋŋ, ni ewoɔ wɔ hewalɛ ejaakɛ wɔyɔse tsuiaŋ suɔmɔ ni gbekɛbii lɛ diɛŋtsɛ yɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ. Kpokpaa bibii kɛ Kpokpaa wuji anɔkwɛlɔi ni kɛ wɔ bahiɔ shi bei komɛi lɛ gbaa amɛ diɛŋtsɛ amɛniiashikpamɔi loo amɛkaneɔ Biblia lɛ mli saji amɛhaa wɔ. Hii nɛɛ kɛ amɛŋamɛi ye bua kɛdũ suɔmɔ ni ayɔɔ kɛha be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ kɛwo wɔweku lɛ mli bii lɛ atsui mli.

Wɔkpaa kpeei bei agbɛ. Enɛɛmɛi ji nɔ titri ni yɔɔ mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ akɛ wɔdu suɔmɔ ni ayɔɔ akɛ aaatsɔ Nyɔŋmɔ sɔɔlɔ lɛ wɔwo wɔbii lɛ atsuii amli lɛ mli. Yɛ gbekɛbii lɛ agbɛfaŋ lɛ, eji be krɛdɛɛ ko, kɛji amɛtsɛ amɛ tsitsinaa-tsɛɛ nii dani aje gbɛfaa kɛmiiya he ni abaafee kpee lɛ yɛ lɛ shishi lɛ. Wɔná miishɛɛ waa be mli ni abaptisi Hans Werner be mli ni eye afii nyɔŋma lɛ. Mɛi babaoo susu akɛ edako kwraa bɔ ni eeejɔɔ ewala nɔ eha Yehowa, shi be mli ni ená afii 50 lɛ, ekɛɛ mi bɔ ni eyɔɔ he miishɛɛ akɛ ekɛ afii 40 esɔmɔ Yehowa lɛ.

Wɔtsɔɔ wɔbii lɛ akɛ, mɔ kɛ Yehowa teŋ wekukpaa he miihia, shi wɔnyɛɛɛ amɛnɔ ni amɛjɔɔ amɛwala nɔ. Ni kɛlɛ, wɔná miishɛɛ be mli ni mɛi ni eshwɛ lɛ hu tee hiɛ kɛyashɛ baptisimɔ mli yɛ be ni hi kɛha amɛ lɛ mli lɛ.

Kasemɔ ni Wɔkase Bɔ ni Wɔkɛ Wɔ Jatsui lɛ Aaafɔ̃ Yehowa Nɔ

Wɔmii shɛ wɔhe babaoo be mli ni Hans Werner gbe Buu-Mɔɔ Biblia Gilead Skul klas ni ji 51 lɛ naa yɛ afi 1971 ni aha eyasɔmɔ yɛ Spain akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ lɛ. Fiofio lɛ, gbekɛbii ni eshwɛ lɛ hu sɔmɔ akɛ be-fɛɛ sɔɔlɔi yɛ be ko mli, ni eha wɔná miishɛɛ waa diɛŋtsɛ akɛ fɔlɔi. Aaafee nɛkɛ bei amli ni Hans Werner ha mi Biblia ni mitsĩ tã yɛ sane nɛɛ shishijee mli lɛ. Miishɛɛ ni wɔyɔɔ ákɛ weku lɛ tamɔ nɔ ni hi jogbaŋŋ diɛŋtsɛ.

Kɛkɛ ni wɔbana akɛ ehe miihia ni wɔya nɔ wɔkpɛtɛ Yehowa he gbagbalii fe be fɛɛ ni eho. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ wɔna bɔ ni wɔbii ni edara lɛ ateŋ mɛi komɛi kɛ naagbai ni ka amɛhemɔkɛyeli lɛ waa kpe lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔbiyoo Gabriele ni wɔsumɔɔ lɛ lɛ yeee ehe kɛjɛɛɛ amanehului amli. Yɛ afi 1976 lɛ mli lɛ, ekɛ Lothar bote gbalashihilɛ mli. Yɛ kpeemɔ lɛ sɛɛ etsɛɛɛ ni hela mɔ Lothar. Yɛ be mli ni eyaa nɔ egbɔjɔɔ lɛ, Gabriele kwɛ lɛ kɛyashi egbo. Bɔ ni wɔna ni hela mɔ weku lɛ mli nyo ko ni yɔɔ hewalɛ ni egbo lɛ kai wɔ bɔ ni Yehowa suɔmɔ nine lɛ he hiaa wɔ ha.—Yesaia 33:2.

Sɔɔmɔ Hegbɛi ni Wɔná yɛ Yehowa Gbɛjianɔtoo lɛ Mli

Be mli ni ahala mi akɛ asafoŋ nɔkwɛlɔ (ni atsɛɔ lɛ bianɛ akɛ onukpai asɛinɔtalɔ) yɛ afi 1955 lɛ, minuuu he akɛ misa kɛha hegbɛ lɛ. Babaoo yɛ ni esa akɛ afee, ni gbɛ pɛ ni manyɛ matsɔ nɔ matsu nitsumɔ lɛ yɛ be naa ji ni mate shi leebi ŋmɛji ejwɛ bei komɛi. Miŋa kɛ mibii lɛ fi misɛɛ waa diɛŋtsɛ, amɛkwɛɔ ní amɛkagba minaa be fɛɛ be ni nibii yɔɔ lolo ni matsu he nii gbɛkɛ lɛ.

Kɛlɛ, ákɛ weku lɛ, wɔkɛ dekã ni wɔnáa lɛ tsuɔ nii kutuu bɔ ni wɔɔnyɛ. Bei komɛi lɛ minitsumɔtsɛ lɛ kɛ etsɔne lɛ haa mi ní manyɛ mikɛ weku lɛ aje kpo. Gbekɛbii lɛ nyaa bei ni wɔkɛkaseɔ Buu-Mɔɔ lɛ yɛ koo lɛ mli lɛ he. Wɔfeɔ ekome kɛyasharaa shi hu, bei komɛi lɛ amɛlaa lalai kɛfataa saŋku ni mikpãa lɛ he be mli ni wɔnyiɛ tsei lɛ ateŋ lɛ.

Yɛ afi 1978 lɛ mli lɛ, ahala mi akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ sɛɛmɔ (sɔɔlɔ gbɛfalɔ). Bɔ ni eye minɔ kwraa hewɔ lɛ, misɔle akɛ: “Yehowa, misusuuu akɛ manyɛ mafee. Shi kɛji ootao ni maka makwɛ lɛ, no lɛ mafee nɔ ni fe fɛɛ ni manyɛ.” Afii enyɔ sɛɛ, beni miye afii 54 lɛ, mituu minitsumɔ bibioo lɛ miwo Thomas, ni ji wɔnakutsoŋbi lɛ dɛŋ.

Wɔbii lɛ fɛɛ edara, ni no ha mi kɛ Karla hegbɛ ni wɔtsu babaoo wɔha Yehowa. Yɛ nakai afi lɛ nɔŋŋ mli lɛ, ahala mi akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ, ni aha mi nitsumɔ yɛ Hamburg maŋ lɛ fã ko kɛ Schleswig-Holstein maŋ muu lɛ fɛɛ mli. Yɛ niiashikpamɔ ni wɔyɔɔ yɛ weku kwɛmɔ mli hewɔ lɛ, wɔnyɛ wɔjie niiashishinumɔ krɛdɛɛ kpo wɔtsɔɔ fɔlɔi kɛ amɛbii. Nyɛmimɛi babaoo tsɛɔ wɔ akɛ amɛkpokpaa nɔ fɔlɔi.

Yɛ afii nyɔŋma ni Karla kɛ mi fee ekome yɛ kpokpaa nɔkwɛmɔ nitsumɔ lɛ mli sɛɛ lɛ, ebabi ni afee lɛ opireshɛn. Ni yɛ nakai afi lɛ nɔŋŋ mli lɛ, tsofafeelɔi yɔse akɛ miiye ansɔ fuumɔ hela. No hewɔ lɛ, miŋmɛɛ misɔɔmɔ ákɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ he, ni afee mi ansɔ he opireshɛn. Afii etɛ sɛɛ dani minyɛ misɔmɔ ekoŋŋ akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ sɛɛmɔ. Bianɛ lɛ, mi kɛ Karla fɛɛ eye kɛjɛ afii 70 kɛyaa, ni wɔbɛ gbɛfaa nitsumɔ lɛ mli dɔŋŋ. Yehowa ye bua wɔ ni wɔna akɛ nilee bɛ mli akɛ makpɛtɛ hegbɛ ko ni minyɛɛɛ he nii matsu dɔŋŋ lɛ he.

Kɛji wɔkwɛ wɔ sɛɛ lɛ, mi kɛ Karla fɛɛ daa Yehowa shi yɛ yelikɛbuamɔ ni ekɛha wɔ yɛ suɔmɔ kɛha anɔkwale lɛ ni wɔdu wɔwo wɔbii lɛ atsui mli lɛ hewɔ. (Abɛi 22:6) Yɛ afii ni ho lɛ fɛɛ mli lɛ, Yehowa ekudɔ wɔ ni etsɔse wɔ, ni eye ebua wɔ ni wɔtsu wɔgbɛnaa nii ahe nii. Eyɛ mli akɛ ekolɛ wɔgbɔlɔ ni wɔgbɔjɔ moŋ, shi suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Yehowa lɛ mli wa waa diɛŋtsɛ taakɛ eji tsutsu lɛ.—Romabii 12:10, 11.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 15 Mɛi ni fee ji Yehowa Odasefoi, shi amrɔ nɛɛ akpa kalamɔ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]

Wɔweku lɛ ni nyiɛ Elbe Faa ni yɔɔ Hamburg lɛ toi, yɛ afi 1965

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 28]

Wɔweku lɛ mli bii komɛi yɛ majimaji ateŋ kpee ni afee lɛ shishi yɛ Berlin yɛ afi 1998

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 29]

Mikɛ miŋa Karla