Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yehowa Nyɛɔ Kutumpɔo Gbɛ

Yehowa Nyɛɔ Kutumpɔo Gbɛ

Yehowa Nyɛɔ Kutumpɔo Gbɛ

‘Kaaye onyɛmi kutumpɔo.’—MALEAKI 2:10.

1. Mɛni Nyɔŋmɔ taoɔ kɛjɛɔ wɔdɛŋ kɛji akɛ wɔnine aaashɛ naanɔ wala nɔ?

ANI oosumɔ naanɔ wala? Kɛji akɛ oyɛ nakai hiɛnɔkamɔ ni awo shi yɛ Biblia lɛ mli lɛ mli hemɔkɛyeli lɛ, ekolɛ obaakɛɛ akɛ ‘Hɛɛ, miisumɔ.’ Shi kɛji akɛ oosumɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ naanɔ wala yɛ ejeŋ hee lɛ mli aduro bo lɛ, belɛ esa akɛ otsu etaomɔ nii lɛ ahe nii. (Jajelɔ 12:13; Yohane 17:3) Ani shishinumɔ bɛ mli akɛ aaakpa adesai ni yeee emuu lɛ gbɛ ni amɛfee nakai? Ejeee nɔ ni shishinumɔ bɛ mli, ejaakɛ Yehowa wie wiemɔi ni woɔ mɔ hewalɛ nɛɛ, akɛ: “Ejaakɛ mɔbɔnalɛ misumɔɔ, ni jeee afɔle, kɛ Nyɔŋmɔ he nilee hu fe shãa afɔlei.” (Hoshea 6:6) No hewɔ lɛ, adesai ni tɔɔ fã lɛ po baanyɛ ashɛ Nyɔŋmɔ taomɔ nii ahe.

2. Israelbii babaoo ye Yehowa kutumpɔo yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

2 Shi kɛlɛ, jeee mɔ fɛɛ mɔ sumɔɔ ni efee Yehowa suɔmɔnaa nii. Hoshea jie lɛ kpo akɛ Israelbii babaoo po sumɔɔɔ ni amɛfeɔ esuɔmɔnaa nii. Ákɛ maŋ lɛ, amɛkpɛlɛ nɔ akɛ amɛkɛ Nyɔŋmɔ baabote kpaŋmɔ mli, gbeekpamɔ ko ni tsɔɔ akɛ amɛbaabo emlai atoi. (2 Mose 24:1-8) Shi kɛlɛ, etsɛɛɛ ni ‘amɛtɔ̃ kpaŋmɔ lɛ nɔ’ kɛtsɔ emlai lɛ amlikuu nɔ. No hewɔ lɛ, Yehowa kɛɛ akɛ nakai Israelbii lɛ ‘ye lɛ kutumpɔo.’ (Hoshea 6:7) Ni nakai nɔŋŋ mɛi babaoo efee aahu kɛbashi ŋmɛnɛ. Shi Yehowa nyɛ̃ɔ kutumpɔo gbɛ, ekɔɔɔ he eko akɛ aafee aashi lɛ loo aafee aashi mɛi ní sumɔɔ lɛ ní amɛsɔmɔɔ lɛ lɛ.

3. Mɛni nibii abaapɛi mli yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

3 Jeee Hoshea pɛ ji gbalɔ ní ma bɔ ni Nyɔŋmɔ susuɔ kutumpɔo he ehaa lɛ nɔ mi, ni eji jwɛŋmɔ ní esa akɛ wɔkpɛlɛ nɔ kɛji akɛ wɔhiɛ kã nɔ akɛ wɔbaaná shihilɛ ní miishɛɛ yɔɔ mli lɛ mli ŋɔɔmɔ. Wɔje shishi wɔpɛi Maleaki gbalɛ shɛɛ sane lɛ babaoo mli, kɛjɛ ewolo lɛ klɛŋklɛŋ yitso lɛ nɔ. Agbɛnɛ nyɛhaa wɔyaa nakai wolo lɛ yitso ni ji enyɔ lɛ nɔ, ni wɔkwɛ bɔ ni agbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa bɔ ni Nyɔŋmɔ susuɔ kutumpɔo he ehaa lɛ nɔ ekoŋŋ lɛ. Eyɛ mli akɛ Maleaki miiwie shihilɛ ní anaa yɛ Nyɔŋmɔ webii ateŋ waa beni amɛku amɛsɛɛ kɛjɛ Babilon lɛ sɛɛ afii nyɔŋmai abɔ lɛ amli lɛ he moŋ, shi nakai yitso ni ji enyɔ lɛ hiɛ shishinumɔ diɛŋtsɛ ko kɛha wɔ ŋmɛnɛ.

Osɔfoi ni Sa Shwamɔ

4. Mɛɛ kɔkɔbɔɔ Yehowa kɛha osɔfoi lɛ?

4 Yitso 2 lɛ jeɔ shishi kɛ Yehowa fɔbuu wiemɔi ní ekɛkã Yudafoi osɔfoi lɛ ahiɛ yɛ gbá ní amɛgbá afã kɛjɛ ejalɛ gbɛ̀i lɛ ahe lɛ hewɔ. Kɛji akɛ amɛbooo eŋaawoo lɛ toi koni amɛjaje amɛgbɛi lɛ, no lɛ saji ni yɔɔ gbeyei baanyiɛ sɛɛ aba. Kadimɔ klɛŋklɛŋ kukuji enyɔ lɛ: “Nɛkɛ kita nɛɛ, nyɛ osɔfoi lɛ, nyɛ awoɔ nɛɛ! Kɛji nyɛboŋ toi, ni nyɛkɛtoŋ nyɛtsui mli, ní nyɛkɛ anunyam aha migbɛi lɛ, Yehowa Zebaot kɛɛ, no lɛ matsu loomɔ kɛaaba nyɛnɔ, ni malomɔ nyɛjɔɔmɔi lɛ.” Eji osɔfoi lɛ tsɔɔ gbɔmɛi lɛ Nyɔŋmɔ mlai lɛ ni amɛye nɔ kulɛ, amɛbaaná jɔɔmɔ. Shi akɛni amɛku amɛhiɛ amɛshwie Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nifeemɔ nɔ hewɔ lɛ, loomɔ moŋ ji nɔ ni baaba amɛnɔ. Jɔɔmɔi po ni osɔfoi lɛ jajeɔ lɛ baatsɔ loomɔ.

5, 6. (a) Mɛni hewɔ osɔfoi lɛ titri ji mɛi ni sa shwamɔ waa lɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tsɔ ejie bulɛ ni ebɛ kɛha osɔfoi lɛ kpo yɛ?

5 Mɛni hewɔ osɔfoi lɛ titri sa shwamɔ waa nakai lɛ? Kuku 7 lɛ tsɔɔ yiŋtoo ko ní mli ka shi faŋŋ: “Esa akɛ osɔfo lɛ naabu toɔ nilee, ni lɛ edaaŋ sa akɛ atao mla kɛjɛ, ejaakɛ Yehowa Zebaot bɔfo ji lɛ.” Nɔ ni fe afii akpe ni eho lɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ mlai ni atsɔ Mose nɔ akɛha Israel lɛ kɛɛ akɛ gbɛnaa nii ka osɔfoi lɛ anɔ akɛ ‘amɛtsɔɔ Israelbii lɛ akpɔi lɛ fɛɛ ní Yehowa tsɔ Mose nine nɔ ewie etsɔɔ amɛ lɛ.’ (3 Mose 10:11) Dɔlɛ sane ji akɛ, yɛ sɛɛ mli be ko lɛ, mɔ ni ŋma 2 Kronika 15:3 lɛ bɔ amaniɛ akɛ: “Shi gbii pii baaba aha Israel, ní amɛbɛ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ, ní amɛbɛ osɔfo ní tsɔɔ amɛ nii, ní amɛbɛ mla hu.”

6 Yɛ Maleaki be lɛ mli, yɛ afii ohai enumɔ D.Ŋ.B. lɛ, no mli lɛ shihilɛ ni osɔfoi lɛ yɔɔ mli lɛ tamɔ nakai nɔŋŋ. Amɛtsɔɔɔ gbɔmɛi lɛ Nyɔŋmɔ Mla lɛ. No hewɔ lɛ, esa akɛ aha nakai osɔfoi lɛ abu amɛhe akɔntaa. Kadimɔ wiemɔ ní mli wa ní Yehowa kɛshi osɔfoi lɛ. Maleaki 2:3 jajeɔ akɛ: “Magbɛ sɛbo ni ji nyɛgbii juji anɔ sɛbo lɛ mashwã nyɛhiɛaŋ.” Mɛɛ kamɔ ni mli wa po nɛ! Alooɔ kooloi ní akɛbashãa afɔle lɛ asɛbo lɛ kɛyaa nsara lɛ sɛɛ ni ayashãa yɛ jɛmɛ. (3 Mose 16:27) Shi kɛji akɛ Yehowa kɛɛ amɛ akɛ abaagbɛ sɛbo lɛ moŋ ashwã amɛhiɛ lɛ, etsɔɔ faŋŋ akɛ, ebuuu afɔlei lɛ kɛ mɛi ni kɛbaa lɛ fɛɛ.

7. Mɛni hewɔ Yehowa mli fu Mla lɛ tsɔɔlɔi lɛ?

7 Afii ohai babaoo, dani Maleaki be lɛ aaashɛ lɛ, no mli lɛ Yehowa kɛ nitsumɔ ewo Levibii lɛ adɛŋ koni amɛkwɛ kpeebuu lɛ kɛ sɛɛ mli lɛ sɔlemɔwe lɛ kɛ esɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ. Amɛji tsɔɔlɔi yɛ Israel maŋ lɛ mli. Kulɛ nakai gbɛnaa nii lɛ ahe nitsumɔ baatsɔ wala kɛ toiŋjɔlɛ kɛha amɛ kɛ maŋ lɛ. (4 Mose 3:5-8) Shi Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ ní Levibii lɛ yɔɔ kɛjɛ shishijee lɛ sɛɛ fo. No hewɔ lɛ, Yehowa kɛɛ amɛ akɛ: “Shi nyɛ lɛ nyɛgbá afã kɛjɛ gbɛ lɛ nɔ, nyɛha mɛi babaoo etɛrɛ mla lɛ; nyɛfite Levi kpaŋmɔ lɛ . . . Nyɛnyiɛɛɛ migbɛ̀i lɛ anɔ.” (Maleaki 2:8, 9) Akɛni amɛtsɔɔɔ anɔkwale lɛ, ni osɔfoi lɛ tsɔ amɛ nɔkwɛmɔnɔ gbonyo lɛ nɔ amɛlaka Israelbii babaoo hewɔ lɛ, Yehowa mli fu amɛ yɛ gbɛ ní ja nɔ.

Nyɔŋmɔ Mlai ni Wɔɔye Nɔ

8. Ani gbɛ ni akpaa akɛ adesai baaye Nyɔŋmɔ mlai anɔ lɛ tsɔɔ akɛ aakpa babaoo tsɔ gbɛ kɛmiijɛ amɛdɛŋ? Tsɔɔmɔ mli.

8 Nyɛkahaa wɔsusua akɛ nakai osɔfoi lɛ sa mɔbɔnalɛ, ni esa ákɛ akɛ amɛhe ake amɛ ejaakɛ amɛji adesai ni yeee emuu kɛkɛ, ni anyɛŋ akpa gbɛ akɛ amɛbaaye Nyɔŋmɔ mlai anɔ. Anɔkwa sane lɛ ji akɛ, adesai baanyɛ aye Nyɔŋmɔ kitai anɔ, ejaakɛ Yehowa kpaaa nɔ ni amɛnyɛŋ amɛfee lɛ gbɛ kɛjɛɛɛ amɛdɛŋ. Eyɛ faŋŋ akɛ osɔfoi aŋkroaŋkroi ní hi shi yɛ nakai beaŋ lɛ ekomɛi ye Nyɔŋmɔ mlai anɔ, ni ŋwanejee ko bɛ mɔ ni fee nakai yɛ sɛɛ mli lɛ, ni ji—Yesu, “osɔfonukpa” kpeteŋkpele lɛ he. (Hebribii 3:1) Abaanyɛ awie ehe yɛ anɔkwale mli akɛ: “Anɔkwale mla lɛ kã edaaŋ, ni anaaa sane ní ejaaa yɛ enaabu, hejɔlɛ kɛ jalɛ mli ekɛ mi nyiɛ yɛ, ni ekpale mɛi babaoo kɛjɛ nɔsha mli.”—Maleaki 2:6.

9. Namɛi kɛ anɔkwayeli etsɔɔ mɛi krokomɛi anɔkwale lɛ yɛ wɔbe nɛɛ amli?

9 Kɛ́ akɛaato he lɛ, nɔ ni fe afii oha nɛ, ni Kristo nyɛmimɛi ní afɔ amɛ mu, ní yɔɔ ŋwɛi hiɛnɔkamɔ lɛ, esɔmɔ akɛ “osɔfoi aweku krɔŋkrɔŋ, koni aŋɔshã mumɔŋ afɔlei ni sa Nyɔŋmɔ hiɛ.” (1 Petro 2:5) Ámɛnyiɛ Biblia mli anɔkwale lɛ ni akɛhaa mɛi krokomɛi lɛ ahiɛ. Akɛni okase anɔkwalei ni amɛtsɔɔ lɛ hewɔ lɛ, ani onaaa kɛjɛɛɛ niiashikpamɔ mli akɛ anɔkwale mla lɛ kã amɛdaaŋ? Ámɛye amɛbua ni ákpale mɛi babaoo kɛjɛ jamɔ mli tɔmɔi amli, no hewɔ lɛ, amrɔ nɛɛ gbɔmɛi akpekpei abɔ yɛ jeŋ fɛɛ ni ámɛkase Biblia mli anɔkwalei lɛ, ni amɛyɛ naanɔ wala he hiɛnɔkamɔ. Mɛnɛɛmɛi hu ena hegbɛ ni ekaaa akɛ amɛaatsɔɔ mɛi krokomɛi akpekpei abɔ anɔkwale mla lɛ.—Yohane 10:16; Kpojiemɔ 7:9.

Yiŋtoo Hewɔ ni Esa akɛ Wɔha Wɔhiɛ Ahi Wɔhe nɔ Jogbaŋŋ

10. Mɛni hewɔ wɔyɔɔ nɔ ni wɔɔdamɔ nɔ wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ lɛ?

10 Shi kɛlɛ, wɔyɛ yiŋtoo ni wɔɔdamɔ nɔ wɔha wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ jogbaŋŋ. Ekolɛ wɔbanuŋ nikasemɔi ní atsɔɔ wɔ yɛ Maleaki 2:1-9 lɛ shishi jogbaŋŋ. Ani wɔ diɛŋtsɛ lɛ wɔhiɛ yɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ koni akana sane ko ní ejaaa yɛ wɔnaabu? Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ani wɔweku lɛ mli bii baanyɛ ahe nɔ ni wɔwieɔ lɛ amɛye? Ani wɔmumɔŋ nyɛmimɛi hii kɛ yei ní yɔɔ asafo lɛ mli lɛ hu baanyɛ afee nakai nɔŋŋ? Ebaanyɛ efee mlɛo akɛ wɔɔná su ni ji wɔwiemɔi ahe ní wɔɔsaa jogbaŋŋ koni efee anɔkwale kɛha mɛi krokomɛi ní nuɔ lɛ, shi kɛlɛ eji wiemɔi ni lakaa mɔ. Aloo ekolɛ mɔ ko baanyɛ awo saji ahe aloo ekɛ nitsumɔ mli saji otii komɛi atée. Ani Yehowa enaŋ enɛɛmɛi? Ni kɛ wɔkɛ wɔhe woɔ nifeemɔi ní tamɔ nɛkɛ mli lɛ, ani ebaakpɛlɛ yijiemɔ afɔlei ní wɔkɛ wɔnaabui shãa lɛ anɔ?

11. Namɛi titri esa akɛ amɛkwɛ amɛhe nɔ jogbaŋŋ lɛ?

11 Yɛ mɛi ní ena hegbɛ akɛ amɛaatsɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yɛ asafoi lɛ amli ŋmɛnɛ lɛ agbɛfaŋ lɛ, esa akɛ Maleaki 2:7 afee kɔkɔbɔɔ nɔ̃ kɛha amɛ. Ekɛɔ akɛ esa akɛ amɛnaabu ‘toɔ nilee, ni amɛdaaŋ sa akɛ atao mla kɛjɛ.’ Gbɛnaa nii ní tsii bakãa tsɔɔlɔi nɛɛ anɔ, ejaakɛ Yakobo 3:1 lɛ tsɔɔ akɛ ‘amɛbaaná kojomɔ kpele.’ Yɛ be mli ni esa akɛ amɛkɛ ekãa kɛ miishɛɛ atsu nii lɛ, esa akɛ, amɛnitsɔɔmɔ lɛ adamɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ní aŋma lɛ nɔ shiŋŋ, kɛ gbɛtsɔɔmɔi ni wɔnine shɛɔ nɔ kɛtsɔɔ Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ nɔ lɛ. Yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, wɔbafeɔ mɛi ni ‘he esa jogbaŋŋ akɛ wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi anii.’ No hewɔ lɛ, awoɔ amɛ ŋaa akɛ: “Bɔɔ mɔdɛŋ ni okɛ ohe adamɔ Nyɔŋmɔ hiɛ, akɛ mɔ ko ni sa, nitsulɔ ni hiɛ gbooo, ni jaa anɔkwale wiemɔ lɛ mli pɛpɛɛpɛ.”—2 Timoteo 2:2, 15.

12. Esa akɛ mɛi ni tsɔɔ nii lɛ ahiɛ ahi amɛhe nɔ jogbaŋŋ yɛ mɛni he?

12 Kɛji akɛ wɔkwɛɛɛ jogbaŋŋ lɛ, abaanyɛ aka wɔ ní wɔkɛ nibii ní wɔ diɛŋtsɛ wɔsumɔɔ loo wɔsusumɔi afata wɔ tsɔɔmɔi lɛ ahe. No baanyɛ afee oshara krɛdɛɛ ko kɛha mɔ ní kɛ ehe fɔ̃ɔ bɔ ni lɛ diɛŋtsɛ emuɔ saji anaa ehaa lɛ nɔ, yɛ be mli ni enɛɛmɛi teɔ shi ewoɔ nɔ ni Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ tsɔɔ lɛ po. Shi Maleaki yitso 2 tsɔɔ akɛ, esa akɛ wɔkpa gbɛ akɛ asafo lɛ mli tsɔɔlɔi lɛ kɛ amɛhe baakpɛtɛ nilee ní jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ he, shi jeee amɛ diɛŋtsɛ amɛsusumɔi ni baanyɛ atɔtɔ tooi lɛ anaji lɛ. Yesu kɛɛ akɛ: “Shi mɔ ni tɔtɔɔ bibii nɛɛ ateŋ mɔ kome ni heɔ minɔ yeɔ lɛ nane lɛ, faŋ nɔ ni akɛ teji-wiɛ ŋmɔ ekuɛ ni aŋɔ lɛ awo ŋshɔŋ.”—Mateo 18:6.

Mɔ ni Heee Yeee ni Akɛ Lɛ Boteɔ Gbalashihilɛ Mli

13, 14. Mɛni ji kutumpɔo gbɛ kome ni Maleaki gbala jwɛŋmɔ kɛtee nɔ lɛ?

13 Kɛjɛ Maleaki yitso 2kuku 10 kɛyaa lɛ, egbalaa jwɛŋmɔ babaoo diɛŋtsɛ kɛyaa kutumpɔoyeli nɔ tɛ̃ɛ. Maleaki gbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa nifeemɔ gbɛ̀i enyɔ ni ekɛ wiemɔ ni ji “kutumpɔo” tsu nii shii abɔ yɛ mli ni kɔɔ amɛhe lɛ anɔ. Klɛŋklɛŋ lɛ, kadimɔ akɛ, Maleaki kpá eŋaawoo lɛ hiɛ kɛ sanebimɔi nɛɛ, akɛ: “Ani jeee tsɛ kome wɔ fɛɛ wɔyɔɔ? Ani jeee Mawu kome bɔ wɔ? Mɛɛ hewɔ mɔ ni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ yeɔ enyɛmi kutumpɔo ni wɔkɛbuleɔ wɔtsɛmɛi lɛ akpaŋmɔ lɛ?” Kɛkɛ ni kuku 11 kɛfata he akɛ, Israel kutumpɔo gbɛ lɛ bafeɔ “Yehowa hé krɔŋkrɔŋ” lɛ bulemɔ. Mɛni amɛfeɔ ni yɔɔ hiɛdɔɔ waa lɛ? Nakai kuku lɛ tsɔɔ gbɛ̀i fɔji pɔtɛɛ ni amɛkɔ lɛ ateŋ ekome: “[Amɛyawɛ] maŋsɛɛ nyɔŋmɔ biyoo.”

14 Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, Israelbii lɛ ekomɛi, ní amɛji maŋ ni ejɔɔ amɛhe nɔ amɛha Yehowa lɛ fã lɛ, kɛ mɛi ní jaaa lɛ lɛ ebote gbalashihilɛ mli. Emli sane lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnaa nɔ hewɔ ní eyɔɔ hiɛdɔɔ waa lɛ. Kuku 10 lɛ wie akɛ amɛ fɛɛ amɛyɛ tsɛ kome. Enɛ etsɔɔɔ Yakob (ní awo lɛ gbɛi akɛ Israel lɛ), loo Abraham, loo Adam po. Maleaki 1:6 lɛ tsɔɔ akɛ Yehowa ji “tsɛ kome” lɛ. Israel maŋ lɛ kɛ lɛ yɛ wekukpaa ko mli, amɛfata kpaŋmɔ ní ekɛ amɛtsɛmɛi lɛ fee lɛ he. Nakai kpaŋmɔ lɛ mli mlai lɛ ateŋ ekome ji: “Okɛ amɛ akaye yoowɛɛ; kaaŋɔ obiyoo oha ebinuu gbala, ni kaawɛ ebiyoo oha obinuu.”—5 Mose 7:3.

15. (a) Mɛɛ gbɛ mɛi komɛi baabɔ mɔdɛŋ ni amɛtsɔ nɔ amɛkɛbu mɔ ni heee yeee ni akɛ lɛ boteɔ gbalashihilɛ mli lɛ bem yɛ? (b) Mɛni Yehowa diɛŋtsɛ wieɔ yɛ gbalashihilɛ he sane nɛɛ he?

15 Ekolɛ ŋmɛnɛ, mɛi komɛi baasusu akɛ: ‘Oo, mɔ ni misumɔɔ esane lɛ ji mɔ ko ní sa jogbaŋŋ. Beni be shwieɔ mli lɛ ekolɛ ebaakpɛlɛ anɔkwa jamɔ nɔ.’ Jwɛŋmɔ ní tamɔ nɛkɛ maa kɔkɔbɔɔ ní jɛ mumɔŋ nɛɛ nɔ mi waa, akɛ: “Tsui yɔɔ nɛɛ, eyi tɔ kɛ kutumpɔo fe nii fɛɛ, ni esane ehiii kwraa; namɔ aaanyɛ ale?” (Yeremia 17:9) Awie bɔ ni Nyɔŋmɔ susuɔ gbalashihilɛ mli ni akɛ mɔ ni heee yeee lɛ boteɔ lɛ he yɛ Maleaki 2:12 akɛ: “Yehowa aaaplenee nuu ní feɔ enɛ lɛ.” No hewɔ lɛ, awoɔ Kristofoi hewalɛ ni amɛbote gbalashihilɛ mli “yɛ Nuŋtsɔ lɛ mli.” (1 Korintobii 7:39) ‘Afooo mɔ ni heɔ yeɔ lɛ ashɛɛɛ afɔɔɔ’ yɛ Kristofoi agbɛjianɔtoo lɛ mli akɛni ekɛ mɔ ni heee yeee ebote gbalashihilɛ mli hewɔ. Ni kɛlɛ, kɛji akɛ mɔ ni heee yeee lɛ tee nɔ ehi shi yɛ hemɔkɛyeli ni ebɛ lɛ mli lɛ, mɛni baaba nakai mɔ lɛ nɔ beni etsɛŋ ni Nyɔŋmɔ kɛ gbɛjianɔtoo nɛɛ baa naagbee lɛ?—Lala 37:37, 38.

Gbalashihilɛ Mli Hefatalɔ ni Afeɔ Lɛ Niseniianii

16, 17. Mɛɛ kutumpɔo gbɛ ko mɛi komɛi tsɔ nɔ?

16 Kɛkɛ ni Maleaki susu kutumpɔo ko ni ji enyɔ he: mɔ gbalashihilɛ mli hefatalɔ ni afeɔ lɛ niseniianii, titri lɛ kɛtsɔ gbalamlitsemɔ ni ejaaa gbɛ lɛ nɔ. Yitso 2 lɛ kuku 14 kɛɔ akɛ: “Yehowa efee odasefonyo yɛ okɛ oblahiiaŋ ŋa lɛ teŋ, mɔ ni oyeɔ lɛ kutumpɔo, tsɛ lɛ ji ohefatalɔ kɛ okpaŋmɔ ŋa lɛ.” Yɛ kutumpɔo ní wumɛi ni ji Yudafoi lɛ yeɔ amɛŋamɛi lɛ hewɔ lɛ, ámɛha Yehowa ‘afɔleshaa latɛ lɛ nɔ eyi obɔ̃ kɛ yaafonui.’ (Maleaki 2:13) Nakai hii lɛ miishwie amɛŋamɛi yɛ gbɛ fɛɛ gbɛ nɔ, ni amɛshiɔ amɛblahiiaŋ ŋamɛi lɛ yɛ gbɛ ní ejaaa nɔ, ekolɛ koni amɛyawɛ oblayei loo yei ni ji wɔŋjalɔi. Ni osɔfoi ni ámɛfite lɛ ŋmɛ enɛ gbɛ! Ni kɛlɛ, Maleaki 2:16 jaje akɛ: “Miinyɛ ŋa shwiemɔ, Yehowa, Israel Nyɔŋmɔ lɛ, kɛɛ.” Yɛ sɛɛ mli lɛ, Yesu tsɔɔ akɛ bɔlɛnamɔ jeŋba shara pɛ nɔ adamɔɔ atseɔ gbala mli ní haa mɔ ni yeee fɔ lɛ nyɛɔ eboteɔ gbalashihilɛ mli ekoŋŋ.—Mateo 19:9.

17 Okɛ hiɛdɔɔ asusu Maleaki wiemɔi lɛ ahe, ní okwɛ bɔ ni ekanyaa tsuii kɛ henumɔi kɛha mlihilɛ folo kpojiemɔ. Ewie “ohefatalɔ kɛ okpaŋmɔ ŋa” lɛ he. Nuu fɛɛ nuu ní enɛ kɔɔ ehe lɛ kɛ naanyo jálɔ, ni ji Israel yoo ebote gbalashihilɛ mli, ni ehala lɛ akɛ hefatalɔ ní esumɔɔ, mɔ ni ekɛ lɛ baahi shi ewala be fɛɛ. Yɛ be mli ni ekolɛ amɛbote gbalashihilɛ mli beni amɛji oblanyo kɛ oblayoo lɛ, be ni hoɔ kɛ dalɛ afii fiteee kpaŋmɔ ni amɛbote mli lɛ, ni ji gbalashihilɛ yelikɛfuamɔ lɛ.

18. Mɛɛ gbɛ̀i anɔ nɛkɛ Maleaki ŋaawoo ni kɔɔ kutumpɔoyeli he lɛ kɔɔ wɔhe ŋmɛnɛ yɛ?

18 Ŋaawoo ni kɔɔ nakai saji lɛ ahe lɛ kɔɔ wɔhe waa nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ. Eyɛ hiɛgbele akɛ mɛi komɛi kuɔ amɛhiɛ amɛfɔ̃ɔ Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ ákɛ abote gbalashihilɛ mli yɛ Nuŋtsɔ lɛ mli lɛ nɔ. Ni eji dɔlɛ sane hu akɛ mɛi komɛi eyaaa nɔ amɛbɔɔɔ mɔdɛŋ ní amɛha amɛ gbalashihilɛ lɛ mli awa. Yɛ no najiaŋ lɛ, amɛjieɔ amɛnaa ni amɛdiɔ gbɛ ní Nyɔŋmɔ nyɛ̃ɔ lɛ sɛɛ kɛtsɔ gbalamlitsemɔ ni ŋmalɛ eŋmɛɛɛ gbɛ lɛ nɔ, koni amɛkɛ mɔ kroko abote gbalashihilɛ mli. Nibii ni amɛfeɔ nɛɛ ‘haa etɔɔ Yehowa.’ Yɛ Maleaki gbii lɛ amli lɛ, mɛi ni ku amɛhiɛ amɛshwie Nyɔŋmɔ ŋaawoo nɔ lɛ ná ekãa ni amɛkɛnu he akɛ Yehowa susumɔi lɛ ejaaa. No hewɔ lɛ, nɔ ni amɛkɛ nakai feemɔ kɛɔ kɛkɛ ji akɛ: “Nɛgbɛ kojomɔ Nyɔŋmɔ lɛ yɔɔ?” Mɛɛ susumɔ ni ejaaa po nɛ! Nyɛkahaa wɔgbeea nakai tsɔne lɛ mli.—Maleaki 2:17.

19. Te wumɛi kɛ ŋamɛi aaafee tɛŋŋ ni amɛnine ashɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ nɔ?

19 Nɔ ni sa yijiemɔ lɛ, Maleaki tsɔɔ akɛ wumɛi komɛi yeee amɛŋamɛi kutumpɔo. Amɛji mɛi ní ‘Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ eko eshwɛ yɛ amɛmli.’ (Kuku 15) Miishɛɛ sane ji akɛ, hii ní tamɔ nakai fá babaoo yɛ Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ mli ní kɛ ‘woo haa amɛŋamɛi.’ (1 Petro 3:7) Amɛfeee amɛŋamɛi lɛ niseniianii yɛ gbɔmɔtsoŋ loo yɛ jɛmɔ mli, amɛmaaa bɔlɛnamɔ mli nifeemɔi ní baa shi lɛ anɔ mi, ni amɛwooo amɛŋamɛi lɛ hiɛgbele kɛtsɔ yei krokomɛi ni amɛnyiɛɔ amɛsɛɛ loo bɔlɛnamɔ he mfonirii ni amɛkwɛɔ lɛ nɔ. Ájɔɔ Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ hu kɛtsɔ ŋamɛi Kristofoi anɔkwafoi babaoo ni yeɔ Nyɔŋmɔ kɛ emlai lɛ anɔkwa lɛ nɔ. Nɛkɛ hii kɛ yei nɛɛ fɛɛ le nɔ ni Nyɔŋmɔ nyɛ̃ɔ, ni amɛjwɛŋɔ ni amɛfeɔ amɛnii yɛ enɛ kɛ gbeekpamɔ naa. Yaa nɔ ni otamɔ amɛ, ní ‘obo Nyɔŋmɔ moŋ toi akɛ nɔyelɔ,’ koni emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ajɔɔ bo babaoo.—Bɔfoi lɛ Asaji 5:29.

20. Mɛɛ be bɛŋkɛɔ kɛhaa adesai fɛɛ?

20 Etsɛŋ, Yehowa baakojo nɛkɛ jeŋ muu nɛɛ fɛɛ. Mɔ fɛɛ mɔ baabu ehemɔkɛyelii kɛ enifeemɔi ahe akɔntaa eha lɛ. “Wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baabu lɛ diɛŋtsɛ ehe akɔntaa eha Nyɔŋmɔ.” (Romabii 14:12) No hewɔ lɛ, sanebimɔ ko ni teeɔ miishɛɛ shi yɛ enɛ he ji akɛ: Namɔ baaje Yehowa gbi lɛ mli shweshweeshwe? Nikasemɔ ni tsara nɔ nɛɛ mli nɔ ni ji etɛ kɛ naagbee nɔ lɛ baatsɔɔ nakai saneyitso lɛ mli.

Ani Obaanyɛ Otsɔɔ Mli?

• Mɛɛ yiŋtoo titri hewɔ ni Yehowa kã osɔfoi ni yɔɔ Israel lɛ ahiɛ lɛ?

• Mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ mlai lɛ jeee nɔ ni adesai nyɛŋ aye nɔ lɛ?

• Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ yɛ wɔnitsɔɔmɔ he ŋmɛnɛ lɛ?

• Mɛɛ nifeemɔi enyɔ Yehowa je gbɛ ebu nomɛi fɔ lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Akã osɔfoi lɛ ahiɛ yɛ Maleaki gbii lɛ amli akɛni amɛnyiɛɛɛ Yehowa gbɛ̀i lɛ anɔ lɛ hewɔ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16]

Esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ ni wɔtsɔɔ Yehowa gbɛ̀i lɛ, wɔkatsɔɔ nɔ ni wɔ diɛŋtsɛ wɔsumɔɔ

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 18]

Yehowa bu Israelbii ni damɔ saji bibii anɔ amɛshwie amɛŋamɛi ni amɛkɛ yei wɔŋjalɔi bote gbalashihilɛ mli lɛ fɔ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ kɛ woo haa amɛ gbalashihilɛ kpaŋmɔ lɛ