Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Esa akɛ Wɔle Mɔ ni Nyɔŋmɔ Ji

Esa akɛ Wɔle Mɔ ni Nyɔŋmɔ Ji

Esa akɛ Wɔle Mɔ ni Nyɔŋmɔ Ji

ANI omii shɛɛɛ ohe waa akɛ ooona ŋulamii babaoo yɛ ŋwɛi gbɛkɛ beni ŋwɛi tse lɛ? Ani fɔfɔii ni hiɛ sui srɔtoi fɛfɛji lɛ aŋmajee lɛ haaa aná miishɛɛ? Ani loofɔji alalai kɛ gbɛɛmɔ ni jɛɔ baai ni shɔɔ amɛhe yɛ kɔɔyɔɔ ni tswaa ŋmaii mli lɛ atoiboo eŋɔɔɔ onaa? Ni kwɛ bɔ ni bonsoi ni yɔɔ hewalɛ kɛ bɔɔ nii krokomɛi ni yɔɔ ŋshɔŋ lɛ anifeemɔ haa mɔ náa miishɛɛ ha! Agbɛnɛ, adesai ni yɔɔ henilee mli nyɛmɔi kɛ aŋsɔ ni yɔɔ hwanyaŋŋ kɛ naakpɛɛ diɛŋtsɛ lɛ hu yɛ. Te obaatsɔɔ shihilɛ mli ní nibii fɛɛ ni yɔɔ naakpɛɛ ni ebɔle wɔhe kɛkpe lɛ yɔɔ mli lɛ mli oha tɛŋŋ?

Mɛi komɛi heɔ yeɔ akɛ enɛɛmɛi fɛɛ ji nifeemɔ ko ni ba shihilɛ mli trukaa kɛkɛ. Shi kɛji enɛ ji anɔkwale lɛ, mɛni hewɔ adesai heɔ Nyɔŋmɔ nɔ amɛyeɔ mɔ? Mɛni hewɔ esa akɛ tsofai srɔtoi ni futu yɛ heniianaa lɛ atsɔ bɔɔ nii ni yɔɔ mumɔŋ hiamɔ nii ko lɛ?

“Jamɔ ehe shi waa yɛ adesai amli, ni ayɔse enɛ yɛ shika gbɛfaŋ shihilɛ kɛ woloŋlee tsɔsemɔ srɔtoi ni mɛi ená lɛ fɛɛ mli.” Wiemɔ nɛɛ mu niiamlitaomɔ ní Nilelɔ Alister Hardy fee ní eŋma yɛ ewolo ni ji The Spiritual Nature of Man lɛ mli lɛ naa. Niiamlitaomɔi ni afee nyɛsɛɛ nɛɛ yɛ aŋsɔ lɛ he lɛ ehã adesai agbɔmɔtso mli fãji ahe nilelɔi komɛi esusu akɛ ekolɛ “ato” nyɛmɔ ni ayɔɔ ákɛ akɛ he aaawo jamɔ mli lɛ “he gbɛjianɔ awo” adesai “amli.” Wolo ni gbɛi ji Is God the Only Reality? lɛ kɛɔ akɛ: “Bɔ ni atsɔɔ jamɔ nɔ akɛtaoɔ nibii ashishinumɔ lɛ . . . ji nɔ ko ni afɔɔ feemɔ yɛ kusum fɛɛ kusum kɛ yinɔi fɛɛ mli kɛjɛ beni adesa ba shihilɛ mli nɛɛ.”

Susumɔ bɔ ni nuu woloŋlelɔ ko mu sane naa eha aaafee afii 2,000 ni eho nɛɛ lɛ he okwɛ. Eŋma akɛ: “Shia fɛɛ shia lɛ, mɔ ko kɛ̃ ma, shi mɔ ni saa nii fiaa to ji Nyɔŋmɔ.” (Hebribii 3:4) Yɛ anɔkwale mli lɛ, Biblia lɛ mli klɛŋklɛŋ kuku lɛ kɛɔ akɛ: “Shishijee mli lɛ Nyɔŋmɔ bɔ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ.”—1 Mose 1:1.

Ni kɛlɛ, namɔ ji Nyɔŋmɔ? Adesai hiɛ susumɔi srɔtoi yɛ sanebimɔ nɛɛ he. Beni abi Yoshi ni ji Japan gbekɛ ko ni eye afii nyɔŋma kɛ etɛ kɛyaa lɛ mɔ ni Nyɔŋmɔ ji lɛ, eha hetoo akɛ: “Mibɛ nɔmimaa yɛ he. Buddhanyo ji mi, ni ehe ehiako mi akɛ male mɔ ni Nyɔŋmɔ ji.” Shi kɛlɛ, Yoshi kpɛlɛ nɔ akɛ, mɛi babaoo kpɛlɛɔ Buddha diɛŋtsɛ nɔ akɛ eji nyɔŋmɔ ko. Nick ni ji jarayelɔ ko ni eye afii 60 kɛyaa lɛ, heɔ Nyɔŋmɔ nɔ eyeɔ, ni esusuɔ yɛ ehe akɛ eji hewalɛ ko ni nɔ kwɔ fe fɛɛ. Beni abi Nick ní etsɔɔ nɔ ni ele yɛ Nyɔŋmɔ he lɛ, emɛ saŋŋ ni ekɛɛ: “Minaanyo, eji sanebimɔ ko ni wa waa diɛŋtsɛ. Nɔ pɛ ni manyɛ makɛɛ ji akɛ Nyɔŋmɔ yɛ. Eyɛ shihilɛ mli.”

Mɛi komɛi “jáa ni amɛsɔmɔɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ ebɔ lɛ yɛ nɔ najiaŋ ní amɛaajá ní amɛsɔmɔ Bɔlɔ lɛ diɛŋtsɛ moŋ.” (Romabii 1:25, Today’s English Version) Mɛi akpekpei abɔ jáa blematsɛmɛi ni egboi, ni amɛheɔ amɛyeɔ akɛ Nyɔŋmɔ yɛ shɔŋŋ tsɔ bɔ ni aaanyɛ abɛŋkɛ lɛ. Yɛ Hindu jamɔ lɛ mli lɛ, ayɛ nyɔŋmɔi kɛ nyɔŋmɔyei babaoo. Ajá nyɔŋmɔi srɔtoi tamɔ Dio kɛ Herme yɛ Yesu Kristo kaselɔi lɛ abeaŋ. (Bɔfoi lɛ Asaji 14:11, 12) Kristendom jamɔi babaoo tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ ji Triniti ko ni ji Nyɔŋmɔ ni ji Tsɛ lɛ, Nyɔŋmɔ ni ji Bi lɛ, kɛ Nyɔŋmɔ ni ji Mumɔ Krɔŋkrɔŋ lɛ.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, Biblia lɛ tsɔɔ akɛ: “Asɛɛɛ nyɔŋmɔi ahe ni asɛɛɛ nuntsɔmɛi ahe.” Ni kɛlɛ, ekɛfataa he akɛ: “Kɛlɛ wɔ lɛ, Nyɔŋmɔ kome pɛ wɔyɔɔ, tsɛ lɛ, mɔ mli ní nibii fɛɛ jɛ.” (1 Korintobii 8:5, 6) Hɛɛ, anɔkwa Nyɔŋmɔ kome pɛ yɔɔ. Shi namɔ eji? Te etamɔ eha tɛŋŋ? Ehe miihia ni wɔle sanebimɔi nɛɛ ahetooi. Yesu diɛŋtsɛ sɔle eha Mɔ nɛɛ akɛ: “Enɛ ji naanɔ wala lɛ, akɛ amɛaaná bo, anɔkwa Nyɔŋmɔ kome pɛ lɛ, kɛ Yesu Kristo, mɔ ni otsu lɛ lɛ he nilee.” (Yohane 17:3, NW) Jwɛŋmɔ yɛ mli akɛ wɔɔɔhe wɔye akɛ wɔ naanɔ hilɛ-kɛhamɔ damɔ anɔkwale ni kɔɔ Nyɔŋmɔ he ni wɔɔle lɛ nɔ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 3]

Mɛni ha amɛba shihilɛ mli?

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Bonso: Courtesy of Tourism Queensland

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 2 lɛ Jɛ]

COVER: Index Stock Photography © 2002