Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Namɔ Ji Nyɔŋmɔ?

Namɔ Ji Nyɔŋmɔ?

Namɔ Ji Nyɔŋmɔ?

THE ENCYCLOPEDIA AMERICANA lɛ kɛɛ akɛ: “Nyɔŋmɔ ji gbɛi ní akɛ fɔɔ nibii fɛɛ ajɛɛhe kɛ jeŋ muu fɛɛ hewalɛ, kɛ mɔ ni akɛ jamɔ mli hetuu-kɛhamɔ hãa lɛ lɛ tsɛmɔ.” Wiemɔ komekomei ashishitsɔɔmɔ wolo ko tsɔɔ wiemɔ “Nyɔŋmɔ” lɛ shishi akɛ “mɔ ni nɔ kwɔ fe fɛɛ ni yɔɔ diɛŋtsɛ lɛ.” Te mɔ ni he yɔɔ naakpɛɛ kɛ gbeyei lɛ bɔɔsu yɔɔ ha tɛŋŋ?

Ani Nyɔŋmɔ ji hewalɛ ko ni bɛ gbɔmɔtso aloo mɔ ko ni yɔɔ diɛŋtsɛ? Ani eyɛ gbɛi? Taakɛ mɛi babaoo heɔ yeɔ lɛ, ani eji nyɔŋmɔi etɛ ni efee ekome ni ji Triniti lɛ ateŋ mɔ kome? Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔle Nyɔŋmɔ? Biblia lɛ kɛ hetooi ni ji anɔkwale kɛ nɔ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli haa sanebimɔi nɛɛ? Yɛ anɔkwale mli lɛ, ewoɔ wɔ hewalɛ ni wɔtao Nyɔŋmɔ sɛɛgbɛ akɛ: “Ekɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ teŋ jɛkɛɛɛ.”—Bɔfoi lɛ Asaji 17:27.

Hewalɛ ko ni Bɛ Gbɔmɔtso Aloo Mɔ ko ni Yɔɔ Diɛŋtsɛ?

Mɛi babaoo ni heɔ Nyɔŋmɔ nɔ amɛyeɔ lɛ susuɔ yɛ ehe akɛ hewalɛ ko, jeee akɛ mɔ ko. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ kusumii komɛi amli lɛ, abuɔ adebɔɔ mli hewalɛi akɛ nyɔŋmɔi. Mɛi komɛi ni epɛi odaseyelii ni abua naa, ni aná kɛtsɔ jeŋ nilee mli nibii amlipɛimɔ ni kɔɔ bɔ ni jeŋ muu lɛ fɛɛ shikamɔ yɔɔ ha kɛ bɔ ni wala tamɔ ha yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, mu sane naa akɛ, esa akɛ aná Klɛŋklɛŋ Mɔ ni Je Nibii Ashishi. Shi kɛlɛ, amɛshashaoɔ shi akɛ amɛaakɛɛ akɛ Mɔ ni Je Nibii Ashishi nɛɛ ji mɔ pɔtɛɛ ko.

Kɛlɛ, ani bɔ ni adebɔɔ yɔɔ hwanyaŋŋ ha lɛ etsɔɔɔ akɛ Klɛŋklɛŋ Mɔ ni Je Nibii Ashishi lɛ yɛ nilee kpele? Nilee biɔ jwɛŋmɔ. Jwɛŋmɔ ní mli kwɔ waa ní hã bɔɔ nii fɛɛ ba wala mli lɛ ji Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ nɔ̃. Hɛɛ, Nyɔŋmɔ yɛ gbɔmɔtso, jeee helooŋ gbɔmɔtso tamɔ wɔnɔ lɛ, shi moŋ mumɔŋ gbɔmɔtso. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Kɛ́ susuma gbɔmɔtso yɛ lɛ, mumɔ gbɔmɔtso hu yɛ.” (1 Korintobii 15:44) Beni Biblia lɛ tsɔɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ su yɔɔ hã lɛ mli lɛ, ejaje faŋŋ akɛ: “Nyɔŋmɔ lɛ Mumɔŋ.” (Yohane 4:24) Mumɔ yɛ wala su ko ni yɔɔ srɔto kwraa yɛ wɔnɔ lɛ he, ni adesai nyɛŋ amɛkɛ amɛhiŋmɛi ana. (Yohane 1:18) Mumɔŋ bɔɔ nii ni anaaa amɛ hu yɛ. Amɛji bɔfoi—‘anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ bii lɛ.’—Hiob 1:6; 2:1.

Akɛni Nyɔŋmɔ ji mɔ ko ní abɔɔɔ lɛ ni yɔɔ mumɔŋ gbɔmɔtso hewɔ lɛ, shishinumɔ yɛ mli akɛ eyɛ shihilɛhe. Beni Biblia lɛ wieɔ mumɔi ashihilɛhe lɛ he lɛ, ekɛɔ wɔ akɛ ŋwɛi ji Nyɔŋmɔ ‘shihilɛhe.’ (1 Maŋtsɛmɛi 8:43) Agbɛnɛ, Biblia ŋmalɔ Paulo jaje akɛ: ‘Kristo yabote ŋwɛi diɛŋtsɛ koni eyapue yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ eha wɔ.’—Hebribii 9:24.

Akɛ wiemɔ ‘mumɔ’ lɛ tsuɔ nii hu yɛ Biblia lɛ mli kɛ shishinumɔ kroko. Beni lalatsɛ lɛ kɛ Nyɔŋmɔ wieɔ yɛ sɔlemɔ mli lɛ, ekɛɛ: “Otsũɔ omumɔ lɛ kɛbaa, ni abɔɔ amɛ.” (Lala 104:30) Mumɔ nɛɛ jeee Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ, shi moŋ eji hewalɛ ko ni Nyɔŋmɔ tsuɔ kɛbaa, loo ekɛtsuɔ nii, ní ekɛha nɔ fɛɛ nɔ ni esumɔɔ lɛ aba mli. Kɛtsɔ enɛ nɔ lɛ, Nyɔŋmɔ bɔ ŋwɛi ni wɔnaa nɛɛ, shikpɔŋ lɛ, kɛ nibii fɛɛ ni yɔɔ wala mli lɛ. (1 Mose 1:2; Lala 33:6) Atsɛɔ emumɔ lɛ akɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ. Nyɔŋmɔ kɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsirɛ hii ni ŋma Biblia lɛ. (2 Petro 1:20, 21) No hewɔ lɛ, mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ji nifeemɔ hewalɛ ni anaaa ní Nyɔŋmɔ kɛtsuɔ nii, ní ekɛhaa eyiŋtoi baa mli.

Nyɔŋmɔ Yɛ Gbɛi ni Hãa Esoroɔ Lɛ

Biblia ŋmalɔ Agur bi akɛ: “Namɔ ebua kɔɔyɔɔ naa ewo ekɔkɔiaŋ? Namɔ efĩ nu ewo emamaŋ? Namɔ ŋɔ shikpɔŋ naagbeehei lɛ fɛɛ mamɔ shi? . . . te egbɛiŋ, te ebi lɛ hu gbɛiŋ?” (Abɛi 30:4) Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, Agur miibi akɛ, ‘Ani ole mɔ ni fee nɛkɛ nibii nɛɛ lɛ gbɛi loo ewekukpaa?’ Nyɔŋmɔ pɛ yɔɔ hewalɛ ni ekɛaakudɔ adebɔɔ mli hewalɛi. Yɛ be mli ni adebɔɔ kɛ odaseyeli ni mli wa ni tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ yɛ lɛ haa lɛ, etsɔɔɔ Nyɔŋmɔ gbɛi. Yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔnyɛŋ wɔle Nyɔŋmɔ gbɛi kɔkɔɔkɔ ja Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ ejie lɛ kpo etsɔɔ wɔ. Ni éfee nakai. Bɔlɔ lɛ kɛɔ akɛ: “Mi ji Yehowa, migbɛi ji no.”—Yesaia 42:8.

Nyɔŋmɔ gbɛi Yehowa ní yɔɔ srɔto lɛ, jeɔ kpo aaashɛ shii 7,000 yɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ pɛ mli. Yesu Kristo ha mɛi krokomɛi le nakai gbɛi lɛ, ni ejie yi yɛ amɛhiɛ. (Yohane 17:6, 26) Anaa nakai gbɛi lɛ yɛ Biblia lɛ naagbee wolo lɛ mli ákɛ wiemɔ “Haleluya” ní shishi ji “jiemɔ Yah yi” lɛ fã. Ni “Yah” ji “Yehowa” ni afo lɛ kuku. (Kpojiemɔ 19:1-6, NW shishigbɛ niŋmaa) Kɛlɛ, ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Bibliai babaoo kɛ nakai gbɛi lɛ efɔɔɔ nitsumɔ. Amɛkɛ wiemɔ “NUŊTSƆ” loo “NYƆŊMƆ” lɛ fɔɔ nitsumɔ, ni aŋmalaa fɛɛ yɛ niŋmaa okadii wuji amli koni eha efee srɔto yɛ sablai ni ji “Nuŋtsɔ” kɛ “Nyɔŋmɔ” ni ale waa lɛ ahe. Woloŋlelɔi komɛi susuɔ akɛ ekolɛ atsɛ́ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ akɛ Yahweh.

Mɛni hewɔ ahiɛ susumɔi srɔtoi yɛ Mɔ wulu ni fe mɔ fɛɛ mɔ yɛ jeŋ muu fɛɛ lɛ gbɛi he lɛ? Naagba lɛ je shishi afii ohai abɔ ni eho lɛ, beni Yudafoi lɛ kɛ apasa hemɔkɛyeli kpa Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ tãtsii ní amɛje shishi amɛkɛ Hebri wiemɔ kɛha “Nuŋtsɔ Maŋtsɛ” to najiaŋ be fɛɛ be ni amɛkɛ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ aaakpe be mli ni amɛkaneɔ Ŋmalɛi lɛ. Akɛni aŋma Biblia lɛ yɛ Hebri wiemɔ mli be mli ni daaŋ gbɛɛmɔ okadii fataaa he hewɔ lɛ, gbɛ ko bɛ ni aaatsɔ nɔ ale bɔ pɛ ni Mose, David, kɛ mɛi krokomɛi ni hi shi yɛ blema beaŋ lɛ tsɛ́ niŋmaa okadii ni feɔ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ amɛha. Shi kɛlɛ, akɛ Ŋleshi gbɛi Jehovah lɛ etsu nii afii ohai abɔ, ni bɔ ni atsɛɔ gbɛi nɛɛ ahaa ni tamɔ nakai yɛ wiemɔi srɔtoi pii amli lɛ ji nɔ ni akpɛlɛ nɔ ŋmɛnɛ.—2 Mose 6:3; Yesaia 26:4.

Eyɛ mli akɛ yiŋkɔshikɔshifeemɔ yɛ bɔ ni atsɛ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ aha yɛ blema Hebri wiemɔ mli lɛ he moŋ, shi eshishinumɔ lɛ jeee nɔ ko ni anyɛŋ ale. Egbɛi lɛ shishi ji “Ehaa Ebaa Mli.” No hewɔ lɛ Yehowa Nyɔŋmɔ haa aleɔ lɛ akɛ Yiŋtolɔ Kpeteŋkpele. Ehaa eyiŋtoi kɛ eshiwoi baa mli be fɛɛ be. Anɔkwa Nyɔŋmɔ ni yɔɔ hewalɛ ni ekɛaafee enɛ lɛ pɛ baanyɛ ahiɛ nakai gbɛi lɛ ni sane ko kwraa bɛ he.—Yesaia 55:11.

Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, gbɛi Yehowa lɛ hãa esoroɔ Nyɔŋmɔ Ofe lɛ yɛ nyɔŋmɔi krokomɛi fɛɛ ahe. No hewɔ ni nakai gbɛi lɛ jeɔ kpo shii abɔ yɛ Biblia lɛ mli lɛ. Yɛ be mli ni shishitsɔɔmɔi pii kɛ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ tsuuu nii lɛ, Lala 83:19 jajeɔ faŋŋ akɛ: “Bo, ni okome too ogbɛi ji Yehowa lɛ, bo ji mɔ ni kwɔ fe fɛɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ!” Yɛ Yesu Kristo sɔɔmɔ lɛ mli lɛ, etsɔɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ: “No hewɔ lɛ nyɛsɔlea nɛkɛ: Wɔtsɛ ni yɔɔ ŋwɛi, ogbɛi lɛ he atse.” (Mateo 6:9) Belɛ, esa akɛ wɔkɛ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ atsu nii be mli ni wɔsɔleɔ, ní wɔkɛ mɛi gbaa ehe sane lɛ, ni wɔjieɔ eyi yɛ mɛi krokomɛi ahiɛ lɛ.

Ani Yesu Ji Nyɔŋmɔ?

Yehowa Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ tsɔɔ mɔ tuuntu ni ebi lɛ ji. Mateo Sanekpakpa lɛ tsɔɔ mli akɛ, beni abaptisi Yesu lɛ, “gbee ko jɛ ŋwɛi kɛɛ: Mɔnɛ ji misuɔmɔ bi ní mináa ehe tsui lɛ.” (Mateo 3:16, 17) Yesu Kristo ji Nyɔŋmɔ Bi.

Ni kɛlɛ, jamɔi amli bii komɛi kɛɔ akɛ Yesu ji Nyɔŋmɔ. Mɛi krokomɛi kɛɔ akɛ Nyɔŋmɔ ji Triniti ko. Taakɛ tsɔɔmɔ nɛɛ tsɔɔ lɛ, “Tsɛ lɛ ji Nyɔŋmɔ, Bi lɛ ji Nyɔŋmɔ, ni Mumɔ Krɔŋkrɔŋ lɛ ji Nyɔŋmɔ, ni kɛlɛ jeee Nyɔŋmɔi etɛ yɔɔ, shi moŋ Nyɔŋmɔ kome.” Aheɔ ayeɔ akɛ mɛi etɛ lɛ “fɛɛ hiɔ shi kɛyaa naanɔ ni amɛ fɛɛ amɛyeɔ hegbɔ.” (The Catholic Encyclopedia) Ani susumɔi ni tamɔ enɛɛmɛi lɛ ja?

Ŋmalɛi krɔŋkrɔŋi lɛ wie yɛ Yehowa he akɛ: “Bo ji Mawu kɛjɛ naanɔ kɛyaa naanɔ.” (Lala 90:2) Lɛ ji “naanɔi amaŋtsɛ lɛ”—ebɛ shishijee loo naagbee. (1 Timoteo 1:17) Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, Yesu ji “bɔɔ nii fɛɛ ateŋ kromɔbi lɛ,” “Nyɔŋmɔ nibɔɔ lɛ shishijee.” (Kolosebii 1:13-15; Kpojiemɔ 3:14) Beni Yesu wieɔ Nyɔŋmɔ he akɛ e-Tsɛ lɛ, ekɛɛ akɛ: “Mitsɛ da fe mi.” (Yohane 14:28) Yesu tsɔɔ mli hu akɛ, nibii komɛi yɛ ni lɛ loo ŋwɛibɔfoi lɛ leee, shi Nyɔŋmɔ pɛ ji mɔ ni le. (Marko 13:32) Kɛfata he lɛ, Yesu sɔle kɛha e-Tsɛ akɛ: “Jeee bɔ ni mi misumɔɔ lɛ, shi moŋ bɔ ni bo osumɔɔ.” (Luka 22:42) Namɔ esɔleɔ ehaa lɛ, kɛ jeee Mɔ ko ni nɔ kwɔ fe lɛ lɛ? Ni Nyɔŋmɔ ji mɔ ni tée Yesu shi kɛjɛ gbele mli, jeee Yesu diɛŋtsɛ tée ehe shi.—Bɔfoi lɛ Asaji 2:32.

Belɛ, yɛ Ŋmalɛ naa lɛ, Yehowa ji Nyɔŋmɔ Ofe, ni Yesu ji e-Bi lɛ. Mɛi enyɔ lɛ fɛɛ yeee hegbɔ dani Yesu ba shikpɔŋ lɛ nɔ loo yɛ eshikpɔŋ nɔ shihilɛ be lɛ mli; asaŋ Yesu kɛ e-Tsɛ lɛ yeee hegbɔ be mli ni atée lɛ shi kɛtee ŋwɛi lɛ. (1 Korintobii 11:3; 15:28) Taakɛ wɔna lɛ, mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ni akɛɛ eji mɔ ni ji etɛ yɛ Triniti lɛ mli lɛ jeee gbɔmɔ. Shi moŋ, eji hewalɛ ni Nyɔŋmɔ kɛtsuɔ nii ni ekɛhaa nɔ fɛɛ nɔ ni esumɔɔ lɛ baa mli. Belɛ, Triniti lɛ jeee Ŋmalɛ naa tsɔɔmɔ. * Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Yehowa, wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ, Yehowa kome ni.”—5 Mose 6:4.

Ná Ole Nyɔŋmɔ Jogbaŋŋ

Bɔni afee ni wɔsumɔ Nyɔŋmɔ ni wɔkɛ jamɔ mli hetuu-kɛhamɔ ni sa lɛ lɛ ahã ekome too pɛ lɛ, esa akɛ wɔle lɛ jogbaŋŋ bɔ ni eji diɛŋtsɛ. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔle Nyɔŋmɔ jogbaŋŋ? Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Ehe nii ni anaaa ni ji enaanɔ hewalɛ kɛ nyɔŋmɔyeli lɛ fɛɛ lɛ, kɛjɛ jeŋbɔɔ mli beebe lɛ atsɔɔ enii ni efee lɛ anɔ ayɔseɔ ni anaa faŋŋ.” (Romabii 1:20) Gbɛ kome ni wɔɔtsɔ nɔ wɔle Nyɔŋmɔ jogbaŋŋ ji kɛtsɔ nibii ni ebɔ lɛ ni wɔɔyɔse, kɛ hiɛsɔɔ ni wɔkɛaasusu he lɛ nɔ.

Shi kɛlɛ, adebɔɔ nii lɛ etsɔɔɔ wɔ nɔ fɛɛ nɔ ni esa akɛ wɔle yɛ Nyɔŋmɔ he. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ wɔbaanu shishi akɛ eji mumɔ mli Gbɔmɔ ni yɔɔ diɛŋtsɛ ni yɔɔ gbɛi ni haa esoroɔ lɛ lɛ, ehe miihia ni wɔkase Biblia lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Biblia lɛ kasemɔ ji gbɛ ni hi fe fɛɛ ni aaatsɔ nɔ ale Nyɔŋmɔ jogbaŋŋ. Yɛ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ, Yehowa gbaa wɔ nibii babaoo yɛ nɔ̃ Nyɔŋmɔ ni eji lɛ he. Ejieɔ eyiŋtoi akpo hu etsɔɔ wɔ ni etsɔseɔ wɔ yɛ egbɛ̀i lɛ anaa. (Amos 3:7; 2 Timoteo 3:16, 17) Kwɛ bɔ ni wɔmii baanyɛ ashɛ wɔhe aha akɛ Nyɔŋmɔ miitao ni ‘wɔshɛ anɔkwale lɛ lee mli,’ bɔni afee ní wɔnyɛ wɔná egbɛjianɔtoi ni suɔmɔ yɔɔ mli lɛ he sɛɛ! (1 Timoteo 2:4) Belɛ, nyɛhaa wɔbɔa mɔdɛŋ fɛɛ ni wɔɔnyɛ, ni wɔkase nɔ fɛɛ nɔ ni wɔɔnyɛ yɛ Yehowa he.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 19 Kɛha sane nɛɛ hesusumɔ fitsofitso lɛ, kwɛmɔ wolo bibioo ni ji Ani Esa akɛ Ohe Triniti lɛ Oye?, ni Yehowa Odasefoi fee lɛ mli.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 5]

Nyɔŋmɔ kɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsu nii ni ekɛbɔ shikpɔŋ lɛ, ni ekɛtsirɛ hii koni amɛŋma Biblia lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]

Gbee ko jɛ ŋwɛi kɛɛ: ‘Mɔnɛ ji mi-Bi’

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Yesu sɔle hã Nyɔŋmɔ—Mɔ ni nɔ kwɔ fe lɛ lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Yesu hã mɛi krokomɛi le Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 7]

Wɔbaanyɛ wɔle Nyɔŋmɔ jogbaŋŋ