Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yifalɛ ni Yaa Hiɛ Ha Ehe Bahia ni Akɛ Oyaiyeli Agbele Mli

Yifalɛ ni Yaa Hiɛ Ha Ehe Bahia ni Akɛ Oyaiyeli Agbele Mli

“Nyɛbaa Miŋɔɔ, . . . ni Maha Nyɛ Hejɔɔmɔ”

Yifalɛ ni Yaa Hiɛ Ha Ehe Bahia ni Akɛ Oyaiyeli Agbele Mli

YESU KRISTO kɛɛ akɛ: “Nyɛbaa miŋɔɔ, . . . ni maha nyɛ hejɔɔmɔ.” (Mateo 11:28) Mɛɛ ninefɔɔ ni miishɛɛ yɔɔ mli ni jɛ Kristofoi asafo lɛ Yitso lɛ ŋɔɔ po nɛ! (Efesobii 5:23) Kɛji wɔsusu nakai wiemɔi lɛ ahe jogbaŋŋ lɛ, wɔbaasumɔ hejɔɔmɔ jɛɛhe ni he hiaa waa lɛ yɛ anɔkwale mli—wɔnyɛmɛi hii kɛ yei ni wɔkɛ amɛ bɔɔ yɛ Kristofoi akpeei ashishi lɛ. Eka shi faŋŋ akɛ wɔkɛ lalatsɛ lɛ kpãa gbee, mɔ ni lá akɛ: “Kwɛ bɔ ni ehi, bɔ ni eyɔɔ fɛo, kɛ́ nyɛmimɛi fee ekome kɛhi shi lɛ!”—Lala 133:1.

Eji anɔkwale akɛ, mɛi ni wɔkɛbɔɔ naanyo yɛ nakai henaabuamɔi lɛ ashishi kɛha jamɔ lɛ ji mɛi ni hi fe fɛɛ, ni mumɔŋ shihilɛ ni yɔɔ jɛmɛ lɛ yɛ shweshweeshwe kɛ miishɛɛ. Belɛ, yiŋtoo kpakpa hewɔ ni Kristofonyo gbekɛ yoo ko kɛɛ akɛ: “Miyaa skul gbi muu fɛɛ, ni ehaa etɔɔ mi waa. Shi kpeei lɛ tamɔ hejɔɔmɔhe ko yɛ ŋa kpataa nɔ, he ni minaa hejɔɔmɔ yɛ koni manyɛ maya skul enɔjetsɛremɔ.” Nigeria oblayoo ko kɛɛ akɛ: “Mina akɛ naanyobɔɔ gbagbalii ni mikɛ mɛi krokomɛi ni sumɔɔ Yehowa náa lɛ yeɔ ebuaa mi koni mahi emasɛi.”

Yehowa Odasefoi a-Maŋtsɛyeli Asa ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ tsuɔ hiamɔ nii kpele ko he nii akɛ he ni akpeɔ yɛ kɛha anɔkwa jamɔ yɛ akutso lɛ mli. Yɛ hei babaoo lɛ, afeɔ kpeei yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ kɛ hoo kwraa lɛ shii enyɔ yɛ otsi mli, ni awoɔ Biblia mli nikaselɔi ahewalɛ koni amɛba oya nɔŋŋ bɔ ni amɛaanyɛ bɔni afee ni amɛná naanyobɔɔ ni hejɔɔmɔ yɔɔ mli ni yɔɔ jɛmɛ lɛ he sɛɛ.—Hebribii 10:24, 25.

Nɔ ko ni He Miihia Waa

Shi kɛlɛ, esa kadimɔ akɛ jeee Yehowa Odasefoi lɛ fɛɛ ji mɛi ni yɔɔ Maŋtsɛyeli Asa ni sa kɛha kpee. Maŋtsɛyeli jajelɔi ayifalɛ ni yaa hiɛ yɛ je lɛŋ fɛɛ lɛ kɛ nɔ ko ni he miihia waa eba. Maŋtsɛyeli Asai akpei abɔ he miihia lolo, titri lɛ yɛ maji ni kpaako amɛnáa nɔyaa lɛ amli.—Yesaia 54:2; 60:22.

Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ: Maŋtsɛyeli Asai nyɔŋma pɛ ji nɔ ni yɔɔ kɛha asafoi 290 ni yɔɔ Democratic Republic of Congo maŋtiase lɛ mli lɛ. Maŋtsɛyeli Asai babaoo ahe miihia nakai maŋ lɛ waa. Asafoi ni yɔɔ Angola lɛ ateŋ babaoo kpeɔ yɛ agbonaa akɛni Maŋtsɛyeli Asai fioo pɛ yɔɔ lɛ hewɔ. Hiamɔi ni tamɔ nakai nɔŋŋ yɛ maji krokomɛi babaoo anɔ.

No hewɔ lɛ kɛjɛ afi 1999 lɛ, ábɔ mɔdɛŋ waa koni aye abua kɛ Maŋtsɛyeli Asai amaamɔ yɛ shikpɔji ni nibii fioo pɛ amɛyɔɔ lɛ amli. Bɔni afee ni aye abua kɛkwɛ tsumaa nitsumɔi anɔ yɛ maji ni tamɔ nɛkɛ amli lɛ, Odasefoi ni he esa kɛ amɛhe eha kɛha sɔɔmɔ. Kɛji akɛ mɔdɛŋbɔɔ ni tamɔ nɛkɛ tsu nii kɛfata nyɛmimɛi ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ amumɔ ni haa ajɛɔ suɔmɔ mli afeɔ nii kɛ amɛhe ni amɛkɛha lɛ he lɛ, nɔ ni jɛɔ mli kɛbaa lɛ woɔ mɔ hewalɛ waa diɛŋtsɛ. Enɛ hewɔ lɛ, Odasefoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ miiná tsɔsemɔ ni amɛnine shɛɔ nɔ lɛ he sɛɛ. Enɛɛmɛi fɛɛ miiye kɛmiibua koni akɛtsu hiamɔ kɛha Maŋtsɛyeli Asai amaamɔ lɛ he nii yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛmaji lɛ amli.

No hewɔ lɛ akɛ yelikɛbuamɔ ni anyɛɔ atsuɔ he nii haa yɛ gbɛ ni hi jogbaŋŋ ni abaanyɛ atsɔ nɔ atsu Maŋtsɛyeli Asai amaamɔ he nii lɛ nɔ koni akɛ nifeemɔ gbɛi kɛ nibii ni anáa yɛ jɛmɛ lɛ atsu nii. Oti ni ma hiɛ lɛ jeee ni akɛtsu hiamɔ kɛha Maŋtsɛyeli Asai ni fa babaoo amaamɔ lɛ he nii kɛkɛ, shi moŋ koni ato esaamɔ he gbɛjianɔ ni sa hu kɛha shihilɛ ni yɔɔ jɛmɛ lɛ.—2 Korintobii 8:14, 15.

Nɔyaai ni Haa Anáa Hejɔɔmɔ

Mɛɛ hewalɛ mɔdɛŋ ni abɔɔ koni aha aná jamɔhei nɛɛ ená? Amaniɛbɔɔ ko ni jɛ Malawi lɛ kɛɛ yɛ afi 2001 lɛ mra be mli akɛ: “Nɔ ni anyɛ atsu yɛ maŋ nɛɛ mli lɛ sa kadimɔ jogbaŋŋ diɛŋtsɛ. Wɔbaagbe Maŋtsɛyeli Asai krokomɛi anaa kɛfata he yɛ nyɔji enyɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ amli.” (Mfonirii 1 kɛ 2) Nyɛmimɛi ni kɛ amɛhe eha lɛ nyɛ amɛmamɔ Maŋtsɛyeli Asai bibii babaoo ni bɛ haŋtsii yɛ nyɛsɛɛ nyɔji ni ho nɛɛ amli yɛ Togo. (Mfoniri 3) Nitsumɔ fɛfɛo ni nyɛmimɛi ni jɛ amɛsuɔmɔ mli amɛkɛ amɛhe eha lɛ tsuɔ lɛ hu miiye kɛmiibua koni ama Maŋtsɛyeli Asai ni sa yɛ Mexico, Brazil, kɛ shikpɔji krokomɛi anɔ.

Asafoi lɛ naa akɛ kɛji ama Maŋtsɛyeli Asa ko lɛ, maŋbii lɛ yɔseɔ akɛ Yehowa Odasefoi yɛ maŋ lɛ mli akɛ mɛi ni baahi shi daa. Etamɔ nɔ ni mɛi babaoo shashaoɔ shi akɛ amɛkɛ Odasefoi lɛ baabɔ kɛyashi abaama he ko ni sa kɛha jamɔ. Nafisi Asafo ni yɔɔ Malawi lɛ bɔ amaniɛ akɛ: “Amrɔ nɛɛ ni wɔyɔɔ Maŋtsɛyeli Asa ni sa nɛɛ, ekɛ odaseyeli kpakpa miiba. No hewɔ lɛ, ewaaa kwraa akɛ abaaje Biblia mli nikasemɔi ashishi.”

Krake Asafo ni yɔɔ Benin lɛ mli bii ŋmɛ amɛtsui shi yɛ hefɛoyeli babaoo shishi yɛ be ni eho lɛ mli akɛni amɛtsutsu Maŋtsɛyeli Asa lɛ ji blema nɔ̃ kɛji akɛto sɔlemɔtsui komɛi ahe lɛ hewɔ. (Mfoniri 4) Amrɔ nɛɛ asafo lɛ ena Maŋtsɛyeli Asa hee fɛfɛo ni damɔ shi kɛha anɔkwa jamɔ yɛ gbɛ ni sa nɔ, ni kɛlɛ ekɛ woo haa. (Mfoniri 5) Asafo nɛɛ yɛ Maŋtsɛyeli shiɛlɔi 34 kɛ mɛi ni baa kpeei Hɔgbaa 73 kɛji aja mli, shi mɛi 651 ba Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔjɔɔmɔ lɛ shishi. Amɛteŋ mɛi babaoo ji maŋ lɛ mli bii ni ná miishɛɛ waa beni amɛna akɛ Odasefoi lɛ enyɛ amɛma asa ko yɛ be kukuoo ko pɛ mli lɛ. Zimbabwe nitsumɔhe nine lɛ ŋma beni amɛsusuɔ enɛ he nɔyaai ni eba kɛho lɛ ahe lɛ he akɛ: “Yɛ nyɔŋ kome too mli beni ama Maŋtsɛyeli Asa hee lɛ, bei pii lɛ mɛi ayifalɛ kuɔ ebɔɔ he toi enyɔ.”—Mfonirii 6 kɛ 7.

Ŋwanejee ko bɛ he akɛ Maŋtsɛyeli Asai heei babaoo lɛ yeɔ ebuaa ni anáa hei kɛha Kristofoi ni ejɔɔ amɛhe nɔ kɛ mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ fɛɛ amumɔŋ hejɔɔmɔ. Beni asafo ko ni yɔɔ Ukraine lɛ bɔi amɛ Maŋtsɛyeli Asa hee lɛ kɛ nitsumɔ lɛ, Odasefonyo ko ni yɔɔ jɛmɛ lɛ wie akɛ: “Wɔnáa miishɛɛ waa. Wɔna kɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔhiŋmɛi bɔ ni Yehowa yeɔ ebuaa ewebii. Amrɔ nɛɛ awo wɔ hewalɛ yɛ hekɛnɔfɔɔ ni wɔyɔɔ lɛ mli akɛ Yehowa baaya nɔ eye ebua wɔ.”

[Akrabatsa/Mfonirii ni yɔɔ baafa 10, 11]

Ajie Hiɛsɔɔ Kpo Atsɔɔ yɛ Mlihilɛ Sɛɛfimɔ Hewɔ

Eŋɔɔ Yehowa Odasefoi anaa akɛ amɛaana bɔ ni átee hiɛ oyayaayai bɔni afee ni akɛtsu Maŋtsɛyeli Asai heei ni he hiaa waa lɛ ahe nii yɛ je lɛŋ fɛɛ lɛ. Yehowa jálɔi ayibɔ ni yaa hiɛ fiofio yɛ maji srɔtoi amli lɛ biɔ ni amamɔ Maŋtsɛyeli Asai heei babaoo yɛ wɔsɛɛ be mli. Nɔ hewɔ lɛ ji akɛ, kɛ́ aja mli lɛ, yɛ 2001 sɔɔmɔ afi lɛ mli lɛ, atoɔ asafoi heei 32 shishi daa otsi! Hei ni abaakpe yɛ koni akɛ jamɔ aha he miihia asafoi nɛɛ.

Ekolɛ sanebimɔ lɛ baaba akɛ, ‘Mɛɛ gbɛ nɔ wɔkɛ shika yeɔ buaa nitsumɔi ni tamɔ Maŋtsɛyeli Asai heei ni amamɔɔ, titri lɛ yɛ maji ni shika fioo ko pɛ nyɛmimɛi lɛ yɔɔ lɛ amli?’ Hetoo lɛ kɔɔ Nyɔŋmɔ sɛɛfimɔ kɛ adesai amlihilɛ nifeemɔ fɛɛ he.

Yɛ eshiwoo lɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, Yehowa fɔseɔ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ eshwieɔ etsuji anɔ, ni enɛ yeɔ ebuaa amɛ “ni amɛfee ejurɔ, ni amɛtsɔmɔ niiatsɛmɛi yɛ ejurɔfeemɔi agbɛfaŋ, amɛsumɔ nihamɔ, amɛnine akpɔ.” (1 Timoteo 6:18) Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ tsirɛɔ Yehowa Odasefoi koni amɛfi Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ sɛɛ yɛ gbɛ fɛɛ gbɛ nɔ—koni amɛkɛ amɛbe, hewalɛ, nitsumɔ diɛŋtsɛ ni amɛtsuɔ, kɛ nibii krokomɛi awo Kristofoi anitsumɔ mli.

Nihamɔ mumɔ ni jɛ mlihilɛ mli lɛ kanyaa Odasefoi kɛ mɛi krokomɛi ni yeɔ buaa kɛha mligbelemɔ kɛ tsumaa nitsumɔ lɛ yɛ shika gbɛfaŋ. Kɛfata yelikɛbuamɔ ni amɛkɛhaa koni akɛwo asafoi ni amɛyɔɔ mli lɛ adaa gbi nyɔji lɛ he lɛ, amɛyeɔ too kɛha tsumaa nitsumɔ ni yaa nɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ hei krokomɛi lɛ.

Ayɛ adekai ni akadi amɛ yɛ faŋŋ mli akɛ “Tooyeli Kɛha Jeŋ Muu Fɛɛ Nitsumɔ—Mateo 24:14” yɛ asafo fɛɛ asafo mli. Aŋkroaŋkroi baanyɛ amɛjɛ amɛsuɔmɔ mli amɛtsu onia yɛ jɛmɛ kɛji amɛmiisumɔ ni amɛfee nakai. (2 Maŋtsɛmɛi 12:9) Hiɛ sɔɔ oniai lɛ fɛɛ, ewuji kɛ bibii fɛɛ. (Marko 12:42-44) Akɛ tooyelii nɛɛ tsuɔ nii yɛ gbɛi srɔtoi anɔ yɛ bɔ ni hiamɔ lɛ ji lɛ naa, ní nɔ ni fata he ji Maŋtsɛyeli Asai amaamɔ. Akɛ tooyelii ni tamɔ nɛkɛ wooo nitsumɔ nɔkwɛlɔi anyɔmɔ ejaakɛ Yehowa Odasefoi bɛ gbɔmɛi ni tamɔ nakai.

Ani too ni ayeɔ kɛha jeŋ muu fɛɛ nitsumɔ lɛ tsuɔ amɛyiŋtoo lɛ he nii? Hɛɛ, amɛtsuɔ. Nitsumɔhe nine ni yɔɔ Liberia—ni ji maŋ ko ni maŋ ta ekpata nibii ahiɛ yɛ mli lɛ—bɔ amaniɛ akɛ Odasefoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ateŋ mɛi babaoo naaa nitsumɔ, ni amɛkɛ shika gbɛfaŋ naagbai ni naa wa miikpe. Te Yehowa webii ni yɔɔ maŋ nɛɛ nɔ lɛ aaafee tɛŋŋ aná jamɔhei ni sa? Nitsumɔhe nine lɛ tsɔɔ akɛ: “Akɛ tooyelii ni jɛ mlihilɛ mli ni nyɛmimɛi ni yɔɔ shikpɔji krokomɛi anɔ lɛ yeɔ lɛ baatsu nii kɛwo nitsumɔ lɛ he shikafitemɔ he nyɔmɔ. Mɛɛ gbɛjianɔtoo ni nilee kɛ suɔmɔ yɔɔ mli po nɛ!”

Nyɛmimɛi ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ hu tsuɔ too, ekɔɔɔ he eko amɛnii fioo ni amɛyɔɔ. Afrika maŋ ni ji Sierra Leone lɛ bɔ amaniɛ akɛ: “Nyɛmimɛi ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ fiɔ mɔdɛŋ ni abɔɔ lɛ sɛɛ ni amɛyɛ he miishɛɛ akɛ amɛkɛ amɛnitsumɔ aaaye abua ni amɛkɛ shika gbɛfaŋ tooyeli fɛɛ tooyeli ni amɛbaanyɛ amɛkɛha lɛ aha koni akɛfi Maŋtsɛyeli Asai ni amamɔɔ lɛ asɛɛ.”

Yɛ naagbee kwraa lɛ, mɔdɛŋ ni abɔɔ yɛ tsumaa nitsumɔ nɛɛ he lɛ kɛ yijiemɔ bahaa Yehowa. Nyɛmimɛi ni jɛ Liberia lɛ kɛ ekãa kɛ miishɛɛ wie akɛ: “Hei ni sa kɛha jamɔ ni amamɔɔ yɛ maŋ lɛ mli fɛɛ lɛ baatsɔɔ maŋbii lɛ akɛ anɔkwa jamɔ baaya nɔ daa yɛ Liberia maŋ nɛɛ mli ni ekɛ woo kɛ bulɛ baaha wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ gbɛi kpeteŋkpele lɛ.”