Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Atsuu Amɛhe ákɛ Gbɔmɛi Kɛha Nitsumɔi Kpakpai

Atsuu Amɛhe ákɛ Gbɔmɛi Kɛha Nitsumɔi Kpakpai

Atsuu Amɛhe ákɛ Gbɔmɛi Kɛha Nitsumɔi Kpakpai

“Nyɛhaa wɔtsuua wɔhe kɛjɛa heloo kɛ mumɔ fɛɛ he muji mli, ni wɔgbe hetsemɔ naa yɛ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ mli.”—2 KORINTOBII 7:1.

1. Mɛni Yehowa taoɔ yɛ mɛi ni jáa lɛ lɛ adɛŋ?

“NAMƆ aaakwɔ Yehowa gɔŋ lɛ? ni namɔ aaadamɔ ehekrɔŋkrɔŋ lɛ?” Maŋtsɛ David ni hi shi yɛ blema Israel lɛ tée nakai sanebimɔ ni haa asusuɔ nii ahe ní kɔɔ jamɔ ní Yehowa kpɛlɛɔ nɔ lɛ he lɛ shi. Kɛkɛ ni eha hetoo akɛ: “Mɔ ni eniji ahe bɛ muji ko ni etsui hu mli tse; mɔ ni wooo esusuma nɔ ehaaa yakayakanii ni ekaaa kutumpɔo kita.” (Lala 24:3, 4) Kɛji aaasa Yehowa, mɔ̃ nɔŋŋ ni jieɔ ehe kpo akɛ mɔ̃ krɔŋkrɔŋ lɛ hiɛ lɛ, esa akɛ mɔ̃ lɛ he atse ni efee krɔŋkrɔŋ. Mra mli ni Yehowa kai Israel asafo lɛ akɛ: “Nyɛfea nyɛhe krɔŋkrɔŋ, koni nyɛhi krɔŋkrɔŋ, ejaakɛ krɔŋkrɔŋ ji mi.”—3 Mose 11:44, 45; 19:2.

2. Te Paulo kɛ Yakobo ma bɔ ni hetsemɔ he hiaa hã yɛ anɔkwa jamɔ mli lɛ nɔ mi eha tɛŋŋ?

2 Yɛ afii ohai abɔ sɛɛ lɛ, bɔfo Paulo ŋma wolo eyaha enanemɛi Kristofoi ni yɔɔ Korinto maŋ ni jeŋba shara ehe shi yɛ mli lɛ akɛ: “Nyɛ mɛi ni asumɔɔ nyɛ, akɛ nɔ ni wɔna nɛkɛ shiwooi nɛɛ hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔtsuua wɔhe kɛjɛa heloo kɛ mumɔ fɛɛ he muji mli, ni wɔgbe hetsemɔ naa yɛ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ mli.” (2 Korintobii 7:1) Shikome ekoŋŋ lɛ, enɛ maa nɔ mi akɛ, kɛ́ mɔ aaaná ekɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpaa, ni enine aaashɛ eshiwoi lɛ amli jɔɔmɔi anɔ lɛ, esa akɛ mɔ lɛ aye ehe kɛjɛ gbɔmɔtsoŋ kɛ mumɔŋ hebulemɔ kɛ fitemɔ mli. Nakai nɔŋŋ beni kaselɔ Yakobo ŋmaa wolo ni kɔɔ jamɔ ni Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ nɔ lɛ he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Nyɔŋmɔ jamɔ ni he tse ni ehe bɛ muji ko yɛ Nyɔŋmɔ kɛ tsɛ lɛ hiɛ ji enɛ, akɛ mɔ asara awusãi kɛ okulafoi yɛ amɛmanehulu lɛ mli, ni eto ehe kɛjɛ je nɛŋ koni ekawo ehe muji.”—Yakobo 1:27.

3. Bɔni afee ni Nyɔŋmɔ akpɛlɛ wɔjamɔ nɔ lɛ, mɛni esa akɛ wɔkɛ hiɛdɔɔ asusu he?

3 Ákɛ mɔ he ni aaatse, efee krɔŋkrɔŋ, kɛ mɔ ni buleko ehé lɛ ji otii ni he hiaa waa ni fata anɔkwa jamɔ he hewɔ lɛ, esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ ni miishwe akɛ ená Nyɔŋmɔ nɔkplɛmɔ lɛ kɛ hiɛdɔɔ abɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni eeenyɛ akɛ eshɛ taomɔ nii nɛɛ he. Akɛni ŋmɛnɛ lɛ gbɔmɛi hiɛ shishitoo mlai kɛ shishinumɔ srɔtoi ni kɔɔ hetsemɔ he hewɔ lɛ, kɛlɛ, esa akɛ wɔnu nɔ ni Yehowa buɔ lɛ akɛ ehe tse ní ekpɛlɛɔ nɔ lɛ shishi koni wɔ hi shi yɛ naa. Esa akɛ wɔtao nɔ ni Nyɔŋmɔ biɔ yɛ ejálɔi adɛŋ yɛ enɛ he kɛ nɔ ni efee koni ekɛye ebua amɛ ní amɛhe atse, amɛya nɔ yɛ hetsemɔ mli ní amɛsa ehiɛ lɛ.—Lala 119:9; Daniel 12:10.

Hetsemɔ Kɛha Anɔkwa Jamɔ

4. Tsɔɔmɔ bɔ ni Biblia lɛ tsɔ̃ɔ hetsemɔ mli ehaa lɛ mli.

4 Kɛha mɛi babaoo lɛ, he ni aaatse lɛ tsɔɔ kɛkɛ akɛ, atsi he kɛjɛ muji loo hebulemɔ he. Shi yɛ Biblia lɛ mli lɛ, ákɛ he aaatse lɛ ji nɔ ni akɛ Hebri kɛ Hela wiemɔ kukuji komɛi ní tsɔ̃ɔ hetsemɔ mli jogbaŋŋ ekadi enɛɛmɛi, shi jeee yɛ gbɔmɔtsoŋ kɛkɛ shi bei pii lɛ yɛ jeŋba kɛ mumɔŋ shishinumɔ naa. Nakai nɔŋŋ Biblia ɛnsaiklopedia ko kɛɛ akɛ: “‘Hetsemɔ’ kɛ ‘he mujiwoo’ ji wiemɔi ní akɛ fɔɔɔ saji komɛi ni kɔɔ falefalefeemɔ he lɛ he too kɛkɛ, shi titri lɛ amɛhiɛ jamɔŋ shishinumɔi. Yɛ nii amlitsɔɔmɔ nɛɛ naa lɛ, kɛ hoo lɛ shishitoo mla ni kɔɔ ‘hetsemɔ’ he lɛ saa wala shihilɛi fɛɛ he.”

5. Nɛgbɛ Mose Mla lɛ tsu hetsemɔ he nii kɛyashɛ yɛ Israelbii awala shihilɛ mli yɛ?

5 Lɛɛlɛŋ, mlai kɛ gbɛtsɔɔmɔi ní kɛ hoo lɛ ekɔɔ Israelbii lɛ awala shihilɛ fɛɛ he fata Mose Mla lɛ he, ní miitsɔɔ nɔ ni he tse ní akpɛlɛɔ nɔ kɛ nɔ ni he tseee lɛ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ 3 Mose yitso 11 kɛyashi 15 lɛ, wɔnaa famɔi ni mli kã shi fitsofitso ni kɔɔ hetsemɔ kɛ nii ni he tseee lɛ he. Kooloi komɛi ahe tseee, ni esaaa akɛ Israelbii lɛ yeɔ. Fɔmɔ baaha yoo ko afee mɔ ni he tseee kɛyashi be ko. Hewolo nɔ helai komɛi, titri lɛ kpiti, kɛ mã ni jɛɔ nuu loo yoo he hoɔ lɛ hu baaha mɔ ko afee mɔ ni he tseee. Mla lɛ hu tsɔɔ nɔ̃ pɔtɛɛ ní esa akɛ afee yɛ shihilɛi ni kɔɔ he ni tseee he. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔkaneɔ yɛ 4 Mose 5:2 akɛ: “Wo Israelbii lɛ akitã, akɛ amɛjie kpitiyelɔ-fɛɛ-kpitiyelɔ kɛ mɔ fɛɛ mɔ ni he hoɔ kɛ mɔ fɛɛ mɔ ni kɛ gbonyo bule ehe kɛjɛ nsara lɛŋ.”

6. Mɛɛ yiŋtoi ahewɔ akɛ mlai ni kɔɔ hetsemɔ he lɛ ha lɛ?

6 Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, enɛɛmɛi kɛ mlai krokomɛi ní jɛ Yehowa ŋɔɔ lɛ tsɔ̃ hiɛ ejie tsofafeemɔ kɛ gbɔmɛi, kooloi kɛ tsei awala he nikasemɔ he saji akpo kwraa dani abaná ale, ni maŋbii lɛ ná he sɛɛ kɛ́ amɛbo mlai lɛ atoi. Kɛlɛ, akɛ mlai nɛɛ haaa akɛ hewalɛnamɔ he gbɛtsɔɔmɔi loo ni etsu nii akɛ tsofafeemɔ he gbɛtsɔɔmɔi kɛkɛ. Amɛji anɔkwa jamɔ lɛ fã. Anɔkwale ni eji akɛ mlai lɛ kɔ́ maŋbii lɛ adaa gbi shihilɛ—niyeli, fɔmɔ, gbalashihilɛ mli wekukpaai kɛ ekrokomɛi ahe hewɔ lɛ—emã oti ni ji akɛ, ákɛ Yehowa ji amɛ-Nyɔŋmɔ hewɔ lɛ, eyɛ hegbɛ ní ekɛaato eyiŋ éha amɛ yɛ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa he, yɛ amɛ wala shihilɛ mli nibii fɛɛ mli, ni ájɔɔ nɔ kwraa aha Yehowa lɛ nɔ mi jogbaŋŋ.—5 Mose 7:6; Lala 135:4.

7. Mɛɛ jɔɔmɔi Israel maŋ lɛ nine baashɛ nɔ kɛ amɛ ye Mla lɛ nɔ?

7 Mla kpaŋmɔ lɛ hu bu Israelbii lɛ ahe kɛjɛ jeŋmajiaŋbii ní bɔle amɛ lɛ hebulemɔ nifeemɔi lɛ ahe. Kɛ Israelbii ye taomɔ nii fɛɛ ní kɔɔ Mla lɛ he akɛ aha he atse ni aya nɔ ahi shi nakai yɛ Yehowa hiɛ lɛ nɔ lɛ, amɛbaafee mɛi ni akpɛlɛ amɛnɔ ákɛ amɛsɔmɔ amɛ Nyɔŋmɔ lɛ ní amɛnine ashɛ ejɔɔmɔi anɔ. Yɛ enɛ hewɔ lɛ, Yehowa kɛɛ maŋ lɛ akɛ: “Kɛji nyɛaabo migbee toi ní nyɛye mikpaŋmɔ lɛ nɔ lɛ, no lɛ nyɛaatsɔ mi diɛŋtsɛ minɔ̃ yɛ maji fɛɛ ateŋ; ejaakɛ shikpɔŋ lɛ fɛɛ lɛ minɔ̃ŋ. Shi nyɛ lɛ, nyɛaatsɔ osɔfoi amaŋtsɛyeli kɛ maŋ krɔŋkrɔŋ nyɛha mi.”—2 Mose 19:5, 6; 5 Mose 26:19.

8. Mɛni hewɔ esa akɛ Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ afee toiboo amɛha nɔ ni awie yɛ Mla lɛ mli ni kɔɔ hetsemɔ he lɛ?

8 Akɛni Yehowa kɛ nii amli tsɔɔmɔ ní yɔɔ fitsofitso nɛɛ fata mla lɛ he koni etsɔɔ Israelbii lɛ bɔ ni amɛaafee ní amɛ he atse, amɛ fee krɔŋkrɔŋ, ní amɛ sa ehiɛ lɛ he hewɔ lɛ, ani efeŋ nɔ ni ja akɛ Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ asusu bɔ ni amɛshɛɔ oti nɛɛ he amɛhaa lɛ he jogbaŋŋ? Eyɛ mli akɛ Kristofoi bɛ Mla lɛ shishi moŋ, shi esa akɛ amɛha ehi amɛjwɛŋmɔ mli akɛ, taakɛ Paulo tsɔɔ mli lɛ, nɔ fɛɛ nɔ ni aŋmala ashwie shi yɛ Mla lɛ mli lɛ “ji nii ni baaba lɛ ahe susuma kɛkɛ ni, shi gbɔmɔtso lɛ ji Kristo nɔ lɛ.” (Kolosebii 2:17; Hebribii 10:1) Kɛ Yehowa Nyɔŋmɔ, mɔ ni kɛɔ akɛ “Mi tsakeko lɛ,” bu hetsemɔ kɛ he ní esaaa akɛ abuleɔ lɛ lɛ akɛ oti ní he hia waa yɛ nakai beaŋ lɛ, esa akɛ wɔ ni wɔyɔɔ ŋmɛnɛ lɛ kɛ hehiamɔ atsu sane ni kɔɔ hetsemɔ yɛ gbɔmɔtsoŋ, jeŋbaŋ, kɛ mumɔŋ lɛ he nii kɛji wɔmiitao enɔkpɛlɛmɔ kɛ ejɔɔmɔ.—Maleaki 3:6; Romabii 15:4; 1 Korintobii 10:11, 31.

Gbɔmɔtsoŋ Hetsemɔ Haa Aleɔ Wɔ

9, 10. (a) Mɛni hewɔ gbɔmɔtsoŋ hetsemɔ he hiaa Kristofonyo lɛ? (b) Mɛɛ wiemɔi afɔɔ wiemɔ yɛ Yehowa Odasefoi akpeei ahe?

9 Ani gbɔmɔtsoŋ hetsemɔ ji anɔkwa jamɔ lɛ fã ni he hiaa lolo? Yɛ be mli ni gbɔmɔtsoŋ hetsemɔ pɛ efeee mɔ ko Nyɔŋmɔ anɔkwa jálɔ lɛ, eji nɔ ni sa jogbaŋŋ akɛ anɔkwa jálɔ he atse yɛ gbɔmɔtsoŋ bɔ fɛɛ bɔ ni eshihilɛ ŋmɛɔ lɛ gbɛ. Yɛ wɔbei nɛɛ amli lɛ, be mli ni mɛi babaoo susuuu bɔ ni amɛaahiɛ amɛhe yɛ hetsemɔ mli, amɛtadei loo amɛ shiai lɛ ahewɔŋ afee falefale lɛ, efɔɔ kaa akɛ ayɔseɔ mɛi ni yɔɔ akutso lɛ mli ni hiɔ shi yɛ falefalefeemɔ naa lɛ. Nibii kpakpai baanyɛ ajɛ enɛ mli aba, taakɛ bɔ nɔŋŋ ni Paulo kɛɛ Kristofoi ní yɔɔ Korinto lɛ akɛ: “Ni asaŋ wɔtooo mɔ ko mɔ ko pampi yɛ nɔ ko nɔ ko mli, koni akagbe sɔɔmɔ lɛ he guɔ; shi moŋ, nɔ fɛɛ nɔ mli lɛ wɔkɛ wɔhe tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ sɔɔlɔi.”—2 Korintobii 6:3, 4.

10 Maŋ onukpai ejie Yehowa Odasefoi ayi shii abɔ yɛ amɛ hetsemɔ, gbɛjianɔtoo, kɛ jeŋba kɛ sui ní tsɔɔ bulɛ, ní anaa titri lɛ yɛ amɛ kpeei wuji lɛ ashishi lɛ hewɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ kpee ko ní afee yɛ Italy maŋ ko ni ji Savona lɛ mli lɛ, adafitswaa wolo ko ni gbɛi ji La Stampa lɛ kɛɛ akɛ: “Kɛ́ mɔ ko kwɛɔ tsũi lɛ amli lɛ, nɔ ni afɔɔ yɔsemɔ amrɔ nɔŋŋ ji falefale kɛ gbɛjianɔtoo kpakpa yɛ mɛi ni feɔ amɛ kpeei lɛ agbɛfaŋ.” Beni agbe Odasefoi akpee ko ni afee yɛ shwɛmɔhe ko ni yɔɔ São Paulo, yɛ Brazil lɛ naa lɛ, shwɛmɔhe lɛ nɔkwɛlɔi lɛ eko kɛɛ enitsulɔi ní saa jɛmɛ lɛ anɔkwɛlɔ lɛ akɛ: “Kɛjɛ ŋmɛnɛ kɛyaa nɛɛ wɔmiisumɔ ni asaa shwɛmɔhe lɛ tamɔ bɔ ni Yehowa Odasefoi saa lɛ lɛ nɔŋŋ.” Nɔkwɛlɔ kroko ni yɔɔ nakai shwɛmɔhe lɛ nɔŋŋ kɛɛ akɛ: “Kɛji Yehowa Odasefoi miitao amɛbi gbɛ kɛha nifeemɔ yɛ shwɛmɔhe lɛ, nɔ pɛ ní wɔtaoɔ wɔle ji gbii anɔ ní amɛ baafee amɛ kpee lɛ. Nɔ kroko gbaaa wɔnaa dɔŋŋ.”

11, 12. (a) Mɛɛ Biblia shishitoo mla esa akɛ wɔha ehi wɔjwɛŋmɔ mli yɛ nɔ ni kɔɔ aŋkroaŋkro hetsemɔ he lɛ? (b) Mɛɛ sanebimɔi abaanyɛ abi yɛ wɔ aŋkroaŋkro jeŋbai kɛ bɔ ni wɔbaa wɔjeŋ wɔhaa lɛ he?

11 Kɛji akɛ hetsemɔ kɛ bɔ ni atoɔ nii ahe gbɛjianɔ yɛ he ni wɔjamɔhe lɛ kɛ yijiemɔ bahãa Nyɔŋmɔ ní wɔjáa lɛ lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ sui nɛɛ akpojiemɔ yɛ wɔ shihilɛ mli ákɛ aŋkroaŋkro lɛ he hiaa nakai nɔŋŋ. Shi kɛlɛ, yɛ wɔshia ní mɔ ko enaaa wɔ lɛ amli lɛ, wɔɔnu he akɛ wɔyɛ hegbɛ akɛ wɔɔku wɔhiɛ wɔshwie nibii anɔ ni wɔfee nɔ fɛɛ nɔ ni wɔsumɔɔ. Ni shiiabɔ ni enɛ kɔɔ atadewoo kɛ hesaamɔ he lɛ, lɛɛlɛŋ wɔyɛ heyeli ni wɔkɛaahala nɔ ni wɔnuɔ he akɛ ehaa mɔ he jɔɔ lɛ ní esa hiɛ! Kɛlɛ, nɛkɛ heyeli nɛɛ hiɔ shi bei kukuoo, kɛji aaawie enɛ yɛ gbɛ ni da nɔ. Kaimɔ akɛ beni Paulo kɛ mɛi susuɔ niyenii ní mɔ ko baasumɔ akɛ eye lɛ he lɛ, ebɔ enanemɛi Kristofoi lɛ kɔkɔ akɛ: “Nyɛkwɛa ni ahia koni nyɛ hegbɛ nɛɛ akabatsɔ̃ pampi miihã gbedelɔi lɛ.” Kɛkɛ ni etsĩ shishitoo mla ko ní he hiaa lɛ tã: “Wɔyɛ nibii fɛɛ hegbɛ, shi jeee nibii fɛɛ hi; wɔyɛ nibii fɛɛ hegbɛ, shi jeee nibii fɛɛ haa mɔ nane mɔɔ shi.” (1 Korintobii 8:9; 10:23) Te Paulo ŋaawoo ní kɔɔ hetsemɔ he lɛ kɔɔ wɔhe ehaa tɛŋŋ?

12 Jwɛŋmɔ yɛ mli akɛ mɛi ákpa Nyɔŋmɔ sɔ̃ɔlɔ ko gbɛ ákɛ efee mɔ ni he tse kɛ gbɛjianɔtolɔ yɛ eshihilɛ gbɛ fɛɛ mli. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔná nɔmimaa akɛ, bɔ ni wɔshiai amli kɛ amɛhewɔŋ yɔɔ ha lɛ kɛ heguɔgbee ko baŋ wɔhe ní wɔtsɛɔ akɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ sɔɔlɔi lɛ nɔ. Mɛɛ odaseyeli nɛkɛ wɔshia lɛ kɛhaa yɛ wɔhe kɛ wɔhemɔkɛyelii lɛ ahe? Ani etsɔɔ akɛ wɔshweɔ lɛɛlɛŋ ní wɔ hi shi yɛ jalɛ jeŋ hee ní mli tse ní yɔɔ gbɛjianɔtoo, ní wɔkɛ ekãa jieɔ yi wɔhaa mɛi krokomɛi lɛ mli? (2 Petro 3:13) Nakai nɔŋŋ, wɔ hesaamɔ—kɛji yɛ hiɛtserɛjiemɔ loo sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ be mli jio—baanyɛ ekɛ hiɛyaa aba loo eba miishɛɛ ní kɔɔ shɛɛ sane ní wɔshiɛɔ lɛ he lɛ shi. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kadimɔ wiemɔ nɛɛ ni adafitswaa woloŋmalɔ ko ní yɔɔ Mexico lɛ wie lɛ: “Lɛɛlɛŋ, yɛ Yehowa Odasefoi ateŋ lɛ, mɛi ni fa babaoo ji oblahii kɛ oblayei, ni nɔ ni haa esoroɔ amɛ ji amɛ yikuu, hetsemɔ, kɛ hesaamɔ ni yɔɔ hiŋmɛi nɔ.” Kwɛ miishɛɛ ní eji akɛ wɔyɛ oblahii kɛ oblayei ni tamɔ nɛkɛ yɛ wɔteaŋ!

13. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee ní akɛná nɔmimaa akɛ wɔ daa gbi shihilɛ mli nibii ahe tse ni ato he gbɛjianɔ jogbaŋŋ?

13 Lɛɛlɛŋ, ní wɔɔtswa wɔfai shi akɛ wɔgbɔmɔtso, wɔnibii, kɛ wɔshia mli aaatse be fɛɛ be ni ato he gbɛjianɔ jogbaŋŋ lɛ kɛɛmɔ waaa tamɔ efeemɔ. Nɔ ni he hiaa lɛ jeee tsɔnei ni jara wawai ni yɔɔ hwanyaŋŋ ni akɛkwraa tsũ mli, shi gbɛjianɔtoo kpakpa kɛ mɔdɛŋ ni aaaya nɔ abɔ. Esa akɛ ato be kɛha wɔ gbɔmɔtso, wɔ atadei, wɔ shia, wɔ kar, kɛ ekrokomɛi lɛ falefalefeemɔ. Ní wɔɔfee mɛi ni bɛ dekã kwraa kɛ sɔɔmɔ nitsumɔ, kpeeiyaa, kɛ teemɔŋ nikasemɔ—kɛfata daa gbi shihilɛ mli gbɛnaa nii ahe nitsumɔ he lɛ—haaa wɔye wɔhe kɛjɛ bɔ ni ehe hiaa ní wɔhe atse ní esa Nyɔŋmɔ kɛ gbɔmɛi ahiɛ lɛ he. Shishitoo mla ní ale waa akɛ, “nɔ fɛɛ nɔ yɛ ebe ní ato” lɛ kɔɔ nɛkɛ wɔshihilɛ gbɛ nɛɛ he jogbaŋŋ.—Jajelɔ 3:1.

Tsui ni Mli Tse

14. Mɛni hewɔ abaanyɛ akɛɛ akɛ jeŋba kɛ mumɔŋ hetsemɔ he hiaa kwraa po fe gbɔmɔtsoŋ hetsemɔ lɛ?

14 Bɔ ni ehe hiaa akɛ wɔɔha wɔhiɛ ahi gbɔmɔtsoŋ hetsemɔ nɔ lɛ, ehe hiaa fe fɛɛ po akɛ wɔɔha wɔjwɛŋmɔ ahi jeŋba kɛ mumɔŋ hetsemɔ nɔ. Wɔmuɔ sane naa nɛkɛ akɛni wɔkaiɔ akɛ Yehowa kpoo Israel maŋ lɛ, jeee akɛni amɛhe tseee yɛ gbɔmɔtsoŋ, shi akɛni amɛtsɔmɔ mɛi ni ekpɔtɔ yɛ jeŋba kɛ mumɔŋ lɛ hewɔ. Yehowa tsɔ gbalɔ Yesaia nɔ ekɛɛ amɛ akɛ, yɛ tsɔ̃ ní amɛtsɔmɔ amɛhe “jeŋmaŋ ni feɔ esha, maŋ ni sɔ̃ ka amɛnɔ,” hewɔ lɛ, afɔlei ni amɛshãa, amɛ nyɔji hee kɛ amɛ gbii juji lɛ, hɛɛ, amɛsɔlemɔi lɛ po etsɔ̃ haomɔ eha lɛ. Mɛni esa akɛ amɛfee koni amɛná Nyɔŋmɔ hiɛ duromɔ ekoŋŋ? Yehowa kɛɛ: “Nyɛjua nyɛhe, nyɛtsumɔa nyɛhe! Nyɛjiea nyɛnifeemɔ nii fɔji lɛ kɛjɛa mihiɛ! Nyɛfɔ̃ɔa efɔŋfeemɔ!”—Yesaia 1:4, 11-16.

15, 16. Mɛni Yesu kɛɛ no buleɔ gbɔmɔtso lɛ, ni mɛɛ gbɛ nɔ Yesu wiemɔi lɛ he baanyɛ aba sɛɛnamɔ aha wɔ yɛ?

15 Bɔni afee ni wɔnu bɔ ni jeŋba kɛ mumɔŋ hetsemɔ he hiaa lɛ shishi lolo lɛ, susumɔ nɔ ni Yesu kɛɛ beni Farisifoi kɛ woloŋmalɔi lɛ jaje akɛ ekaselɔi lɛ ahe tseee akɛni amɛfɔɔɔ amɛdɛ dani amɛyeɔ nii lɛ hewɔ lɛ he okwɛ. Yesu jaje amɛ akɛ: “Jeee nɔ ni boteɔ mɔ daaŋ lɛ buleɔ gbɔmɔ; shi moŋ nɔ ni jɛɔ mɔ daaŋ lɛ, no buleɔ gbɔmɔ.” Kɛkɛ ni Yesu tsɔɔ mli akɛ: “Nii ni jɛɔ daaŋ jeɔ kpo lɛ tsui mli jɛɔ, ni nomɛi buleɔ mɔ lɛ. Ejaakɛ tsui mli ni susumɔi fɔji, gbɔmɔgbee, gbalafitemɔi, ajwamaŋbɔɔi, juui, amale odaseyelii kɛ musubɔɔi jɛɔ. Enɛɛmɛi ji nii ni buleɔ gbɔmɔ; shi dɛ ni afɔɔɔ dani ayeɔ nii lɛ, no buleee mɔ.”—Mateo 15:11, 18-20.

16 Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ Yesu wiemɔi lɛ amli? Yesu miiha ale akɛ, nɔ ni tsɔɔ nifeemɔi fɔji, jeŋba shara, kɛ nifeemɔi ni he tseee lɛ ahiɛ ji tsuiŋ susumɔi ni he tseee, kɛ jeŋba shara. Taakɛ kaselɔ Yakobo ŋma lɛ, “mɔ fɛɛ mɔ lɛ, lɛ diɛŋtsɛ ekɔnɔ ni gbalaa lɛ ní lakaa lɛ lɛ kaa lɛ.” (Yakobo 1:14, 15) No hewɔ lɛ, kɛji akɛ wɔsumɔɔɔ ni wɔkɛ wɔhe ayawo eshai ní naa wawai ni Yesu tsɔɔ mli lɛ amli lɛ, esa akɛ wɔfamɔ ni wɔjie susumɔi fɛɛ susumɔi ni kɔɔ enɛɛmɛi ahe lɛ kɛjɛ wɔtsui amli. Ni tsɔɔ akɛ esa akɛ wɔkwɛ nɔ ni wɔkaneɔ, ni wɔkwɛɔ, ni wɔboɔ toi lɛ jogbaŋŋ. Ŋmɛnɛ, yɛ wiemɔ mli heyeli kɛ mfonirii ahe nitsumɔ gbɛŋmɛɛ hewɔ lɛ, hiɛtserɛjiemɔ kɛ nihɔɔmɔ he adafitswaa nitsumɔhei miijie lalai kɛ mfonirii ni husui bɛ he ni tsuɔ heloo ni egbee shi lɛ naa akɔnɔi ahe nii lɛ akpo. Esa akɛ wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔŋmɛŋ gbɛ ni nɛkɛ susumɔi nɛɛ ateŋ eko ahe shi yɛ wɔtsuii amli. Oti lɛ ji akɛ kɛji akɛ wɔbaasa Nyɔŋmɔ hiɛ ní wɔná enɔkpɛlɛmɔ lɛ, esa akɛ wɔya nɔ ni wɔha wɔhiɛ ahi wɔhenɔ bɔni afee ni wɔya nɔ wɔhiɛ tsui ni mli tse ni mli woko muji mli.—Abɛi 4:23.

Atsuu Wɔhe Kɛha Nitsumɔi Kpakpai

17. Mɛni hewɔ Yehowa kɛ ewebii lɛ éba shihilɛ ni mli tse mli lɛ?

17 Eji jɔɔmɔ kɛ hebuu diɛŋtsɛ akɛ, yɛ Yehowa yelikɛbuamɔ naa lɛ, wɔbaanyɛ wɔná shidaamɔ ni he tse mli ŋɔɔmɔ yɛ ehiɛ. (2 Korintobii 6:14-18) Kɛlɛ, wɔnuɔ shishi hu akɛ Yehowa kɛ ewebii lɛ éba shihilɛ ní mli tse mli yɛ yiŋtoo pɔtɛɛ ko hewɔ. Paulo kɛɛ Tito akɛ, Kristo Yesu “ŋɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe eha yɛ wɔnajiaŋ, koni ekpɔ̃ wɔ kɛjɛ nɔtɔmɔ fɛɛ mli, ni etsuu wɔhe efee lɛ diɛŋtsɛ emaŋ krɔŋŋ ní hiɛ dɔɔ nitsumɔi kpakpai ahe lɛ.” (Tito 2:14) Ákɛ mɛi ni atsuu amɛhe lɛ, mɛɛ nitsumɔi esa akɛ wɔhiɛ adɔ yɛ he?

18. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔɔ yɛ akɛ wɔhiɛ dɔɔ nitsumɔi kpakpai ahe?

18 Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, esa akɛ wɔkɛ ekãa ajaje Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ wɔtsɔɔ. (Mateo 24:14) Nakai ni wɔɔfee lɛ haa wɔkɛ hiɛnɔkamɔ haa gbɔmɛi ni yɔɔ he fɛɛ he lɛ akɛ, amɛbaahi shi kɛya naanɔ yɛ shikpɔŋ ní baaye ehe kɛjɛ mujiwoo fɛɛ mli lɛ nɔ. (2 Petro 3:13) Nɔ ni fata wɔnitsumɔi kpakpai lɛ ahe hu ji Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ yibii lɛ akpojiemɔ yɛ wɔ daa gbi shihilɛ mli, ni enɛ woɔ wɔ ŋwɛi Tsɛ lɛ hiɛ nyam. (Galatabii 5:22, 23; 1 Petro 2:12) Ni wɔhiɛ kpaaa mɛi ní bɛ anɔkwale lɛ mli ní adebɔɔ mli osharai loo osharai ní adesai kɛbaa lɛ efee amɛ butuu lɛ anɔ. Wɔhaa Paulo ŋaawoo lɛ hiɔ wɔjwɛŋmɔ mli, akɛ: “Belɛ akɛ nɔ ni wɔyɔɔ dekã hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔfea mɛi fɛɛ ejurɔ, shi titri lɛ mɛi ni ji hemɔkɛyeli lɛ webii lɛ.” (Galatabii 6:10) Yelikɛbuamɔ fɛɛ ní tamɔ enɛɛmɛi ní ajieɔ lɛ kpo kɛjɛɔ tsui ni mli tse kɛ yiŋtoo ni yɔɔ krɔŋŋ mli lɛ saa Nyɔŋmɔ hiɛ jogbaŋŋ.—1 Timoteo 1:5.

19. Mɛɛ jɔɔmɔi wɔnine baashɛ nɔ kɛji wɔtee nɔ wɔhiɛ hetsemɔ ní nɔ kwɔ mli—yɛ gbɔmɔtsoŋ, jeŋba mli, kɛ mumɔ mli lɛ?

19 Ákɛ Ŋwɛiflooflo Nyo lɛ tsuji lɛ, wɔboɔ Paulo ŋaawoo lɛ toi akɛ: “Anyɛmimɛi, mikɛ Nyɔmɔ mlitsɔlɛi miikpa nyɛ fai, akɛ nyɛŋɔ nyɛgbɔmɔtsei lɛ nyɛdamɔ shi akɛ afɔle ní hiɛ kã ní he tse ní sa Nyɔŋmɔ hiɛ ní nyɛjamɔ lɛ afee mumɔŋ jamɔ.” (Romabii 12:1) Eba akɛ wɔɔya nɔ ni wɔhiɛ asɔ hegbɛ ni wɔná akɛ Yehowa miitsuu wɔhe lɛ, ní wɔfee bɔ fɛɛ bɔ ni wɔɔnyɛ ní wɔhiɛ gbɔmɔtsoŋ, jeŋba, kɛ mumɔŋ hetsemɔ ní nɔ kwɔ mli. Jeee akɛ nakai ni wɔɔfee lɛ kɛ bulɛ kɛ tsui ní nyɔɔ mɔ mli baaba abaha wɔ bianɛ kɛkɛ, shi kɛ gbɛkpamɔ hu akɛ wɔbaana “tsutsu nii lɛ”—ni ji ŋmɛnɛŋmɛnɛ yiwalɛ kɛ jeŋ ní ekpɔtɔ lɛ—hiɛkpatamɔ beni Nyɔŋmɔ ‘feɔ nii fɛɛ ehee lɛ.’—Kpojiemɔ 21:4, 5.

Ani Okaiɔ?

• Mɛni hewɔ akɛ mlai babaoo ni kɔɔ hetsemɔ he ha Israelbii lɛ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ gbɔmɔtsoŋ hetsemɔ haa miishɛɛ ni ayɔɔ yɛ shɛɛ sane ni wɔshiɛɔ lɛ he lɛ yaa hiɛ?

• Mɛni hewɔ jeŋba kɛ mumɔŋ hetsemɔ he hiaa kwraa po fe gbɔmɔtsoŋ hetsemɔ lɛ?

• Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsɔɔ akɛ wɔji gbɔmɛi “ní hiɛ dɔɔ nitsumɔi kpakpai ahe lɛ”?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 21]

Gbɔmɔtsoŋ hetsemɔ haa miishɛɛ ni ayɔɔ yɛ shɛɛ sane ni wɔshiɛɔ lɛ he lɛ yaa hiɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 22]

Yesu bɔ kɔkɔ akɛ susumɔi fɔji haa mɔ kɛ ehe woɔ nifeemɔi fɔji amli

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 23]

Ákɛ mɛi ni atsuu amɛhe lɛ, Yehowa Odasefoi ahiɛ dɔɔ nitsumɔi kpakpai ahe