Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Namɔ Esa akɛ Ashwa—Bo loo Ofɔmɔ Su?

Namɔ Esa akɛ Ashwa—Bo loo Ofɔmɔ Su?

Namɔ Esa akɛ Ashwa—Bo loo Ofɔmɔ Su?

JEŊ nilelɔi miibɔ mɔdɛŋ waa ni amɛtao fɔmɔ su ni haa mɔ kɛ ehe woɔ dãatɔɔ, hii ni kɛ hii náa bɔlɛ, jeŋba shara, awuiyeli, sui krokomɛi ni bɛ hiŋmɛi nɔ, kɛ fɔmɔ mli hewalɛ ni kɛ gbele po baa lɛ mli amɛkwɛ. Ani efeŋ hejɔlɛ kɛhaŋ wɔ akɛ wɔɔle akɛ wɔjeee mɛi ni sa shwamɔ yɛ wɔnifeemɔi ahewɔ, shi moŋ wɔ fɔmɔ su haa ebaa lɛ nakai? Eji adesa su akɛ eeeshwa mɔ ko loo nɔ kroko yɛ etɔmɔi ahewɔ.

Kɛji esa akɛ ashwa fɔmɔ su lɛ, belɛ jeŋ nilelɔi etsɔɔ akɛ amɛbaafee tsakemɔ yɛ mli, amɛbaajie sui ni ehiii lɛ kɛtsɔ fɔmɔ su he nilee nɔ. Kunim ni aye nyɛsɛɛ nɛɛ yɛ wala yibii amli hewalɛi lɛ amli yibii lɛ fɛɛ ataomɔ mli lɛ eha aná kanyamɔ hee kɛha hiɛnɔkamɔ ni ayɔɔ nɛɛ.

Ni kɛlɛ, nɛkɛ gbɛkpamɔ ni tamɔ nɔ ko ni baaba mli nɛɛ damɔ susumɔ ni ahiɛ akɛ afɔ wɔ kɛ fɔmɔ su mli duromɔ nibii, ni eji anɔkwale akɛ eshai fɛɛ ni wɔfeɔ kɛ wɔtɔmɔ lɛ jɛ no titri lɛ nɔ. Ani saji amlitaomɔi ní afee yɛ jeŋ nilee naa lɛ he odaseyeli lɛ fa bɔ ni sa ni abaanyɛ adamɔ nɔ akɛ wɔfɔmɔ su aye sane? Eyɛ faŋŋ akɛ, hetoo lɛ baaná bɔ ni wɔnaa wɔhe kɛ wɔ wɔsɛɛ be lɛ wɔhaa lɛ nɔ hewalɛ waa. Ni kɛlɛ, dani wɔɔpɛi odaseyeli ni yɔɔ lɛ mli wɔkwɛ lɛ, ebaafee miishɛɛ kɛji wɔpɛi bɔ ni fee ni adesa ba wala mli lɛ mli wɔkwɛ lɛ.

Bɔ ni Fee ni Esha Je Shishi

Kɛ hoo lɛ, mɛi babaoo le, loo amɛnu sane ni hã klɛŋklɛŋ adesai enyɔ ni ji Adam kɛ Hawa fee esha yɛ Eden abɔɔ lɛ mli lɛ he. Ani kɛjɛ shishijee tɔ̃ɔ lɛ, abɔ amɛ akɛ mɛi ni yɔɔ tɔtɔmɔ ko yɛ amɛfɔmɔ su lɛ he, su lɛ henɔ ko ni tsirɛ amɛ ni hã amɛkɛ amɛhe wo esha kɛ toigbele mli lɛ?

Yehowa Nyɔŋmɔ ni ji amɛ Bɔlɔ lɛ, ni enitsumɔi fɛɛ ja lɛ jaje akɛ eshikpɔŋ nɔ bɔɔ nii ni fe fɛɛ lɛ ‘hi naakpa.’ (1 Mose 1:31; 5 Mose 32:4) Ákɛ odaseyeli kroko ni tsɔɔ bɔ ni eyɔɔ enitsumɔ lɛ he miishɛɛ lɛ, ejɔɔ klɛŋklɛŋ gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ ni efã amɛ ni amɛwo shwiei, amɛkɛ adesai awo shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ, ni amɛkwɛ eshikpɔŋ nɔ bɔɔ nii lɛ anɔ—eyɛ faŋŋ akɛ mɔ ko ní bɛ eninenaa nitsumɔi ahe miishɛɛ nyɛŋ ajie sui ni tamɔ nɛkɛ kpo.—1 Mose 1:28.

Biblia lɛ kɛɔ wɔ yɛ nɔ ni kɔɔ klɛŋklɛŋ adesai enyɔ lɛ bɔɔ he akɛ: “Ni Nyɔŋmɔ bɔ gbɔmɔ yɛ esubaŋ lɛ nɔ, Nyɔŋmɔ subaŋ lɛ nɔ ebɔ lɛ yɛ; nuu kɛ yoo ebɔ amɛ.” (1 Mose 1:27) Enɛ etsɔɔɔ akɛ abɔ adesai koni amɛje Nyɔŋmɔ yɛ gbɔmɔtso su mli, ejaakɛ ‘Nyɔŋmɔ lɛ, Mumɔ ni.’ (Yohane 4:24) Nɔ ni etsɔɔ moŋ ji akɛ, abɔ adesai kɛ sui ni Nyɔŋmɔ yɔɔ lɛ eko kɛ henilee, ni ji henumɔ ni kɔɔ jeŋba kpakpa he lɛ. (Romabii 2:14, 15) Amɛji gbɔmɛi ni yɔɔ jeŋba mli heyeli hegbɛ hu, amɛbaanyɛ amɛpɛi saji amli ni amɛkpɛ amɛyiŋ yɛ nɔ ni amɛbaafee he.

Ni kɛlɛ, aŋmɛɛɛ wɔ klɛŋklɛŋ fɔlɔi lɛ ahe ní ahaaa amɛ gbɛtsɔɔmɔ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, abɔ amɛ kɔkɔ yɛ nɔ ni baajɛ efɔŋfeemɔ mli kɛba lɛ he. (1 Mose 2:17) No hewɔ lɛ, odaseyeli lɛ tsɔɔ akɛ beni Adam kɛ jeŋba he yiŋkpɛɛ kpe lɛ, ehala akɛ ebaatsu nɔ ni ebu lɛ akɛ ehe baaba sɛɛnamɔ kɛha lɛ yɛ nakai beaŋ lɛ he nii. Eyafata eŋa he yɛ enɔ fɔŋ feemɔ lɛ mli, yɛ nɔ najiaŋ ní eeesusu wekukpaa ni kã ekɛ e-Bɔlɔ lɛ teŋ, loo nɔ ni baajɛ enifeemɔ lɛ mli aba ni baahi shi be kpalaŋŋ lɛ he. Sɛɛ mli lɛ, ebɔ mɔdɛŋ hu ni ekɛ shwamɔ lɛ afɔ̃ Yehowa nɔ, ni ekɛɛ akɛ yoo ni E-kɛ lɛ baha lɛ ákɛ eŋa lɛ ji mɔ ni laka lɛ.—1 Mose 3:6, 12; 1 Timoteo 2:14.

Hetoo ni Nyɔŋmɔ kɛha yɛ esha ni Adam kɛ Hawa fee lɛ he lɛ haa asusuɔ nii ahe waa. Ebɔɔɔ mɔdɛŋ akɛ ebaasaa ‘tɔmɔ ko ni ato he gbɛjianɔ’ yɛ amɛfɔmɔ su lɛ mli. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, etsu nɔ ni ekɛɛ amɛ akɛ ebaajɛ amɛnifeemɔi lɛ amli kɛba lɛ he nii, ni no ha amɛgboi yɛ naagbee mli. (1 Mose 3:17-19) Nɛkɛ blema yinɔsane nɛɛ haa wɔnuɔ su ni adesa jieɔ lɛ kpo lɛ shishi jogbaŋŋ. *

Odaseyeli ni Akɛshiɔ Fɔmɔ Su ni Ayɔɔ

Bei saŋŋ nɛ ni jeŋ nilelɔi miibɔ mɔdɛŋ ni amɛtsu nitsumɔ kpele ni tsɔɔ fɔmɔ su ni kɛ adesai ahela baa kɛ bɔ ni helai lɛ yɔɔ ha kɛ amɛnaa tsabaa taomɔ lɛ he nii. Beni niiamlitaolɔi ni feɔ kui ekpaa kɛ afii nyɔŋma etsu nii waa lɛ sɛɛ lɛ, ana fɔmɔ su ni jie hela ko ni Huntington na lɛ kpo, eyɛ mli akɛ niiamlitaolɔi lɛ bɛ nilee ko yɛ bɔ ni feɔ ni fɔmɔ su lɛ haa mɔ hela lɛ he. Ni kɛlɛ, beni Scientific American lɛ bɔɔ niiamlitaomɔ ni afee nɛɛ he amaniɛ lɛ, etsɛ́ Evan Balaban, ni eji wala shishijee he nikasemɔ he nilelɔ ni yɔɔ Harvard ní kɛɛ akɛ “ebaafee nɔ ni wa waa diɛŋtsɛ akɛ abaana fɔmɔ su ni yɔɔ jeŋba ni mɔ ko baa lɛ mli” lɛ wiemɔ sɛɛ.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, niiamlitaomɔ he mɔdɛŋ ni abɔ koni akɛtsɔɔ bɔ ni fɔmɔ su pɔtɛɛ ko haa adesa feɔ enii yɛ gbɛ pɔtɛɛ ko nɔ lɛ yeko omanye. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ wolo ko ni gbɛi ji Psychology Today lɛ mli lɛ, amaniɛbɔɔ ko ni kɔɔ mɔdɛŋ ni abɔɔ koni ana fɔmɔ su ni haa mɔ náa jwɛŋmɔŋ nɔnyɛɛ lɛ tsɔɔ akɛ: “Tsɛŋemɔ helai anaa tsabaa taomɔ he saji ni abua naa ni kɔɔ jwɛŋmɔŋ helai wuji ahe lɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ, anyɛŋ akɛɛ akɛ fɔmɔ su pɛ ji nɔ ni kɛ jwɛŋmɔŋ helai baa.” Amaniɛbɔɔ lɛ kɛ nɔkwɛmɔnɔ hã akɛ: “Amerikabii ni afɔ amɛ dani afi 1905 shɛ lɛ ateŋ mɛi oha mlijaa 1 pɛ náa jwɛŋmɔŋ nɔnyɛɛ beni amɛye afii 75. Yɛ Amerikabii ni afɔ amɛ afii nyɔŋmai enumɔ sɛɛ lɛ ateŋ lɛ, mɛi oha mlijaa 6 náa jwɛŋmɔŋ nɔnyɛɛ beni amɛye afii 24!” Enɛ tsɔɔ akɛ ja nɔnyɛɛ loo jeŋba shara pɛ ji nɔ ni baanyɛ ekɛ tsakemɔ kpelei aba yɛ be kukuoo ko mli.

Mɛni nibii amlitaomɔ nɛɛ kɛ ekrokomɛi babaoo ni afee lɛ kɛɔ wɔ? Ebaanyɛ eba lɛ akɛ wɔfɔmɔ su baanyɛ aná wɔnɔ hewalɛ yɛ jeŋba gbɛfaŋ moŋ, shi anaa faŋŋ akɛ nɔnyɛɛ krokomɛi yɛ. Naagba lɛ titri jɛ shihilɛ ni ebɔle wɔhe kɛkpe, ní ená tsakemɔi kpelei yɛ wɔgbii nɛɛ amli lɛ. Beni wolo ko ni gbɛi ji Boys Will Be Boys wieɔ nibii ni náa ŋmɛnɛŋmɛnɛ oblahii kɛ oblayei anɔ hewalɛ lɛ he lɛ, etsɔɔ akɛ ebaawa akɛ gbekɛbii baaná jeŋba kpakpa kɛji “amɛdara ni amɛkɛ ŋmɛlɛtswai akpei nyɔŋmai abɔ ekwɛ TV nɔ nifeemɔi kɛ sinii ní aatutua mɛi yɛ mli, ní aatswia mɛi tu, ní aagbulɔ mɛi kakla, ní aafã mɛi amusuŋ nii aafɔ̃ shi, ní aabamɔ mɛi, aafolɔ mɛi ahewolo nɔ, loo aafo mɛi agbɔmɔtso he nɔ ko beni gbekɛbii daraa ni amɛboɔ lalai ni kɛ hiɛnyamwoo haa kaabonaatoo, mɔ he gbee, tsofai fɔji kɛ nitsumɔ, dãa, kɛ mɔ diɛŋtsɛ tsuinaa nii ni esumɔɔ akɛ efee lɛ toi lɛ.”

Eyɛ faŋŋ akɛ, Satan, ‘mɔ ni yeɔ je nɛɛ nɔ lɛ’ eto nifeemɔ he gbɛjianɔ ni tsuɔ jeŋba shara ni adesa shweɔ lɛ he nii. Ni namɔ baanyɛ akɛɛ akɛ ejeee anɔkwale akɛ gbɛjianɔtoo ni tamɔ nɛkɛ náa wɔ fɛɛ wɔnɔ hewalɛ kɛmɔɔ shi lɛ?—Yohane 12:31; Efesobii 6:12; Kpojiemɔ 12:9, 12.

Nɔ ni kɛ Adesa Naagba lɛ Ba

Taakɛ wɔna kɛtsɔ hiɛ lɛ, adesa naagbai lɛ je shishi beni klɛŋklɛŋ adesai enyɔ lɛ fee esha lɛ. Mɛni jɛ mli ba? Be mli ni yinɔbii ni jɛɔ Adam shwiei amli kɛbaa lɛ jeee mɛi ni Adam esha lɛ he sɔ̃ tere amɛ lɛ, yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, akɛ esha, emuu ni ayeee, kɛ gbele fɔ amɛ fɛɛ ákɛ gboshinii ni amɛná yɛ shihilɛ mli. Biblia lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Taakɛ bɔ ni gbɔmɔ kome nɔ esha tsɔ kɛba je lɛŋ, ni gbele tsɔ esha nɔ kɛba, ni no ha gbele lɛ tsɛŋe gbɔmɛi fɛɛ, ejaakɛ amɛ fɛɛ amɛfee esha lɛ.”—Romabii 5:12.

Emuu ni adesa yeee lɛ haa eyajeɔ shihilɛ ni ehiii mli. Shi enɛ haaa wɔye wɔhe kɛjɛ jeŋba he sɔ̃i ni jwere wɔnɔ lɛ he. Biblia lɛ tsɔɔ akɛ, mɛi ni yɔɔ hemɔkɛyeli yɛ gbɛjianɔ ni Yehowa eto kɛha wala lɛ mli, ní amɛhaa amɛshihilɛ kɛ Nyɔŋmɔ shishitoo mlai kpãa gbee lɛ anine baashɛ enɔkpɛlɛmɔ nɔ. Yɛ mɔbɔnalɛ ni Yehowa yɔɔ lɛ hewɔ lɛ, eto gbɛjianɔ ni mɔbɔnalɛ yɔɔ mli lɛ he gbɛjianɔ koni ekɛkpɔ̃ adesai, ní ekɛhe nɔ ni Adam laaje lɛ, kɛji wɔɔwie lɛ nakai. Nakai gbɛjianɔtoo lɛ ji e-Bi Yesu Kristo ni kɛɛ akɛ: “Nɛkɛ Nyɔŋmɔ sumɔ je lɛ, akɛ eŋɔ ebi koome lɛ eha, koni mɔ fɛɛ mɔ ni heɔ enɔ yeɔ lɛ hiɛ akakpata, shi moŋ ená naanɔ wala” lɛ kpɔmɔ afɔleshaa ni yeɔ emuu lɛ.—Yohane 3:16; 1 Korintobii 15:21, 22.

Bɔfo Paulo tsɔɔ bɔ ni ehiɛ sɔɔ gbɛjianɔ ni ato nɛɛ waa ha lɛ. Ewie akɛ: “Gbɔmɔ ni nii yɔɔ mɔbɔ ji mi; namɔ aaajie mi kɛaajɛ nɛkɛ gbele gbɔmɔtso nɛɛ dɛŋ? Miitsɔ wɔ-Nuntsɔ Yesu Kristo nɔ miida Nyɔŋmɔ shi.” (Romabii 7:24, 25) Paulo le akɛ kɛji ekɛ ehe yawo eshafeemɔ mli yɛ gbɔjɔmɔ hewɔ lɛ, ebaanyɛ ebi Nyɔŋmɔ eshaifaa kɛtsɔ Kristo Yesu kpɔmɔ afɔleshaa lɛ nɔ. *

Taakɛ eba lɛ yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ, ŋmɛnɛ, mɛi babaoo ni tsutsu ko lɛ amɛba jeŋba shara loo mɛi ni bɛ hiɛnɔkamɔ ko yɛ amɛshihilɛ mli lɛ, ebakase Biblia mli anɔkwale nilee lɛ, amɛfee tsakemɔi ni sa lɛ, ni amɛbaje shihilɛ ni baaha amɛnine ashɛ Nyɔŋmɔ jɔɔmɔ nɔ lɛ mli. Tsakemɔi ní ebi ni amɛfee lɛ jeee nɔ ko bibioo, ni mɛi babaoo yɛ ni miikpee awui ni eye amɛ yɛ henumɔŋ lɛ naa lolo. Shi kɛtsɔ Nyɔŋmɔ yelikɛbuamɔ nɔ lɛ, amɛnyɛɔ amɛhiɛɔ amɛ emuuyeli lɛ mli, ni amɛnáa miishɛɛ akɛ amɛmiisɔmɔ lɛ. (Filipibii 4:13) Susumɔ nɔkwɛmɔnɔ kome pɛ ní kɔɔ mɔ ko ni fee tsakemɔ kpele yɛ eshihilɛ mli lɛ he bɔni afee ni esa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ he okwɛ.

Niiashikpamɔ ni Woɔ Mɔ Hewalɛ

“Beni miyaa skul yɛ skul ni awɔɔ jɛmɛ lɛ, mikɛ mihe wo hii kɛ hii ni kɛ amɛhe náa bɔlɛ lɛ anifeemɔi amli, eyɛ mli akɛ mibuuu mihe akɛ hii ni kɛ hii náa bɔlɛ lɛ ateŋ mɔ ko. Mifɔlɔi etse gbala mli, ni mishwe ni maná suɔmɔ ni fɔlɔi jieɔ lɛ kpo amɛtsɔɔ amɛbii, shi mináaa. Beni migbe skul naa lɛ, anyɛ minɔ ni mikɛ mihe wo asraafoi anitsumɔ mli. Hii ni kɛ hii náa bɔlɛ akuu ko yɛ asraafoi ashia ni bɛŋkɛ asraafoi ashia ni miyɔɔ lɛ. Mibɔi shihilɛ mli ni amɛyɔɔ lɛ he awuŋayeli, no hewɔ lɛ mikɛ amɛ bɔi bɔɔ. Beni mikɛ amɛ ebɔ afi sɛɛ lɛ, mije shishi mibɔi mihe susumɔ akɛ hii ni kɛ hii náa bɔlɛ lɛ ateŋ mɔ kome. ‘Nɛkɛ ji bɔ ni miyɔɔ ni minyɛŋ matsake.’

“Mije shishi mibɔi hii ni kɛ hii náa bɔlɛ sui akasemɔ ni mibɔi shwɛmɔhei ni hii ni kɛ hii náa bɔlɛ lɛ yaa lɛ yaa, he ni asɛɛɛ tsofai fɔji kɛ dãai ahe yɛ lɛ. Eyɛ mli akɛ yɛ kponɔgbɛ lɛ, fɛɛ feɔ tamɔ nɔ ko ni yɔɔ miishɛɛ waa ni efeɔ akɔnɔ moŋ, shi yɛ anɔkwale mli lɛ eji nyaŋemɔ nifeemɔ. Yɛ mitsui mli tɔ̃ɔ lɛ, mina akɛ nɛkɛ nuu kɛ nuu teŋ bɔlɛnamɔ nɛɛ jeee adebɔɔ naa nɔ̃, ni ehiŋ shi wɔsɛɛ.

“Yɛ akrowa bibioo ko mli lɛ, mina Yehowa Odasefoi a-Maŋtsɛyeli Asa ko ní aafee kpee yɛ mli. Mibote mli ni miyabo wiemɔ ni ahaa yɛ jɛmɛ ni kɔɔ wɔsɛɛ be Paradeiso shihilɛ he lɛ toi. No sɛɛ lɛ, mikɛ Odasefoi lɛ ateŋ mɛi komɛi kpe, ni amɛfɔ̃ mi nine kɛha kpokpaa nɔ kpee ko yaa. Mitee, ni no bafee tsakemɔ kpele yɛ mishihilɛ mli—mina wekui ni yɔɔ miishɛɛ ni amɛfee ekome kɛmiijá. Mije shishi mikɛ Odasefoi lɛ bɔi Biblia lɛ kasemɔ.

“Eyɛ mli akɛ ewa kɛha mi akɛ makpa moŋ, shi mije shishi mikɛ nɔ ni mikaseɔ yɛ Biblia lɛ mli lɛ bɔi nitsumɔ. Minyɛ mitsi mihe kɛjɛ nibii fɛɛ ni ehiii lɛ he. Beni mikɛ nyɔji 14 ekase nii sɛɛ lɛ, mijɔɔ miwala nɔ miha Yehowa ni abaptisi mi. Miná anɔkwa nanemɛi yɛ mishihilɛ mli nɔ ni ji klɛŋklɛŋ kwraa. Minyɛ miye mibua mɛi krokomɛi ni amɛkase Biblia mli anɔkwale lɛ, ni amrɔ nɛɛ miisɔmɔ ákɛ asafoŋ sɔɔlɔ yɛ Kristofoi asafo lɛ mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yehowa ejɔɔ mi diɛŋtsɛ.”

Wɔ Esa akɛ Ashwa

Mɔdɛŋ ni wɔbaabɔ akɛ wɔkɛ eshai ni wɔfeɔ lɛ he shwamɔ fɛɛ baafɔ wɔ fɔmɔ su lɛ nɔ lɛ haŋ nine ashɛ tsabaa ko nɔ. Psychology Today lɛ kɛɔ akɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni eeeye ebua wɔ ni wɔtsu wɔnaagbai ahe nii loo wɔná enaa tsabaa moŋ lɛ, shwamɔ ni wɔɔshwa wɔfɔmɔ su lɛ “baatsɔɔ wɔ akɛ yelikɛbuamɔ ko bɛ, ni no titri ji nɔ ni kɛ wɔnaagbai lɛ baa. Yɛ nɔ najiaŋ ni eeeba nibii ni kɛ naagbai nɛɛ ba lɛ ashi lɛ, etamɔ nɔ ni enɛ eha emli ewo wu moŋ.”

Eji anɔkwale akɛ esa akɛ wɔkpee shihilɛ ni naa wawai anaa, ni nɔ ni fata he ji esha ni wɔ diɛŋtsɛ wɔfeɔ kɛ mɔdɛŋ ni Satan bɔɔ ni eha wɔkafee toiboo wɔmiiha Nyɔŋmɔ lɛ. (1 Petro 5:8) Eji anɔkwale hu akɛ, ekolɛ wɔfɔmɔ su baaná wɔnɔ hewalɛ yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ. Shi eka shi faŋŋ akɛ yelikɛbuamɔ yɛ kɛha wɔ. Anɔkwa Kristofoi yɛ yelikɛbualɔi ni yɔɔ hewalɛ—Yehowa, Yesu Kristo, Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, e-Wiemɔ ni ji Biblia lɛ, kɛ Kristofoi asafo lɛ.—1 Timoteo 6:11, 12; 1 Yohane 2:1.

Dani Israel maŋ lɛ aaabote Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, Mose kai amɛ sɔ̃ ni kã amɛnɔ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ he, ni ekɛɛ akɛ: “Mikɛ wala kɛ gbele, jɔɔmɔ kɛ loomɔ eshwie nyɛhiɛ; no hewɔ lɛ kɔ wala, koni bo kɛ oseshi fɛɛ ayi aná wala, ní osumɔ Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, ni obo egbee toi, ni okɛ ohe akpɛtɛ ehe.” (5 Mose 30:19, 20, wɔma efã ko nɔ mi.) Nakai nɔŋŋ hu ŋmɛnɛ lɛ, sɔ̃ kã mɔ fɛɛ mɔ nɔ akɛ ekpɛ lɛ diɛŋtsɛ eyiŋ ákɛ ebaasɔmɔ Nyɔŋmɔ, ní eshɛ etaomɔ nii lɛ ahe. Bo obaahala nɔ ni osumɔɔ.—Galatabii 6:7, 8.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 10 Kwɛmɔ September 22, 1996 Awake! lɛ baafa 3-7 lɛ mli.

^ kk. 19 Kwɛmɔ Nilee Ni Kɛ Mɔ Yaa Naanɔ Wala Mli wolo lɛ, baafa 62-69, ni Yehowa Odasefoi fee lɛ mli.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 9]

Ani fɔmɔ su he naagba ji nɔ ni ha Adam kɛ Hawa fee esha lɛ?

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 10]

Ani esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ atsu sɔ̃i ni baajɛ eyiŋkpɛi amli aba lɛ ahe nii?

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Mɔ ni kɛ tsofa fɔŋ miitsu nii: Godo-Foto

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 11]

Mɔdɛŋ ni abɔ koni atao adesa jeŋba he fɔmɔ su lɛ yeko omanye

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 12]

Nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ lɛ kɛ nitsumɔ baaye abua mɛi ni yeɔ anɔkwa lɛ ni amɛtsake