Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Kasemɔ ni Otsɔɔ Kristofoi Ajeŋba Kpakpa He Nii

Kasemɔ ni Otsɔɔ Kristofoi Ajeŋba Kpakpa He Nii

Kasemɔ ni Otsɔɔ Kristofoi Ajeŋba Kpakpa He Nii

“Agbɛnɛ bo ni otsɔɔ mɛi krokomɛi anii lɛ, otsɔɔɔ bo diɛŋtsɛ ohe.”—ROMABII 2:21.

1, 2. Mɛɛ yiŋtoi oyɔɔ ní nomɛi ahewɔ osumɔɔ ni okase Biblia lɛ?

OYƐ yiŋtoi pii ni ooodamɔ nɔ okase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ. Eka shi faŋŋ akɛ obaasumɔ ni ole anɔkwa saji ni yɔɔ mli lɛ—gbɔmɛi, saji ni ba, hei srɔtoi, kɛ nibii krokomɛi ahe saji. Oosumɔ ni ole anɔkwale ni kɔɔ tsɔɔmɔi ahe, ni tamɔɔɔ jamɔ mli tɔmɔi, tamɔ Triniti loo hɛl la lɛ. (Yohane 8:32) Oosumɔ ni oná ole Yehowa jogbaŋŋ koni otamɔ lɛ babaoo, ni onyiɛ yɛ ehiɛ yɛ jalɛ gbɛ nɔ.—1 Maŋtsɛmɛi 15:4, 5.

2 Yiŋtoo titri ko ni kɔɔ he, ní no hewɔ ni esa akɛ okase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ji ní owula bo diɛŋtsɛ ohe koni otsɔɔ mɛi krokomɛi anii—osuɔlɔi, nanemɛi, kɛ mɛi ni ekolɛ oleko amɛ po. Enɛ feemɔ jeee nɔ ko ni anɔkwa Kristofoi baahala loo amɛhalaaa. Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “No hewɔ lɛ nyɛyaa ni nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ mikaselɔi, . . . ni nyɛtsɔɔ amɛ ni amɛye nii fiaa ni mikɛɛ nyɛ lɛ nɔ.”—Mateo 28:19, 20.

3, 4. Mɛni hewɔ eji woo akɛ oootsɔɔ nii tamɔ bɔ ni Yesu fa akɛ afee lɛ?

3 Biblia lɛ kasemɔ kɛ shwelɛ akɛ aaatsɔɔ mɛi krokomɛi anii lɛ yɛ nyam, ni ebaanyɛ efee miishɛɛ ni sɛɛ tsɛɔ jɛɛhe. Kɛjɛ jeeŋmɔ beebe nitsɔɔmɔ efee nitsumɔ ko ni akɛ bulɛ haa. Encarta Encyclopedia lɛ kɛɔ akɛ: “Yɛ Yudafoi ateŋ lɛ, onukpai pii buɔ tsɔɔlɔi akɛ amɛji gbɛtsɔɔlɔi ni kɛ mɔ yaa yiwalaheremɔ mli, ni amɛwo gbekɛbii hewalɛ koni amɛkɛ woo aha amɛtsɔɔlɔi babaoo po fe amɛfɔlɔi.” Eji woo titri ákɛ Kristofoi aaatsɔɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe nii kɛtsɔ Biblia lɛ kasemɔ kɛ agbɛnɛ mɛi krokomɛi ni amɛaatsɔɔ amɛ nii lɛ nɔ.

4 “Mɛi pii kɛ amɛhe woɔ nitsɔɔmɔ mli fe nitsumɔ fɛɛ nitsumɔ. Aaafee hii kɛ yei akpekpei 48 ji tsɔɔlɔi yɛ jeŋ fɛɛ.” (The World Book Encyclopedia) Akɛ gbekɛbii ajwɛŋmɔ ewo je lɛŋ tsɔɔlɔ lɛ dɛŋ, ni ebaanyɛ ená amɛnɔ hewalɛ yɛ afii abɔ ni baaba lɛ amli. Nɔ ni jɛɔ mli baa lɛ yaa shɔŋŋ po fe nakai kɛji akɛ obo Yesu famɔ akɛ atsɔɔ mɛi krokomɛi anii lɛ toi lɛ; obaanyɛ oná amɛnɔ hewalɛ kɛha naanɔ wala námɔ. Bɔfo Paulo ma enɛ nɔ mi beni ewo Timoteo hewalɛ akɛ: “Ohiɛ ahi ohe nɔ kɛ tsɔɔmɔ lɛ nɔ, hii shi yɛ nii nɛɛ amli; ejaakɛ kɛji ofee enɛ lɛ, ooohere bo diɛŋtsɛ kɛ mɛi ni boɔo toi lɛ fɛɛ yiwala” lɛ. (1 Timoteo 4:16, wɔma efã ko nɔ mi.) Hɛɛ, onitsɔɔmɔ kɔɔ yiwalaheremɔ námɔ he.

5. Mɛni hewɔ Kristofoi anitsɔɔmɔ ji nɔ ni nɔ kwɔ fe fɛɛ lɛ?

5 Ohe nii ni bo diɛŋtsɛ oootsɔɔ kɛ agbɛnɛ mɛi krokomɛi hu lɛ ji famɔ ni Jɛɛhe ni kwɔ fe fɛɛ, kɛ jeŋ muu fɛɛ Maŋtsɛ lɛ kɛha, ni lɛ ekudɔɔ. No diɛŋtsɛ po haa nitsɔɔmɔ nɛɛ feɔ nɔ ni áwo nɔ gojoo fe je lɛŋ nitsumɔ fɛɛ nitsumɔ, kɛji akɛ eji shishijee nibii ahe nitsɔɔmɔ, nitsumɔ mli hesaai, loo tsofafeemɔ mli hesaai krɛdɛɛi po. Kristofoi anitsɔɔmɔ tsɔɔ akɛ esa akɛ nikaselɔ lɛ diɛŋtsɛ akase Nyɔŋmɔ Bi, ni ji Kristo Yesu, ni etsɔɔ mɛi krokomɛi ni amɛfee nakai nɔŋŋ.—Yohane 15:10.

Mɛni Hewɔ Esa akɛ Otsɔɔ Bo Diɛŋtsɛ Ohe Nii?

6, 7. (a) Mɛni hewɔ esa akɛ klɛŋklɛŋ lɛ wɔtsɔɔ wɔ diɛŋtsɛ wɔhe nii lɛ? (b) Klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Yudafoi lɛ nyɛɛɛ afee tsɔɔlɔi yɛ mɛɛ shishinumɔ naa?

6 Mɛni hewɔ akɛɔ akɛ klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ wɔtsɔɔ wɔ diɛŋtsɛ wɔhe nii lɛ? Ojogbaŋŋ, wɔnyɛŋ wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi anii jogbaŋŋ kɛji akɛ wɔ diɛŋtsɛ lɛ wɔtsɔko hiɛ wɔtsɔɔko wɔhe nii. Paulo ma anɔkwa sane nɛɛ nɔ mi yɛ shɛɛ sane ko ni kanyaa mɔ jwɛŋmɔ ni hiɛ shishinumɔ ko kɛha no mli Yudafoi lɛ, shi kɛ̃lɛ ehiɛ shɛɛ sane ko ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli kɛha Kristofoi ŋmɛnɛ lɛ mli. Paulo bi akɛ: “Agbɛnɛ bo ni otsɔɔ mɛi krokomɛi anii lɛ, otsɔɔɔ bo diɛŋtsɛ ohe; oshiɛɔ akɛ akaju, shi ojuɔ; okɛɔ akɛ akabɔ ajwamaŋ, shi obɔɔ ajwamaŋ; ohiɔ wɔji, shi ohàa sɔlemɔwe nii; bo ni okɛ mla lɛ shwãa lɛ, okɛ mla lɛ nɔtɔmɔ lɛ gbeɔ Nyɔŋmɔ he guɔ.”—Romabii 2:21-23.

7 Paulo tsi tɔmɔi enyɔ ni Kitai Nyɔŋma lɛ tsuɔ he nii tɛ̃ɛ lɛ atã, akɛ: Kaaju, kaabɔ ajwamaŋ. (2 Mose 20:14, 15) Yudafoi komɛi ni hi shi yɛ Paulo gbii lɛ amli lɛ pupuu amɛhe akɛ amɛ amɛyɔɔ Nyɔŋmɔ Mla lɛ. ‘Ajɛ Mla lɛ mli akɛ naabu tsɔɔ amɛ nii, ni aha amɛhé amɛye akɛ amɛji shwilafoi anitsɔɔlɔi, kɛ la kɛha mɛi ni yɔɔ duŋ mli lɛ, gbekɛbii anitsɔɔlɔi.’ (Romabii 2:17-20) Shi, amɛteŋ mɛi komɛi ji osatofoi, ejaakɛ amɛjuɔ ni amɛbɔɔ ajwamaŋ yɛ teemɔŋ. Enɛ baagbe Mla lɛ kɛ e-Ŋmalɔ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ fɛɛ he guɔ. Obaanyɛ ona akɛ amɛjeee mɛi ni he esa akɛ amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi anii; amɛtsɔɔɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe nii po.

8. Yudafoi komɛi ni hi shi yɛ Paulo gbii lɛ amli lɛ baanyɛ afee mɛi ni ‘ju sɔlemɔwe nii’ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

8 Paulo tsĩ sɔlemɔwe nii ni ahàa lɛ ta. Ani Yudafoi komɛi fee nakai lɛɛlɛŋ? Mɛni yɔɔ Paulo jwɛŋmɔ mli? Eyɛ faŋŋ akɛ, akɛni saji ni kɔɔ ŋmalɛ nɛɛ he lɛ faaa hewɔ lɛ, wɔnyɛŋ wɔle bɔ ni Yudafoi lɛ ekomɛi ‘hà sɔlemɔwei’ lɛ diɛŋtsɛ amɛha. Efeso maŋ woloŋmalɔ lɛ tsɔ hiɛ ejaje akɛ Paulo nanemɛi lɛ jeee “sɔlemɔwe nii julɔi,” ni tsɔɔ akɛ, kɛ hoo lɛ, mɛi komɛi susu akɛ abaanyɛ afolɔ Yudafoi lɛ anaa. (Bɔfoi lɛ Asaji 19:29-37) Ani amɛ diɛŋtsɛ lɛ amɛkɛ jwetrii ni jara wa ni jɛ wɔŋjalɔi agbatsũi amli ní kunimyelɔi, loo jamɔ mli hiɛdɔlɔi ehà miitsu nii, loo amɛkɛmiiye jara? Bɔ ni Nyɔŋmɔ Mla tsɔɔ lɛ, esa akɛ akpata shika kɛ jwiɛtɛi ni ákɛfee amagai lɛ ahiɛ, shi jeee ni akɔlɔ ni akɛtsu nii ahã he. (5 Mose 7:25) * No hewɔ lɛ, ekolɛ Paulo miiwie Yudafoi ni kpoo Nyɔŋmɔ famɔ lɛ ni kɛ nibii ni aná kɛjɛ wɔŋjalɔi agbatsũi amli tsu nii loo amɛná he sɛɛ lɛ ahe.

9. Mɛɛ nifeemɔi ni ejaaa ni kɔɔ sɔlemɔtsu ni yɔɔ Yerusalem lɛ he baanyɛ afee nɔ ni tamɔ sɔlemɔwe ni ahàa nɔŋŋ?

9 Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, Josephus gba hiɛgbeji anii ko ni ba yɛ Roma ni Yudafoi ejwɛ komɛi fee, ni hiɛnyiɛlɔ lɛ ji Mla lɛ tsɔɔlɔ. Nakai hii ejwɛ lɛ tsɔ̃ Roma yoo ko ni etsake kɛba Yudafoi ajamɔ mli lɛ yiŋ, koni ekɛ shika kɛ nibii komɛi ni jara wa aha amɛ akɛ enikeenii kɛha sɔlemɔwe ni yɔɔ Yerusalem lɛ. Beni amɛnine shɛ enɛ nɔ kɛjɛ edɛŋ lɛ pɛ kɛkɛ ni amɛkɛtsu nii amɛha amɛ diɛŋtsɛ amɛhe—yɛ eshishinumɔ naa lɛ amɛmiihà sɔlemɔwe nɔŋŋ. * Mɛi krokomɛi hu miihà Nyɔŋmɔ sɔlemɔwe lɛ yɛ shishinumɔ nɛɛ nɔŋŋ naa, kɛtsɔ afɔleshãi ni eje kpa ni amɛkɛbahaa lɛ kɛ hiɛjoomɔ ni amɛkɛyeɔ jara yɛ kpo lɛ nɔ ni haa amɛfeɔ sɔlemɔwe lɛ “ojotswalɔi abu” lɛ nɔ.—Mateo 21:12, 13; Maleaki 1:12-14; 3:8, 9.

Tsɔɔmɔ Kristofoi Ajeŋba He Nii

10. Mɛɛ sane titri ni yɔɔ Paulo wiemɔi ni aŋma afɔ̃ shi yɛ Romabii 2:21-23 lɛ mli esaaa akɛ wɔhiɛ kpaa nɔ lɛ?

10 Bɔ fɛɛ bɔ ni klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli nifeemɔi ni kɔɔ juu, gbalafitemɔ, kɛ sɔlemɔwei ni ahàa ni Paulo wie he lɛ ji ha lɛ, nyɛkahãa wɔhiɛ kpáa ewiemɔi lɛ amli sane titri lɛ nɔ. Ebi akɛ: “Agbɛnɛ bo ni otsɔɔ mɛi krokomɛi anii lɛ, otsɔɔɔ bo diɛŋtsɛ ohe?” Esa kadimɔ akɛ nɔkwɛmɔnii ni Paulo tsi ta lɛ kɔɔ jeŋba he. Bɔfo lɛ gbalaaa jwɛŋmɔ kɛyaaa Biblia mli tsɔɔmɔi loo yinɔsane nɔ yɛ biɛ. Mɔ diɛŋtsɛ he nitsɔɔmɔ kɛ mɛi krokomɛi ni esa akɛ atsɔɔ amɛ nii ni Paulo wie he lɛ kɔɔ Kristofoi ajeŋba he.

11. Mɛni hewɔ esa akɛ ogbala ojwɛŋmɔ kɛya Kristofoi ajeŋba nɔ yɛ be mli ni okaseɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ?

11 Nikasemɔ ni yɔɔ Romabii 2:21-23 ni wɔkɛaatsu nii lɛ tsɔɔ Kristofoi ajeŋba ni wɔɔkase kɛjɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli, ni wɔkɛ nɔ ni wɔkaseɔ lɛ atsu nii, ni wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi ni amɛfee nakai nɔŋŋ. No hewɔ lɛ, ha ohiɛ ahi nibii ni tsɔɔ tɛi ni Yehowa efolɔ eshwie shi, ni anáa anɔkwa Kristofoi ajeŋba kɛjɛɔ mli lɛ anɔ, yɛ be mli ni okaseɔ Biblia lɛ. Jwɛ́ŋmɔ ŋaawoo kɛ nikasemɔi ni onaa yɛ Biblia lɛ mli lɛ anɔ. Koni okɛ ekãa atsu nɔ ni okaseɔ lɛ he nii. Ni nakai feemɔ biɔ ekãa ni akɛ faishitswaa efata he. Ewaaa akɛ adesai ni yeee emuu aaatao naajiemɔi, yiŋtoi ni ŋmɛɔ shihilɛ ko gbɛ, aloo ebiɔ ni aku hiɛ ashwie Kristofoi ajeŋba nɔ yɛ shihilɛ pɔtɛɛ ko shishi. Ekolɛ Yudafoi ni Paulo tsi amɛ tã lɛ ahe esa yɛ nɛkɛ susumɔ ni yɔɔ nigii ni akɛfiɔ loo akɛlakaa mɛi krokomɛi lɛ mli. Shi, Paulo wiemɔ lɛ tsɔɔ akɛ, esaaa akɛ abaa Kristofoi ajeŋba shi loo akuɔ hiɛ ashwieɔ nɔ yɛ nɔ ni mɔ ko halaa lɛ hewɔ.

12. Mɛɛ gbɛ nɔ jeŋba kpakpa loo jeŋba gbonyo saa Yehowa Nyɔŋmɔ he yɛ, ni mɛni hewɔ eyeɔ ebuaa kɛ́ wɔha anɔkwa sane nɛɛ hi jwɛŋmɔ mli lɛ?

12 Bɔfo Paulo ma yiŋtoo titri ko kɛha nikasemɔ kɛ agbɛnɛ jeŋba ni onaa yɛ Biblia lɛ mli lɛ kɛ nitsumɔ nɔ mi. Yudafoi lɛ ajeŋba gbonyo lɛ sa Yehowa he: “Bo ni okɛ mla lɛ shwãa lɛ, okɛ mla lɛ nɔtɔmɔ lɛ gbeɔ Nyɔŋmɔ he guɔ. Ejaakɛ ‘nyɛ hewɔ lɛ awieɔ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ he musubɔɔ wiemɔi yɛ jeŋmaji lɛ ateŋ.’” (Romabii 2:23, 24) Eji anɔkwale bianɛ hu akɛ, kɛji akɛ wɔku wɔhiɛ wɔshwie Kristofoi ajeŋba nɔ lɛ, wɔkɛgbeɔ e-Jɛɛhe lɛ he guɔ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, kɛji akɛ wɔkɛ wɔhe kpɛtɛ tɛi ni Nyɔŋmɔ efolɔ eshwie shi lɛ ahe gbagbalii lɛ, esaa ehe yɛ gbɛ kpakpa nɔ, ewoɔ ehiɛ nyam. (Yesaia 52:5; Ezekiel 36:20) Enɛ ni ole lɛ baanyɛ awaje ofaishitswaa kɛji akɛ okɛ kaai loo shihilɛi ni baaha Kristofoi ajeŋba ni oooku ohiɛ oshwie nɔ lɛ afee gbɛ ni waaa loo gbɛ ni yɔɔ mlɛo kpe lɛ. Agbɛnɛ hu, Paulo wiemɔi lɛ tsɔɔ wɔ nɔ kroko. Yɛ le ni bo diɛŋtsɛ lɛ ole akɛ ojeŋba saa Nyɔŋmɔ he lɛ sɛɛ lɛ, yɛ be mli ni otsɔɔ mɛi krokomɛi anii lɛ, ye obua amɛ ni amɛna bɔ ni gbɛ ni amɛtsɔɔ nɔ amɛkɛ jeŋba he tɛi ni afolɔ ashwie shi ni amɛkaseɔ lɛ tsuɔ nii lɛ baasa Yehowa he aha. Jeee akɛ Kristofoi ajeŋba haa mɔ tsui nyɔɔ emli ni ebuɔ mɔ gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ he kɛkɛ. Esaa Mɔ ni kɛ nakai jeŋba lɛ ha, ni ewoɔ he hewalɛ lɛ hu he.—Lala 74:10; Yakobo 3:17.

13. (a) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Biblia lɛ yeɔ ebuaa wɔ yɛ jeŋba he? (b) Okɛ 1 Tesalonikabii 4:3-7 mli agugui lɛ aha.

13 Jeŋba saa adesai krokomɛi hu ahe. Obaanyɛ ona enɛ kɛjɛ nɔkwɛmɔnii ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli ni feɔ sɛɛnamɔ ni yɔɔ Nyɔŋmɔ jeŋba he tɛi ni efolɔ eshwie shi lɛ he lɛ kɛ nɔ ni jɛɔ mli baa kɛ́ aku hiɛ ashwie nɔ lɛ mli. (1 Mose 39:1-9, 21; Yoshua 7:1-25) Obaanyɛ ona ŋaawoo ni kɔɔ jeŋba he ni yɔɔ tɛ̃ɛ nɛɛ hu, akɛ: “Ejaakɛ enɛ ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nɔ̃, nyɛ hetsemɔ lɛ, ní nyɛtsĩ nyɛhe naa kɛjɛ ajwamaŋbɔɔ mli, ní nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ ale lɛ diɛŋtsɛ enɔ̃ lɛ hiɛmɔ yɛ hetsemɔ kɛ woo mli, jeee yɛ akɔnɔ hiɛdɔɔ mli, taakɛ bɔ ni jeŋmajiaŋbii ní leee Nyɔŋmɔ lɛ feɔ lɛ; koni mɔ ko akaye enyɛmi amim ní eshishiu lɛ [yɛ ehegbɛi ahe, NW] yɛ sane ko mli, . . . Ejaakɛ Nyɔŋmɔ tsɛɛɛ wɔ ehaaa nyaŋemɔ nitsumɔ, shi moŋ hetsemɔ.”—1 Tesalonikabii 4:3-7.

14. Mɛɛ sane obaanyɛ obi bo diɛŋtsɛ ohe yɛ ŋaawoo ni yɔɔ 1 Tesalonikabii 4:3-7 lɛ naa?

14 Etamɔ nɔ ni mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ ana kɛjɛ ŋmalɛ kuku nɛɛ mli akɛ bɔlɛnamɔ jeŋba shara kuɔ Kristofoi ajeŋba he mla mli. Kɛlɛ, obaanyɛ oya kɛteke nɔ ni yɔɔ faŋŋ ni ole kɛkɛ lɛ. Ŋmalɛi komɛi kɛ gbɛi srɔtoi ni abaanyɛ atsɔ nɔ akase nii ni ajwɛŋ nɔ babaoo haa, ni nɔ ni jɛɔ mli baa ji amɛhe shishinumɔ babaoo ni anáa. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, obaanyɛ osusu nɔ ni Paulo tsɔɔ beni ekɛɛ akɛ ajwamaŋbɔɔ ni mɔ ko kɛ ehe woɔ mli lɛ baanyɛ aha mɔ ko ‘aye enyɛmi amim ní eshishiu lɛ yɛ ehegbɛi ahe yɛ sane ko mli’ lɛ he. Mɛɛ shishiumɔi yɛ hegbɛi ahe fata enɛ he, ni mɛɛ gbɛ nɔ enɛ he shishinumɔ ni hi baanyɛ aha oná kanyamɔ kroko koni ohiɛ Kristofoi ajeŋba mli? Mɛɛ gbɛ nɔ nɔ ni baajɛ nibii amlitaomɔ ni tamɔ nɛkɛ mli aba lɛ baanyɛ awula bo lolo koni otsɔɔ mɛi krokomɛi anii ni oye obua amɛ ni amɛkɛ woo aha Nyɔŋmɔ?

Kasemɔ Nii Koni Onyɛ Otsɔɔ Nii

15. Mɛɛ dɛŋdadei obaanyɛ okɛtsu nii ni okɛtsɔɔ bo diɛŋtsɛ ohe nii, kɛtsɔ teemɔŋ nikasemɔ nɔ?

15 Yehowa Odasefoi yɛ dɛŋdadei ni amɛkɛtsuɔ nii koni amɛkɛtao sanebimɔi loo saji otii ni teɔ shi yɛ be mli ni amɛkaseɔ nii koni amɛtsɔɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe kɛ mɛi krokomɛi anii lɛ amli. Dɛŋdade nɛɛ ekome ni yɔɔ ji Watch Tower Publications Index lɛ. Kɛji akɛ onine shɛɔ eko nɔ lɛ, obaanyɛ okɛtsu nii ni okɛle Yehowa Odasefoi awoji ni adamɔ Biblia lɛ nɔ aŋmala lɛ amli saji. Obaanyɛ otao sane yitsei loo Biblia mli kukuji ni ato naa lɛ amli. Dɛŋdade kroko ni Yehowa Odasefoi yɔɔ yɛ wiemɔi titrii amli ji Watchtower Library lɛ. Nɛkɛ kɔmpiuta gbɛjianɔtoo ni yɔɔ CD-ROM nɔ nɛɛ hiɛ woji srɔtoi babaoo diɛŋtsɛ ni akɛwo plɛte nɔ. Ehe gbɛjianɔtoo lɛ haa mɔ ko nyɛɔ epɛiɔ saji otii amli ni enaa bɔ ni átsɔɔ ŋmalɛi komɛi amli aha. Kɛji akɛ oyɛ dɛŋdadei nɛɛ ekomɛi loo oyɛ fɛɛ eko lɛ, okɛtsu nii be fɛɛ be yɛ be mli ni okaseɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ, bɔni afee ni otsɔɔ mɛi krokomɛi anii.

16, 17. (a) Nɛgbɛ obaana saji ni awie ni haa mɔ náa shishinumɔ yɛ hegbɛi ni awie he yɛ 1 Tesalonikabii 4:6 lɛ yɛ? (b) Mɛɛ gbɛi anɔ nɛkɛ ajwamaŋbɔɔ baanyɛ ashɔ̃ hegbɛi ni mɛi krokomɛi yɔɔ lɛ kɛjɛ amɛdɛŋ?

16 Nyɛhaa wɔkɛ nɔkwɛmɔnɔ ni akɛha yɛ yiteŋgbɛ lɛ, 1 Tesalonikabii 4:3-7 lɛ atsua nii. Sanebimɔ lɛ te shi yɛ shishiumɔi yɛ hegbɛi ahe. Namɔ hegbɛi? Ni mɛɛ gbɛ nɔ aaatsɔ ashishiu mɔ yɛ ehegbɛi ahe? Yɛ dɛŋdadei ni atsi ta nɛɛ ahewɔ lɛ, ekolɛ obaanyɛ ona wiemɔi ni kɛ shishinumɔ tsɔɔ nɛkɛ kukuji nɛɛ amli, yɛ hegbɛi po ni Paulo tsi ta lɛ ahe. Obaanyɛ okane saji ahe wiemɔi nɛɛ ekomɛi yɛ Insight on the Scriptures, Kpo 1, baafa 863-864; True Peace and Security—How Can You Find It?, baafa 145; Buu-Mɔɔ, November 15, 1989, baafa 31.

17 Kɛji akɛ otee nɔ yɛ nikasemɔ lɛ mli lɛ, obaana akɛ nakai woji lɛ tsɔɔ bɔ ni Paulo wiemɔi lɛ ji anɔkwale ha. Ajwamaŋbɔlɔ feɔ esha eshiɔ Nyɔŋmɔ ni ekɛ ehe haa helai. (1 Korintobii 6:18, 19; Hebribii 13:4) Nuu ni kɛ ehe woɔ ajwamaŋbɔɔ mli lɛ yeɔ yoo ni ekɛ lɛ fee esha lɛ amim loo eshishiuɔ lɛ yɛ ehegbɛi amli. Eshɔ̃ɔ ejeŋba hetsemɔ shidaamɔ kɛ henilee kpakpa kɛjɛɔ edɛŋ. Kɛji akɛ eji oshija lɛ, eyeɔ lɛ amim yɛ ehegbɛ ni eyɔɔ ni ekɛaabote gbalashihilɛ mli akɛ oblayoo fro kɛ hegbɛ ni ewɔsɛɛ be mli wu lɛ yɔɔ ni ekɛaakpa enɛ gbɛ lɛ mli. Nuu lɛ yeɔ yoo lɛ fɔlɔi kɛ ewu awui kɛ́ ebote gbalashihilɛ mli. Nuu ni bɛ jeŋba lɛ shɔ̃ɔ hegbɛ ni lɛ diɛŋtsɛ eweku lɛ yɔɔ ni amɛkɛaahi shi akɛ mɛi ni he tse yɛ jeŋba mli lɛ kɛjɛɔ amɛdɛŋ. Kɛji akɛ eji Kristofoi asafo lɛ mlinyo lɛ, ekɛ ahorabɔɔ baa nɔ, efiteɔ gbɛi kpakpa ni amɛyɔɔ lɛ.—1 Korintobii 5:1.

18. Mɛɛ gbɛ nɔ Biblia lɛ kasemɔ ni kɔɔ Kristofoi ajeŋba he lɛ he baa sɛɛnamɔ kɛhaa bo yɛ?

18 Ani wiemɔi ni tamɔ nɛkɛ ni kɔɔ hegbɛi ahe nɛɛ yeee ebuaaa koni oyoo nakai kuku lɛ shishinumɔ ni mli kwɔ lɛ? Nikasemɔ ni tamɔ nakai lɛ he yɛ sɛɛnamɔ babaoo diɛŋtsɛ. Yɛ be mli ni odiɔ enɛ sɛɛ lɛ, belɛ ootsɔɔ bo diɛŋtsɛ ohe nii. Nyɔŋmɔ shɛɛ sane lɛ mli anɔkwale lɛ kɛ bɔ ni enáa onɔ hewalɛ waa lɛ daa kɛyaa hiɛ. Owajeɔ ofaishitswaa akɛ obaahiɛ Kristofoi ajeŋba mli ni kaa fɛɛ kaa ni baanyɛ ate shi lɛ kɔɔɔ he eko. Ni susumɔ bɔ ni onitsɔɔmɔ baamɔ shi jogbaŋŋ akɛ tsɔɔlɔ lɛ he okwɛ! Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ be mli ni otsɔɔ mɛi krokomɛi Biblia mli anɔkwale lɛ, obaanyɛ otsɔɔ gbɛ ni mɔɔ shi jogbaŋŋ ni aaatsɔ nɔ anu 1 Tesalonikabii 4:3-7 lɛ shishi, koni oha amɛ shishinumɔ kɛ hiɛsɔɔ kɛha Kristofoi ajeŋba afa kɛya hiɛ. Enɛ baanyɛ aha onikasemɔ lɛ aye abua bo kɛ mɛi krokomɛi babaoo koni amɛkɛ woo aha Nyɔŋmɔ. Ni nɔkwɛmɔnɔ kome pɛ ni jɛ Paulo wolo ni eŋma eyaha Tesalonikabii lɛ mli lɛ atã wɔtsĩ nɛɛ. Kristofoi ajeŋba he nibii babaoo yɛ, kɛ Biblia mli nɔkwɛmɔnii kɛ saji otii ni akɛwoɔ ŋaa ni tamɔ nakai yɛ, ni obaanyɛ okase, ni okɛtsu nii, ni okɛtsɔɔ nii.

19. Mɛni hewɔ ehe hiaa akɛ okɛ ohe akpɛtɛ Kristofoi ajeŋba he lɛ?

19 Ŋwanejee ko kwraa nyɛŋ aba nilee ni yɔɔ nakai feemɔ lɛ he. Yakobo 3:17 kɛɔ akɛ “nilee ni jɛ ŋwɛi lɛ,” ni jɛ Yehowa Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ ŋɔɔ lɛ, “tsutsu lɛ ehe tse.” No tsɔɔ jeŋba he tɛi ni Nyɔŋmɔ efolɔ eshwie shi lɛ asɛɛdii yɛ faŋŋ mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yehowa biɔ ni mɛi ni damɔɔ enajiaŋ yɛ Biblia lɛ tsɔɔmɔ mli diɛŋtsɛ lɛ afee nɔkwɛmɔnii kpakpai “yɛ hetsemɔ mli.” (1 Timoteo 4:12) Gbɛ ni mra be mli kaselɔi tamɔ Paulo kɛ Timoteo tsɔ nɔ amɛhi shi lɛ yeɔ enɛ he odase; amɛtsi amɛhe kɛjɛ jeŋba shara he, Paulo po ŋma akɛ: “Shi ajwamaŋbɔɔ kɛ nyaŋemɔ nitsumɔ fɛɛ aloo hiɛjoomɔ lɛ akatsĩ tã tete yɛ nyɛteŋ, taakɛ bɔ ni sa mɛi krɔŋkrɔŋi, kɛ hiɛgbejianitsumɔ kɛ yakayaka wiemɔ kɛ fɛoyeli hu ní esaaa lɛ.”—Efesobii 5:3, 4.

20, 21. Mɛni hewɔ okɛ nɔ ni bɔfo Yohane ŋma lɛ kpaa gbee, taakɛ aŋma afɔ̃ shi yɛ 1 Yohane 5:3 lɛ?

20 Yɛ be mli ni jeŋba he tɛi ni afolɔ ashwie shi yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ yɔɔ faŋŋ ni emaa sane nɔ mi pɔtɛɛ lɛ, amɛjeee jatsu ni tsii. Yohane, ni ji bɔfo ni tsɛ fe fɛɛ lɛ yeɔ enɛ he odase. Yɛ nɔ ni ena yɛ shihilɛ mli yɛ afii nyɔŋmai abɔ lɛ amli lɛ hewɔ lɛ, ele akɛ Kristofoi ajeŋba yeee mɔ awui. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, efee nɔ ni hi, ní sɛɛnamɔ yɔɔ he, kɛ jɔɔmɔ. Yohane ma enɛ nɔ mi beni eŋma akɛ: “Enɛ ji Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ: akɛ wɔye ekitai lɛ anɔ. Ni ekitai lɛ enyɛɛɛ wɔnɔ.”—1 Yohane 5:3, New English Translation.

21 Shi, kadimɔ akɛ, Yohane ewieee toiboo ni aaafee aha Nyɔŋmɔ kɛtsɔ Kristofoi ajeŋba nɔ lɛ he akɛ no ji gbɛ ni hi fe fɛɛ kɛkɛ, akɛni ejieɔ wɔ kɛjɛɔ naagbai amli, kɛjɛɔ efɔŋ ni baajɛ nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ ni wɔɔfee lɛ mli aba lɛ hewɔ. Ekɛ shihilɛ lɛ mamɔ shi yɛ gbɛ ni ja nɔ pɛpɛɛpɛ, klɛŋklɛŋ lɛ kɛtsɔ kpɛlɛmɔ ni wɔɔkpɛlɛ akɛ, eji suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ kpojiemɔ, hegbɛ ni jara wa waa ni wɔkɛaajie suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha lɛ lɛ kpo. Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɔ diɛŋtsɛ loo mɛi krokomɛi anitsɔɔmɔ koni amɛsumɔ Nyɔŋmɔ lɛ biɔ ni wɔkpɛlɛ etɛi ni efolɔ eshwie shi ni nɔ kwɔlɔ lɛ anɔ ni wɔkɛtsu nii. Hɛɛ, etsɔɔ akɛ wɔtsɔɔ wɔ diɛŋtsɛ kɛ mɛi krokomɛi Kristofoi ajeŋba he nii.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 8 Yɛ be mli ni Josephus wieɔ Yudafoi lɛ ahe akɛ amɛjeee mɛi ni ebuuu krɔŋkrɔŋ nii lɛ, eku sɛɛ eti Nyɔŋmɔ mla lɛ mli yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ akɛ: “Mɔ ko akawie musubɔɔ wiemɔ eshi nyɔŋmɔi ni maji krokomɛi jaa amɛ lɛ, ni asaŋ akahà maŋsɛɛbii agbatsũi, ni asaŋ akaŋɔ jwetri ni ájɔɔ nɔ aha nyɔŋmɔ ko gbɛi.” (Wɔma efã ko nɔ mi.)—Jewish Antiquities, Wolo 4, yitso 8, kuku 10.

^ kk. 9 Jewish Antiquities, Wolo 18, yitso 3, kuku 5.

Ani Okaiɔ?

• Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkase nii koni wɔtsɔɔ wɔ diɛŋtsɛ wɔhe nii dani wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi anii lɛ?

• Wɔjeŋba baanyɛ asa Yehowa he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

• Ajwamaŋbɔlɔ baanyɛ afee mɔ ni shɔ̃ɔ namɛi ahegbɛi?

• Mɛni ji ofaishitswaa yɛ Kristofoi ajeŋba he?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 22]

“Ekitai lɛ enyɛɛɛ wɔnɔ”