Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nyiɛmɔ Odehei Anɔkwɛmɔnɔ lɛ Sɛɛ

Nyiɛmɔ Odehei Anɔkwɛmɔnɔ lɛ Sɛɛ

Nyiɛmɔ Odehei Anɔkwɛmɔnɔ lɛ Sɛɛ

“Ekwɛ nɛkɛ mla nɛɛ nɔ eŋma eko . . . eha ehe; ni ahi edɛŋ, ni ekane mli ewala gbii abɔ fɛɛ.”—5 Mose 17:18, 19.

1. Kristofonyo baasumɔ ni etamɔ namɛi?

EBAAWA kɛha bo akɛ ooosusu ohe akɛ oji maŋtsɛ loo maŋnyɛ. Mɛɛ Kristofonyo anɔkwafo ko kɛ Biblia lɛ kaselɔ baasusu lɛ diɛŋtsɛ ehe akɛ eefee nii tamɔ mɔ ni yɔɔ odehei ahegbɛ, tamɔ Maŋtsɛmɛi anɔkwafoi ni ji David, Yosia, Hezekia, loo Yehoshafat? Kɛ̃lɛ, obaanyɛ, ni esa akɛ otamɔ amɛ kɛ hoo lɛ, yɛ gbɛ krɛdɛɛ kome nɔ. Mɛni ji no? Ni mɛni hewɔ esa akɛ osumɔ akɛ oootamɔ amɛ yɛ enɛ gbɛfaŋ lɛ?

2, 3. Mɛni Yehowa tsɔ hiɛ ena yɛ adesa maŋtsɛ he, ni mɛni esa akɛ maŋtsɛ nɛɛ afee?

2 Yɛ Mose gbii lɛ amli, jeeŋmɔ dani Nyɔŋmɔ kpɛlɛ adesa maŋtsɛ nɔ kɛha Israelbii lɛ, E-tsɔ hiɛ ena akɛ, E-webii lɛ baashwe ni amɛná maŋtsɛ yɛ amɛteŋ. No hewɔ lɛ, ekɛ mumɔ tsirɛ Mose koni ekɛ famɔi ni kɔɔ he awo Mla kpaŋmɔ lɛ mli. Enɛɛmɛi ji famɔi kɛha odehei, gbɛtsɔɔmɔi kɛha maŋtsɛ.

3 Nyɔŋmɔ kɛɛ: “Kɛji oyashɛ shikpɔŋ ni Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, ŋɔhao lɛ nɔ, . . . ni okɛɛ akɛ: Mawo maŋtsɛ maha mihe, tamɔ jeŋmaji fɛɛ ni bɔle mi lɛ; mɔ ni Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, aaahala lɛ, lɛ nɔŋŋ oŋɔto maŋtsɛ. . . . Shi moŋ aba mli akɛ, beni eta emaŋtsɛyeli sɛi lɛ nɔ lɛ, ekwɛ nɛkɛ mla nɛɛ nɔ eŋma eko . . . eha ehe; ni ahi edɛŋ, ni ekane mli ewala gbii abɔ fɛɛ, koni ekase Yehowa, e-Nyɔŋmɔ lɛ, gbeyeishemɔ kɛ nɛkɛ mla nɛɛ mli wiemɔi fɛɛ kɛ akpɔi nɛɛ fɛɛ nɔyeli, ni efee nakai.”—5 Mose 17:14-19.

4. Nyɔŋmɔ famɔi kɛha maŋtsɛmɛi kɔɔ mɛni he?

4 Yɛ anɔkwale mli lɛ, esa akɛ maŋtsɛ ni Yehowa baahala aha ejálɔi lɛ aŋmala saji ni obaanyɛ ona yɛ o-Biblia lɛ mli lɛ eko eha lɛ diɛŋtsɛ ehe. Kɛkɛ lɛ, maŋtsɛ lɛ baakane enɔ̃ lɛ daa gbi, shii abɔ. Enɛ jeee nɔ ko ni akaseɔ awoɔ yitsoŋ kɛkɛ. Eji nikasemɔ, ni yiŋtoo ko ni sɛɛnamɔ yɔɔ he hɔ sɛɛ. Ehe miihia ni maŋtsɛ ni baaná Yehowa nɔkpɛlɛmɔ lɛ atiu nikasemɔ ni tamɔ nɛkɛ sɛɛ, koni ená ni ehiɛ tsui kpakpa mli. Agbɛnɛ hu, ehe miihia ni ekase niŋmaai ni jɛ mumɔŋ lɛ, koni efee maŋtsɛ nɔbatsɛ ni kɔɔ sane sɛɛ.—2 Maŋtsɛmɛi 22:8-13; Abɛi 1:1-4.

Kasemɔ Nii Tamɔ Maŋtsɛ

5. Mɛɛ Biblia lɛ fai komɛi Maŋtsɛ David yɔɔ ni ebaaŋmala ni ekane, ni te enu enɛ he eha tɛŋŋ?

5 Mɛni osusuɔ akɛ no baatsɔɔ kɛha David beni ebatsɔ Israel nɔ maŋtsɛ lɛ? Ojogbaŋŋ, ebaabi ni efee nɔ ni atsɛɔ lɛ Pentateuch lɛ (ni ji, Mose Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ, Mose Wolo ni Ji Enyɔ lɛ, Mose Wolo ni Ji Etɛ lɛ, Mose Wolo ni Ji Ejwɛ lɛ, Mose Wolo ni Ji Enumɔ lɛ) eko eha ehe. Susumɔ bɔ ni enɛ baanyɛ aná David jwɛŋmɔ kɛ etsui nɔ hewalɛ waa aha lɛ he okwɛ, beni ekɛ lɛ diɛŋtsɛ ehiŋmɛi kɛ eniji tsuɔ nii koni eŋma Mla wolo lɛ eko eha ehe lɛ. Ebaanyɛ efee akɛ Mose hu ŋma Hiob wolo lɛ kɛ agbɛnɛ hu Lalai 90 kɛ 91. Ani David kɛ eniji baaŋmala enɛɛmɛi hu? Ekolɛ. Agbɛnɛ hu, ekolɛ eyɛ Yoshua, Kojolɔi, kɛ Rut woji lɛ. No hewɔ lɛ, obaanyɛ ona akɛ Maŋtsɛ David baanyɛ aná Biblia lɛ fai babaoo ekane ni enu shishi. Ni oyɛ nɔ ni obaanyɛ odamɔ nɔ ohe oye akɛ nakai pɛpɛɛpɛ efee, ejaakɛ kadimɔ nɔ ni ewie yɛ Nyɔŋmɔ Mla lɛ he, ni anaa bianɛ yɛ Lala 19:8-12 lɛ.

6. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔná nɔmimaa akɛ Yesu ná Ŋmalɛi lɛ ahe miishɛɛ tamɔ eblematsɛ David?

6 David Kpeteŋkpele lɛ—ni ji Yesu, David Bi lɛ—nyiɛ nɔkwɛmɔnɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ sɛɛ. Nɔ ni Yesu fɔɔ feemɔ ji ni eya kpeehe lɛ daa otsi. Jɛmɛ enu Ŋmalɛi lɛ akanemɔ kɛ bɔ ni atsɔɔ shishi ahaa. Nɔ ni fe nakai lɛ, be ko shɛ ni Yesu diɛŋtsɛ kane Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ waa yɛ faŋŋ mli, ni etsɔɔ ekɛ nitsumɔ mli etsɔɔ amɛ. (Luka 4:16-21) Obaanyɛ oyoo bɔ ni ele Ŋmalɛi lɛ jogbaŋŋ ha lɛ yɛ gbɛ ni waaa kwraa nɔ. Bo lɛ kanemɔ Sanekpakpai lɛ kɛkɛ, ni okadi shii abɔ ni Yesu kɛɛ “aŋma akɛ” lɛ aloo bɔ ni egbala jwɛŋmɔ kɛtee Ŋmalɛ lɛ mli wiemɔi pɔtɛɛ komɛi anɔ yɛ gbɛi srɔtoi anɔ lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ e-Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ ni Mateo ŋma lɛ mli lɛ, Yesu tsɛ wiemɔi asɛɛ shii 21 sɔŋŋ kɛjɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli.—Mateo 4:4-10; 7:29; 11:10; 21:13; 26:24, 31; Yohane 6:31, 45; 8:17.

7. Esoro Yesu yɛ jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ ahe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

7 Yesu nyiɛ ŋaawoo ni yɔɔ Lala 1:1-3 lɛ sɛɛ, akɛ: “Ajɔɔ gbɔmɔ ni enyiɛɛɛ mɛi fɔji ajina mli, . . . shi moŋ Yehowa mla lɛ he emii shɛɔ yɛ, ni emla lɛ he nɔŋŋ ejwɛŋɔ shwane kɛ nyɔɔŋ! . . . ni nɔ fɛɛ nɔ ni efeɔ lɛ shwereɔ.” Kwɛ bɔ ni esoro enɛ yɛ egbii lɛ amli jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi, ni “Mose sɛi nɔ amɛtara” shi amɛkuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ ‘Yehowa mla’ nɔ lɛ ahe!—Mateo 23:2-4.

8. Mɛni hewɔ Biblia lɛ he baaa sɛɛnamɔ kɛhaaa Yudafoi ajamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ ni kane ni amɛkase lɛ?

8 Shi ekolɛ, mɛi komɛi anaa baakpɛ amɛhe, yɛ sane ko ni abaanyɛ atsɔɔ shishi tamɔ nɔ ni Yesu miije mɛi anijiaŋ wui yɛ Biblia lɛ kasemɔ he lɛ mli. Wɔkaneɔ nɔ ni Yesu kɛɛ mɛi komɛi yɛ egbii lɛ amli lɛ yɛ Yohane 5:39, 40 akɛ: “Nyɛtaoa ŋmalɛi lɛ amli, ejaakɛ nyɛ diɛŋtsɛ nyɛsusuɔ akɛ nomɛi amli nyɛnaa naanɔ wala yɛ, ni nomɛi nɔŋŋ ji nii ni yeɔ mihe odase lɛ. Ni nyɛsumɔɔɔ akɛ nyɛbaa miŋɔɔ ni nyɛná wala.” Yesu kɛ nakai wiemɔi lɛ ejeee Yudafoi ni boɔ lɛ toi lɛ anijiaŋ wui koni amɛkakase Ŋmalɛi lɛ. Shi moŋ anɔkwale lɛ ji akɛ, eekpá anɔkwale ni amɛyeee lɛ kɛ bɔ ni amɛŋmɛɛɛ pɛpɛɛpɛ lɛ he mama. Amɛyɔse akɛ Ŋmalɛi lɛ baanyɛ akudɔ amɛ kɛya naanɔ wala he, shi kulɛ esa akɛ nakai Ŋmalɛi lɛ nɔŋŋ ni amɛtaoɔ mli lɛ anyiɛ amɛhiɛ kɛya Mesia lɛ, ni ji Yesu ŋɔɔ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛkpoo akɛ amɛaakpɛlɛ enɔ. No hewɔ lɛ, nikasemɔ lɛ he baaa sɛɛnamɔ kɛhaaa amɛ, ejaakɛ amɛyeee anɔkwa, anyɛɛɛ atsɔɔ amɛ nii.—5 Mose 18:15; Luka 11:52; Yohane 7:47, 48.

9. Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ko bɔfoi lɛ kɛ klɛŋklɛŋ gbalɔi lɛ fee amɛfɔ shi amɛha wɔ?

9 Kwɛ bɔ ni shihilɛ lɛ yɔɔ srɔto kwraa yɛ Yesu kaselɔi lɛ, ni bɔfoi lɛ fata he lɛ asane lɛ mli! Amɛkase ‘ŋmalɛi krɔŋkrɔŋi lɛ ni aaanyɛ aha mɔ ale nii kɛya yiwalaheremɔ mli lɛ.’ (2 Timoteo 3:15) Yɛ enɛ mli lɛ, amɛtamɔ klɛŋklɛŋ gbalɔi lɛ ni ‘je gbɛ amɛtao sɛɛgbɛ jogbaŋŋ lɛ.’ Nakai gbalɔi lɛ ebuuu saji ni amɛtao sɛɛgbɛ fitsofitso lɛ akɛ be kuku ko ní akɛ ekaa kaseɔ nɔ ko yɛ nyɔji fioo ko loo afi kome ko mli. Bɔfo Petro kɛɛ akɛ ‘amɛtee nɔ amɛtao sɛɛgbɛ ni amɛbi,’ titri lɛ Kristo lɛ kɛ anunyam ni fata eyiwalaheremɔ nitsumɔ kɛha adesai lɛ “shi.” Petro tsɛ́ wiemɔi asɛɛ kɛjɛ Biblia mli woji nyɔŋma mli, shii 34, yɛ eklɛŋklɛŋ wolo lɛ mli.—1 Petro 1:10, 11.

10. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ anya Biblia lɛ he lɛ?

10 Belɛ eyɛ faŋŋ akɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kasemɔ jogbaŋŋ ji odehei anitsumɔ kɛha blema Israel maŋtsɛmɛi lɛ. Yesu nyiɛ nɛkɛ nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ sɛɛ. Ni ekasemɔ ji nitsumɔ kɛha mɛi ni kɛ Kristo baaye nɔ akɛ maŋtsɛmɛi yɛ ŋwɛi lɛ. (Luka 22:28-30; Romabii 8:17; 2 Timoteo 2:12; Kpojiemɔ 5:10; 20:6) Nɛkɛ odehei anɔkwɛmɔnɔ nɛɛ he hiaa mɛi fɛɛ ni kpaa gbɛ akɛ amɛnine baashɛ nibii kpakpai anɔ yɛ shikpɔŋ nɔ yɛ Maŋtsɛyeli nɔyeli lɛ shishi lɛ hu.—Mateo 25:34, 46.

Nitsumɔ Kɛha Maŋtsɛmɛi kɛ Bo Hu

11. (a) Mɛɛ oshara ni yɔɔ nikasemɔ he ka shi kɛha Kristofoi? (b) Mɛɛ saji wɔɔfee jogbaŋŋ akɛ wɔɔbi wɔ diɛŋtsɛ wɔhe?

11 Wɔbaanyɛ wɔma nɔ mi ni wɔkɛ anɔkwayeli akɛɛ akɛ, esa akɛ anɔkwa Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo apɛi Biblia lɛ mli lɛ diɛŋtsɛ. Ejeee nɔ ko ni he hiaa kɛkɛ yɛ be mli ni okɛ Yehowa Odasefoi kase Biblia lɛ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ. Esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ akpɛ mli akɛ esumɔŋ ni etamɔ mɛi komɛi ni hi shi yɛ bɔfo Paulo gbii lɛ amli, ni yɛ be ko sɛɛ lɛ amɛkpa nii ni amɛ diɛŋtsɛ amɛaakase yɛ teemɔŋ lɛ. Amɛkase “Nyɔŋmɔ wiemɔi lɛ amli shishijee nibii lɛ,” tamɔ “Kristo shishijee saji lɛ.” Ni kɛlɛ amɛyaaa amɛnikasemɔ lɛ nɔ, ni enɛ haaa ‘amɛfoŋ kɛya dalɛ mli.’ (Hebribii 5:12–6:3) No hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔbi wɔhe akɛ: ‘Te minuɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni esa akɛ makase yɛ teemɔŋ lɛ he mihaa tɛŋŋ, kɛji akɛ mikɛ mihe bɔ Kristofoi asafo lɛ he etsɛko loo be kakadaŋŋ nɛ? Paulo sɔle koni Kristofoi ni yɔɔ egbii lɛ amli lɛ aya hiɛ “yɛ Nyɔŋmɔ he anɔkwa nilee mli.” Ani mitsɔɔ akɛ miyɛ nakai shwelɛ lɛ nɔŋŋ?’—Kolosebii 1:9, 10, NW.

12. Mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni oooya nɔ oshwe lɛ he hiaa lɛ?

12 Nɔ titri ni baanyɛ aha oná nikasemɔ sui kpakpai ji ni oná shwelɛ kɛha Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ. Lala 119:14-16 tsɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ nɔjwɛŋmɔ ni ajeɔ gbɛ afeɔ lɛ daa, ákɛ nɔ ni obaanyɛ otsɔ nɔ ni obanya he. Agbɛnɛ hu, eji anɔkwale, ni be kakadaŋŋ ni okɛhi shi akɛ Kristofonyo lɛ kɔɔɔ he eko. Kaimɔ Timoteo nɔkwɛmɔnɔ lɛ yɛ be mli ni emaa enɛ nɔ mi lɛ. Eyɛ mli akɛ Kristofonyo onukpa nɛɛ miisɔmɔ momo akɛ “Yesu Kristo tabilɔ kpakpa ko” moŋ, shi Paulo wo lɛ hewalɛ ni ebɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni eeenyɛ koni efee mɔ “ni jaa anɔkwale wiemɔ lɛ mli pɛpɛɛpɛ.” (2 Timoteo 2:3, 15; 1 Timoteo 4:15) Eyɛ faŋŋ akɛ, ‘mɔdɛŋ fɛɛ ni ooobɔ’ lɛ kɔɔ daa nikasemɔ sui kpakpai ni oooná he.

13. (a) Te aaafee tɛŋŋ aná be babaoo kɛha Biblia kasemɔ? (b) Mɛɛ tsakemɔi bo diɛŋtsɛ lɛ obaanyɛ ofee koni okɛná be babaoo oha nikasemɔ?

13 Nifeemɔ ni kɛ mɔ yaa nikasemɔ sui kpakpai amli ji be ni aaato ama shi daa kɛha Biblia kasemɔ. Te oyaa nɔ ohaa tɛŋŋ yɛ enɛ gbɛfaŋ? Bɔ fɛɛ bɔ ni ohetoo yɛ anɔkwayeli mli lɛ ji ha lɛ, ani osusuɔ akɛ obaaná be babaoo ni okɛaawo oteemɔŋ nikasemɔ mli lɛ he sɛɛ? Shi ekolɛ obaasusu akɛ, ‘te mafee tɛŋŋ mato be kɛha enɛ hu?’ Ojogbaŋŋ, mɛi komɛi eha amɛ Biblia kasemɔ be ni mɔɔ shi jogbaŋŋ lɛ etee hiɛ kɛtsɔ mra fioo ni amɛteɔ shi leebi lɛ nɔ. Ekolɛ, amɛkɛ minitii 15 kaneɔ Biblia lɛ aloo amɛtsuɔ amɛteemɔŋ nikasemɔ ko he nii. Ákɛ nɔ kroko ni abaanyɛ afee lɛ, obe he gbɛjianɔtoo kɛha otsi lɛ ni oootsake mli fioo hu? Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛji akɛ okɛ gbii babaoo kaneɔ adafitswaa wolo lɛ loo okwɛɔ ni oboɔ gbɛkɛnaashi tɛlivishiŋ nɔ saji atoi lɛ, ani obaanyɛ ofo enɛ feemɔ mli gbi kome pɛ yɛ otsi mli? Obaanyɛ ni okɛ nakai gbi lɛ mli be lɛ atsu nii ni okɛha Biblia lɛ kasemɔ aya hiɛ. Kɛji akɛ obooo saji lɛ atoi gbi kome, ni otuu minitii 30 loo nɔ̃ oha teemɔŋ nikasemɔ lɛ, obaaná fe ŋmɛlɛtswai 25 yɛ afi mli. Susumɔ ŋmɛlɛtswai 25 kroko ni ebafata Biblia kanemɔ loo ekasemɔ he lɛ mli sɛɛnamɔi lɛ ahe okwɛ! Náa ŋaawoo kroko hu: Susumɔ onifeemɔi yɛ daa gbi naagbee yɛ otsi ni baa lɛ mli lɛ ahe okwɛ. Kwɛmɔ akɛ ani obaana nɔ ko ni obaanyɛ ojie kɛjɛ mli loo ofo efeemɔ mli koni oná be kɛha Biblia kanemɔ loo ekasemɔ babaoo lo.—Efesobii 5:15, 16.

14, 15. (a) Mɛni hewɔ otii ni akɛmamɔɔ shi he hiaa yɛ teemɔŋ nikasemɔ mli lɛ? (b) Mɛni ji otii komɛi ni kɔɔ Biblia lɛ kanemɔ he?

14 Mɛni baaha nikasemɔ afee mlɛo kɛha bo, nɔ ni ŋɔɔ babaoo? Otii. Mɛɛ otii ni shishinumɔ yɔɔ mli ni anyɛɔ atsuɔ he nii obaanyɛ okɛmamɔ ohiɛ? Kɛha mɛi babaoo lɛ, klɛŋklɛŋ oti ni sa yijiemɔ ji Biblia muu lɛ fɛɛ kanemɔ. Ekolɛ kɛbashi bianɛ lɛ, okane Biblia lɛ fai komɛi yɛ be kɛ bei amli ni amɛhe eba sɛɛnamɔ kɛha bo. Ani obaanyɛ ni okɛfee ofaishitswaa agbɛnɛ akɛ obaakane Biblia muu lɛ fɛɛ? Ekolɛ shishijee oti kɛha enɛ feemɔ ji Sanekpakpai ejwɛ lɛ ni obaakane, koni okɛ oti ni nyiɛ sɛɛ lɛ aba, tamɔ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ ni eshwɛ lɛ kanemɔ. Kɛji akɛ nɔ ni jɛ mli ba lɛ ha otsui nyɔ omli ni ona he sɛɛ lɛ, ekolɛ oti ni baanyiɛ sɛɛ lɛ baanyɛ afee Mose woji lɛ akanemɔ, kɛ yinɔsane mli woji lɛ kɛyashi Ester, ni no hu fata he lɛ. Kɛji akɛ ogbe naa lɛ, obaana akɛ nilee yɛ mli akɛ ooogbe Biblia lɛ mli woji ni eshwɛ lɛ anaa. Yoo ko ni eye aaafee afii 65 beni ebatsɔ Kristofonyo lɛ ŋma be ni ekɛje fɛɛ kanemɔ shishi kɛ agbɛnɛ beni egbe naa lɛ yɛ e-Biblia lɛ mligbɛ baafa lɛ mli. Amrɔ nɛɛ ekane egbe naa shii enumɔ. (5 Mose 32:45-47) Ni yɛ nɔ̃ najiaŋ ni eeekane yɛ kɔmpiuta hiɛ loo nɔ ni akala yɛ wolo nɔ lɛ, ehiɛ e-Biblia lɛ yɛ edɛŋ.

15 Mɛi ni ámɛgbe Biblia muu lɛ fɛɛ kanemɔ naa lɛ toɔ gbɛjianɔ kroko koni amɛha amɛ nikasemɔ ni yaa nɔ lɛ afee nɔ ni woɔ yibii ni sɛɛnamɔ babaoo yɔɔ he. Gbɛ kome ji ni okɛ nikasemɔ ko afata he ni okɛtsɔ Biblia mli wolo ni oshɛ nɔ lɛ kanemɔ lɛ hiɛ. Mɔ ko baanyɛ ana saji ni nɔ bɛ ni kɔɔ yinɔsane ni adamɔ nɔ aŋma Biblia mli wolo fɛɛ wolo, bɔ ni aŋma lɛ aha, kɛ sɛɛnamɔ ni nine baanyɛ ashɛ nɔ lɛ yɛ “All Scripture Is Inspired of God and Beneficial” Insight on the Scriptures woji lɛ amli. *

16. Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ esa akɛ wɔkwa esɛɛdii yɛ Biblia lɛ kasemɔ he?

16 Kɛji akɛ ookase nii lɛ, tsi ohe kɛjɛ nii ni mɛi ni akɛɛ atsɛɔ amɛ Biblia he nilelɔi pii fɔɔ feemɔ lɛ he. Amɛgbalaa amɛjwɛŋmɔ kɛyaa ŋmalɛi amlitaomɔ nɔ fe nine, tamɔ nɔ ni adesai ji mɛi ni ŋma Biblia lɛ. Mɛi komɛi bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛha gbɔmɛi akuu pɔtɛɛ ko ahi amɛjwɛŋmɔŋ kɛha wolo fɛɛ wolo, loo amɛkɛ oti ko kɛ susumɔ ko ni amɛsusuɔ akɛ eyɔɔ adesa ko ni ŋma wolo lɛ eko fɛɛ eko lɛ jwɛŋmɔ mli lɛ maa shi. Nɔ ni jɛɔ adesa susumɔ ni tamɔ nɛkɛ mli baa lɛ baanyɛ eha aba Biblia lɛ shi ni afee lɛ yinɔsane he wolo folo ko kɛkɛ, loo asusu Biblia mli woji lɛ ahe akɛ nɔ ni ji jamɔ he nifeemɔi ni atsakeɔ mli kɛyaa hiɛ. Woloŋlelɔi krokomɛi lɛ tuɔ amɛhe amɛhaa wiemɔi komekomei akasemɔ kwraa, tamɔ Biblia mli woji ahe wiemɔi ahe nilee. Amɛkɛ amɛhe woɔ wiemɔi komekomei ashishijee he nikasemɔ mli ni amɛtsɛ́ɔ Hebri kɛ Hela shishinumɔi asɛɛ fe nɔ ni Nyɔŋmɔ shɛɛ sane lɛ tsɔɔ diɛŋtsɛ lɛ. Ani osusuɔ akɛ nifeemɔi ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ ekɛ hemɔkɛyeli ni mli kwɔ ni kanyaa mɔ aha?—1 Tesalonikabii 2:13.

17. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔbu Biblia lɛ akɛ ehiɛ shɛɛ sane ko kɛha mɛi fɛɛ lɛ?

17 Ani woloŋlelɔi lɛ asaji anaamuu lɛ po ja? Ani eji anɔkwale akɛ Biblia fɛɛ Biblia yɛ sane titri kome pɛ loo afee aha gbɔmɛi akuu pɔtɛɛ ko pɛ? (1 Korintobii 1:19-21) Anɔkwa sane lɛ ji akɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli woji lɛ ahe yɛ sɛɛnamɔ ni hiɔ shi daa kɛha gbɔmɛi ni eye afii srɔtoi fɛɛ kɛ gbɔmɛi ni jɛ shihilɛi fɛɛ mli. Ni kɛji akɛ kɛjɛ shishijee lɛ aŋma wolo ko ayaha gbɔmɔ kome, tamɔ Timoteo loo Tito, aloo kɛyaha kuu pɔtɛɛ ko, ekolɛ Galatabii loo Filipibii lɛ, wɔ fɛɛ wɔbaanyɛ wɔkase nɛkɛ woji nɛɛ, ni esa akɛ wɔfee nakai hu. Amɛhe hiaa wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ, ni wolo pɔtɛɛ ko baanyɛ awie saji otii pii ahe, ni ehe baaba sɛɛnamɔ kɛha toibolɔi babaoo. Hɛɛ, abaanyɛ ni akɛ Biblia lɛ mli shɛɛ sane lɛ atsu nii yɛ jeŋ fɛɛ, ni eyeɔ ebuaa wɔ ni wɔnuɔ nɔ hewɔ ni atsɔɔ shishi kɛtee gbɔmɛi lɛ awiemɔi amli yɛ jeŋ fɛɛ lɛ shishi.—Romabii 15:4.

Sɛɛnamɔ Kɛha Bo kɛ Mɛi Krokomɛi

18. Mɛni esa akɛ oya nɔ osusu he, yɛ be mli ni okaneɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ?

18 Yɛ be mli ni okaseɔ nii lɛ, obaana akɛ ehe baa sɛɛnamɔ akɛ oootao akɛ ooonu Biblia lɛ shishi, kɛ agbɛnɛ hu mɔdɛŋ ni ooobɔ koni ona bɔ ni saji srɔtoi ni yɔɔ mli lɛ fɛɛ kɔɔ amɛhe loo ekɛ amɛ kpaa gbee ehaa lɛ. (Abɛi 2:3-5; 4:7) Nɔ ni Yehowa ejie lɛ kpo kɛtsɔ e-Wiemɔ lɛ mli lɛ kɔɔ eyiŋtoo he kpaakpa. No hewɔ lɛ, yɛ be mli ni okaneɔ lɛ, okɛ anɔkwa saji kɛ ŋaawoo lɛ ato eyiŋtoo lɛ he. Obaanyɛ ojwɛŋ nɔ hewɔ ni sane ko ni ba, susumɔ ko, loo gbalɛ ko kɔɔ Yehowa yiŋtoo he lɛ he. Bi bo diɛŋtsɛ ohe akɛ: ‘Mɛni ji nɔ ni enɛ kɛɔ mi yɛ Yehowa he? Te ekɔɔ Nyɔŋmɔ yiŋtoo ni aaatsu he nii yɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ mli fɛɛ lɛ he ehaa tɛŋŋ?’ Obaanyɛ osusu enɛ hu he, akɛ: ‘Te mafee tɛŋŋ ni mikɛ nɛkɛ saji nɛɛ atsu nii? Ani manyɛ ni mikɛtsu nii yɛ nitsɔɔmɔ loo mɛi krokomɛi aŋaawoo ni damɔ Ŋmalɛi lɛ anɔ lɛ mli?’—Yoshua 1:8.

19. Beni ogbaa mɛi krokomɛi nɔ ni okase lɛ, namɔ ehe baa sɛɛnamɔ kɛhaa? Tsɔɔmɔ mli.

19 Mɛi krokomɛi ni ooosusu amɛhe lɛ he baa sɛɛnamɔ yɛ gbɛ kroko hu nɔ. Yɛ be mli ni oyaa nɔ okaneɔ ni okaseɔ Biblia lɛ, obaale nibii heei ni obaanu nibii ashishi yɛ gbɛ kroko kwraa nɔ. Bɔɔ mɔdɛŋ ni okɛ enɛ afata okɛ oweku lɛ mli bii loo okɛ mɛi krokomɛi asanegbaa mli lɛ he. Kɛji akɛ ofee nakai yɛ be ni sa mli yɛ heshibaa mli lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ, sanegbaai ni tamɔ nɛkɛ he baaba sɛɛnamɔ. Anɔkwayeli kɛ miishɛɛ mli ni ooojɛ ogba nɔ ni okase loo saji krokomɛi ni ona bɔ ni amɛŋɔɔ ha lɛ he sane otsɔɔ lɛ baanyɛ aha mɛi krokomɛi aná saji nɛɛ ahe miishɛɛ babaoo. Nɔ ni fe nakai lɛ, ehe baaba sɛɛnamɔ kɛha bo diɛŋtsɛ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Nilelɔi ewie akɛ, mɔ ko baanyɛ akai nɔ ni ekase loo ekane lɛ yɛ be kakadaŋŋ mli kɛji akɛ yɛ be mli ni eyɔɔ ehee yɛ ejwɛŋmɔ mli lɛ ekɛtsu nii loo eti mli beni egbaa mɛi krokomɛi lɛ. *

20. Mɛni hewɔ sɛɛnamɔ yɔɔ Biblia lɛ ni oookane lɛ nɔtonɔto lɛ he lɛ?

20 Be fɛɛ be ni oookane Biblia mli wolo ko ogbe naa lɛ, obaale saji heei komɛi kɛ̃. Onaa baakpɛ ohe yɛ saji komɛi ni tsutsu lɛ okɔɔɔ lɛ akɛ saji ni sa kadimɔ lɛ ahe. Obaanu saji nɛɛ ashishi ehee. Esa akɛ enɛ ama nɔ aduatsɔ akɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni eeefee adesa wolo ko kɛkɛ lɛ, Biblia lɛ mli woji lɛ ji jwetrii ni sa jogbaŋŋ kɛha bo yɛ ekasemɔ mlitii kɛ sɛɛnamɔ mli. Kaimɔ akɛ, esa akɛ maŋtsɛ ni tamɔ David ‘akane ewala be fɛɛ mli.’

21. Mɛɛ nyɔmɔwoo obaakpa gbɛ kɛjɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kasemɔ ni ohaa eyaa hiɛ lɛ mli?

21 Hɛɛ, mɛi ni kɛ be babaoo woɔ Biblia lɛ kasemɔ mli vii lɛ náa he sɛɛ babaoo. Amɛnine shɛɔ mumɔŋ ojarawa tɛi kɛ saneshishinumɔ nɔ. Amɛkɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpaa lɛ mli waa, efeɔ gbagbalii. Amɛhe baa sɛɛnamɔ babaoo hu kɛhaa weku lɛ mli bii, kɛha nyɛmimɛi hii kɛ yei ni yɔɔ Kristofoi asafo lɛ mli, kɛ mɛi ni kpaako amɛbaatsɔmɔ Yehowa jálɔi.—Romabii 10:9-14; 1 Timoteo 4:16.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 15 Yehowa Odasefoi ji mɛi ni fee woji ni yeɔ buaa nikasemɔ nɛɛ, ni nine baanyɛ ashɛ nɔ yɛ wiemɔi srɔtoi pii mli.

^ kk. 19 Kwɛmɔ, August 15, 1993 Buu-Mɔɔ lɛ baafai 13 kɛ 14.

Ani Okaiɔ?

• Mɛni atao ni maŋtsɛmɛi ni yɔɔ Israel lɛ afee?

• Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ ni kɔɔ Biblia lɛ kasemɔ he Yesu kɛ bɔfoi lɛ kɛha?

• Mɛɛ tsakemɔi obaanyɛ ofee koni eha be ni bo diɛŋtsɛ lɛ okɛkaseɔ nii yɛ teemɔŋ lɛ afa?

• Mɛɛ su nɛkɛ esa akɛ okɛje Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kasemɔ shishi?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 17]

“Eyɛ Wɔdɛŋ”

“Kɛji akɛ wɔmiisumɔ . . . Biblia mli wiemɔi komekomei ni ato fɛɛ naa lɛ, belɛ wɔná dɛŋdade ko ni hi fe Internet lɛ. Shi kɛji akɛ wɔmiisumɔ ni wɔkane Biblia lɛ, wɔkase, wɔjwɛŋ he, wɔsusu he lɛ, esa akɛ wɔná yɛ wɔdɛŋ, ejaakɛ no pɛ ji gbɛ ni wɔɔtsɔ nɔ wɔkɛwo wɔjwɛŋmɔi kɛ wɔtsuii amli.”—Gertrude Himmelfarb, nilelɔ kpanaa ni ehe gbɛi ni eba hejɔɔmɔ ni tsutsu lɛ etsɔɔ nii yɛ City University, New York.