Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Onitsɔɔmɔ Mɔɔ Shi Jogbaŋŋ?

Ani Onitsɔɔmɔ Mɔɔ Shi Jogbaŋŋ?

Ani Onitsɔɔmɔ Mɔɔ Shi Jogbaŋŋ?

AABI koni fɔlɔi, asafoŋ onukpai, kɛ sanekpakpa lɛ jajelɔi—fɛɛ atsɔmɔ tsɔɔlɔi. Fɔlɔi tsɔɔ amɛbii anii, asafoŋ onukpai tsɔɔ Kristofoi asafo lɛ mli bii lɛ anii, ni sanekpakpa lɛ jajelɔi hu tsɔɔ mɛi hee ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛ lɛ anii. (5 Mose 6:6, 7; Mateo 28:19, 20; 1 Timoteo 4:13, 16) Mɛni obaanyɛ ofee koni eha onitsɔɔmɔ amɔ shi jogbaŋŋ? Gbɛ kome ji akɛ, obaanyɛ okase nɔkwɛmɔnɔ kɛ gbɛ ni tsɔɔlɔi ni he esa ni atsĩ amɛtã yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ tsɔ nɔ amɛtsɔɔ nii lɛ. Ezra ji tsɔɔlɔi nɛɛ ateŋ mɔ kome.

Nii ni Wɔɔkase Kɛjɛ Ezra Nɔkwɛmɔnɔ lɛ Mli

Ezra ji osɔfo ni jɛ Aaron weku lɛ mli ní hi shi aaafee afii 2,500 ni eho nɛ yɛ Babilon. Yɛ afi 468 D.Ŋ.B. lɛ mli lɛ, etee Yerusalem bɔni afee ni eha jamɔ krɔŋŋ aya hiɛ yɛ Yudafoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ateŋ. (Ezra 7:1, 6, 12, 13) Nɛkɛ nitsumɔ nɛɛ biɔ koni etsɔɔ gbɔmɛi lɛ Nyɔŋmɔ Mla lɛ. Mɛni ji nɔ ni Ezra fee bɔni afee ni enitsɔɔmɔ lɛ amɔ shi jogbaŋŋ? Ekɛ gbɛ̀i srɔtoi ni he hiaa tsu nii. Kadimɔ gbɛ̀i nɛɛ taakɛ aŋma yɛ Ezra 7:10 lɛ:

“Ezra kɛ [1] etsui efɔ̃ nɔ [2] akɛ eeetao Yehowa mla lɛ sɛɛgbɛ [3] ní eye nɔ [4] ní etsɔɔ mɛi akpɔi lɛ kɛ mlai lɛ yɛ Israel.” (Wɔma efã ko nɔ mi.) Nyɛhaa wɔsusua nɛkɛ gbɛ̀i nɛɛ ateŋ eko fɛɛ eko he kuku wɔkwɛa, ni wɔkwɛ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ mli.

‘Ezra Diɛŋtsɛ Esaa Etsui’

Taakɛ bɔ ni okwaafonyo sáa shikpɔŋ hiɛ kɛtsɔ tsinakɔi kɛ nitsumɔ nɔ dani eduɔ nii lɛ, Ezra jɛ sɔlemɔ mli esaa etsui koni enine ashɛ Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ nɔ. (Ezra 10:1) Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, ekɛ ‘etsui fɔ̃’ Yehowa tsɔɔmɔ lɛ “nɔ.”—Abɛi 2:2.

Nakai nɔŋŋ Biblia lɛ jaje akɛ Maŋtsɛ Yehoshafat ‘ŋɔ etsui efɔ̃ nɔ akɛ eeetao anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ sɛɛgbɛ.’ (2 Kronika 19:3) Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, awie Israel yinɔbii ko “ni esaaa amɛtsuii amɛtooo” lɛ he akɛ “kaniŋkajelɔi kɛ atuatselɔi.” (Lala 78:8) Yehowa naa ‘tsuiiaŋ gbɔmɔ ni aŋɔtee lɛ.’ (1 Petro 3:4) Hɛɛ, ‘ebaatsɔɔ mɛi ni he jɔ lɛ egbɛ lɛ.’ (Lala 25:9) No hewɔ lɛ, kwɛ bɔ ni eji nɔ ni he hiaa kɛha tsɔɔlɔi ŋmɛnɛ akɛ amɛnyiɛ Ezra nɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ, klɛŋklɛŋ lɛ kɛtsɔ sɔlemɔ nɔ ni amɛaatsɔ amɛsaa amɛtsui lɛ nɔ!

“Akɛ Eeetao Yehowa Mla lɛ Sɛɛgbɛ”

Bɔni afee ni Ezra atsɔ tsɔɔlɔ ni he esa lɛ, ebo nɔ ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ lɛ toi. Kɛji akɛ otee datrɛfonyo ko ŋɔɔ kɛha ŋaawoo lɛ, ani oboŋ lɛ toi jogbaŋŋ bɔni afee ni oná nɔmimaa akɛ onu nɔ ni ekɛɔ bo loo tsofa ni eŋmalaa ehaa bo lɛ fɛɛ shishi? Ŋwanejee ko bɛ he akɛ obaafee nakai, ejaakɛ ogbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ eyaje oshara mli. No hewɔ lɛ, kwɛ bɔ ni ehe hiaa akɛ wɔbo nibii ni Yehowa kɛɔ lɛ, loo eŋmalaa, kɛtsɔ e-Wiemɔ, ni ji Biblia lɛ nɔ, kɛ kɛtsɔ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ nɔ lɛ toi jogbaŋŋ. Esa akɛ wɔfee toiboo ni tamɔ nɛkɛ ejaakɛ, eŋaawoo lɛ kɔɔ wɔshihilɛ he diɛŋtsɛ! (Mateo 4:4; 24:45-47) Eji anɔkwale akɛ datrɛfonyo ko baanyɛ atɔ̃, shi “Yehowa mla lɛ hi kɛwula shi.” (Lala 19:8) Ehe ebahiaŋ ni wɔyabi mɔ kroko susumɔ dã.

Biblia mli woji ni ji Kronika (ni Ezra ŋma yɛ shishijee mli akɛ kpo kome) lɛ tsɔɔ yɛ faŋŋ mli akɛ, Ezra ji nikaselɔ ni kaseɔ nii waa. Bɔni afee ni eŋmala nakai woji lɛ, ekwɛ woji srɔtoi babaoo amli. * Ehe miihia ni Yudafoi ni jɛ Babilon kɛba nyɛsɛɛ nɛɛ anine ashɛ sanenaamuu ni kɔɔ amɛmaŋ lɛ yinɔsane he lɛ nɔ. Nilee fioo pɛ amɛyɔɔ yɛ amɛjamɔ lɛ nifeemɔi, sɔɔmɔ ni akɛhaa yɛ sɔlemɔwe lɛ, kɛ Levibii lɛ anitsumɔ lɛ he. Saji ni aŋmala ashwie shi ni kɔɔ weku mli ni amɛjɛ lɛ he lɛ he miihia amɛ waa diɛŋtsɛ. Ezra fee toiboo krɛdɛɛ eha nakai saji lɛ. Kɛyashi beni Mesia lɛ baaba lɛ, ebiɔ ni Yudafoi lɛ ahi shi ákɛ maŋ ni hiɛ lɛ diɛŋtsɛ eshikpɔŋ, esɔlemɔtsu, osɔfoyeli, kɛ nɔyelɔ. Kɛtsɔ amaniɛbɔɔ ni Ezra ebua naa lɛ nɔ lɛ, abaanyɛ ahã ekomefeemɔ kɛ anɔkwa jamɔ aya nɔ.

Te onikasemɔ sui lɛ yɔɔ ha tɛŋŋ kɛji akɛto Ezra nɔ̃ lɛ he? Biblia lɛ ni obaakase lɛ jogbaŋŋ lɛ baaye abua bo ni otsɔɔ Biblia lɛ mli koni emɔ shi jogbaŋŋ.

‘Nyɛtaoa Yehowa Mla lɛ Sɛɛgbɛ’ ákɛ Weku

Yehowa mla lɛ mli ni aaatao lɛ etsɔɔɔ mɔ aŋkro nikasemɔ pɛ. Weku nikasemɔ hu ji hegbɛ ni sa jogbaŋŋ ni akɛaafee enɛ.

Jan kɛ Julia, ni ji gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni yɔɔ Netherlands lɛ, ekane nii amɛha amɛbihii enyɔ lɛ kɛjɛ gbi nɔ ni afɔ amɛ. Amrɔ nɛɛ, Ivo eye afii 15 ni Edo eye afii 14. Amɛkã he amɛfeɔ weku nikasemɔ shikome yɛ otsi mli. Jan tsɔɔ mli akɛ: “Yiŋtoo titri ni wɔkɛfeɔ nakai lɛ jeee koni wɔsusu nibii babaoo he yɛ nikasemɔ lɛ mli, shi moŋ koni gbekɛbii hii lɛ anu nɔ ni asusuɔ he lɛ shishi.” Ekɛfata he akɛ: “Gbekɛbii lɛ taoɔ saji amli waa. Amɛtaoɔ wiemɔi ni amɛleee lɛ amli kɛ Biblia mli gbɔmɛi—be mli ni amɛhi shi, mɛi ni amɛji, nɔ ni no mli lɛ amɛtsuɔ, kɛ nibii krokomɛi ni fata he. Kɛjɛ be mli ni amɛkase nikanemɔ nɛɛ, amɛtao nibii amli kɛjɛ woji tamɔ Insight on the Scriptures, wiemɔi komekomei ashishitsɔɔmɔ woji, kɛ ɛnsaiklopidiai amli. Enɛ haa weku nikasemɔ lɛ ŋɔɔ waa. Be fɛɛ be nɛɛ lɛ, gbekɛbii lɛ kɛ miishɛɛ miikpa weku nikasemɔ gbɛ.” Sɛɛnamɔ ni ejɛ mli kɛba ji akɛ, amrɔ nɛɛ gbekɛbii enyɔ lɛ fɛɛ nyiɛ amɛklasbii lɛ ahiɛ yɛ nyɛmɔi ni ayɔɔ yɛ wiemɔi akasemɔ mli lɛ mli.

John kɛ Tini, ni ji gbalashihilɛ mli hefatalɔi kroko ni yɔɔ Netherlands lɛ kɛ amɛbinuu Esli (ni amrɔ nɛɛ eye afii 24 ni miitsu gbɛgbamɔ nitsumɔ yɛ asafo kroko mli) lɛ, kɛ amɛbiyoo Linda (ni amrɔ nɛɛ eye afii 20 ni ekɛ oblanyo fɛfɛo ko ebote gbalashihilɛ mli) lɛ kase nii. Shi kɛlɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni amɛaakase wolo ko pɔtɛɛ kɛtsɔ sanebimɔ kɛ hetoohamɔ gbɛ ni amɛfɔɔ kɛ nitsumɔ lɛ nɔ lɛ, amɛtsake weku nikasemɔ lɛ mli ni amɛha ekɔ afii abɔ ni gbekɛbii lɛ eye kɛ amɛhiamɔ nii lɛ ahe. Mɛɛ nifeemɔ gbɛ amɛkɛ tsu nii?

John tsɔɔ mli akɛ ebinuu kɛ ebiyoo lɛ hala saneyitso ni yɔɔ miishɛɛ kɛjɛ “Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ” (kɛjɛ Buu-Mɔɔ) lɛ kɛ “The Bible’s Viewpoint” (Biblia lɛ Susumɔ, kɛjɛ Awake!) lɛ mli. Sɛɛ mli lɛ, amɛgba nibii ni amɛkase lɛ, nɔ ni daa nɛɛ ehaa weku sanegbaa lɛ feɔ nɔ ni yɔɔ miishɛɛ lɛ. Kɛtsɔ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, gbekɛbii lɛ ná niiashikpamɔ yɛ niiamlitaomɔ mli ni amɛgbaa nɔ ni ejɛ amɛnikasemɔ lɛ mli kɛba lɛ amɛtsɔɔ. Ani okɛ obii lɛ fataa ohe ‘kɛtaoɔ Yehowa mla lɛ’ mli? Jeee akɛ enɛ baaha onitsɔɔmɔ nyɛmɔi lɛ aya hiɛ kɛkɛ, shi moŋ ebaaye ebua obii lɛ koni amɛbatsɔmɔ tsɔɔlɔi ni nitsɔɔmɔ mɔɔ shi jogbaŋŋ.

Koni Eye Nɔ’

Ezra kɛ nɔ ni ekase lɛ tsu nii. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be mli ni ekã he eyɔɔ Babilon lolo lɛ, ekolɛ ehi shi yɛ ogbɔjɔ shihilɛ mli. Ni kɛlɛ, beni eyɔse akɛ ebaanyɛ eye ebua ewebii ni amɛyaje maŋsɛɛ lɛ, ekɛ shihilɛ ni yɔɔ Babilon ni yɔɔ ogbɔjɔ lɛ tsake Yerusalem maŋ ni yɔɔ shɔŋŋ lɛ, kɛ emli haomɔi, naagbai, kɛ osharai lɛ. Eka shi faŋŋ akɛ, jeee Biblia mli nilee lɛ pɛ naa Ezra buaa, shi moŋ etswa efai shi akɛ ebaatsu nɔ ni ekase lɛ he nii.—1 Timoteo 3:13.

Sɛɛ mli beni eyɔɔ Yerusalem lɛ, Ezra tsɔɔ shikome ekoŋŋ akɛ ekɛ nɔ ni ekase ni étsɔɔ lɛ tsuɔ nii. Enɛ bafee faŋŋ beni Ezra nu Israelbii hii lɛ kɛ yei wɔŋjalɔi lɛ agbalashihilɛ mlibotemɔ lɛ he lɛ. Biblia mli amaniɛbɔɔ lɛ kɛɔ wɔ akɛ ‘egbála ehe atade kɛ ehebo lɛ, ni efamɔ eyiteŋ tsɔi kɛ etsɛŋ, ni ehe jɔ̃ ehe kɛta shi kɛyashi gbɛkɛ.’ Ni ehiɛ ‘shwie shi ni eefee lɛ hiɛgbele akɛ ebaawó ehiɛ nɔ ni ekwɛ’ Yehowa hiɛ.—Ezra 9:1-6.

Kwɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ Mla lɛ ni ekase lɛ ená enɔ hewalɛ ehã! Ezra miina nɔ ni ehiii kwraa ni baaba gbɔmɛi lɛ anɔ yɛ amɛ toigbele nifeemɔ lɛ hewɔ lɛ yɛ faŋŋ mli. Yudafoi ni aha amɛku amɛsɛɛ kɛba amɛmaŋ lɛ ayi faaa. Kɛji akɛ amɛkɛ amɛhe wo futufutu gbalashihilɛi amli lɛ, yɛ naagbee mli lɛ amɛkɛ jeŋmaji wɔŋjalɔi ni ebɔle amɛ lɛ baafee ekome, ni anɔkwa jamɔ sɛɛ baanyɛ afo yɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo nɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ!

Miishɛɛ sane ji akɛ, Ezra gbeyeishemɔ ni hetuu-kɛhamɔ kɛ ekãa yɔɔ mli lɛ tsirɛ Israelbii lɛ ni amɛjaje amɛgbɛ̀i lɛ. Amɛshwie amɛ maŋsɛɛ ŋamɛi lɛ. Yɛ nyɔji etɛ mli lɛ, ajaje nɔ fɛɛ nɔ jogbaŋŋ. Anɔkwayeli ni Ezra diɛŋtsɛ jie lɛ kpo yɛ Nyɔŋmɔ Mla lɛ he lɛ hã enitsɔɔmɔ lɛ mɔ shi jogbaŋŋ.

Nakai nɔŋŋ hu eji ŋmɛnɛ. Kristofonyo tsɛ ko kɛɛ akɛ: “Gbekɛbii nyiɛɔ onɔkwɛmɔnɔ sɛɛ; moŋ fe odaaŋ wiemɔi asɛɛ!” Shishitoo mla ni tamɔ nakai nɔŋŋ tsuɔ nii yɛ Kristofoi asafo lɛ mli. Onukpai ni feɔ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa lɛ baanyɛ akpa gbɛ akɛ asafo lɛ baakpɛlɛ amɛ nitsɔɔmɔi lɛ anɔ.

Ni Etsɔɔ Mɛi Akpɔi lɛ kɛ Jalɛsaneyeli lɛ yɛ Israel’

Ni kɛlɛ, yiŋtoo kroko hu yɛ hewɔ ni Ezra nitsɔɔmɔ lɛ mɔ shi jogbaŋŋ lɛ. Etsɔɔɔ lɛ diɛŋtsɛ esusumɔi, shi moŋ etsɔɔ ‘akpɔi lɛ kɛ jalɛsaneyeli.’ No ji Yehowa akpɔi lɛ, loo mlai lɛ. Enɛ ji egbɛnaa nii ákɛ osɔfo. (Maleaki 2:7) Etsɔɔ jalɛsaneyeli hu, ni efee nɔ ni etsɔɔ lɛ he nɔkwɛmɔnɔ efɔ̃ shi kɛtsɔ mlai lɛ ahe ni ekpɛtɛ yɛ gbɛ ji ja ni hiɛaŋkwɛmɔ bɛ mli lɛ nɔ, taakɛ tɛi ni afolɔ ashwie shi lɛ tsɔɔ lɛ. Kɛji mɛi ni yɔɔ hegbɛ lɛ ye jalɛ sane lɛ, ehaa ekomefeemɔ hiɔ shi ni anaa yibiiwoo ni jɛɔ mli baa lɛ daa. (Abɛi 29:4) Nakai nɔŋŋ hu Kristofoi onukpai, fɔlɔi, kɛ Maŋtsɛyeli jajelɔi ni le Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ jogbaŋŋ lɛ baatswa mumɔŋ shiŋŋfeemɔ amɛma shi kɛji amɛtsɔɔ Yehowa akpɔi lɛ kɛ jalɛsaneyeli lɛ yɛ asafo lɛ mli, yɛ amɛwekui amli, kɛ agbɛnɛ mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ.

Ani okpɛlɛɛɛ nɔ akɛ onitsɔɔmɔ lɛ baanyɛ afee nɔ ni mɔɔ shi jogbaŋŋ kɛji akɛ okase anɔkwafo Ezra nɔkwɛmɔnɔ lɛ jogbaŋŋ? No hewɔ lɛ, ‘kɛ otsui afɔ̃ nɔ, akɛ oootao Yehowa mla lɛ sɛɛgbɛ oye nɔ, otsɔɔ mɛi Yehowa kpɔi lɛ kɛ jalɛsaneyeli lɛ.’Ezra 7:10.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 11 Abaanyɛ ana jɛɛhei 20 ni ato naa lɛ yɛ Insight on the Scriptures Kpo 1, baafa 444-445, ni Yehowa Odasefoi fee lɛ mli.

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 22]

MƐNI HA EZRA NITSƆƆMƆ LƐ MƆ SHI JOGBAŊŊ LƐ?

1. Esaa etsui lɛ jogbaŋŋ

2. Ebo nɔ ni Yehowa Mla lɛ kɛɔ lɛ toi

3. Efee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa efɔ̃ shi yɛ nɔ ni ekase lɛ kɛ nitsumɔ mli

4. Ekase nɔ ni Ŋmalɛ lɛ kɛɔ lɛ, ni ekɛ tsu nii