Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Já Nyɔŋmɔ ‘yɛ Mumɔŋ’

Já Nyɔŋmɔ ‘yɛ Mumɔŋ’

Já Nyɔŋmɔ ‘yɛ Mumɔŋ’

“Namɔ he nyɛkɛ Nyɔŋmɔ aaato mɔ? Mɛɛ su nyɛkɛaato ehe?” YESAIA 40:18, “THE JERUSALEM BIBLE”

EKOLƐ oyiŋ etsɔ yɛ anɔkwale mli akɛ akpɛlɛɔ jamɔ he nibii ni akɛaatsu nii yɛ Nyɔŋmɔ jamɔ mli lɛ nɔ. Ekolɛ obaanu he akɛ enɛ haa obɛŋkɛɔ sɔlemɔ Toibolɔ lɛ, mɔ ni anaaa ní ekolɛ etamɔɔɔ mɔ ko pɔtɛɛ ni ebɛ faŋŋ lɛ.

Shi ani wɔyɛ hegbɛ kwraa ni wɔkɛaahala gbɛ ni wɔ diɛŋtsɛ wɔbaatsɔ nɔ wɔbɛŋkɛ Nyɔŋmɔ? Ani esaaa akɛ Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ feɔ naagbee hegbɛ yɛ nɔ ni akpɛlɛɔ nɔ kɛ nɔ ni akpɛlɛɛɛ nɔ he? Yesu tsɔɔ Nyɔŋmɔ susumɔ yɛ sane lɛ he beni ekɛɛ akɛ: “Mi ji Gbɛ lɛ, Anɔkwale lɛ kɛ Wala lɛ. Mɔ ko baaa Tsɛ lɛ ŋɔɔ akɛ ja etsɔ minɔ.” (Yohane 14:6) * Nakai wiemɔi lɛ pɛ guɔ jamɔ he nibii ni akɛtsuɔ nii loo krɔŋkrɔŋ nibii krokomɛi.

Hɛɛ, jamɔ pɔtɛɛ ko yɛ ni Yehowa Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ nɔ. Ni mɛni ji nakai jamɔ lɛ? Yesu tsɔɔ mli yɛ be kroko mli akɛ: “Ŋmɛlɛtswaa lɛ miiba—yɛ anɔkwale mli lɛ eshɛ shi momo—beni anɔkwa jálɔi lɛ aaajá Tsɛ lɛ yɛ mumɔ kɛ anɔkwale mli: mɔ ni jáa nɛkɛ Tsɛ lɛ taoɔ. Nyɔŋmɔ lɛ mumɔŋ, ni mɛi ni jáa lɛ lɛ, ja amɛjá lɛ yɛ mumɔ kɛ anɔkwale mli.”—Yohane 4:23, 24.

Ani heloonaa amaga ko baanyɛ adamɔ shi aha Nyɔŋmɔ ni ‘eji mumɔ’ lɛ? Dabi. Ekɔɔɔ he eko bɔ ni jamɔ he nii ko yɔɔ fɛo ha lɛ, enyɛŋ ekɛ Nyɔŋmɔ anunyam lɛ aye hegbɔ kɔkɔɔkɔ. No hewɔ lɛ Nyɔŋmɔ he amaga ko nyɛŋ adamɔ shi kɛha lɛ yɛ anɔkwale mli. (Romabii 1:22, 23) Ani mɔ baafee mɔ ni ‘miijá yɛ anɔkwale mli’ kɛji ebɛŋkɛ Nyɔŋmɔ kɛtsɔ amaga ko ni gbɔmɔ efee nɔ?

Biblia Tsɔɔmɔ ni Yɔɔ Faŋŋ

Nyɔŋmɔ Mla lɛ guɔ amagai ni akɛfeɔ nibii ni ajáa lɛ. Kitai Nyɔŋma lɛ mli nɔ ni enyɔ lɛ wo akpo akɛ: “Kaafee amaga ko loo nɔ ko ni tamɔ nii ni yɔɔ ŋwɛi, loo nii ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ, loo nii ni yɔɔ nu mli yɛ shikpɔŋ lɛ shishi lɛ oha ohe; kaakoto shi oha amɛ loo kaasɔmɔ amɛ.” (2 Mose 20:4, 5) Kristofoi a-Ŋmalɛi ni jɛ mumɔŋ lɛ hu kɛ famɔ ha akɛ: “Nyɛtsia nyɛhe kɛjɛa wɔŋjamɔ he!”—1 Korintobii 10:14.

Eji anɔkwale akɛ, mɛi pii jeɔ ŋwane akɛ amagai ni amɛkɛtsuɔ nii yɛ jamɔ mli lɛ jeee wɔŋjamɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, bei pii lɛ Ɔrtodɔks Kristofoi lɛ ekpɛlɛɛɛ nɔ akɛ amɛjáa jamɔ he nibii ni amɛkotoɔ, amɛkulaa shi yɛ ehiɛ, ní amɛsɔleɔ amɛhaa lɛ lɛ diɛŋtsɛ. Ɔrtodɔks osɔfo ko ŋma akɛ: “Wɔjieɔ bulɛ kpo wɔtsɔɔ amɛ ejaakɛ amɛji nibii ni yɔɔ krɔŋŋ, ni akɛni wɔkɛ woo haa nɔ ni Jamɔ He Nibii lɛ feɔ he mfoniri lɛ hewɔ.”

Shi kɛlɛ, sane ni abiɔ lolo lɛ ji akɛ: Ani Nyɔŋmɔ kpɛlɛɔ jamɔ he nibii ni akɛtsuɔ nii kɛha nɔ ni akɛɛ atsɛɔ lɛ woo ni bɛ tɛ̃ɛ lɛ nɔ? Biblia lɛ mli he ko bɛ ni kɛ hegbɛ haa akɛ afee nɔ ko ni tamɔ nakai. Beni Israelbii lɛ fee tsina amaga ko, ní amɛkɛɛ amɛfee kɛ yiŋtoo akɛ amɛkɛmiijá Yehowa lɛ, etsɔɔ bɔ ni ekpɛlɛɛɛ nakai nifeemɔ lɛ nɔ kwraa lɛ, ni ekɛɛ akɛ amɛkwa hemɔkɛyeli lɛ.—2 Mose 32:4-7.

Oshara ni Bɛ Faŋŋ

Jamɔ he nibii ni anaa yɛ faŋŋ mli ni akɛtsuɔ nii yɛ jamɔ mli lɛ ji nifeemɔ ko ni yɔɔ oshara. Ebaanyɛ eka mɛi yɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo nɔ koni amɛjá amaga lɛ shi jeee Nyɔŋmɔ ni amaga lɛ damɔ shi kɛha lɛ lɛ. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, jamɔ he nii lɛ batsɔɔ nɔ̃ titri kɛha wɔŋjamɔ.

Eba lɛ nakai yɛ amagai babaoo anɔ yɛ Israelbii lɛ agbii lɛ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be mli ni amɛnyiɛ ŋã kpanaa lɛ nɔ lɛ, Mose fee akɔɔble onufu. Yɛ shishijee mli lɛ, nɔ ni onufu lɛ ni akɛ tsotsoro tso lɛ nɔ lɛ damɔ shi kɛha lɛ tsu nii akɛ gbɛ ni atsɔɔ nɔ akɛtsaa mɔ. Mɛi ni atsɔ onufu kɔɔ nɔ agbalaa amɛtoi lɛ baanyɛ akwɛ akɔɔble onufu lɛ ni amɛnine baashɛ Nyɔŋmɔ yelikɛbuamɔ nɔ. Shi beni gbɔmɛi lɛ yahi shi yɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ sɛɛ lɛ, etamɔ nɔ ni amɛfee akɔɔble onufu lɛ amaga, tamɔ nɔ ni akɛɛ akɔɔble onufu lɛ diɛŋtsɛ yɛ hewalɛ ni ekɛtsaa mɔ. Amɛshã tsofa-kɛ-ŋma amɛha lɛ ni amɛwo lɛ gbɛi po akɛ Nehushtan.—4 Mose 21:8, 9; 2 Maŋtsɛmɛi 18:4.

Israelbii lɛ hu bɔ mɔdɛŋ akɛ amɛkɛ kpaŋmɔ adeka lɛ baaye ŋkunyaa kɛshi amɛ henyɛlɔi lɛ, ni oshara jɛ mli kɛba. (1 Samuel 4:3, 4; 5:11) Ni yɛ Yeremia gbii lɛ amli lɛ, Yerusalembii lɛ susuɔ sɔlemɔtsu lɛ he waa fe bɔ ni amɛsusuɔ Nyɔŋmɔ ni ajáa yɛ jɛmɛ lɛ he lɛ.—Yeremia 7:12-15.

Henumɔ ni ayɔɔ ákɛ aaaja jamɔi ahe nibii yɛ Nyɔŋmɔ najiaŋ lɛ ehé shi waa lolo. Sajiamlitaolɔ Vitalij Ivanovich Petrenko wie akɛ: “Jamɔ he nii lɛ . . . bafeɔ nɔ̃ titri ni ajáa lɛ ni efeɔ wɔŋjamɔ he oshara . . . Esa akɛ mɔ akpɛlɛ nɔ akɛ enɛ ji wɔŋjamɔ susumɔ titri ni akɛ jamɔ he nii ajamɔ efutu lɛ kɛtsɔ hemɔkɛyelii ni ale waa lɛ anɔ.” Nakai nɔŋŋ Greek Ɔrtodɔks osɔfo Demetrios Constantelos wie yɛ ewolo ni ji Understanding the Greek Orthodox Church lɛ mli akɛ: “Kristofonyo baanyɛ aha jamɔ he nii afee nɔ̃ titri ni ekɛ jamɔ haa.”

Wiemɔ ni awieɔ akɛ jamɔ he nibii ji yelikɛbuamɔ nibii kɛkɛ kɛha nibii ni kɔɔ jamɔ he lɛ ji nɔ ni abiɔ he sane waa. Mɛni hewɔ? Ojogbaŋŋ, ani ejeee anɔkwale akɛ abaanyɛ akpɛlɛ Maria loo “krɔŋkrɔŋbii” lɛ ateŋ mɛi komɛi ahe jamɔ he mfonirii anɔ akɛ eji nɔ ni sa kɛha hetuu-kɛhamɔ kpele koni efee nɔ ni he yɔɔ sɛɛnamɔ waa fe jamɔ he nibii krokomɛi ni damɔɔ shi kɛhaa aŋkroaŋkroi ni egbo jeeŋmɔ lɛ nɔŋŋ? Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, jamɔ he mfoniri ko ni damɔ shi kɛha Maria ni jɛ Tínos, yɛ Greece lɛ, diɛŋtsɛ hiɛ Ɔrtodɔksbii ni etuu amɛhe kɛha ni nyiɛɔ esɛɛ, kɛ́ akɛmiito jamɔ he mfoniri ni damɔ shi kɛha anɔkwafoi ni etuu amɛhe amɛha Maria ni yɔɔ Soumela, yɛ Greece kooyigbɛ ni tamɔ amɛ nɔŋŋ lɛ ahe. Kui enyɔ lɛ fɛɛ heɔ amɛyeɔ akɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛ jamɔ he mfoniri lɛ nɔ kwɔ, ni efeɔ naakpɛɛ nii babaoo ni náa mɔ nɔ hewalɛ fe ekroko lɛ, eyɛ mli akɛ kui enyɔ lɛ fɛɛ damɔ shi kɛha mɔ aŋkro ni egbo jeeŋmɔ lɛ. No hewɔ lɛ, yɛ ekɛ nitsumɔ mli lɛ, gbɔmɛi kɛ hewalɛ diɛŋtsɛ haa jamɔ he nibii komɛi, ni amɛjáa amɛ.

Sɔlemɔ Kɛha “Krɔŋkrɔŋbii” lɛ loo Maria?

Ni kɛlɛ, nɔ ni kɔɔ aŋkroaŋkroi ni akɛ jamɔ haa amɛ, tamɔ Maria loo “krɔŋkrɔŋbii” lɛ ahe hu? Beni Yesu haa kaa ni jɛ Satan ŋɔɔ kɛba lɛ hetoo lɛ, etsɛ 5 Mose 6:13 lɛ yisɛɛ ni ekɛɛ akɛ: “Esa akɛ ojá Nuntsɔ o-Nyɔŋmɔ lɛ, ni lɛ pɛ osɔmɔ.” (Mateo 4:10) Sɛɛ mli lɛ, ewie akɛ anɔkwa jálɔi lɛ baajá “Tsɛ lɛ,” shi jeee mɔ ko mɔ ko. (Yohane 4:23) Akɛni bɔfo ko yɔse enɛ hewɔ lɛ, ekã bɔfo Yohane hiɛ akɛni eka akɛ ebaajá lɛ lɛ hewɔ, ni ekɛɛ akɛ: “Kaafee nakai . . . Nyɔŋmɔ ji mɔ ni esa akɛ ojá.”—Kpojiemɔ 22:9.

Ani eja gbɛ akɛ asɔle aha Yesu shikpɔŋ lɛ nɔ nyɛ, Maria, aloo “krɔŋkrɔŋbii” pɔtɛɛ komɛi, koni aabi amɛ ni amɛdamɔ mli amɛha wɔ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ? Hetoo ni yɔɔ faŋŋ ni Biblia lɛ kɛhaa ji akɛ: “Ejaakɛ Nyɔŋmɔ kɛ gbɔmɛi ateŋdamɔlɔ kome pɛ yɔɔ, lɛ diɛŋtsɛ lɛ gbɔmɔ ni, Kristo Yesu.”—1 Timoteo 2:5.

Buu Wekukpaa ni Kã Okɛ Nyɔŋmɔ Teŋ lɛ He

Jamɔ he nibii ni akɛtsuɔ nii yɛ jamɔ mli ní teɔ shi ewoɔ Biblia tsɔɔmɔ ni yɔɔ faŋŋ lɛ, nyɛŋ aye abua mɛi ni amɛná Nyɔŋmɔ nɔkpɛlɛmɔ koni amɛná yiwalaheremɔ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Yesu kɛɛ akɛ naanɔ wala ni wɔbaaná lɛ damɔ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ pɛ he nilee ni wɔbaaná nɔ, koni wɔbale esu ni anyɛŋ akɛ nɔ ko nɔ ko ato he kɛ eyiŋtoi kɛ bɔ ni ekɛ adesai yeɔ haa lɛ. (Yohane 17:3) Jamɔ he nibii ni amɛnaaa nii, amɛnuuu nii ahe, aloo amɛwieee lɛ yeee amɛbuaaa mɔ koni ele Nyɔŋmɔ ni ejá lɛ yɛ gbɛ ni ekpɛlɛɔ nɔ lɛ nɔ. (Lala 115:4-8) Nine baanyɛ ashɛ tsɔsemɔ ni kɔɔ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ he lɛ nɔ kɛtsɔ e-Wiemɔ, ni ji Biblia lɛ kasemɔ pɛ nɔ.

Kɛfata sɛɛnamɔi ni ekɛbaaa lɛ he lɛ, jamɔ ni akɛhaa jamɔ he nii lɛ baanyɛ afee oshara yɛ mumɔŋ gbɛfaŋ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, ebaanyɛ efite wekukpaa ni kã mɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ. Yɛ nɔ ni kɔɔ Israel ni “kɛ amagai ni anyaŋeɔ wo [Nyɔŋmɔ] mli la” lɛ he lɛ, egba efɔ̃ shi akɛ: “Maŋɔ mihiɛ matee amɛ.” (5 Mose 32:16, 20, The New American Bible) Wekukpaa ni kã amɛkɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ ní amɛaasaa amɛtswa amɛma shi ekoŋŋ lɛ tsɔɔ ‘amagai ni amɛkɛ fee esha lɛ ni amɛaashɛrɛ amɛshwie.’—Yesaia 31:6, 7, NAB.

No hewɔ lɛ, kwɛ bɔ ni Ŋmalɛ naa ŋaawoo lɛ sa jogbaŋŋ ha, akɛ: “Mibii bibii, nyɛkwɛa nyɛhe ni ahia yɛ wɔji ahewɔ”!—1 Yohane 5:21, NAB.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 4 Kɛ́ okadi ko etsɔɔɔ lɛ, belɛ Ŋmalɛ ni atsɛ yisɛɛ lɛ fɛɛ jɛ Catholic Jerusalem Bible lɛ mli.

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 6]

Aye Abua Amɛ Koni Amɛjá ‘yɛ Mumɔŋ’

Olivera ji Ɔrtodɔks Sɔlemɔ ni yɔɔ Albania lɛ mlinyo ni etuu ehe eha. Beni maŋ lɛ gu jamɔ yɛ afi 1967 lɛ mli lɛ, Olivera tee nɔ etsu ejamɔ nifeemɔi lɛ ahe nii yɛ teemɔŋ. Ekɛ shika fioo ni ená beni eba hejɔɔmɔ lɛ hé jamɔ he nibii ni akɛ shika tsuru kɛ akɔɔble efee, tsofa-kɛ-ŋma, kɛ kɛnɛrɛi. Ekɛ enɛɛmɛi to esaatso lɛ mli ni bei pii lɛ ewɔɔ yɛ sɛi ko ni bɛŋkɛ jɛmɛ lɛ mli kɛ gbeyeishemɔ akɛ abaana loo abaaba aba ju. Beni Yehowa Odasefoi basara lɛ yɛ afi 1990 afii lɛ shishijee gbɛ lɛ, Olivera na akɛ amɛwiemɔ lɛ ji Biblia mli anɔkwale lɛ. Ena nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ anɔkwa jamɔ he ákɛ esa akɛ ajá ‘yɛ mumɔŋ,’ ni ekase bɔ ni Nyɔŋmɔ susuɔ yɛ jamɔ he nibii ni akɛtsuɔ nii yɛ jamɔ mli lɛ he ehaa. (Yohane 4:24, The Jerusalem Bible) Odasefonyo ni kɛ Olivera kase Biblia lɛ yɔse akɛ jamɔ he nibii ni yɔɔ eshihilɛhe lɛ nɔ miigbɔ be fɛɛ be ni ebaaya eshia lɛ. Beni bei shwie mli lɛ, enaaa eko kwraa dɔŋŋ. Yɛ Olivera baptisimɔ sɛɛ lɛ, ewie akɛ: “Ŋmɛnɛ, yɛ jamɔ he nibii ni sɛɛnamɔ bɛ he lɛ najiaŋ lɛ, miyɛ Yehowa mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ. Miida shi waa akɛ minine baanyɛ ashɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ ní jamɔ he nibii ni akɛtsuɔ nii ahe ehiaaa.

Athena, ni jɛ Lesbos ŋshɔkpɔ ni yɔɔ Greece lɛ nɔ lɛ, ji Ɔrtodɔks sɔlemɔ lɛ mlinyo ni yɔɔ ekãa waa diɛŋtsɛ. Eji lalɔi akuu lɛ mlinyo ni etsuɔ jamɔŋ kusumii nifeemɔi lɛ ahe nii jogbaŋŋ, ní nɔ ni fata he ji jamɔ he nibii kɛ nitsumɔ. Yehowa Odasefoi ye amɛbua Athena ni eyɔse akɛ jeee nɔ fɛɛ nɔ ni atsɔɔ lɛ lɛ kɛ Biblia lɛ kpãa gbee. Nɔ ni fata enɛ he ji jamɔ he nibii kɛ krɔɔs srɔtoi ni akɛtsuɔ nii yɛ jamɔ mli lɛ. Athena ma nɔ mi doo akɛ lɛ diɛŋtsɛ ebaatao he ni nɛkɛ jamɔ mli nibii nɛɛ jɛ lɛ mli ekwɛ. Beni etao nibii amli fitsofitso kɛmɔ shi yɛ woji srɔtoi amli sɛɛ lɛ, eyiŋ tsɔ akɛ nakai nibii lɛ fɛɛ shishifa jɛɛɛ Kristojamɔ mli. Shwelɛ ni eyɔɔ akɛ ebaajá Nyɔŋmɔ “yɛ mumɔŋ” lɛ ye ebua lɛ ni efite jamɔ he nibii ni eyɔɔ lɛ, yɛ bɔ ni amɛjara wa ha lɛ fɛɛ sɛɛ. Shi kɛlɛ, Athena yɛ he miishɛɛ akɛ ebaabɔ nyɔmɔ fɛɛ nyɔmɔ bɔni afee ni ejá Nyɔŋmɔ yɛ mumɔŋ gbɛ ni he tse ni akpɛlɛɔ nɔ lɛ nɔ.—Bɔfoi lɛ Asaji 19:19.

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Ani Jamɔ He Nibii Ji Nitɛŋmɔ ko Kɛkɛ?

Yɛ nyɛsɛɛ afii nɛɛ amli lɛ, abua Ɔrtodɔks jamɔ he nibii lɛ anaa yɛ je lɛŋ fɛɛ. Bei pii lɛ mɛi ni buaa jamɔ he nii lɛ naa lɛ ebuuu lɛ akɛ amɛji jamɔŋ nɔ ko ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ, shi moŋ akɛ amɛji nitɛŋmɔ ko ni kadiɔ Byzantine kusum. Efɔɔ kaa akɛ anaa jamɔ he nibii babaoo ni tamɔ nɛkɛ ni akɛsaa mɔ ko ni kɛɔ akɛ eheee eyeee akɛ Nyɔŋmɔ ko yɛ lɛ shia mli loo enitsumɔhe.

Shi kɛlɛ, anɔkwa Kristofoi hiɛ kpaaa shishijee yiŋtoo ni kɔɔ jamɔ he nii lɛ ahe lɛ nɔ. Eji nɔ ko ni akɛ jamɔ haa lɛ. Yɛ be mli ni Kristofoi ewieee eshiii hegbɛ ni mɛi krokomɛi yɔɔ akɛ amɛaahiɛ jamɔ he nibii lɛ, ákɛ aŋkroaŋkroi lɛ amɛhiɛɛɛ jamɔ he nibii, ákɛ eji nibii ni abua amɛnaa tete po. Enɛ kɛ shishitoo mla ni anaa yɛ 5 Mose 7:26, yɛ The Jerusalem Bible lɛ mli lɛ kpãa gbee, akɛ: “No hewɔ lɛ kaaŋɔ nihiinii [amagai ni akɛtsuɔ nii yɛ jamɔ mli] kɛmiiba owe, ní afeo musu tamɔ no nɔŋŋ. Esa akɛ obu amɛ akɛ nɔ ni he tseee ni yɔɔ nyaŋemɔ.”

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Nyɔŋmɔ ekpɛlɛɛɛ ni akɛ amagai atsu nii yɛ jamɔ mli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 8]

Biblia mli nilee yeɔ ebuaa wɔ koni wɔjá Nyɔŋmɔ yɛ mumɔŋ