Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Jamɔ He Nibii—Amɛ Blema Shikwɛ̃ɛhe

Jamɔ He Nibii—Amɛ Blema Shikwɛ̃ɛhe

Jamɔ He Nibii—Amɛ Blema Shikwɛ̃ɛhe

“Jamɔ he nibii ji gbɛ ko ni atsɔɔ nɔ akɛ wɔ fataa Nyɔŋmɔ ejurɔfeemɔ kɛ krɔŋkrɔŋ feemɔ kɛ E-Hetselɔi lɛ ahe.”—GREEK ORTHODOX ARCHDIOCESE OF AUSTRALIA

YƐ NƐKƐ August gbi ni jeŋ edɔ waa nɛɛ nɔ lɛ, hulu lɛ tsoɔ waa yɛ atrakpoi ni akɛ sɛmɛnti efee ni yaa mɔ-kome shihilɔ “Nyɔŋmɔ Nyɛ ni Yɔɔ Krɔŋkrɔŋ Fe Fɛɛ,” lɛ shia ni yɔɔ Tínos ŋshɔkpɔ lɛ nɔ, yɛ Aegean Ŋshɔ lɛ mli lɛ. Hulu ni naa wa waa lɛ gbɔjɔɔɔ fai shi ni Hela Ɔrtodɔksbii ni amɛtuu amɛhe amɛha ni fa fe 25,000 ni fãa gbɛ kɛyaa hekrɔŋkrɔŋ lɛ ní nyiɛ blɛoo kɛmiibɔ mɔdɛŋ koni amɛshɛ Yesu nyɛ he mfoniri ni awula lɛ hwanyaŋŋ lɛ he lɛ ni amɛtswaa lɛ.

Oblayoo fioo ko, ni eji akpaketsɛ ní eka shi faŋŋ akɛ eepiŋ ni ehiɛ miitsɔɔ akɛ enijiaŋ eje wui lɛ, wamɔ yɛ enakutsei ni miiho lá waa lɛ anaa. Yoomo ko ni kɛ lɛ teŋ jɛkɛɛɛ tsɔ ni fã gbɛ kɛjɛ maŋ lɛ naagbeehe ni yɔɔ shɔŋŋ ni etɔ lɛ lɛ, miibɔ mɔdɛŋ waa koni enyiɛ. Nuu onukpa ko ni eda saŋŋ ni latsaa efɔ lɛ fɛlɛŋŋ lɛ kɛ hiɛmiamɔ miibɔ mɔdɛŋ koni etsɔ asafo ni gbɛ bɛ amɛteŋ kwraa lɛ ateŋ kɛya. Oti ni ma amɛhiɛ ji ni amɛshɔ Maria he mfoniri ni afee lɛ naa koni amɛkoto shi yɛ ehiɛ.

Ŋwanejee ko bɛ he akɛ nɛkɛ mɛi ni sumɔɔ Nyɔŋmɔ jamɔ nɛɛ miiye anɔkwa yɛ amɛ shwelɛ akɛ amɛaajá Nyɔŋmɔ lɛ mli. Shi kɛlɛ, mɛi enyiɛ yɔseɔ akɛ hetuu-kɛhamɔ ni tamɔ nɛkɛ ni akɛhaa jamɔ he nibii lɛ ná eshishijee kɛjɛ nifeemɔi ni tsɔ Kristojamɔ be lɛ hiɛ yɛ afii ohai abɔ lɛ mli?

Asɛɛɛ Jamɔ He Nibii Ahe

Yɛ Ɔrtodɔksbii ateŋ lɛ, anaa jamɔ he nibii yɛ he fɛɛ he. Yɛ sɔlemɔtsui amli lɛ, akɛ Yesu, Maria, kɛ “hetselɔi” babaoo ahe mfonirii emamɔ heni mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ ana. Bei pii lɛ, jamɔ lɛ mli bii kɛ woo haa jamɔ he nibii nɛɛ kɛtsɔ naashɔmɔi, tsofa-kɛ-ŋma ni ashãa, kɛ kɛnɛrɛi ni asuɔ nɔ. Kɛfata he lɛ, nɔ ni miihe ashɛ shiai fɛɛ ni Ɔrtodɔksbii yɔɔ mli lɛ yɛ he ko ni amɛ diɛŋtsɛ amɛ jamɔ he nibii yɔɔ, he ni amɛsɔleɔ yɛ. Efɔɔ kaa akɛ Ɔrtodɔks Kristofoi kɛɔ akɛ, kɛji amɛjá mfoniri ko lɛ, amɛnuɔ he akɛ amɛbɛŋkɛ Nyɔŋmɔ he kpaakpa. Mɛi pii heɔ amɛyeɔ ákɛ akɛ jamɔ he nibii fata Nyɔŋmɔ duromɔ lɛ kɛ enaakpɛɛ hewalɛi lɛ ahe.

Ekolɛ nɛkɛ jamɔ mli bii nɛɛ anaa baakpɛ amɛhe akɛ amɛaaná amɛle akɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi lɛ ekpɛlɛɛɛ jamɔ he nibii ní akɛtsuɔ nii yɛ jamɔ mli lɛ nɔ. Wolo ko ni gbɛi ji Byzantium lɛ kɛɔ akɛ: “Akɛni mra be mli Kristofoi lɛ ná shi ni ateɔ awoɔ wɔŋjamɔ lɛ kɛjɛ Yuda jamɔ mli hewɔ lɛ, amɛkpɛlɛɛɛ jamɔ ni akɛhaa mɛi krɔŋkrɔŋi ahe mfonirii lɛ nɔ.” Nakai wolo lɛ nɔŋŋ wie akɛ: “Kɛjɛ Afii Ohai Enumɔ lɛ mli kɛbaa lɛ, jamɔ he nibii loo amagai . . . bahe shi waa yɛ jamɔhei lɛ kɛ mɛi ashiai amli.” Kɛji akɛ jamɔ he nibii ni akɛtsuɔ nii lɛ jɛɛɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi lɛ aŋɔɔ lɛ, belɛ nɛgbɛ ejɛ mɔ?

Jamɔ He Nibii lɛ Shikwɛ̃ɛhe

Vitalij Ivanovich Petrenko ni taoɔ saji amli lɛ ŋma akɛ: “Amagai ni akɛtsuɔ nii ahe kusumii lɛ ba kɛjɛ jeeŋmɔ beebe dani Kristofoi abe lɛ shɛ, ni ekɛ ‘wɔŋjamɔ nifeemɔ yɛ tsakpaa.’” Yinɔsaneŋmalɔi pii kpɛlɛɔ nɔ, ni amɛkɛɔ akɛ jamɔ he nibii ná eshishifã kɛjɛ Babilon, Mizraim, kɛ Hela blema jamɔi amli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ blema Hela nɛkɛ lɛ, anaa jamɔ he nibii lɛ tamɔ amagai. Aheɔ ayeɔ ákɛ akɛ hewalɛ ni tamɔ Nyɔŋmɔ nɔ̃ ewo enɛɛmɛi amli. Mɛi susuɔ akɛ jeee niji akɛfee amagai nɛɛ ateŋ ekomɛi, shi moŋ amɛjɛ ŋwɛi amɛshwie shi. Yɛ gbii juji krɛdɛɛi ayeli mli lɛ, ahiɛɔ nɛkɛ jamɔ mli amagai nɛɛ kɛfoɔ shi yɛ maŋ lɛ mli, ni ashãa afɔlei ahaa amɛ. Petrenko kɛɛ akɛ: “Nyɔŋmɔ gbeyeishelɔi kpɛlɛɔ jamɔ mli amaga lɛ nɔ akɛ lɛ diɛŋtsɛ lɛ, eji nyɔŋmɔ ko, eyɛ mli akɛ aka . . . akɛ abaaha srɔtofeemɔ aba nyɔŋmɔ lɛ kɛ emaga lɛ teŋ.”

Te fɛɛ tɛŋŋ ni susumɔi kɛ nifeemɔi ni tamɔ nɛkɛ bote Kristojamɔ mli lɛ? Nakai sajiamlitaolɔ lɛ nɔŋŋ wie akɛ, yɛ afii ohai abɔ yɛ Kristo bɔfoi lɛ agbele sɛɛ lɛ, titri lɛ Mizraim lɛ, “akɛ wɔŋjamɔ nifeemɔi futu Kristofoi ahemɔkɛyelii’—ni shishifã jɛ Mizraimbii, Helabii, Yudabii, Bokagbɛbii kɛ Romabii anifeemɔi kɛ hemɔkɛyelii ni akɛtsuɔ nii kɛfataa Kristofoi ahemɔkɛyelii ahe lɛ mli.” Nɔ ni ejɛ mli ba ji akɛ, “Kristofoi ni ji ŋaa nitsulɔi kpɛlɛ [futufutu hemɔkɛyeli] gbɛ ko kɛ nitsumɔ nɔ ni amɛkɛ wɔŋjamɔ okadii tsu nii, ni eha abua jamɔ mli okadii hee anaa, eyɛ mli moŋ akɛ atsĩii wɔŋjamɔ nifeemɔi lɛ anaa koni ekaná hewalɛ ko kwraa yɛ jamɔ mli okadii hee lɛ anɔ.”

Etsɛɛɛ kwraa ni jamɔ he nibii batsɔ nɔ ni amaa nɔ mi yɛ mɛi ashiai amli kɛ jamɔhei lɛ amli. Yɛ wolo ni ji The Age of Faith lɛ mli lɛ, yinɔsaneŋmalɔ Will Durant tsɔɔ bɔ ni enɛ ba mli ha lɛ mli, ni ekɛɛ akɛ: “Be mli ni hetselɔi ní ajáa lɛ ayi bafa lɛ, ehe bahia koni ayɔse mɛi ni amɛji ni akai amɛ; afee amɛ kɛ Maria he mfonirii ni fa babaoo; ni yɛ Kristo gbɛfaŋ lɛ jeee bɔ ni eji yɛ gbɔmɔtsoŋ gbɛfaŋ lɛ pɛ kɛkɛ, shi moŋ E-krɔs lɛ batsɔ nɔ ni akɛ jamɔ haa—kɛha jwɛŋmɔi ni heɔ sane eyeɔ oya lɛ po, amɛbatsɔmɔ sɛbɛi ni akɛfeɔ ashwaianifeemɔ. Adebɔɔ naa nyɛmɔ ni akɛsusuɔ nii ahe ni yɔɔ gbɔmɛi lɛ ateŋ lɛ tsɔ gbohii ahe nibii krɔŋkrɔŋ lɛ, mfonirii lɛ, kɛ amagai lɛ efee lɛ nibii ni awoɔ amɛhiɛnyam; gbɔmɛi kotoɔ shi yɛ amɛhiɛ, amɛshɔɔ amɛnaa, amɛsuɔ kɛnɛrɛi ni amɛshãa tsofa-kɛ-ŋma yɛ amɛhiɛ, amɛkɛ fɔfɔi fiɔ amɛ akekere, ni amɛtaoɔ naakpɛɛ nii kɛjɛɔ hewalɛ ni mumɔi atsɛmɔ lɛ naa yɛ amɛnɔ lɛ dɛŋ. . . . Tsɛmɛi kɛ Sɔlemɔi agwabɔi lɛ etee nɔ amɛtsɔɔ mli shii abɔ akɛ amagai lɛ jeee nyɔŋmɔi, shi moŋ amɛji nibii ni akɛkaiɔ nyɔŋmɔi lɛ kɛkɛ; gbɔmɛi lɛ sumɔɔɔ ni amɛha srɔtofeemɔ ni tamɔ nɛkɛ aba.”

Ŋmɛnɛ, mɛi babaoo ni kɛ jamɔ he nibii tsuɔ nii lɛ baaje ŋwane nakai nɔŋŋ akɛ amagai ji nibii ni akɛjieɔ bulɛ kpo kɛkɛ—amɛjáaa amɛ. Ekolɛ amɛbaakɛɛ akɛ eja gbɛ ákɛ akɛ jamɔ he nibii aaatsu nii—ákɛ eji nɔ ko ni he hiaa waa tete po—akɛ amɛji yelikɛbuamɔ nibii ni atsɔɔ nɔ akɛ jamɔ haa Nyɔŋmɔ. Ekolɛ onuɔ he nakai nɔŋŋ. Shi sanebimɔ lɛ ji akɛ, Te Nyɔŋmɔ nuɔ enɛ he ehaa tɛŋŋ? Ani eeenyɛ efee akɛ jamɔ ni akɛhaa jamɔ he nibii lɛ tsɔɔ akɛ akɛ jamɔ miiha lɛ diɛŋtsɛ? Ani nifeemɔi ni tamɔ enɛɛmɛi baanyɛ amɛkɛ osharai ni bɛ faŋŋ aba?

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 4]

Mɛni Ji Jamɔ He Nii?

Ákɛ nɔ ni tamɔɔɔ amagai ni mɛi pii kɛtsuɔ nii yɛ Roma Katolik jamɔ mli lɛ, jamɔ he nibii ji sui enyɔ ni tsɔɔ Kristo, Maria, “krɔŋkrɔŋbii,” bɔfoi, gbɔmɛi ni he sane yɔɔ Biblia lɛ mli kɛ saji ni ba loo saji ni tee nɔ yɛ Ɔrtodɔks Sɔlemɔ lɛ mli lɛ akɛlɛ kɛ elɛɛmɔ. Bei pii lɛ, aŋmalaa yɛ tso tao bibioo nɔ.

Taakɛ Ɔrtodɔks Sɔlemɔ lɛ tsɔɔ lɛ, “yɛ Jamɔ He Nibii ni kɔɔ Krɔŋkrɔŋbii lɛ ahe lɛ mli lɛ, mfonirii lɛ tamɔɔɔ heloo kɛ lá ko kɛkɛ he mfonirii.” Yɛ jamɔ he nibii nɛɛ ahe hu lɛ, “etamɔ nɔ ni mfonirii lɛ mli lɛɔ kɛyaa esɛɛgbɛ”—mfoniri lɛ efeee bibioo kɛji eyɛ shɔŋŋ. Bei pii lɛ, “amɛbɛ hɔ̃ɔŋ, loo nifeemɔ gbɛ̀i ni amɛtsɔɔ nɔ amɛtsɔɔ shwane kɛ nyɔɔŋ.” Aheɔ ayeɔ akɛ tso kɛ pɛnte ni akɛfee jamɔ he nii lɛ baanyɛ “ayi obɔ kɛ ba ni Nyɔŋmɔ eba lɛ.”

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 4]

Jamɔ he nibii ni akɛtsuɔ nii lɛ ná eshishifã kɛjɛ wɔŋjamɔ nifeemɔi amli

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 3 lɛ Jɛ]

© AFP/CORBIS