Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yehowa kɛ La Wulaa Ewebii Lɛ

Yehowa kɛ La Wulaa Ewebii Lɛ

Yehowa kɛ La Wulaa Ewebii Lɛ

“Tee shi ni otso, [Oo yoo, “NW”] shi ola lɛ miiba, ni Yehowa anunyam lɛ miikpɛ́ yɛ onɔ!”—YESAIA 60:1.

1, 2. (a) Mɛni ji shihilɛ mli ni adesai yɔɔ? (b) Namɛi ji mɛi ni kɛ adesai aduŋ lɛ baa?

“OO, kwɛ bɔ ni ehe hiaa akɛ wɔɔná mɔ ko tamɔ Yesaia loo Hetselɔ Paulo!” Enɛ ji nɔ ni U.S. Maŋnɔkwɛlɔ Harry Truman kɛ awerɛho gbee wie yɛ afi 1940 afii lɛ amli tɔ̃ɔ. Mɛni hewɔ ni wiemɔi ni tamɔ nɛkɛ jɛ enaa? Ejaakɛ ena bɔ ni ehe hiaa ni aná hiɛnyiɛlɔi ni baa amɛjeŋ jogbaŋŋ diɛŋtsɛ yɛ ebeaŋ. No mli lɛ, etsɛko kwraa kɛjɛ beni adesai tsɔ̃ afii ohai 20 ni ji jeŋ ta ni ji enyɔ lɛ mli duŋ ni naa wa waa loo be ni yɔɔ mɔbɔ fe fɛɛ lɛ mli. Shi kɛlɛ, eyɛ mli akɛ no mli lɛ áwuu ta lɛ agbe naa moŋ, shi toiŋjɔlɛ bɛ je lɛ mli. Duŋ shihilɛ lɛ yɛ lolo. Yɛ anɔkwale mli lɛ, nakai ta lɛ sɛɛ afii 57 mli lɛ, je lɛ kã he eyɛ duŋ mli lolo. Eji Maŋnɔkwɛlɔ Truman yɛ wala mli ŋmɛnɛ kulɛ, ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ ebaana bɔ ni ehe hiaa lolo akɛ aaaná hiɛnyiɛlɔi ni baa amɛjeŋ tamɔ Yesaia loo bɔfo Paulo.

2 Kɛ Maŋnɔkwɛlɔ Truman le loo eleee jio, bɔfo Paulo wie duŋ ni haoɔ adesai lɛ he, ni ebɔ he kɔkɔ yɛ eniŋmaai lɛ amli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ebɔ nanemɛi heyelilɔi kɔkɔ akɛ: “Jeee heloo kɛ lá wɔkɛna nɔmɔ lɛ, shi moŋ wɔkɛ onukpayelii kɛ hegbɛi kɛ je nɛŋ lumɛi ni yɔɔ benɛ be duŋ lɛ mli lɛ, kɛ mumɔi fɔji asafo ni yɔɔ ŋwɛiniiaŋ lɛ.” (Efesobii 6:12, wɔma efã ko nɔ mi.) Paulo kɛ nɛkɛ wiemɔi nɛɛ tsɔɔ akɛ, jeee akɛ ele akɛ mumɔŋ duŋ ehà je lɛ nɔ kɛkɛ, shi ele mɛi tuuntu ni kɛ enɛ baa lɛ hu—daimonioi ahewalɛi ni naa wa ni awie amɛhe akɛ “je nɛŋ lumɛi” lɛ. Akɛni mumɔi hewalɔi ji mɛi ni kɛ je lɛ duŋ lɛ baa hewɔ lɛ, mɛni ji nɔ ni adesai foji baanyɛ afee kɛjie duŋ lɛ kɛya?

3. Yɛ adesai aduŋ shihilɛ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mɛni Yesaia tsɔ hiɛ egba yɛ anɔkwafoi lɛ ahe?

3 Yesaia hu wie duŋ ni haoɔ adesai lɛ he. (Yesaia 8:22; 59:9) Shi kɛlɛ, be mli ni ekpaa gbii ni wɔyɔɔ mli nɛɛ gbɛ lɛ, etsɔ hiɛ egba kɛtsɔ mumɔŋ kanyamɔ nɔ akɛ Yehowa baaha wɔsɛɛ be ni yɔɔ kɛha mɛi ni sumɔɔ la lɛ, akpɛ́ yɛ nɛkɛ duŋ bei nɛɛ po mli. Hɛɛ, eyɛ mli akɛ wɔbɛ Paulo loo Yesaia diɛŋtsɛ yɛ wɔteŋ moŋ, shi wɔyɛ amɛniŋmaai ni jɛ mumɔŋ lɛ ni baakudɔ wɔ. Bɔni afee ni wɔna nɔ̃ jɔɔmɔ ni mɛi ni sumɔɔ Yehowa lɛ baaná lɛ, ha wɔsusu Yesaia gbalɛ wiemɔi ni yɔɔ ewolo lɛ yitso 60 lɛ mli lɛ he wɔkwɛ.

Gbalɛ Mli Yoo ko Ha La Kpɛ́

4, 5. (a) Mɛɛ fãmɔ Yehowa kɛha koni yoo ko atsu he nii, ni mɛɛ shiwoo ekɛha? (b) Mɛɛ miishɛɛ sane yɔɔ Yesaia yitso 60?

4 Awie Yesaia yitso 60 lɛ mli klɛŋklɛŋ wiemɔi lɛ atsɔɔ yoo ko ni werɛ eho ehe waa—ni kã shi shwɛtɛɛ yɛ duŋ mli lɛ. Trukaa kɛkɛ ni la lɛ kpɛ́ kɛbote duŋ lɛ mli, ni Yehowa bo akɛ: “Tee shi ni otso, [Oo yoo, NW] shi ola lɛ miiba, ni Yehowa anunyam lɛ miikpɛ́ yɛ onɔ!” (Yesaia 60:1) Be eshɛ ni yoo lɛ baate shi koni ekpɛ́ Nyɔŋmɔ la ni ji enunyam lɛ etsɔɔ. Mɛni hewɔ? Wɔnaa hetoo lɛ yɛ kuku ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ mli akɛ: “Naa, duŋ hà shikpɔŋ lɛ nɔ, ni duŋ kpii hà majimaji lɛ anɔ; shi bo lɛ Yehowa miikpɛ́ yɛ onɔ, ni enunyam lɛ epue yɛ onɔ.” (Yesaia 60:2) Beni yoo lɛ ye Yehowa fãmɔ lɛ nɔ lɛ, ama nɔ mi aha lɛ akɛ naakpɛɛ nɔ ko baajɛ mli kɛba. Yehowa kɛɛ akɛ: “Jeŋmaji aaanyiɛ kɛaaba ola lɛ he, ni maŋtsɛmɛi aaaba kpɛmɔ ni kpɛɔ yɛ onɔ lɛ he.”—Yesaia 60:3.

5 Kukuji etɛ nɛɛ mli miishɛɛ wiemɔi lɛ ji hiɛkpamɔ wiemɔ kɛ kukufoo wiemɔ hu kɛha nɔ ni Yesaia yitso 60 lɛ mli saji krokomɛi ni eshwɛ lɛ kɛɔ lɛ. Etsɔɔ hiɛ egbaa nɔ ni kɔɔ gbalɛ mli yoo ko shihilɛ he, ni etsɔɔ bɔ ni wɔɔfee ni wɔhi Yehowa la lɛ mli yɛ duŋ ni eba adesai anɔ lɛ fɛɛ sɛɛ. Belɛ, mɛni ji nɔ ni okadii ni yɔɔ shishijee kukuji etɛ nɛɛ mli lɛ damɔ shi kɛha?

6. Namɔ ji yoo lɛ ni yɔɔ Yesaia yitso 60 lɛ, ni namɛi damɔ shi kɛha lɛ yɛ shikpɔŋ nɔ?

6 Yoo ni awieɔ ehe yɛ Yesaia 60:1-3 lɛ ji Zion ni ji Yehowa ŋwɛi gbɛjianɔtoo ni ji mumɔŋ bɔɔ nii lɛ. “Nyɔŋmɔ Israel lɛ” ni ji Kristofoi ni akɛ mumɔ efɔ amɛ mu lɛ amajimaji ateŋ asafo ni yɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛkɛ Kristo baaye nɔ yɛ ŋwɛi lɛ ateŋ mɛi ni eshwɛ lɛ ji mɛi ni damɔ shi kɛha Zion ŋmɛnɛ yɛ shikpɔŋ nɔ. (Galatabii 6:16) Nɛkɛ mumɔŋ maŋ nɛɛ mli bii lɛ fɛɛ ayibɔ ji 144,000, ni Yesaia yitso 60 lɛ mlibaa yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ lɛ kɔɔ mɛi ni amɛhiɛ kãmɔ yɛ shikpɔŋ nɔ yɛ “naagbee gbii lɛ” amli lɛ ahe. (2 Timoteo 3:1; Kpojiemɔ 14:1) Gbalɛ lɛ hu yɛ babaoo kɛɛmɔ yɛ nɛkɛ Kristofoi ni afɔ amɛ mu nɛɛ ahefatalɔi “tooi krokomɛi” ni ji “asafo babaoo” lɛ ahe.—Kpojiemɔ 7:9; Yohane 10:16.

7. Mɛni ji Zion shihilɛ yɛ afi 1918, ni te ágba yɛ enɛ he aha tɛŋŋ?

7 Ani be ko bashɛ ni “Nyɔŋmɔ Israel lɛ” kã duŋ mli taakɛ nakai gbalɛ mli yoo lɛ fee he mfoniri lɛ? Hɛɛ, enɛ ba mli nɔ ni fa fe afii 80 ni eho nɛ. Yɛ klɛŋklɛŋ jeŋ ta lɛ mli lɛ, Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ bɔ mɔdɛŋ waa koni amɛha odaseyeli nitsumɔ lɛ aya nɔ. Shi yɛ afi 1918 ni ji ta lɛ naagbee afi lɛ, shwɛ fioo ni akpa shiɛmɔ nitsumɔ ni ato he gbɛjianɔ lɛ. Awo Joseph F. Rutherford, ní kwɛɔ jeŋ muu fɛɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ kɛ Kristofoi krokomɛi ni gbɛnaa nii kã amɛnɔ lɛ atsuŋ be kakadaŋŋ yɛ amale naafolɔmɔi ahewɔ. Awie Kristofoi ni afɔ amɛ mu ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ yɛ nakai be lɛ mli lɛ ahe yɛ Kpojiemɔ wolo lɛ mli yɛ gbalɛ naa ákɛ amɛji gbohii ní jwere “maŋ kpeteŋkpele lɛ ni atsɛɔ lɛ yɛ mumɔ mli akɛ Sodoma kɛ Mizraim lɛ . . . blohu lɛ mli.” (Kpojiemɔ 11:8) Nakai be lɛ ji duŋ be lɛɛlɛŋ kɛha Zion ní ebii ni afɔ amɛ mu ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ damɔ shi kɛha lɛ lɛ!

8. Mɛɛ tsakemɔ kpele ba yɛ afi 1919, ni mɛni jɛ mli ba?

8 Shi kɛlɛ, tsakemɔ kpele ko ba yɛ afi 1919. Yehowa kpɛ́ la eshwie Zion nɔ! Nyɔŋmɔ Israel lɛ mli mɛi ni je mli lɛ tsu nii bɔni afee ni amɛkpɛ́ Nyɔŋmɔ la lɛ amɛtsɔɔ, ni amɛkɛ amɛhe wo sanekpakpa lɛ jajemɔ mli shikome ekoŋŋ ní amɛsheee gbeyei. (Mateo 5:14-16) Yɛ ekãa ni nɛkɛ Kristofoi nɛɛ yɔɔ lɛ mli hewalɛ ni awo ekoŋŋ hewɔ lɛ, agbala mɛi krokomɛi kɛba Yehowa la lɛ he. Afɔ mɛi heei lɛ mu kɛje shishi ákɛ Nyɔŋmɔ Israel lɛ mli bii krokomɛi ni bafata he. Akɛni amɛbaatsɔmɔ Kristo nanemɛi niyelɔi yɛ Nyɔŋmɔ ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ mli hewɔ lɛ, atsɛ́ɔ amɛ akɛ maŋtsɛmɛi yɛ Yesaia 60:3. (Kpojiemɔ 20:6) Yɛ sɛɛ mli lɛ, aje shishi agbala tooi krokomɛi asafo babaoo lɛ kɛba Yehowa la lɛ he. Mɛnɛɛmɛi ji “jeŋmaji” ni atsĩ amɛ tã yɛ gbalɛ lɛ mli lɛ.

Yoo lɛ Bii lɛ Ba Shia!

9, 10. (a) Mɛɛ nii ni sa kadimɔ yoo lɛ na, ni mɛni ji nɔ ni enɛ feɔ he okadi? (b) Mɛɛ yiŋtoo Zion yɔɔ ni aaaha emli afili lɛ?

9 Agbɛnɛ, Yehowa je shishi etsɔɔ saji ni akɛha yɛ Yesaia 60:1-3 lɛ mli babaoo, taakɛ eji lɛ. Ekɛ fãmɔ kroko ha yoo lɛ. Bó nɔ ni ekɛɔ lɛ toi: “Holemɔ ohiŋmɛii anɔ ní okwɛ ohe kɛkpe.” Yoo lɛ bo toi, ni mɛɛ nii ni taa mɔ tsuiŋ ena nɛkɛ! Ebii lɛ miiba shia. Ŋmalɛ lɛ tee nɔ ekɛɛ akɛ: “Amɛ fɛɛ amɛbua amɛhe naa kɛmiiba oŋɔɔ! Obihii lɛ aaajɛ maŋsɛɛ shɔŋŋ aba, ni obiyei lɛ hu, aaahiɛ amɛ yɛ ŋmawuiaŋ kɛaaba.” (Yesaia 60:4) Jeŋ muu fɛɛ Maŋtsɛyeli sanejajemɔ ni je shishi yɛ afi 1919 lɛ gbala mɛi heei akpei abɔ kɛba Yehowa sɔɔmɔ mli. Mɛnɛɛmɛi hu batsɔmɔ Zion ‘bihii’ kɛ ‘biyei’ ni ji Nyɔŋmɔ Israel lɛ mli bii ni afɔ amɛ mu. No hewɔ lɛ, Yehowa ewula Zion yɛ mɛi 144,000 lɛ ateŋ naagbee bii ni ekɛ amɛ ba la lɛ he lɛ hewɔ.

10 Ani obaanyɛ ofee mlifilimɔ ni Zion ná beni ebii lɛ ba eŋɔɔ lɛ he mfoniri yɛ ojwɛŋmɔŋ okwɛ? Ni kɛlɛ, Yehowa kɛ yiŋtoi krokomɛi ni baaha Zion aná mlifilimɔ lɛ ha. Wɔkaneɔ akɛ: “No lɛ ooona, ni ohiɛ aaakpɛ́ kɛ miishɛɛ, otsui aaakpokpo ni emli hu aaalɛɛ; ejaakɛ mɛi babaoo aaajɛ ŋshɔŋ aba oŋɔɔ, jeŋmaji lɛ ahewalɛ lɛ aaaba oŋɔɔ.” (Yesaia 60:5) Yɛ nakai gbalɛ wiemɔi lɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, kɛjɛ afi 1930 afii lɛ amli kɛbaa nɛɛ, Kristofoi asafo babaoo ni yɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaahi shikpɔŋ nɔ kɛya naanɔ lɛ eke yuu kɛba Zion ŋɔɔ. Amɛ́jɛ “ŋshɔ” ni ji adesai ni etsi amɛhe kɛjɛ Nyɔŋmɔ he, ni amɛdamɔ shi kɛha jeŋmaji lɛ anibii lɛ mli kɛba. Amɛji “jeŋmaji lɛ fɛɛ anii ni jara wa lɛ.” (Hagai 2:7; Yesaia 57:20) Kadimɔ hu akɛ, nɛkɛ ‘nii ni jara wa’ nɛɛ eyaaa eyasɔmɔɔɔ Yehowa yɛ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ diɛŋtsɛ gbɛ nɔ. Dabi, amɛhaa Zion hefɛo lɛ yaa hiɛ akɛni amɛbafataa amɛnyɛmimɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ahe yɛ jamɔ mli ni amɛkɛ amɛ batsɔmɔɔ “kuu kome” yɛ “kwɛlɔ kome” shishi lɛ hewɔ.—Yohane 10:16.

Guɔyelɔi, Tookwɛlɔi kɛ Jarayelɔi Ba Zion

11, 12. Tsɔɔmɔ bɔ ni asafoi ni anaa ni yaa Zion lɛ yɔɔ ha.

11 Nɔ ni jɛ mɛi anaabuamɔ ni atsɔ hiɛ agba nɛɛ mli ba ji Yehowa yijielɔi lɛ ayibɔ lɛ ni yaa hiɛ waa lɛ. Atsɔ hiɛ agba enɛ he sane yɛ gbalɛ wiemɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ mli. Feemɔ he mfoniri okwɛ akɛ okɛ gbalɛ mli yoo lɛ damɔ Zion Gɔŋ lɛ nɔ. Bo lɛ kwɛmɔ bokagbɛ, ni mɛni onaa? “Yomai asafo yuu aaabua ohe kutuu, kɛ Midian kɛ Efa yomai oblahii; amɛ fɛɛ amɛaajɛ Sheba amɛaaba: amɛaahiɛ shika kɛ krɔbɔo kɛaaba, ni amɛaagba Yehowa yijiemɔ lɛ.” (Yesaia 60:6) Guɔyelɔi asafoi lɛ kudɔɔ amɛ yomai akui lɛ kɛtsɔɔ gbɛjegbɛi ni atsɔɔ nɔ kɛyaa Yerusalem lɛ anɔ. Shi kwɛmɔ, yomai lɛ tamɔ nu afua ni ehà shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ! Jarayelɔi lɛ hiɛ nikeenii ni jara wawai ni ji “shika kɛ krɔbɔo.” Ni nɛkɛ guɔyelɔi nɛɛ baa Nyɔŋmɔ la lɛ he bɔni afee ni amɛbajie eyi yɛ maŋ, ‘ní amɛgba Yehowa yijiemɔ lɛ.’

12 Guɔyelɔi lɛ jeee mɛi pɛ ni yaa jɛmɛ. Tookwɛlɔi hu miike yuu kɛmiiya Zion. Gbalɛ lɛ tee nɔ ekɛɛ akɛ: “Aaabua Kedar tooi kui lɛ fɛɛ naa abahao, Nebaiot too agboi lɛ aaasɔmɔo.” (Yesaia 60:7a) Kooloo kwɛlɔi akutsei lɛ miiba maŋ krɔŋkrɔŋ lɛ ní amɛkɛ kooloi ni hi fe fɛɛ yɛ amɛkooloi akui lɛ amli lɛ abaha Yehowa. Amɛkɛ amɛhe ha po koni amɛsɔmɔ Zion! Te Yehowa hereɔ gbɔi nɛɛ ehaa tɛŋŋ? Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ haa hetoo akɛ: “Akɛ amɛ aaaba mifɔleshaa latɛ lɛ nɔ, ni eeesa mihiɛ, ni mawo minunyam shia lɛ hiɛ nyam!” (Yesaia 60:7b) Yehowa kɛ mlihilɛ kpɛlɛ nɛkɛ gbɔi nɛɛ afɔleshaai kɛ sɔɔmɔ lɛ nɔ. Jɛmɛ ni amɛyɔɔ lɛ wulaa esɔlemɔwe lɛ loo ewoɔ hiɛ nyam.

13, 14. Mɛni ji nɔ ni anaa ni jɛɔ bokagbɛ kɛbaa lɛ?

13 Agbɛnɛ tsɔ̃ oyitso ni okwɛ anaigbɛ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ kpeehe lɛ jogbaŋŋ diɛŋtsɛ kɛmɔ shi. Mɛni ji nɔ ni onaa? Nɔ ko ni tamɔ atatu yɛŋ ni hà ŋshɔ lɛ hiɛ lɛ ji nɔ ni anaa yɛ shɔŋŋ lɛ. Yehowa bi sane ni yɔɔ ojwɛŋmɔ mli lɛ akɛ: “Namɛi ji mɛnɛɛmɛi ni filikiɔ tamɔ atatu, loo tamɔ okpoi ni baa amɛsamfɛjiaŋ nɛɛ?” (Yesaia 60:8) Yehowa ha lɛ diɛŋtsɛ esanebimɔ lɛ hetoo akɛ: “Ŋshɔkpɔi aaakwɛ mi gbɛ, ni Tarshish lɛji lɛ aaatsɔ hiɛ aba, koni amɛkɛ obihii lɛ kɛ amɛjwiɛtɛi kɛ amɛshika ajɛ shɔŋŋ aba, abaha Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, gbɛi lɛ, kɛ Israel Mɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, ejaakɛ ewo ohiɛ nyam.”—Yesaia 60:9.

14 Ani obaanyɛ ofee nɔ ni yaa nɔ lɛ he mfoniri yɛ ojwɛŋmɔŋ? Nakai atatu yɛŋ lɛ ebɛŋkɛ kpaakpa ni amrɔ nɛɛ efee tamɔ nibii bibiibibii kusha yɛ anaigbɛ shɔŋŋ. Etamɔ loofɔji akuu ni miifiliki yɛ ŋshɔkei anɔ. Shi beni amɛbɛŋkɛɔ lolo lɛ, obaana akɛ amɛji lɛji ni ashĩ amɛ abalai yɛ amɛnɔ koni ekɛsá kɔɔyɔɔ lɛ naa. No hewɔ lɛ, lɛji ni akɛfaa gbɛ kɛyaa Yerusalem lɛ fá aahu akɛ, amɛtamɔ okpoi akuu. Akɛ lɛji akuu ni akɛfaa gbɛ waa kɛ foi lɛ woɔ heyelilɔi kɛjɛɔ lɛjiadaamɔhei ni yɔɔ shɔŋŋ lɛ kɛbaa Yerusalem koni amɛbajá Yehowa.

Yehowa Gbɛjianɔtoo lɛ Mli Lɛɛɔ

15. (a) Mɛɛ gbɔmɛi ayifalɛ ji nɔ ni wiemɔi ni yɔɔ Yesaia 60:4-9 lɛ tsɔɔ hiɛ egbaa he sane? (b) Anɔkwa Kristofoi jieɔ mɛɛ mumɔ kpo?

15 Mɛɛ jeŋ muu fɛɛ mlilɛɛmɔ ni eba kɛjɛ afi 1919 kɛbaa lɛ he gbalɛ he mfoniri ni yɔɔ faŋŋ ji nɔ ni kuku 4 kɛyashi 9 lɛ feɔ nɛkɛ! Mɛni hewɔ Yehowa kɛ yifalɛ ni tamɔ nɛkɛ jɔɔ Zion lɛ? Ejaakɛ kɛjɛ afi 1919 kɛbaa lɛ, Nyɔŋmɔ Israel lɛ kɛ toiboo ekpɛ́ Yehowa la lɛ nakai kɛtsara nɔ. Shi ani oyɔse akɛ, taakɛ kuku 7 lɛ tsɔɔ lɛ, mɛi heei ni eba kpaako lɛ ‘aaaba Nyɔŋmɔ afɔleshaa latɛ lɛ nɔ’? Afɔleshaa latɛ ji nɔ ni ashãa afɔlei yɛ nɔ, ni gbalɛ lɛ fã nɛɛ kaiɔ wɔ akɛ afɔleshaa fata Yehowa sɔɔmɔ lɛ he. Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Miikpa nyɛ fai, akɛ nyɛŋɔ nyɛgbɔmɔtsei lɛ nyɛdamɔ shi akɛ afɔle ni hiɛ kã ni he tse ni sa Nyɔŋmɔ hiɛ ni nyɛjamɔ lɛ afee mumɔŋ jamɔ.” (Romabii 12:1) Yɛ Paulo wiemɔi lɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, jamɔŋ nifeemɔ ni akɛ he yawoɔ mli shikome daa otsi kɛkɛ lɛ jeee nɔ ni saa anɔkwa Kristofoi ahiɛ. Amɛkɛ amɛbe, hewalɛ, kɛ nibii haa koni amɛkɛha anɔkwa jamɔ aya nɔ. Ani jɛmɛ ni jálɔi ni tamɔ nɛkɛ ni amɛtuu amɛhe amɛha lɛ yɔɔ lɛ wooo Yehowa we lɛ hiɛ nyam? Yesaia gbalɛ lɛ kɛɛ akɛ ebaa lɛ nakai. Ni wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ jálɔi ni yɔɔ ekãa tamɔ nɛkɛ lɛ hu ahe yɛ fɛo yɛ Yehowa hiɛ.

16. Namɛi ye amɛbua kɛha tsumaa nitsumɔ ekoŋŋ ni akɛ he wo mli yɛ blema beaŋ lɛ, ni namɛi efee nakai yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ?

16 Mɛi heei ni baa lɛ miitao amɛtsu nii. Gbalɛ lɛ tee nɔ ekɛɛ akɛ: “Gbɔi abii aaatswa ogbogboi, ni amɛmaŋtsɛmɛi lɛ aaasɔmɔo.” (Yesaia 60:10) Yɛ nɛkɛ wiemɔi nɛɛ klɛŋklɛŋ mlibaa mli yɛ sɛɛkuu kɛmiijɛ Babilon nyɔŋyeli gbii lɛ amli tɔ̃ɔ lɛ, maŋtsɛmɛi kɛ mɛi krokomɛi ni jɛ jeŋmaji lɛ amli lɛ ye amɛbua diɛŋtsɛ yɛ sɔlemɔwe lɛ kɛ Yerusalem maŋtiase lɛ maa ekoŋŋ lɛ mli. (Ezra 3:7; Nehemia 3:26) Yɛ emlibaa yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ lɛ, asafo babaoo lɛ efĩ shwɛɛnii ni afɔ amɛ mu lɛ asɛɛ yɛ anɔkwa jamɔ tswaa kɛ shimaa lɛ mli. Amɛye amɛbua koni akɛtswa Kristofoi asafoi ama shi, ni yɛ no hewɔ lɛ amɛwaje Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ ‘gbogboi’ ni tamɔ maŋtiase lɛ. Amɛkɛ amɛhe woɔ tsumaa nitsumɔ diɛŋtsɛ hu mli—Maŋtsɛyeli Asai, Kpee Asai, kɛ Betel tsũi amaamɔ. Yɛ nɛkɛ gbɛ̀i nɛɛ fɛɛ mli lɛ, amɛfĩɔ amɛnyɛmimɛi ni afɔ amɛ mu lɛ asɛɛ yɛ Yehowa gbɛjianɔtoo ni mli lɛɛɔ lɛ ahiamɔ nii ahe nitsumɔ mli!

17. Mɛni ji gbɛ kome ni Yehowa tsɔɔ nɔ ewulaa ewebii lɛ?

17 Kwɛ bɔ ni Yesaia naagbee wiemɔi ni yɔɔ Yesaia 60:10 lɛ woɔ mɔ hewalɛ ha! Yehowa kɛɛ akɛ: “Mimlifu mli miyio yɛ, shi mimlihilɛ naa lɛ mimusuŋ etsɔ mi yɛ ohe.” Hɛɛ, yɛ afi 1918 loo afi 1919 mli tɔ̃ɔ lɛ, Yehowa gbala ewebii lɛ atoi. Shi no ba mli yɛ blema. Be ni Yehowa kɛaajie mɔbɔnalɛ kpo etsɔɔ etsuji ni afɔ amɛ mu kɛ amɛnanemɛi ni ji tooi krokomɛi lɛ nɛ. Odaseyeli ni tsɔɔ akɛ nakai eji lɛ ji yifalɛ ni yɔɔ srɔto kwraa ni ekɛjɔɔ amɛ, ‘ní ewula amɛ,’ taakɛ eji lɛ.

18, 19. (a) Mɛɛ shiwoo Yehowa kɛhaa yɛ nɔ ni kɔɔ mɛi heei ni baa egbɛjianɔtoo lɛ mli lɛ ahe? (b) Mɛni ji nɔ ni Yesaia yitso 60 lɛ kukuji ni eshwɛ lɛ kɛɔ wɔ?

18 Daa afi lɛ, “gbɔi” krokomɛi akpei ohai abɔ kɛ amɛhe bɔɔ Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ, ni gbɛ lɛ naa baakã daa aha mɛi babaoo ni baanyiɛ amɛsɛɛ lɛ. Yehowa kɛɛ Zion akɛ: “Ogbói lɛ anaa aaakamɔ be fɛɛ be, shwane kɛ nyɔɔŋ fɛɛ lɛ aŋamɔŋ, koni akɛ jeŋmaji lɛ ahewalɛ lɛ aba oŋɔɔ, ní akpala amɛmaŋtsɛmɛi lɛ kɛba.” (Yesaia 60:11) Shitee-kɛ-wolɔi komɛi bɔɔ mɔdɛŋ koni amɛŋamɔ nakai ‘agbói’ lɛ, shi wɔle akɛ amɛnyɛŋ amɛye omanye. Yehowa diɛŋtsɛ ekɛɛ akɛ, yɛ gbɛ kome loo gbɛ kroko nɔ lɛ, agbói lɛ anaa baakamɔ lolo. Yifalɛ lɛ baakã he aya nɔ.

19 Gbɛ̀i krokomɛi yɛ lolo ni Yehowa etsɔ nɔ ejɔɔ ewebii lɛ, ni ewulaa amɛ yɛ naagbee gbii nɛɛ amli. Yesaia 60 lɛ kukuji ni eshwɛ lɛ jieɔ nɔ ni nakai gbɛ̀i lɛ ji lɛ kpo yɛ gbalɛ naa.

Ani Obaanyɛ Otsɔɔ Mli?

• Namɔ ji Nyɔŋmɔ “yoo” lɛ, ni namɛi damɔ shi kɛha lɛ yɛ shikpɔŋ nɔ?

• Mɛɛ be Zion bii lɛ kãmɔ shi shwɛtɛɛ lɛ, ni mɛɛ be kɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ ‘amɛte shi’ yɛ?

• Yɛ be mli ni Yehowa kɛ okadii srɔtoi tsuɔ nii lɛ, te etsɔ hiɛ egba Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ayifalɛ ni yaa nɔ ŋmɛnɛ lɛ he sane eha tɛŋŋ?

• Yɛ mɛɛ gbɛ̀i anɔ Yehowa eha ela lɛ ekpɛ́ yɛ ewebii anɔ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Akɛ famɔ ha Yehowa “yoo” lɛ koni ete shi

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 12]

Lɛji akuu lɛ tamɔ okpoi yɛ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ kpeehe lɛ