Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛni Eba Hɛl La Nɔ?

Mɛni Eba Hɛl La Nɔ?

Mɛni Eba Hɛl La Nɔ?

MƐƐ susumɔ wiemɔ “hɛl” lɛ kɛbaa ojwɛŋmɔ mli? Ani osusuɔ hɛl he akɛ he ko diɛŋtsɛ ni la kɛ swɔɔ tɛ yɔɔ, ní piŋmɔ kɛ hejaramɔ ni bɛ naagbee yɔɔ jɛmɛ? Aloo ekolɛ, hɛl ji mfonirifeemɔ wiemɔ ko ni akɛtsɔɔ shihilɛ ko mli?

Yɛ afii ohai abɔ ni eho lɛ mli lɛ, Kristendom jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ esusu hɛl la ni tsoɔ ni piŋmɔ ni naa wa waa yɔɔ mli lɛ he akɛ eji he ko ni kã shi kɛha eshafeelɔi wɔsɛɛ ko. Nɛkɛ susumɔ nɛɛ ehe shi lolo yɛ jamɔi krokomɛi babaoo mli. U.S.News & World Report lɛ kɛɔ akɛ: “Ekolɛ Kristojamɔ hã wiemɔ hɛl bafee wiemɔ ko ni ale waa diɛŋtsɛ moŋ, shi ejeee tsɔɔmɔ ko ni ale yɛ Kristojamɔ mli pɛ. Ayɛ hegbeyeiwoo wiemɔ ni ji piŋmɔ nyɔmɔwoo yɛ gbele sɛɛ shihilɛ he lɛ henɔi yɛ kɛ hoo kwraa lɛ, je lɛŋ jamɔi wuji fɛɛ amli, kɛ jamɔi bibii komɛi amli hu.” Hindubii, Buddhabii, Muslimbii, Jainbii, kɛ Taobii fɛɛ heɔ hɛl henɔ ko amɛyeɔ.

Shi kɛlɛ, gbɔmɛi ni yɔɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ lɛ ená susumɔ kroko yɛ hɛl he. Wolo tɛtrɛɛ ni atsɛ yisɛɛ kɛtsɔ hiɛ lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Eyɛ mli akɛ mɛi kã he amɛheɔ shishijee la susumɔ lɛ amɛyeɔ lolo moŋ, shi ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ susumɔ akɛ naanɔ piŋmɔ ji shihilɛhe ko ni ehiii kwraa yɛ tsuŋwoohe diɛŋtsɛ ko lɛ miihe shi waa, ni no hewɔ lɛ ekolɛ hɛl jeee he ko ni edɔ waa taakɛ ahe aye yɛ be ko ni eho lɛ.”

Jesuit wolo tɛtrɛɛ ni ji La Civiltà Cattolica lɛ kɛɛ akɛ: “Eji lakamɔ . . . akɛ aaasusu akɛ kɛtsɔ daimonioi anɔ lɛ Nyɔŋmɔ kɛ piŋmɔ ni yɔɔ gbeyei tamɔ la aaaba mɛi ni abu amɛ fɔ lɛ anɔ.” Ekɛfata he akɛ: “Hɛl jeee he ko pɔtɛɛ ni yɔɔ, shi moŋ akɛ shihilɛ ko, jwɛŋmɔŋ piŋmɔ shihilɛ ko ni mɔ ko ni etsi ehe kɛjɛ Nyɔŋmɔ he lɛ yɔɔ mli.” Paapa John Paul II wie yɛ afi 1999 mli akɛ: “Yɛ nɔ najiaŋ ni hɛl aaafee he ko pɔtɛɛ lɛ, etsɔɔ shihilɛ ni mɛi ni ejɛ amɛsuɔmɔ mli amɛtsi amɛhe kwraa kɛjɛ Nyɔŋmɔ ni ji wala kɛ miishɛɛ fɛɛ jɛɛhe lɛ he lɛ yɔɔ mli lɛ mli.” Yɛ nɔ ni kɔɔ hɛl he mfonirii ni tsɔɔ akɛ eji he ko ni la tsoɔ yɛ lɛ he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Amɛtsɔɔ nijiaŋwujee kwraa kɛ shihilɛ ni efee shwɛm ni Nyɔŋmɔ bɛ mli.” Sɔlemɔ he yinɔsaneŋmalɔ Martin Marty wie akɛ, eji paapa lɛ tsɔɔ hɛl mli akɛ eji “la ni tsoɔ kɛ mumɔ fɔŋ ko ni wo kootu tsuru ni hiɛ faka kakadaŋŋ ko kulɛ, mɛi heŋ amɛyeŋ.”

Tsakemɔi ni tamɔ nakai nɔŋŋ miiya nɔ yɛ jamɔi krokomɛi amli. Amaniɛbɔɔ ko ni jɛ mɛi ni ahala ni tsuɔ Church of England tsɔɔmɔi ahe nii lɛ ŋɔɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Hɛl etsɔɔɔ naanɔ piŋmɔ, shi moŋ eji naagbee wala shihilɛ gbɛ ko ni akɔɔ ni anyɛŋ aku sɛɛ atsake ni teɔ shi woɔ Nyɔŋmɔ kwraa, ni ákɛ naagbee ni sa pɛ ji hiɛkpatamɔ kwraa.”

United States Episcopal Church lɛ he wolo ni sanebimɔi kɛ hetooi yɔɔ mli lɛ tsɔɔ hɛl shishi akɛ “naanɔ gbele yɛ kpoomɔ ní wɔkpoo Nyɔŋmɔ lɛ hewɔ.” U.S.News & World Report lɛ kɛɛ akɛ, gbɔmɛi babaoo miiná susumɔ akɛ “efɔŋ feelɔ naagbee ji hiɛkpatamɔ, jeee naanɔ piŋmɔ. . . . [Amɛtaa] naa akɛ abaafo mɛi ni jeɔ gbɛ amɛkpooɔ Nyɔŋmɔ lɛ awala sɛɛ kɛtsɔ hɛl ‘la ni fiteɔ nii’ lɛ nɔ.”

Eyɛ mli akɛ susumɔ ni aná yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ lɛ miikpoo susumɔ ni ahiɛ yɛ la kɛ swɔɔ tɛ lɛ he moŋ, shi mɛi babaoo kã he amɛkɛ amɛhe miikpɛtɛ hemɔkɛyeli ni ahiɛ akɛ hɛl ji he ko diɛŋtsɛ ni apiŋɔ mɛi yɛ lɛ he. Albert Mohler ni yɔɔ Southern Baptist Theological Seminary ni yɔɔ Louisville, Kentucky, yɛ U.S.A. lɛ jaje akɛ: “Ŋmalɛ lɛ wieɔ hɛl he yɛ faŋŋ mli akɛ he ko diɛŋtsɛ ni akɛ la piŋɔ mɛi yɛ.” Ni amaniɛbɔɔ ni ji The Nature of Hell, ni Evangelical Alliance Commission lɛ ŋma lɛ tsɔɔ akɛ: “Hɛl ji kpoomɔ kɛ piŋmɔ ni baa mɛi anɔ, ni amɛnuɔ nɔ ni yaa nɔ lɛ he.” Ekɛfata he akɛ: “Ayɛ toigbalamɔ kɛ piŋmɔi srɔtoi yɛ hɛl, ni no damɔ bɔ ni esha ni afee yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ mli wa ha lɛ nɔ.”

Shikome ekoŋŋ lɛ, ani hɛl ji he ko ni la tsoɔ yɛ ni apiŋɔ mɔ kɛyaa naanɔ yɛ jɛmɛ, aloo eji hiɛkpatamɔ? Aloo eji shihilɛ ko kɛkɛ ni tsɔɔ he ni atsi kɛjɛ Nyɔŋmɔ he? Mɛni diɛŋtsɛ hɛl ji?

[Akrabatsa/Mfonirii ni yɔɔ baafa 4]

Hɛl La He Yinɔsane Kuku Ko

MƐƐ be mɛi ni tsɛɔ amɛhe Kristofoi lɛ kpɛlɛ hɛl la he hemɔkɛyeli lɛ nɔ? Yɛ be kpalaŋŋ ko sɛɛ yɛ Yesu Kristo kɛ ebɔfoi lɛ abe lɛ sɛɛ. French Encyclopædia Universalis lɛ kɛɔ akɛ: “Apocalypse of Peter (Afii ohai enyɔ Ŋ.B.) lɛ ji klɛŋklɛŋ [apokrifa] Kristofoi aniŋmaa ni tsɔɔ eshafeelɔi atoigbalamɔ kɛ piŋmɔ yɛ hɛl lɛ mli.”

Ni kɛlɛ, gbeekpamɔ bɛ mra be mli Sɔlemɔ lɛ Paapai lɛ ateŋ yɛ hɛl sane lɛ he. Justin Martyr, Clement ni jɛ Alexandria, Tertullian, kɛ Cyprian he ye akɛ hɛl ji he ko ni la tsoɔ yɛ. Origen kɛ Nyɔŋmɔ jamɔ he nilelɔ Gregory ni jɛ Nyssa lɛ susu hɛl he akɛ eji shihilɛ ni aboteɔ mli yɛ he ni atsiɔ kɛjɛɔ Nyɔŋmɔ he lɛ hewɔ—ni ji mumɔŋ piŋmɔ. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, Augustine ni jɛ Hippo lɛ he ye akɛ nɔnaa yɛ hɛl lɛ ji mumɔŋ kɛ gbɔmɔtsoŋ nɔ̃ fɛɛ—susumɔ ko ni akpɛlɛ nɔ. Nilelɔ J.N.D. Kelly ŋma akɛ: “Beni shɛɔ afii ohai enumɔ lɛ mli lɛ, yiwalɛ tsɔɔmɔ ákɛ akɛ eshafeelɔi ahe ekeŋ amɛ yɛ shihilɛ nɛɛ sɛɛ, ni ákɛ la ni baakpata amɛhiɛ lɛ gboŋ kɔkɔɔkɔ lɛ éhe shi waa yɛ he fɛɛ he.”

Yɛ afii ohai 16 lɛ mli lɛ, Protestant jamɔ hiɛtsakelɔi tamɔ Martin Luther kɛ John Calvin nu piŋmɔ yɛ hɛl la mli lɛ shishi akɛ eji shi ni ahiɔ ni atsi he kɛjɛ Nyɔŋmɔ he kɛmiiya naanɔ lɛ he mfonirifeemɔ. Ni kɛlɛ, susumɔ ni ahiɛ akɛ hɛl ji he ko ni apiŋɔ mɛi yɛ lɛ sáa eba ekoŋŋ yɛ afii ohai enyɔ ni nyiɛ sɛɛ ba lɛ mli. Protestant shiɛlɔ Jonathan Edwards kɛ gbeyei wo afii ohai 18 lɛ mli Amerikabii Shihelɔi lɛ atsui amli kɛtsɔ bɔ ni etsɔɔ hɛl mli fitsofitso ehaa lɛ nɔ.

Shi kɛlɛ, no sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, henumɔi ni ayɔɔ yɛ hɛl la he lɛ bɔi shibaa, ni esɛɛ bɔi foo fiofio. U.S.News & World Report lɛ kɛɔ akɛ: “Shwɛ fioo ni afii ohai 20 lɛ afee hɛl gbele.”

[Mfoniri]

Justin Martyr he ye akɛ hɛl ji he ko ni la tsoɔ yɛ

Augustine ni jɛ Hippo lɛ susu akɛ piŋmɔ yɛ hɛl ji mumɔŋ kɛ gbɔmɔtsoŋ nɔ̃ fɛɛ