Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Okɛ Nyɔŋmɔjamɔ Hetuu-Kɛhamɔ Afata Otsuishiŋmɛɛ lɛ He

Okɛ Nyɔŋmɔjamɔ Hetuu-Kɛhamɔ Afata Otsuishiŋmɛɛ lɛ He

Okɛ Nyɔŋmɔjamɔ Hetuu-Kɛhamɔ Afata Otsuishiŋmɛɛ lɛ He

‘Nyɛkɛ tsuishiŋmɛɛ afataa nyɛhemɔkɛyeli lɛ he, ni nyɛkɛ Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛhamɔ afataa nyɛ tsuishiŋmɛɛ lɛ he.’—2 PETRO 1:5, 6.

1, 2. (a) Mɛɛ dalɛ nɛkɛ akpaa gbɛ yɛ gbekɛ he? (b) Te mumɔŋ dalɛ he hiaa ha tɛŋŋ?

DALƐ he miihia gbekɛ, shi nɔ ni fe gbɔmɔtsoŋ dalɛ ji nɔ ni ashweɔ koni aná. Aakpa gbɛ akɛ abaaná jwɛŋmɔŋ kɛ henumɔŋ dalɛ hu. Sɛɛ mli lɛ, gbekɛ lɛ baaŋmɛɛ ebifabiiaŋ nifeemɔ gbɛ̀i lɛ ahe ni ebaada kɛbatsɔ nuu nukpa loo yoo nukpa. Bɔfo Paulo wie enɛ he beni eŋma akɛ: “Beni miji abifao lɛ, miwieɔ tamɔ abifao, mijwɛŋɔ nii ahe tamɔ abifao, misusuɔ tamɔ abifao; shi beni mitsɔ̃ nuu nukpa lɛ, mishɛrɛ abifabii anii lɛ mishwie sɛɛ.”—1 Korintobii 13:11.

2 Paulo wiemɔi lɛ tsɔɔ sane oti ko ni he hiaa ni kɔɔ mumɔŋ dalɛ he. Ehe miihia ni Kristofoi aya hiɛ kɛjɛ mumɔŋ abifabii atsɔmɔ mli koni amɛtsɔmɔ mɛi ni ‘edara yɛ jwɛŋmɔ gbɛfaŋ.’ (1 Korintobii 14:20) Esa akɛ amɛmia amɛhiɛ ni amɛbɔ mɔdɛŋ ni amɛná “Kristo dalɛ muu lɛ susumɔ” lɛ. Kɛkɛ lɛ, amɛfeŋ “abifabii ni tsɔɔmɔ kɔɔyɔɔ fɛɛ tsɔɔmɔ kɔɔyɔɔ hosoɔ amɛ, ni ekpalaa amɛ kɛyaa kɛbaa.”—Efesobii 4:13, 14.

3, 4. (a) Mɛni esa akɛ wɔfee ni wɔtsɔmɔ mɛi ni edara jogbaŋŋ yɛ mumɔŋ? (b) Mɛɛ Nyɔŋmɔjamɔ sui esa akɛ wɔjie lɛ kpo, ni te enɛɛmɛi ahe hiaa ha tɛŋŋ?

3 Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsɔmɔ mɛi ni edara jogbaŋŋ yɛ mumɔŋ? Yɛ be mli ni etamɔ nɔ ni gbɔmɔtsoŋ dalɛ baa fiofio yɛ shihilɛi kpakpai amli lɛ, mumɔŋ dalɛ baa kɛtsɔɔ mɔdɛŋbɔɔ kpakpa ko nɔ. Nɔ ni ekɛjeɔ shishi ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ he anɔkwa nilee lɛ namɔ kɛ nii ni wɔɔfee yɛ nɔ ni wɔkaseɔ lɛ kɛ gbeekpamɔ naa. (Hebribii 5:14; 2 Petro 1:3) No sɛɛ lɛ, enɛ haa wɔjieɔ Nyɔŋmɔjamɔ sui akpo. Taakɛ eji yɛ gbɔmɔtsoŋ dalɛ kɛ efãi srɔtoi lɛ agbɛfaŋ lɛ, bei pii lɛ, dalɛ ni yaa nɔ yɛ Nyɔŋmɔjamɔ sui srɔtoi amli lɛ baa yɛ be kome too lɛ nɔŋŋ mli. Bɔfo Petro ŋma akɛ: “Nyɛkɛ mɔdɛŋbɔɔ fɛɛ afataa he, ní nyɛtsɔ̃ɔa nuufeemɔ yɛ nyɛhemɔkɛyeli lɛ mli; shi nuufeemɔ lɛ mli hu, nyɛtsɔ̃ɔa nilee; ni nilee lɛ mli hu lɛ, hiɛshikamɔ; ni hiɛshikamɔ mli lɛ, tsuishitoo; ni tsuishitoo mli lɛ, Nyɔŋmɔjamɔ [hetuu-kɛhamɔ]; ni Nyɔŋmɔjamɔ [hetuu-kɛhamɔ] mli lɛ, nyɛmimɛi ahedɔɔ; ni nyɛmimɛi ahedɔɔ mli lɛ, suɔmɔ.”—2 Petro 1:5-7.

4 Su fɛɛ su ni Petro to naa kɛtsara nɔ lɛ he miihia, ni anyɛŋ ajie eko kwraa yɛ mli. Ekɛfata he akɛ: “Kɛji nɛkɛ nii nɛɛ yɛ nyɛmli ni efa lɛ, ehaŋ nyɛfee hejɔ̃lɔi aloo mɛi ni wooo yibii yɛ wɔ-Nuŋtsɔ Yesu Kristo he nilee lɛ gbɛfaŋ.” (2 Petro 1:8) Ha wɔgbala wɔjwɛŋmɔ kɛya bɔ ni ehe hiaa ni wɔkɛ Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛhamɔ afata wɔ tsuishiŋmɛɛ lɛ he lɛ nɔ.

Tsuishiŋmɛɛ He Miihia

5. Mɛni hewɔ tsuishiŋmɛɛ he hiaa wɔ?

5 Petro kɛ Paulo fɛɛ kɛ Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛhamɔ tsáa tsuishiŋmɛɛ nɔ. (1 Timoteo 6:11) Tsuishiŋmɛɛ ni aaaná lɛ tsɔɔ babaoo fe hewalɛ ni akɛaatsu nii yɛ nɔnyɛɛ shishi ni afee shiŋŋ kɛdamɔ naa. Enɛ biɔ tsuishitoo, ekãa, kɛ shiŋŋfeemɔ, ní aŋmɛɛɛ hiɛnɔkamɔ ni ayɔɔ lɛ he beni akɛ naagbai, gbɛtsii nibii, kaai, loo yiwaa ekpe. Ákɛ mɛi ni hiɔ shi yɛ “Nyɔŋmɔjamɔ [hetuu-kɛhamɔ] naa yɛ Kristo Yesu mli” lɛ, wɔmiikpa gbɛ akɛ abaawa wɔ yi. (2 Timoteo 3:12) Esa akɛ wɔŋmɛ wɔtsui shi kɛ́ esa akɛ wɔtsɔɔ akɛ wɔyɛ suɔmɔ kɛha Yehowa koni wɔná sui ni he hiaa kɛha yiwalaheremɔ lɛ. (Romabii 5:3-5; 2 Timoteo 4:7, 8; Yakobo 1:3, 4, 12) Kɛ wɔbɛ tsuishiŋmɛɛ lɛ, wɔnaŋ naanɔ wala.—Romabii 2:6, 7; Hebribii 10:36.

6. Tsui shi ni aaaŋmɛ kɛyashi naagbee lɛ tsɔɔ mɛni feemɔ?

6 Yɛ bɔ ni wɔje shishi jogbaŋŋ wɔha lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, nɔ ni he hiaa fe fɛɛ yɛ naagbee mli ji koni wɔná tsuishiŋmɛɛ. Yesu kɛɛ: “Mɔ ni hiɛɔ mli kɛyawulaa shi lɛ, lɛ aaahere eyiwala.” (Mateo 24:13) Hɛɛ, esa akɛ wɔŋmɛ wɔtsui shi kɛyashi naagbee, kɛ́ ebaaya nɔ kɛyashi wɔŋmɛnɛŋmɛnɛ shihilɛ nɛɛ naagbee loo kɛyashi nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ naagbee. Yɛ fɛɛ mli lɛ, esa akɛ wɔya nɔ wɔhiɛ emuu ni wɔyeɔ wɔhaa Nyɔŋmɔ lɛ mli. Shi kɛlɛ, kɛ́ wɔkɛ Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛhamɔ fataaa wɔ tsuishiŋmɛɛ lɛ he lɛ, wɔnyɛŋ wɔsa Yehowa hiɛ, ni wɔnaŋ naanɔ wala. Shi mɛni ji Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛhamɔ?

Nɔ ni Nyɔŋmɔjamɔ Hetuu-Kɛhamɔ Tsɔɔ

7. Mɛni ji Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛhamɔ, ni mɛni etsirɛɔ wɔ koni wɔfee?

7 Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛhamɔ ji woo, jamɔ, kɛ sɔɔmɔ ni mɔ diɛŋtsɛ kɛhaa Yehowa Nyɔŋmɔ yɛ anɔkwa ni eyeɔ ejeŋ muu fɛɛ nɔyeli lɛ hewɔ. Kɛ wɔɔjie Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛhamɔ kpo yɛ Yehowa hewɔ lɛ, ehe miihia ni wɔná anɔkwa nilee ni kɔɔ lɛ kɛ egbɛ̀i lɛ ahe. Esa akɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔsumɔ akɛ wɔɔle Nyɔŋmɔ jogbaŋŋ kɛmɔ shi. Enɛ baatsirɛ wɔ koni wɔkɛ wɔtsui fɛɛ akpɛtɛ lɛ, nɔ ni wɔnifeemɔi kɛ shihilɛ gbɛ jieɔ lɛ kpo. Esa akɛ wɔsumɔ akɛ wɔɔtamɔ Yehowa jogbaŋŋ bɔ ni wɔɔnyɛ—koni wɔkase egbɛ̀i lɛ ni wɔjie esui kɛ esubaŋ kpo. (Efesobii 5:1) Yɛ anɔkwale mli lɛ, Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛhamɔ kanyaa wɔ koni wɔsumɔ akɛ wɔɔsa Nyɔŋmɔ hiɛ yɛ nɔ fɛɛ nɔ ni wɔfeɔ lɛ mli.—1 Korintobii 10:31.

8. Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛhamɔ kɛ hetuu-kɛhamɔ ni akɛhaa ekome too pɛ lɛ tsuɔ nii yɛ ekomefeemɔ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

8 Bɔni afee ni wɔjie anɔkwa Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛhamɔ kpo lɛ, esa akɛ wɔjá Yehowa kome too pɛ, ni wɔkaha nɔ ko nɔ ko kwraa miiye gbɛhe ni eyɔɔ yɛ wɔtsuii amli lɛ najiaŋ. Ákɛ wɔ-Bɔlɔ lɛ, eyɛ hegbɛ ni ekɛaakpa gbɛ akɛ wɔɔtuu wɔhe wɔha ekome too. (5 Mose 4:24; Yesaia 42:8) Yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Yehowa enyɛɛɛ wɔnɔ ni wɔjá lɛ. Eesumɔ ni wɔjɛ wɔsuɔmɔ mli wɔtuu wɔhe wɔha lɛ. Suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ, ni damɔ ehe anɔkwa nilee nɔ lɛ, ji nɔ ni tsirɛɔ wɔ koni wɔtsuu wɔshihilɛi ahe ni wɔjɔɔ wɔhe nɔ kwraa wɔha lɛ, koni wɔhi shi yɛ naa.

Tswaa Okɛ Yehowa Teŋ Wekukpaa Oma Shi

9, 10. Wɔbaanyɛ wɔtswa wɔkɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpaa ni mli wa wɔma shi ni wɔhiɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

9 Yɛ be mli ni wɔ́ha ábaptisi wɔ ni wɔkɛfee wɔhenɔjɔɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ he okadi lɛ, ehe miihia ni wɔya nɔ wɔtswa wɔkɛ lɛ teŋ wekukpaa ni yɔɔ gbagbalii lɛ wɔma shi be fɛɛ be. No hewɔ lɛ, suɔmɔ ni wɔyɔɔ akɛ wɔɔfee enɛ ni wɔsɔmɔ Yehowa yɛ anɔkwayeli mli lɛ tsirɛɔ wɔ ni wɔya nɔ wɔkase e-Wiemɔ lɛ koni wɔjwɛŋ nɔ. Yɛ be mli ni wɔhaa Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ tsuɔ nii yɛ wɔjwɛŋmɔi kɛ tsuii anɔ lɛ, suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Yehowa lɛ mli bawaa. Wɔkɛ lɛ teŋ wekukpaa lɛ yaa nɔ efeɔ nɔ ni he hiaa fe fɛɛ yɛ wɔshihilɛi amli. Wɔbuɔ Yehowa ákɛ wɔ-Naanyo ni hi fe fɛɛ ni wɔmiisumɔ ni wɔsa ehiɛ yɛ bei fɛɛ mli. (1 Yohane 5:3) Miishɛɛ ni wɔyɔɔ yɛ wɔkɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpaa ni ŋɔɔ mli lɛ yaa hiɛ, ni wɔdaa shi akɛ ejɛɔ suɔmɔ mli etsɔɔ wɔ nii ni ejajeɔ wɔ be fɛɛ be ni nakai feemɔ he baahia.—5 Mose 8:5.

10 Wekukpaa ni jara wa ni yɔɔ wɔkɛ Yehowa teŋ lɛ mli baanyɛ agbɔjɔ, ja wɔtee nɔ wɔmia wɔhiɛ be fɛɛ be koni wɔkɛha emli awa. Kɛ wɔfeee nakai lɛ, belɛ enyɛŋ efee tɔmɔ ni jɛ Nyɔŋmɔ, ejaakɛ “ekɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ teŋ jɛkɛɛɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 17:27) Kwɛ bɔ ni wɔyɔɔ miishɛɛ ákɛ Yehowa haaa efee nɔ ni wa akɛ wɔɔbɛŋkɛ lɛ! (1 Yohane 5:14, 15) Yɛ anɔkwale mli lɛ, esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ koni wɔha wɔkɛ Yehowa teŋ wekukpaa lɛ aya nɔ. Shi kɛlɛ, eyeɔ ebuaa wɔ koni wɔbɛŋkɛ lɛ, kɛtsɔ yelikɛbuamɔi fɛɛ ni he hiaa wɔ lɛ ni ekɛhaa wɔ lɛ nɔ, koni wɔkɛná Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛhamɔ ni wɔha eya nɔ. (Yakobo 4:8) Te wɔɔfee tɛŋŋ ni wɔkɛ yelikɛbuamɔi ni suɔmɔ yɔɔ mli nɛɛ fɛɛ atsu nii jogbaŋŋ lɛ?

Yaa nɔ Oha Ohe Awa yɛ Mumɔŋ

11. Mɛɛ nifeemɔi komɛi tsɔɔ akɛ wɔyɛ Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛhamɔ?

11 Suɔmɔ ni mli wa waa ni wɔyɔɔ kɛhaa Nyɔŋmɔ lɛ baakanya wɔ koni wɔjie bɔ ni Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛhamɔ ni wɔyɔɔ lɛ mli wa ha lɛ kpo bɔ ni kɛ Paulo ŋaawoo nɛɛ kpãa gbee akɛ: “Bɔɔ mɔdɛŋ ni okɛ ohe adamɔ Nyɔŋmɔ hiɛ, akɛ mɔ ko ni sa, nitsulɔ ni hiɛ gbooo, ni jaa anɔkwale wiemɔ lɛ mli pɛpɛɛpɛ.” (2 Timoteo 2:15) Enɛ feemɔ biɔ ni wɔhiɛ daa Biblia mli nikasemɔ, kpeeibaa, kɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ni akɛ he woɔ mli lɛ he daa gbɛjianɔtoo kpakpa mli. Wɔbaanyɛ wɔbɛŋkɛ Yehowa be fɛɛ be hu kɛtsɔ ‘sɔlemɔ ni wɔɔsɔle ni wɔfɔ̃ŋ’ lɛ nɔ. (1 Tesalonikabii 5:17) Enɛɛmɛi ji nifeemɔi ni shishinumɔ yɔɔ mli ni tsɔɔ Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛhamɔ ni wɔyɔɔ. Enɛɛmɛi ateŋ eko ni wɔɔkpoo lɛ baanyɛ ekɛ mumɔŋ hela aba ni eha wɔfee mɛi ni Satan ŋaatsɔɔi lɛ baanyɛ atutua wɔ.—1 Petro 5:8.

12. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkɛ omanyeyeli adamɔ kaai anaa?

12 Mumɔŋ hewalɛ kɛ ekãa ni wɔɔná be fɛɛ be lɛ hu yeɔ ebuaa wɔ koni wɔdamɔ kaai babaoo ni wɔkɛkpeɔ lɛ anaa. Kaai baanyɛ ajɛ hei srɔtoi ni baanyɛ aka wɔ waa diɛŋtsɛ aba. Shikpilikpiifeemɔ, shitee-kɛ-woo, kɛ yiwaa baanyɛ afee nɔ ni wa waa akɛ aaaŋmɛ tsui shi yɛ mli kɛ́ eji nɔ ni jɛ weku mli bii ni bɛŋkɛ, wekumɛi loo nanemɛi adɛŋ. Nɔnyɛɛi ni yeɔ mɔ awui fiofio koni wɔŋmɛɛ Kristofoi ashishitoo mlai ni wɔyɔɔ lɛ ahe kɛsaa lɛ baanyɛ ate shi yɛ wɔ nitsumɔhe loo yɛ skul. Nijiaŋwujee, hela, kɛ nɔnyɛɛ baanyɛ agbɔjɔ wɔ yɛ gbɔmɔtsoŋ ni eha efee nɔ ni wa waa akɛ wɔɔdamɔ hemɔkɛyeli he kaai anaa. Shi wɔbaanyɛ wɔdamɔ kaai fɛɛ naa yɛ omanyeyeli mli, kɛ́ wɔfi shi ‘yɛ jeŋbai krɔŋkrɔŋi kɛ Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛhamɔi amli, ni wɔkwɛ gbɛ ni wɔshwe Yehowa gbi lɛ baa lɛ.’ (2 Petro 3:11, 12) Ni wɔbaanyɛ wɔhiɛ wɔmiishɛɛ lɛ mli yɛ nakai feemɔ mli kɛ hekɛnɔfɔɔ akɛ wɔɔná Nyɔŋmɔ dɛŋ jɔɔmɔ.—Abɛi 10:22.

13. Mɛni esa akɛ wɔfee kɛ́ wɔɔya nɔ wɔjie Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛhamɔ kpo?

13 Eyɛ mli akɛ Satan kɛ ehiɛ kaa mɛi ni jieɔ Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛhamɔ lɛ kpo moŋ, shi esaaa akɛ wɔsheɔ lɛ gbeyei. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ “[Yehowa, NW] le bɔ ni efeɔ ejieɔ jalɔi yɛ kaa mli.” (2 Petro 2:9) Bɔni afee ni wɔŋmɛ wɔtsui shi yɛ kaai amli ni wɔná kpɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ, esa akɛ “wɔkwa nɔshafeemɔ kɛ je nɛŋ akɔnɔi lɛ, ni wɔkɛ jwɛŋmɔ kpakpa kɛ jalɛ kɛ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ ahi shi yɛ je nɛŋ.” (Tito 2:12) Ákɛ Kristofoi lɛ, esa akɛ wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ bɔni afee ni gbɔjɔmɔ ni kɔɔ heloonaa akɔnɔi kɛ nifeemɔi ahe lɛ akaye Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛhamɔ ni wɔjieɔ lɛ kpo lɛ awui fiofio ni efite lɛ. Agbɛnɛ nyɛhaa wɔsusua hegbeyeiwoo nibii nɛɛ ekomɛi ahe wɔkwɛa.

Kwɛmɔ Jogbaŋŋ yɛ Osharai ni Baa Nyɔŋmɔjamɔ Hetuu-Kɛhamɔ Nɔ lɛ He

14. Mɛni esa akɛ wɔkai kɛ́ heloonaa ninámɔ he tsɔne lɛ laka wɔ?

14 Heloonaa nibii asɛɛtiumɔ ji tsɔne kɛha mɛi babaoo. Ekolɛ wɔbaalaka wɔ diɛŋtsɛ wɔhe po, ‘ni wɔsusu akɛ Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛhamɔ ji heloonaa ninámɔ.’ Yɛ no hewɔ lɛ, ekolɛ wɔɔfee ekãa ni wɔkɛ hekɛnɔfɔɔ ni nanemɛi heyelilɔi yɔɔ yɛ wɔmli lɛ atsu nii yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ. (1 Timoteo 6:5) Ekolɛ wɔbaamu sane naa yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ akɛ eja jogbaŋŋ akɛ wɔɔnyɛ Kristofonyo ko ni yɔɔ nii babaoo lɛ nɔ koni wɔfa shika kɛjɛ edɛŋ yɛ be mli ni wɔle akɛ ekolɛ wɔnyɛŋ wɔwo nyɔmɔ lɛ. (Lala 37:21) Shi Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛhamɔ ji nɔ ni ‘yɔɔ wala ni yɔɔ agbɛnɛ nɛɛ kɛ nɔ ni baaba lɛ he shiwoo,’ shi jeee heloonaa nibii anaabuamɔ. (1 Timoteo 4:8) Akɛni ‘wɔkɛ nɔ ko nɔ ko baaa je nɛŋ ni wɔnyɛŋ wɔkɛ nɔ ko aya hu’ hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔtswaa wɔfai shi jogbaŋŋ akɛ wɔɔtiu ‘Nyɔŋmɔjamɔ kɛ mɔ mii ni shɛɔ enii ahe’ lɛ sɛɛ ni wɔŋmɛ gbɛ ni wɔfee mɛi ni ‘mii shɛɔ ŋmãa kɛ hehaanii ahe.’—1 Timoteo 6:6-11.

15. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛ́ miishɛɛ nibii asɛɛ ni wɔtiuɔ lɛ miitsĩ Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛhamɔ ni wɔyɔɔ lɛ gbɛ lɛ?

15 Miishɛɛ nibii asɛɛtiumɔ lɛ baanyɛ atsĩ Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛhamɔ gbɛ. Ani eeenyɛ efee akɛ ehe miihia ni wɔfee tsakemɔi amrɔ nɔŋŋ yɛ enɛ mli? Eji anɔkwale akɛ, anáa sɛɛnamɔi komɛi kɛjɛɔ gbɔmɔtsoŋ tsɔsemɔ kɛ hiɛtserɛjiemɔ mli. Ni kɛlɛ, nyɔmɔwoi ni tamɔ nɛkɛ lɛ faaa kɛ́ akɛto naanɔ wala he. (1 Yohane 2:25) Ŋmɛnɛ, mɛi babaoo ji “mɛi ni sumɔɔ shwɛmɔ kɛ ŋɔɔmɔ fe Nyɔŋmɔ, mɛi ni hiɛ Nyɔŋmɔjamɔ [hetuu-kɛhamɔ] su, shi amɛkwa emli hewalɛ lɛ,” ni ehe miihia ni wɔtsi wɔhe kɛjɛ aŋkroaŋkroi ni tamɔ nɛkɛ he. (2 Timoteo 3:4, 5) Mɛi ni kɛ amɛhe fɔ̃ɔ Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛhamɔ nɔ babaoo lɛ ‘bɔɔ jwetri amɛhaa amɛhe, ni efee shishitoo kpakpa eha be ni baaba lɛ, koni amɛmɔ anɔkwa wala lɛ mli.’—1 Timoteo 6:19.

16. Mɛɛ eshafeemɔ akɔnɔi haaa mɛi komɛi ahi shi yɛ Nyɔŋmɔ jalɛ taomɔ nii anaa, ni te wɔɔfee tɛŋŋ wɔye akɔnɔi nɛɛ anɔ kunim?

16 Dãa ni wa kɛ tsofai ni akɛtsuɔ nii yɛ gbɛ fɔŋ nɔ, jeŋba shara, kɛ esha he akɔnɔi baanyɛ afite Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛhamɔ ni wɔyɔɔ lɛ. Wɔhe ni wɔɔŋmɛɛ wɔha enɛɛmɛi lɛ baanyɛ atsĩ wɔnaa koni wɔkahi shi yɛ Nyɔŋmɔ jalɛ taomɔ nii lɛ anaa. (1 Korintobii 6:9, 10; 2 Korintobii 7:1) Ehe bahia ni Paulo po aŋmɛ etsui shi yɛ ta ni ekɛ eshafeemɔ heloo lɛ wuɔ lɛ mli. (Romabii 7:21-25) Nifeemɔ ni yɔɔ shiŋŋ diɛŋtsɛ he miihia koni wɔkɛjie akɔnɔi gbohii kɛjɛ wɔhe. Nɔ kome ji akɛ, esa akɛ wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔɔya nɔ wɔhi shi yɛ jeŋba hetsemɔ mli. Paulo kɛɔ wɔ akɛ: “Nyɛgbea nyɛhe nii ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ: ajwamaŋbɔɔ, nyaŋemɔ nitsumɔ, mlila, akɔnɔ fɔŋ, kɛ hiɛjoomɔ ni ji wɔŋjamɔ lɛ.” (Kolosebii 3:5) Wɔhe nii ni wɔɔgbe ni kɔɔ eshafeemɔ nibii ni tamɔ nɛkɛ he lɛ biɔ faishitswaa bɔni afee ni wɔkɛjie, ni wɔgbe kɛjɛ wɔhe. Sɔlemɔ ni mli wa kɛha Nyɔŋmɔ dɛŋ yelikɛbuamɔ lɛ baaha wɔkpoo akɔnɔi gbohii ni wɔtiu jalɛ kɛ Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛhamɔ sɛɛ yɛ nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ mli.

17. Te esa akɛ wɔbu tsɔsemɔ wɔha tɛŋŋ?

17 Nijiaŋwujee baanyɛ agbɔjɔ wɔ tsuishiŋmɛɛ lɛ ni eye Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛhamɔ ni wɔyɔɔ lɛ awui. Yehowa tsuji lɛ ateŋ mɛi babaoo anijiaŋ je wui. (4 Mose 11:11-15; Ezra 4:4; Yona 4:3) Titri lɛ, nijiaŋwujee baanyɛ aye wɔnɔ kwraa kɛ́ dɔlɛ ko yɛ mli akɛni wɔnuɔ he akɛ atɔ̃ wɔnɔ loo ákã wɔhiɛ waa diɛŋtsɛ loo atsɔse wɔ lɛ hewɔ. Shi kɛlɛ, kãmɔ kɛ tsɔsemɔ ji Nyɔŋmɔ miishɛɛ kɛ mɔ hesusumɔ yɛ suɔmɔ mli lɛ he odaseyeli. (Hebribii 12:5-7, 10, 11) Esaaa akɛ abuɔ tsɔsemɔ akɛ eji toigbalamɔ kɛkɛ, shi moŋ ákɛ tsɔsemɔ ni akɛhaa wɔ yɛ jalɛ gbɛ nɔ. Kɛ wɔbaa wɔhe shi lɛ, wɔhiɛ baasɔ ŋaawoo, ni wɔbaakpɛlɛ nɔ, ní wɔyɔse akɛ “tsɔsemɔ kãmɔi lɛ, wala gbɛ ni.” (Abɛi 6:23) Enɛ baanyɛ aye abua wɔ koni wɔya wɔhiɛ jogbaŋŋ yɛ mumɔŋ yɛ Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛhamɔ sɛɛtiumɔ mli.

18. Mɛɛ gbɛnaa nii kã wɔnɔ yɛ mɔ kɛ mɔ teŋ tɔmɔi ahe lɛ?

18 Shishinumɔ ni baaa kɛ mɔ kɛ mɔ teŋ tɔmɔi baanyɛ agba Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛhamɔ ni wɔyɔɔ lɛ naa. Enɛɛmɛi baanyɛ aha afee yeyeeye loo eha mɛi komɛi afee nii ni nilee bɛ mli ni ji amɛhe ni amɛaatse kɛaajɛ amɛmumɔŋ nyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ ahe. (Abɛi 18:1) Shi ehi akɛ wɔɔkai akɛ dɔlɛ ni wɔkɛaawo wɔmli loo ni wɔɔná mɛi krokomɛi ahe mlifu lɛ baanyɛ asa wekukpaa ni kã wɔkɛ Yehowa teŋ lɛ he yɛ gbɛ ni esaaa nɔ. (4 Mose 19:18) Yɛ anɔkwale mli lɛ, “mɔ ni sumɔɔɔ lɛ diɛŋtsɛ enyɛmi ni enaa lɛ lɛ, Nyɔŋmɔ ni enaaa lɛ lɛ, te aaafee tɛŋŋ ni eeenyɛ lɛ esumɔŋ?” (1 Yohane 4:20) Yesu ma bɔ ni ehe hiaa ni ato gbɛjianɔi amrɔ nɔŋŋ koni akɛsaa mɛi ateŋ béi lɛ nɔ mi yɛ e-Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli. Ekɛɛ etoibolɔi lɛ akɛ: “No hewɔ lɛ, kɛji okɛ onɔkeenɔ lɛ baaŋmɛ afɔleshaa latɛ lɛ nɔ, ni okai yɛ jɛi akɛ onyɛmi kɛo teŋ yɛ sane ko lɛ, shi onɔkeenɔ lɛ yɛ jɛi yɛ afɔleshaa latɛ lɛ hiɛ ní oya okɛ onyɛmi lɛ ayakpata dã, koni oba ní okɛ onɔkeenɔ lɛ abaha.” (Mateo 5:23, 24) Ekolɛ faikpamɔ baaye abua koni akɛtsá pilamɔ ni wiemɔi loo nifeemɔi ni esaaa kɛba lɛ. Abaanyɛ atsá awui ni áye wekukpaa lɛ, ní akɛ toiŋjɔlɛ wekukpaai lɛ aba ekoŋŋ, kɛ́ wɔbi koni akɛke wɔ ni wɔkpɛlɛ nɔ akɛ wɔtsuuu saji ahe nii jogbaŋŋ lɛ. Yesu kɛ ŋaawoo kroko ha yɛ naagbai ahe nitsumɔ mli. (Mateo 18:15-17) Kwɛ miishɛɛ ni wɔnáa kɛ́ mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ koni wɔsaa naagbai lɛ ye omanye lɛ!—Romabii 12:18; Efesobii 4:26, 27.

Nyiɛmɔ Yesu Nɔkwɛmɔnɔ lɛ Sɛɛ

19. Mɛni hewɔ ehe hiaa waa akɛ wɔɔkase Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ?

19 Eka shi faŋŋ akɛ kaai baaba wɔnɔ, shi esaaa akɛ enɛɛmɛi jieɔ wɔjwɛŋmɔ kɛjɛɔ naanɔ wala he foidamɔ lɛ nɔ. Kaimɔ akɛ Yehowa baanyɛ ajie wɔ kɛjɛ kaa mli. Yɛ be mli ni ‘wɔkɛ jatsu fɛɛ jatsu ŋmɛɔ shi’ ní ‘wɔkɛ tsuishitoo daa foi ni kã wɔhiɛ lɛ,’ nyɛhaa ‘wɔkwɛa hemɔkɛyeli Shishijelɔ kɛ Naagbelɔ ni ji Yesu lɛ.’ (Hebribii 12:1-3) Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ mlipɛimɔ jogbaŋŋ kɛ mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ koni wɔkase lɛ yɛ wiemɔ kɛ nifeemɔ mli lɛ baaye ebua wɔ koni wɔná Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛhamɔ ni wɔjie lɛ kpo jogbaŋŋ kɛmɔ shi.

20. Mɛɛ nyɔmɔwoi jɛɔ tsuishiŋmɛɛ kɛ Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛhamɔ sɛɛtiumɔ mli baa?

20 Tsuishiŋmɛɛ kɛ Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛhamɔ fɛɛ tsuɔ nii kɛyeɔ ebuaa koni wɔkɛha wɔyiwalaheremɔ lɛ ama shi shiŋŋ. Kɛ wɔjie sui ni jara wa nɛɛ kpo lɛ, wɔbaanyɛ wɔya nɔ yɛ anɔkwayeli mli yɛ sɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ ni wɔkɛhaa Nyɔŋmɔ lɛ mli. Kɛ wɔyɛ kaa shishi po lɛ, wɔmii baashɛ wɔhe yɛ be mli ni wɔnáa Yehowa hedɔɔ ni mli wa kɛ jɔɔmɔ, akɛni wɔŋmɛ wɔtsui shi ni wɔmiijie Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛhamɔ kpo lɛ hewɔ. (Yakobo 5:11) Kɛfata he lɛ, Yesu diɛŋtsɛ maa nɔ mi kɛhaa wɔ akɛ: “Tsuishiŋmɛɛ nyɛkɛaahere nyɛsusumai lɛ.”—Luka 21:19.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛni hewɔ tsuishiŋmɛɛ he hiaa?

• Mɛni ji Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛhamɔ, ni te ajieɔ lɛ kpo ahaa tɛŋŋ?

• Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtswa wɔkɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpaa ni mli wa wɔma shi ni wɔhiɛ mli?

• Mɛni ji osharai komɛi ni baa Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛhamɔ ni wɔyɔɔ lɛ nɔ, ni te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkwa enɛɛmɛi?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 12, 13]

Ajieɔ Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛhamɔ kpo yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 14]

Kwɛmɔ jogbaŋŋ yɛ osharai ni baa Nyɔŋmɔjamɔ hetuu-kɛhamɔ ni oyɔɔ lɛ nɔ lɛ