Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Apasa Hemɔkɛyeli Kudɔɔ Oshihilɛ?

Ani Apasa Hemɔkɛyeli Kudɔɔ Oshihilɛ?

Ani Apasa Hemɔkɛyeli Kudɔɔ Oshihilɛ?

AHEƆ apasa hemɔkɛyelii ayeɔ yɛ je lɛŋ he fɛɛ he. Bei komɛi lɛ, abuɔ sui nɛɛ waa akɛ amɛji hiŋmɛigbelemɔ gboshinii fã ko. Aloo ekolɛ abaanyɛ akpɛlɛ enɛɛmɛi anɔ akɛ eji nibii ni ataoɔ ale mli kɛkɛ—ni haa shihilɛ feɔ miishɛɛ. Yɛ Anaigbɛ maji lɛ amli lɛ, bei pii lɛ abuɔ apasa hemɔkɛyelii akɛ eji nɔ ko ni haa mɔ yiŋ feɔ lɛ kɔshikɔshi. Yɛ hei krokomɛi—ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ Afrika—lɛ, apasa hemɔkɛyelii baanyɛ aná hewalɛ yɛ mɛi ashihilɛ nɔ waa diɛŋtsɛ.

Afrikabii akusumii lɛ babaoo damɔ apasa hemɔkɛyeli nɔ. Bei pii lɛ sinii, redio nɔ nifeemɔi, kɛ woji ni aŋmalaa yɛ Afrika lɛ maa apasa hemɔkɛyeli kɛ teemɔŋ saji tamɔ ashwaifeemɔ, blematsɛmɛi ajamɔ, kɛ wɔji anibii anɔ mi. Mɛni hewɔ apasa hemɔkɛyelii náa gbɔmɛi anɔ hewalɛ nakai lɛ, ni nɛgbɛ apasa hemɔkɛyelii jɛ?

Nɛgbɛ Ji Apasa Hemɔkɛyelii Ajɛɛhe?

Bei pii lɛ, apasa hemɔkɛyelii lɛ ateŋ babaoo baa kɛjɛɔ gbeyei ni asheɔ gbohii lɛ amumɔi loo gbeyei ni asheɔ mumɔ fɛɛ mumɔ lɛ mli. Atsɔɔ nibii ni baa lɛ amli ákɛ eji mɔdɛŋ ni nɛkɛ mumɔi nɛɛ bɔɔ koni amɛkɛ hiɛkalɔi agba sane kɛtsɔ hegbeyeiwoo, kɔkɔbɔɔ, loo jɔɔmɔ ko nɔ.

Apasa hemɔkɛyelii hu kɛ tsamɔ kɛ tsofa yɛ tsakpaa gbagbalii. Yɛ mɛi pii ni yɔɔ maji ni kpaako amɛnáa nɔyaa lɛ amli lɛ agbɛfaŋ lɛ, ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ tsofa jara wa waa ni bei pii lɛ eko bɛ po. No hewɔ lɛ, mɛi pii taoɔ tsamɔi loo amɛbɔɔ mɔdɛŋ koni amɛtsĩ helai lɛ anaa kɛtsɔ amɛhe ni amɛtsɔɔ kɛyaa blematsɛmɛi akusumii, mumɔi atsɛmɔ, kɛ apasa hemɔkɛyelii ahe lɛ nɔ. Amɛhe jɔɔ amɛ waa hu kɛji amɛkɛ tsofatsɛ ko ní le amɛkusumii lɛ ni ewieɔ amɛmaŋ wiemɔ lɛ miishara fe bɔ ni eji yɛ amɛkɛ datrɛfonyo teŋ. No hewɔ lɛ apasa hemɔkɛyelii kã he amɛmiishwere.

Apasa hemɔkɛyelii ahe kusumii heɔ yeɔ akɛ hela kɛ osharai jeee nibii ni baa kɛkɛ, shi moŋ, amɛji nibii ni hewalɛi ni yɔɔ mumɔi aje lɛ haa ebaa. Ekolɛ tsofatsɛmɛi baakɛɛ akɛ blematsɛ ko ni egbo lɛ náaa miishɛɛ yɛ nɔ ko he. Aloo ekolɛ mumɔi atsɛlɔi baatsɔɔ akɛ mɔ ko elomɔ mɔ ni oshara enina lɛ lɛ kɛtsɔ tsofatsɛ ko nɔ, ni no hewɔ ni hela lɛ loo oshara lɛ ba lɛ.

Srɔtofeemɔi yɛ apasa hemɔkɛyelii amli waa diɛŋtsɛ yɛ je lɛŋ he fɛɛ he, ni nibii ni amɛgbɛɔ amɛshwãa lɛ damɔ kusumii, adesãi, kɛ shihilɛi ni yɔɔ he ni amɛyɔɔ lɛ anɔ. Shi su ko ni fɔɔ kaa ji hemɔkɛyeli ni ahiɛ akɛ ehe miihia ni akpata akɛ mɔ ko, loo nɔ ko ni jɛ mumɔi aje lɛ ní anaaa lɛ mli lɛ teŋ lɛ.

Ani Eyeee Mɔ Awui loo Oshara yɛ He?

Kɛha wekui babaoo lɛ, haaji afɔmɔ ji nifeemɔ ko ni nɔ bɛ ni yɔɔ miishɛɛ. Shi kɛlɛ, kɛha apasa hemɔkɛyelii lɛ, ekolɛ abaatsɔɔ mli akɛ eji okadi ko. Yɛ Afrika Anaigbɛ maji komɛi amli lɛ, mɛi pii buɔ lɛ akɛ eji nyɔŋmɔi afɔmɔ, ni akɛ jamɔ haa haaji lɛ. Kɛji haaji lɛ ateŋ mɔ kome gbo loo amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ gboi lɛ, afeɔ haaji lɛ ahe amagai bibii, ni esa akɛ weku lɛ aha nɛkɛ amagai nɛɛ niyenii. Yɛ hei krokomɛi lɛ, mɛi buɔ haaji afɔmɔ akɛ eji loomɔ, emli waa aahu akɛ kɛ hoo lɛ fɔlɔi komɛi baagbe haaji lɛ ateŋ mɔ kome. Mɛni hewɔ? Amɛheɔ amɛyeɔ akɛ kɛji haaji lɛ fɛɛ hi wala mli lɛ, gbi ko lɛ amɛbaagbe amɛfɔlɔi.

Nɔkwɛmɔnii ni tamɔ enɛɛmɛi tsɔɔ akɛ, eyɛ mli akɛ ekolɛ apasa hemɔkɛyelii komɛi baatamɔ nɔ ni mɔɔ mɔ tsui ni tɔmɔ ko bɛ he moŋ, shi ekrokomɛi baanyɛ afee oshara—gbele po baanyɛ ajɛ mli aba. Abaanyɛ atsake nifeemɔ ko ni yeee mɔ awui lɛ ni ebatsɔ oshara sane, kɛtsɔ shishitsɔɔmɔ fɔŋ ko nɔ.

Hɛɛ, apasa hemɔkɛyeli ji hemɔkɛyeli, jamɔ henɔ ko diɛŋtsɛ. Yɛ be mli ni wɔsusuɔ apasa hemɔkɛyeli fãi srɔtoi ni yɔɔ oshara lɛ ahe lɛ, ehe miihia ni wɔbi akɛ: Namɔ diɛŋtsɛ náa he sɛɛ kɛtsɔ apasa hemɔkɛyelii kɛ nifeemɔi anɔ?

He ni Apasa Hemɔkɛyelii Jɛ

Yɛ odaseyeli ni yɔɔ ni tsɔɔ akɛ Satan loo mumɔi fɔji yɛ shihilɛ mli lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mɛi komɛi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ sumɔɔ koni amɛje he ŋwane. Shi kɛlɛ, yɛ ta beaŋ lɛ, kpoomɔ ni abaakpoo akɛ aaayɔse henyɛlɔ ko ni he yɔɔ oshara lɛ baanyɛ ekɛ mɔ awo amanehulu mli. Nakai nɔŋŋ ebaanyɛ efee anɔkwale yɛ béi ni kã wɔkɛ mumɔŋ bɔɔ nii ni yɔɔ hewalɛ fe adesai lɛ ateŋ lɛ he, ejaakɛ bɔfo Paulo ŋma akɛ: ‘Wɔkɛ mumɔi fɔji asafo ená nɔmɔ.’Efesobii 6:12.

Eyɛ mli akɛ wɔnaaa mumɔŋ bɔɔ nii fɔji lɛ moŋ, shi amɛyɛ shihilɛ mli. Biblia lɛ gbaa akɛ mumɔŋ gbɔmɔ ko ni anaaa lɛ lɛ kɛ onufu ko tsu nii, taakɛ bɔ ni mɔ ni kaseɔ mɛi agbee kɛ tsobi tsuɔ nii lɛ, ni ekɛ klɛŋklɛŋ yoo, ni ji Hawa gba sane, ni eha etse atua eshi Nyɔŋmɔ. (1 Mose 3:1-5) Biblia lɛ tsɛɔ nɛkɛ mumɔŋ gbɔmɔ nɛɛ akɛ “blema onufu lɛ ní atsɛɔ lɛ diabolo [naafolɔlɔ loo abonsam] lɛ kɛ satan [henyɛlɔ] lɛ ní shishiuɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ lɛ.” (Kpojiemɔ 12:9) Nakai mɔ lɛ, ni ji Satan ye omanye yɛ ŋwɛibɔfoi krokomɛi ni elaka amɛ koni amɛtse atua lɛ mli. (Yuda 6) Nɛkɛ ŋwɛibɔfoi fɔji nɛɛ batsɔmɔ daimonioi, Nyɔŋmɔ henyɛlɔi.

Yesu famɔ daimonioi kɛjɛ gbɔmɛi amli, taakɛ ekaselɔi lɛ fee lɛ. (Marko 1:34; Bɔfoi lɛ Asaji 16:18) Nɛkɛ mumɔi nɛɛ jeee blematsɛmɛi ni egboi, ejaakɛ gbohii lɛ “amɛleee nɔ ko nɔ ko.” (Jajelɔ 9:5) Yɛ no najiaŋ lɛ, amɛji ŋwɛibɔfoi atuatselɔi ni Satan laka amɛ lɛ. Esaaa akɛ abuɔ amɛŋɔɔ ni abaaya loo he shi ni abaaba aha amɛhewalɛ lɛ akɛ eji nɔ ko bibioo, ejaakɛ, taakɛ amɛhiɛnyiɛlɔ Satan Abonsam ji lɛ, amɛbaasumɔ ni amɛkpata wɔhiɛ. (1 Petro 5:8) Oti ni ma amɛhiɛ ji ni amɛtsĩ wɔnaa koni wɔnine akashɛ hiɛnɔkamɔ kome pɛ kɛha adesai—ni ji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ.

Biblia lɛ jie gbɛ̀i ni Satan kɛ edaimonioi lɛ kɛtsuɔ nii lɛ ateŋ ekome kpo etsɔɔ akɛ: “Satan diɛŋtsɛ tsakeɔ ehe etsɔɔ la bɔfo.” (2 Korintobii 11:14) Satan baasumɔ ni elaka wɔ ni wɔhe wɔye akɛ ebaanyɛ eha wɔnine ashɛ shihilɛ gbɛ ni hi waa diɛŋtsɛ nɔ. No hewɔ lɛ, ekolɛ be kukuoo sɛɛnamɔi komɛi baatamɔ nɔ ni ba kɛtsɔ mumɔi fɔji lɛ ahe ni amɛkɛwo mli lɛ nɔ. Shi amɛnyɛɛɛ amɛkɛ tsabaa ni hiɔ shi daa aha. (2 Petro 2:4) Amɛnyɛŋ amɛkɛ naanɔ wala aha mɔ ko kwraa, ni etsɛŋ ni abaakpata amɛhiɛ. (Romabii 16:20) Wɔ-Bɔlɔ lɛ pɛ ji naanɔ wala kɛ anɔkwa miishɛɛ jɛɛhe kɛ hebuu ni fe fɛɛ kɛmiijɛ mumɔi fɔji ahewalɛi ashishi.—Yakobo 4:7.

Nyɔŋmɔ buɔ yelikɛbuamɔ ni aaatao kɛtsɔ mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi anɔ lɛ fɔ. (5 Mose 18:10-12; 2 Maŋtsɛmɛi 21:6) Nakai feemɔ tsɔɔ henyɛlɔ lɛ ni akɛ he miibɔ lɛ, Nyɔŋmɔ sɛɛgbɛtsɔɔlɔi lɛ ni akɛ amɛ miifee kpaŋmɔ! Ŋulamiiaŋkwɛlɔi anii ni obaabi koni agba bo owɔsɛɛ be he sane, ni oootao osaji anaa yɛ tsofatsɛ ko dɛŋ, loo ohe ni okɛaawo apasa hemɔkɛyeli nifeemɔ mli lɛ baatsɔɔ akɛ ooŋmɛ gbɛ ní mumɔi fɔji lɛ akudɔ yiŋkpɛi ni ofeɔ yɛ oshihilɛ mli. Etamɔ nɔ ni okɛ amɛ miifee ekome kɛmiitse atua kɛmiishi Nyɔŋmɔ nɔŋŋ.

Hebuu Kɛmiijɛ Efɔŋ He—Ani Nine Baanyɛ Ashɛ Nɔ?

Ade, * ni ji nuu ko ni yɔɔ Niger lɛ kɛ Yehowa Odasefoi abe-fɛɛ shiɛlɔ ko miikase Biblia lɛ. Ade tsɔɔ nɔ hewɔ ni eyɔɔ sɛbɛ yɛ eshwapo lɛ mli lɛ mli akɛ: “Henyɛlɔi babaoo yɛ.” Ade Biblia tsɔɔlɔ lɛ tsɔɔ lɛ akɛ, Yehowa pɛ abaanyɛ akɛ he afɔ̃ enɔ kɛha hebuu diɛŋtsɛ. Ekane Lala 34:8 lɛ etsɔɔ Ade, nɔ ni kɛɔ akɛ: “Yehowa bɔfo lɛ bɔɔ nsara yɛ mɛi ni sheɔ lɛ gbeyei lɛ ahe kɛkpeɔ, ni ejieɔ amɛ.” Ade mu sane naa akɛ: “Kɛji Yehowa baanyɛ abu mihe lɛɛlɛŋ lɛ, no lɛ majie sɛbɛ lɛ.” Amrɔ nɛɛ, yɛ afii komɛi asɛɛ lɛ, eesɔmɔ akɛ asafoŋ onukpa kɛ be-fɛɛ sɔɔlɔ. Ehenyɛlɔi lɛ ateŋ mɔ ko mɔ ko yeko lɛ awui.

Biblia lɛ tsɔɔ akɛ be kɛ nibii ni aleee ni baa trukaa lɛ sharaa wɔ fɛɛ trukaa, kɛji wɔkpɛlɛɔ apasa hemɔkɛyelii anɔ jio aloo wɔkpɛlɛɛɛ nɔ jio. (Jajelɔ 9:11) Shi Yehowa kɛ nibii fɔji ekaaa wɔ kɔkɔɔkɔ. (Yakobo 1:13) Gbele kɛ emuu ni ayeee jɛ esha ni wɔná kɛjɛ Adam dɛŋ lɛ hewɔ. (Romabii 5:12) Enɛ hewɔ lɛ, mɔ fɛɛ mɔ he yeɔ yɛ be kɛ bei amli, ni mɔ fɛɛ mɔ tɔ̃ɔ tɔmɔi ni ekolɛ ebaanyɛ ni ekɛ amanehulu aba mɔ nɔ. No hewɔ lɛ, ebaafee nɔ ni ejaaa akɛ abaakɛɛ akɛ helai fɛɛ loo shihilɛ mli naagbai fɛɛ jɛ mumɔi fɔji lɛ anitsumɔi amli. Hemɔkɛyeli ni tamɔ nɛkɛ baaka wɔ koni wɔbɔ mɔdɛŋ akɛ wɔbaakpata mumɔi lɛ yɛ gbɛ ko nɔ. * Kɛji akɛ wɔnáaa hewalɛ lɛ, esa akɛ wɔtao tsofafeemɔ kpakpa sɛɛgbɛ, jeee ŋaawoo ni jɛ Satan Abonsam, ni ji “amalelɔ kɛ malemɔ tsɛ” lɛ dɛŋ. (Yohane 8:44) Akɔntaabuu tsɔɔ akɛ mɛi ni yɔɔ maji ni blematsɛmɛi apasa hemɔkɛyelii ehe shi waa yɛ mli lɛ awala sɛɛ etsɛɛɛ loo amɛhiii shi jogbaŋŋ fe mɛi ni yɔɔ maji krokomɛi anɔ lɛ. Belɛ, eka shi faŋŋ akɛ apasa hemɔkɛyelii kɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ mli sɛɛnamɔ ko haaa.

Nyɔŋmɔ yɛ hewalɛ fe mumɔ fɔŋ fɛɛ mumɔ fɔŋ, ni E-yɛ wɔhilɛ-kɛhamɔ he miishɛɛ. “[Yehowa, NW] hiŋmɛii kã jalɔi ahe, ni eboɔ amɛfaikpamɔ toi.” (1 Petro 3:12) Sɔlemɔ oha lɛ kɛha hebuu kɛ ŋaalee. (Abɛi 15:29; 18:10) Bɔɔ mɔdɛŋ ni onu e-Wiemɔ Krɔŋkrɔŋ, ni ji Biblia lɛ shishi. Biblia lɛ mli anɔkwa nilee ji hebuu ni fe fɛɛ ni wɔbaanyɛ wɔná. Ebaaye ebua wɔ koni wɔyɔse nɔ hewɔ ni nibii fɔji yaa nɔ kɛ bɔ ni wɔbaafee ni wɔná Nyɔŋmɔ Ofe lɛ hiɛ duromɔ.

Sɛɛnamɔi ni Jɛɔ Nyɔŋmɔ He Nilee Mli Kɛbaa

Yehowa kɛ eyiŋtoi lɛ ahe anɔkwa nilee—ni ji nɔ ko ni aleee kɛ apasa hemɔkɛyeli ni atsɔ lɛ sɛɛsɛɛ lɛ—ji nɔ ni haa anáa anɔkwa hebuu. Jean, ni ji nuu ko ni jɛ Benin lɛ sane lɛ tsɔɔ enɛ mli. Apasa hemɔkɛyelii ehe shi waa yɛ Jean weku lɛ mli. Taakɛ apasa hemɔkɛyeli kusumii tsɔɔ lɛ, esa akɛ yoo ni efɔ binuu etsɛko kwraa lɛ ahi asese krɛdɛɛ ko ni ama lɛ mli gbii nɛɛhu. Kɛji efɔ biyoo lɛ, abaaha ehi asese lɛ mli gbii kpawo.

Yɛ afi 1975 mli lɛ, Jean ŋa fɔ binuu fɛfɛo ko, ni amɛwo lɛ gbɛi akɛ Marc. Kɛtsɔ Biblia mli nilee ni Jean kɛ eŋa yɔɔ nɔ lɛ, amɛsumɔɔɔ ni amɛkɛ amɛhe woɔ mumɔi fɔji anifeemɔi amli. Shi ani amɛbaaŋmɛɛ amɛhe amɛha gbeyeishemɔ kɛ nɔnyɛɛ koni amɛnyiɛ apasa hemɔkɛyeli sɛɛ ni amɛha nyɛ lɛ ahi asese lɛ mli? Dabi—amɛkpoo nɛkɛ weku mli apasa hemɔkɛyeli nɛɛ.—Romabii 6:16; 2 Korintobii 6:14, 15.

Ani oshara ko shara Jean weku lɛ? Afii babaoo eho, ni Marc miisɔmɔ akɛ asafoŋ sɔɔlɔ yɛ Yehowa Odasefoi asafo ni yɔɔ jɛmɛ lɛ mli. Weku muu lɛ fɛɛ ná miishɛɛ akɛ amɛŋmɛɛɛ gbɛ ni apasa hemɔkɛyeli aná amɛshihilɛ nɔ hewalɛ ní ekɛ amɛmumɔŋ hilɛ-kɛhamɔ awo oshara mli.—1 Korintobii 10:21, 22.

Esa akɛ anɔkwa Kristofoi ajie nifeemɔi fɔji ni ji apasa hemɔkɛyelii kɛjɛ amɛshihilɛ mli, ní amɛkpɛlɛ mumɔŋ la ni Bɔlɔ ni ji Yehowa lɛ, kɛ e-Bi Yesu Kristo kɛhaa lɛ nɔ. No hewɔ lɛ, amɛbaanyɛ amɛná anɔkwa toiŋjɔlɛ ní amɛnáa kɛjɛɔ le ni amɛle akɛ amɛmiifee nɔ ni ja yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ mli.—Yohane 8:32.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 20 Atsake gbɛii lɛ.

^ kk. 21 Kwɛmɔ sane ni ji “Ani Abonsam Ji Mɔ ni Haa Wɔhe Yeɔ?” ni yɔɔ September 1, 1999, Buu-Mɔɔ lɛ mli.

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]

Apasa Hemɔkɛyelii Komɛi ni Ehe Shi yɛ Je lɛ Mli

• Tsei ni akɛyeɔ nii ní mamɔ shi jaŋŋ yɛ omɔ kɛ tsɛŋsi mli lɛ ji gbele he okadi

• Patu ni anaa lɛ shwane lɛ kɛ shade fɔŋ baa

• Kɛnɛrɛ ni gboɔ yɛ nifeemɔ ko shishi lɛ tsɔɔ akɛ mumɔi fɔji yɛ jɛmɛ niiaŋ

• Akataŋwia ni jɛɔ mɔ dɛŋ gbeɔ shi lɛ tsɔɔ akɛ abaagbe mɔ ko yɛ shia lɛ mli

• Fai ni akɛfɔ̃ɔ saatso nɔ lɛ kɛ shade fɔŋ baa

• Ŋmɛji agbɛɛmɔ shwieɔ daimonioi kɛyaa

• Kɛnɛrɛi ni mamɔ fɔmɔgbi keeki nɔ ní aaagbe fɛɛ shikome yɛ klɛŋklɛŋ kaa-kɛ-kwɛmɔ mli lɛ nɔŋŋ lɛ haa nibimɔ nii baa mli

• Bɔlɔ ni kpasa saatso ko he lɛ haa mumɔi fɔji ni yɔɔ bɔlɔ lɛ mli lɛ lómɔɔ saatso lɛ

• Alɔnte diŋ ni bajeɔ mɔ ko gbɛ nɔ lɛ tsɔɔ shade fɔŋ

• Faka ni jeɔ mɔ dɛŋ gbeɔ shi lɛ tsɔɔ akɛ nuu ko miiba bo saramɔ

• Shuɔi ahe mfoniri kɛ shade kpakpa baa kɛji akɛ eekwɛ shinaa lɛ naa gbɛ

• Okpɔŋɔ nanetokota ni tsotsoro shinaa lɛ naa lɛ kɛ shade kpakpa baa

• Duasodua ní kwɛ̃ɔ yɛ tsũ he lɛ buɔ mɔ he kɛjɛɔ efɔŋ he

• Eji shade fɔŋ akɛ aaanyiɛ atswere ko shishi

• Ashwishwɛ ko ni aaajwa lɛ tsɔɔ shade fɔŋ ni baaba afii kpawo

• Shitɔ ni aaajɛ odɛŋ ashwie lɛ tsɔɔ akɛ okɛ onaanyo baaná sane naataamɔ

• Ŋoo ni aaajɛ odɛŋ ashwie lɛ kɛ shade fɔŋ baa ja afɔ̃ ehenɔ mulumulu ashwie abɛku kɔŋ lɛ nɔ dã

• Ní aaashi sɛi ni miihoso koni eya nɔ ehoso yɛ be mli ni mɔ ko taaa nɔ lɛ tsɛɔ daimonioi koni amɛbata nɔ

• Aspaaterei ni atsɔmɔɔ hiɛ abuɔ shi lɛ kɛ shade fɔŋ baa

• Kɛji mɔ ko gbo lɛ, esa akɛ agbele samfɛji lɛ afɔ̃ koni susuma lɛ ashi tsũ lɛ mli

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 6]

Amɛye Amɛhe Kɛjɛ Apasa Hemɔkɛyeli Kudɔmɔ kɛ Hewalɛ Shishi

Yehowa Odasefoi miishiɛ yɛ akutso ko mli yɛ South Africa. Beni Odasefoi lɛ etswa shinaa lɛ sɛɛ lɛ, yoo ko ni wo Sangoma (tsofatsɛmɛi) atade kakadaŋŋ gbele shinaai lɛ ateŋ ekome. Amɛmiitao ni amɛshi, shi yoo lɛ kɛɛ doo akɛ amɛkɛ amɛ shɛɛ sane lɛ aha. Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome kane 5 Mose 18:10-12 lɛ etsɔɔ lɛ koni ekɛtsɔɔ lɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ lɛ buɔ mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi ehaa. Tsofatsɛ lɛ kpɛlɛ shɛɛ sane lɛ nɔ ni ekpɛlɛ koni akɛ lɛ akase Biblia lɛ. Ekɛɛ akɛ kɛji atsɔ eyiŋ yɛ Biblia lɛ ní akɛ lɛ kaseɔ lɛ mli akɛ nitsumɔ ni atsuɔ ákɛ Sangoma lɛ teɔ shi ewoɔ Yehowa suɔmɔnaa nii lɛ, ebaakpa.

Beni ekase Obaanyɛ Ohi Shi Kɛya Naanɔ yɛ Paradeiso yɛ Shikpɔŋ Nɔ wolo lɛ yitso 10 ni Biblia lɛ fata he lɛ sɛɛ lɛ, eshã enibii fɛɛ ni kɛ ayɛkpɛmɔ yɔɔ tsakpaa lɛ ni ebɔi kpeei yaa yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ. Kɛfata he lɛ, ekɛ egbalashihilɛ yawo mla shishi, eyɛ mli akɛ ekɛ ewu égbala amɛmli nɔ ni shɛɔ afii 17 sɔŋŋ. Amrɔ nɛɛ, amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ amɛji Yehowa Odasefoi ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ ni abaptisi amɛ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 6]

“Sangoma” fɔ̃ɔ wui eshwieɔ shi bɔni afee ni etsɔ kalamɔ nifeemɔ nɔ ena nɔ ni kɛ helatsɛ ko naagbai baa

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 7]

Nyɔŋmɔ he anɔkwa nilee kɛ anɔkwa hebuu kɛ miishɛɛ baa