Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Okɛ Anɔkwayeli Aba Ohe Shi Oha Hegbɛ ni Nyɔŋmɔ Eto Lɛ

Okɛ Anɔkwayeli Aba Ohe Shi Oha Hegbɛ ni Nyɔŋmɔ Eto Lɛ

Okɛ Anɔkwayeli Aba Ohe Shi Oha Hegbɛ ni Nyɔŋmɔ Eto Lɛ

“Yehowa ji wɔ-Kojolɔ, Yehowa ji wɔ-Mlahalɔ, Yehowa ji wɔ-Maŋtsɛ.”—YESAIA 33:22, NW.

1. Mɛɛ nibii komɛi ha blema Israel bafee srɔto kwraa yɛ jeŋmaji lɛ ateŋ?

ATO Israel maŋ lɛ shishi yɛ afi 1513 D.Ŋ.B. No mli lɛ, ebɛ maŋtiase, ejeee jakumaŋ, ni ebɛ maŋtsɛ ni anaa. Tsutsu ko lɛ, nyɔji ji emli bii lɛ. Shi kɛlɛ, nakai maŋ hee lɛ yɛ srɔto kwraa yɛ gbɛ kroko hu nɔ. Yehowa Nyɔŋmɔ ji amɛ-Kojolɔ, Mlahalɔ, kɛ Maŋtsɛ ni anaaa. (2 Mose 19:5, 6; Yesaia 33:22) Maŋ kroko ko kwraa bɛ ni baanyɛ akɛɛ akɛ eyɛ nakai hegbɛ lɛ!

2. Mɛɛ sanebimɔ teɔ shi yɛ gbɛ ni atsɔ nɔ ato Israel he gbɛjianɔ lɛ he, ni mɛni hewɔ ni hetoo lɛ he hiaa wɔ lɛ?

2 Akɛni Yehowa ji Nyɔŋmɔ ni toɔ gbɛjianɔ kɛ toiŋjɔlɛ Nyɔŋmɔ hu hewɔ lɛ, wɔbaakpa gbɛ akɛ maŋ fɛɛ maŋ ni eyeɔ nɔ lɛ baaná gbɛjianɔtoo kpakpa diɛŋtsɛ. (1 Korintobii 14:33) Nakai eji diɛŋtsɛ yɛ Israel gbɛfaŋ. Shi te aaafee tɛŋŋ ni Nyɔŋmɔ ko ni anaaa lɛ lɛ aaakudɔ shikpɔŋ nɔ gbɛjianɔtoo ko ni anaa lɛ? Wɔɔfee jogbaŋŋ akɛ wɔɔsusu gbɛ ni Yehowa tsɔ nɔ eye nakai blema maŋ lɛ nɔ lɛ he, ni titri lɛ, koni wɔyɔse akɛ gbɛ ni etsɔ nɔ ekɛ Israel ye eha lɛ maa bɔ ni anɔkwayeli ni akɛbaa he shi ahaa hegbɛ ni Nyɔŋmɔ eto lɛ he hiaa ha lɛ nɔ mi.

Bɔ ni Aye Blema Israel Nɔ Aha

3. Mɛɛ gbɛjianɔ kpakpa Yehowa to kɛha ewebii lɛ agbɛtsɔɔmɔ?

3 Eyɛ mli akɛ Yehowa ji Israel Maŋtsɛ ni anaaa lɛ moŋ, shi ehala hii anɔkwafoi ákɛ enajiaŋdamɔlɔi ni anaa. No mli lɛ ayɛ lumɛi, tsɛmɛi awei anɔ onukpai, kɛ hii onukpai ni baasɔmɔ gbɔmɛi lɛ ákɛ ŋaawolɔi kɛ kojolɔi. (2 Mose 18:25, 26; 5 Mose 1:15) Shi kɛlɛ, esaaa akɛ wɔmuɔ sane naa akɛ yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, nakai hii ni gbɛnaa nii kã amɛnɔ lɛ baanyɛ amɛkɛ sɛɛyoomɔ kɛ shishinumɔ ni tɔ̃mɔ bɛ mli akojo saji kɛ́ amɛnáaa Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ lɛ. Amɛyeee emuu, ni amɛnyɛɛɛ amɛle nɔ ni yɔɔ amɛnanemɛi jálɔi lɛ atsuii amli. Ni kɛlɛ, kojolɔi Nyɔŋmɔ gbeyeishelɔi lɛ baanyɛ amɛkɛ ŋaawoo ni yeɔ buaa aha amɛnanemɛi heyelilɔi lɛ ejaakɛ edamɔ Yehowa Mla lɛ nɔ.—5 Mose 19:15; Lala 119:97-100.

4. Mɛɛ sui Israel kojolɔi anɔkwafoi lɛ shweɔ waa ni amɛkwa, ni mɛni hewɔ?

4 Shi kɛlɛ, babaoo he miihia kɛha kojolɔ tsɔmɔ fe Mla lɛ kɛkɛ ni aaale. Akɛni hii onukpai lɛ yeee emuu hewɔ lɛ, esa akɛ amɛhiɛ ahi amɛhe nɔ koni amɛye amɛ diɛŋtsɛ amɛ gbɛduu sui—tamɔ pɛsɛmkunya, hiɛaŋkwɛmɔ, kɛ hiɛjoomɔ—ni baanyɛ aha amɛtsɔ sane hiɛ amɛbu shi yɛ amɛkojomɔi amli lɛ anɔ. Mose kɛɛ amɛ akɛ: “Ni nyɛkakwɛa hiɛaŋ yɛ kojomɔ mli; nyɛboa mɔ bibioo kɛ gbɔmɔ agbo fɛɛ toi pɛpɛɛpɛ; nyɛkashea gbɔmɔ hiɛ gbeyei; ejaakɛ kojomɔ lɛ, Nyɔŋmɔ nɔŋ!” (Wɔma efã ko nɔ mi.) Hɛɛ, Israel kojolɔi lɛ miikojo amɛmiiha Nyɔŋmɔ. Mɛɛ hegbɛ ni bulɛ kpele yɔɔ mli eji nɛkɛ!—5 Mose 1:16, 17.

5. Kɛfata kojolɔi ni ato lɛ he lɛ, mɛɛ gbɛjianɔi krokomɛi hu Yehowa to koni ekɛkwɛ ewebii lɛ anɔ?

5 Yehowa to gbɛjianɔi krokomɛi koni ekɛtsu ewebii lɛ amumɔŋ hiamɔ nii ahe nii. Dani amɛaashɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ po lɛ, ekɛ famɔ ha amɛ koni amɛma hekrɔŋkrɔŋ ni ji anɔkwa jamɔhe lɛ. Eto osɔfoyeli hu he gbɛjianɔ koni atsɔɔ Mla lɛ, akɛ kooloi ashã afɔlei, ni ashã leebi kɛ gbɛkɛ tsofa-kɛ-ŋma lɛ. Nyɔŋmɔ hala Mose nyɛmi nukpa Aaron ákɛ Israel klɛŋklɛŋ osɔfonukpa, ni ehala Aaron bihii lɛ koni amɛye amɛbua amɛtsɛ yɛ enitsumɔi amli.—2 Mose 28:1; 4 Mose 3:10; 2 Kronika 13:10, 11.

6, 7. (a) Mɛɛ wekukpaa kã osɔfoi lɛ kɛ Levibii ni yeee osɔfoi lɛ ateŋ? (b) Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ anɔkwale ni eji akɛ Levibii lɛ tsu nitsumɔi srɔtoi babaoo lɛ mli? (Kolosebii 3:23)

6 Gbɔmɛi akpekpei abɔ amumɔŋ hiamɔ nii ahe nitsumɔ ji nitsumɔ wulu, ni osɔfoi lɛ ayi faaa tsɔ̃. No hewɔ lɛ ato gbɛjianɔ aha amɛ koni Levi akutso lɛ mli bii krokomɛi aye abua amɛ. Yehowa kɛɛ Mose akɛ: “Oŋɔ Levibii lɛ oha Aaron kɛ ebihii lɛ, aŋɔ amɛ aha lɛ kwraa yɛ Israelbii lɛ ateŋ.”—4 Mose 3:9, 39.

7 Ato Levibii lɛ ahe gbɛjianɔ jogbaŋŋ. Ajara amɛmli yɛ wekui etɛ lɛ anaa—Gershonbii lɛ, Kohatbii lɛ, kɛ Meraribii lɛ—amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ nitsumɔ ni amɛbaatsu. (4 Mose 3:14-17, 23-37) Ekolɛ nitsumɔi lɛ ekomɛi baafee tamɔ nɔ ni amɛhe miihia fe ekrokomɛi, shi fɛɛ he miihia waa. Levi Kohatbii lɛ anitsumɔ lɛ hãa amɛbɛŋkɛɔ kpaŋmɔ adeka krɔŋkrɔŋ lɛ he, kɛ sɔlemɔwe lɛ kwramɔ. Shi kɛlɛ, Levinyo fɛɛ Levinyo, kɛ́ eji Kohatnyo jio, ejeee eko jio lɛ, enáa hegbɛi ni woo yɔɔ mli lɛ mli ŋɔɔmɔ. (4 Mose 1:51, 53) Dɔlɛ sane ji akɛ, amɛteŋ mɛi komɛi ahiɛ esɔɔɔ hegbɛi ni amɛyɔɔ lɛ. Yɛ nɔ najiaŋ ni amɛkɛ anɔkwayeli aaaba amɛhe shi amɛha hegbɛ ni Nyɔŋmɔ eto lɛ, amɛtsui enyɔɔɔ amɛmli ni amɛŋmɛ gbɛ ni henɔwomɔ, gbɛihemɔ, kɛ awuŋayeli ná amɛnɔ hewalɛ. Levinyo ko ni gbɛi ji Kora lɛ ji amɛteŋ mɔ kome.

“Nyɛmiitao Osɔfoyeli lɛ Hu”?

8. (a) Namɔ ji Kora? (b) Ekolɛ mɛni ha Kora bɔi osɔfoi lɛ kwɛmɔ tamɔ bɔ ni adesa kwɛɔ nii ehaa pɛpɛɛpɛ lɛ?

8 Kora jeee Levibii atsɛ we lɛ nɔ onukpa, asaŋ ejeee Kohatbii awekui lɛ anɔ onukpa hu. (4 Mose 3:30, 32) Fɛɛ sɛɛ lɛ, eji lumɔ ni abuɔ lɛ yɛ Israel. Ekolɛ nitsumɔi ni Kora tsuɔ lɛ ha naanyobɔɔ ni mli wa bakã lɛ kɛ Aaron kɛ ebihii lɛ ateŋ. (4 Mose 4:18, 19) Yɛ be mli ni Kora naa nɛkɛ hii nɛɛ atɔ̃mɔi jogbaŋŋ diɛŋtsɛ lɛ, ekolɛ ebaasusu akɛ: ‘Nɛkɛ osɔfoi nɛɛ yeee emuu kwraa, ni kɛlɛ, aakpa gbɛ akɛ maba mihe shi maha amɛ! Nyɛsɛɛ nɛɛ nɔŋŋ lɛ, Aaron fee shika tsina bi. Nakai tsina bi lɛ jamɔ hã wɔwebii lɛ kɛ amɛhe wo wɔŋjamɔ mli. Amrɔ nɛɛ, Aaron ni ji Mose nyɛmi nuu lɛ miisɔmɔ ákɛ osɔfonukpa! Mɛɛ hiɛaŋkwɛmɔ nɛ! Ni Aaron bihii ni ji Nadab kɛ Abihu hu? Yɛ anɔkwale mli lɛ, amɛjie bulɛ ni amɛbɛ kwraa kɛha sɔɔmɔ hegbɛi lɛ kpo aahu akɛ, ehe bahia ni Yehowa agbe amɛ!’ * (2 Mose 32:1-5; 3 Mose 10:1, 2) Bɔ fɛɛ bɔ ni Kora susumɔi aaanyɛ aji aha lɛ, eyɛ faŋŋ akɛ ebɔi osɔfoyeli lɛ kwɛmɔ taakɛ adesa kwɛɔ nii ehaa. No ha etse Mose kɛ Aaron hiɛ atua, ni yɛ naagbee lɛ, etse Yehowa hu hiɛ atua.—1 Samuel 15:23; Yakobo 1:14, 15.

9, 10. Mɛɛ naafolɔmɔ Kora kɛ enanemɛi atuatselɔi lɛ kɛshi Mose, ni mɛni hewɔ kulɛ esa akɛ nɔ ni amɛle lɛ aye abua amɛ koni amɛkafee nakai lɛ?

9 Akɛni Kora ji nuu ni náa mɔ nɔ hewalɛ waa hewɔ lɛ, ewaaa kɛhaaa lɛ akɛ eeebua mɛi krokomɛi ni kɛ lɛ hiɛ jwɛŋmɔ kome lɛ anaa. Lɛ, kɛ Datan kɛ Abiram ná mɛi 250 ni fĩ amɛsɛɛ—amɛ fɛɛ lɛ, asafo lɛ nɔ lumɛi. Amɛfee ekome kɛbɛŋkɛ Mose kɛ Aaron ni amɛkɛɛ akɛ: “Asafo lɛ fɛɛ kwa, mɛi krɔŋkrɔŋi sɔŋŋ ni, ni Yehowa yɛ amɛteŋ; ni mɛɛba nyɛwoɔ nyɛhe nɔ yɛ Yehowa asafo lɛ nɔ mɔ?”—4 Mose 16:1-3.

10 Kulɛ esa akɛ nɔ ni atuatselɔi lɛ le lɛ aye abua amɛ koni amɛkate shi amɛwo hegbɛ ni Mose yɔɔ lɛ. Etsɛko tsɔ ni Aaron kɛ Miriam fee nakai nɔŋŋ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, amɛkɛ susumɔ ni tamɔ Kora nɔ̃ lɛ nɔŋŋ tsu nii po! Taakɛ 4 Mose 12:1, 2 tsɔɔ lɛ, amɛbi akɛ: “Ani Mose kome kɛkɛ Yehowa kɛwieɔ? ani wɔ hu ekɛ wɔ ewieko pɛŋ?” Yehowa miibo toi. Ekɛ famɔ ha Mose, Aaron, kɛ Miriam ni amɛbadamɔ kpeebuu lɛ hiɛ koni E-tsɔɔ hiɛnyiɛlɔ ni ehala. Kɛkɛ lɛ, yɛ wiemɔi ni yɔɔ faŋŋ mli lɛ, Yehowa kɛɛ akɛ: “Kɛji gbalɔ ko yɛ nyɛteŋ lɛ, mi Yehowa, ninaa mli maha ele mi yɛ, wɔlamɔ mli mikɛ lɛ awie yɛ. Shi mitsulɔ Mose nɔ̃ bɛ nakai; shi moŋ eyeɔ anɔkwa yɛ miwe lɛ fɛɛ.” No sɛɛ lɛ, Yehowa ha kpiti shwie Miriam be kukuoo ko.—4 Mose 12:4-7, 10.

11. Te Mose fee enii yɛ shihilɛ ni kɔɔ Kora he lɛ he eha tɛŋŋ?

11 Kulɛ esa akɛ Kora kɛ mɛi ni fĩ esɛɛ lɛ ahiɛ ahi amɛhe nɔ yɛ nakai nɔ ni ba lɛ he. Amɛbɛ naajiemɔ kpakpa ni amɛkɛaaha atua ni amɛtse lɛ. Ni kɛlɛ, Mose bɔ mɔdɛŋ ni ekɛ amɛ asusu sane he yɛ tsuishitoo mli. Ewo amɛ hewalɛ koni amɛhiɛ asɔ hegbɛi ni amɛyɔɔ lɛ waa beni ekɛɛ akɛ: “Aso efaaa haaa nyɛ, akɛ Israel Nyɔŋmɔ lɛ etse nyɛ kɛjɛ Israel asafo lɛ he, ni eha nyɛbɛŋkɛ lɛ”? Dabi, ejeee nɔ ko ni ‘faaa’! Levibii lɛ yɛ nii ni fa babaoo momo. Mɛni ekoŋŋ amɛtaoɔ ni amɛná? Wiemɔi ni Mose wie lolo lɛ kpa amɛtsuiŋ susumɔi lɛ ahe mama, akɛ: “Nyɛmiitao osɔfoyeli lɛ hu”? * (4 Mose 12:3; 16:9, 10) Shi, te Yehowa fee enii eha tɛŋŋ yɛ atua ni tamɔ nɛkɛ ni atse ashi hegbɛ ni eto lɛ?

Israel Kojolɔ lɛ Kɛ Ehe Wo Mli

12. Mɛni nɔ wekukpaa kpakpa ni tee nɔ ekã Israel kɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ damɔ?

12 Beni Yehowa kɛ Mla lɛ ha Israel lɛ, ekɛɛ gbɔmɛi lɛ akɛ kɛ́ amɛba amɛhe shi ni amɛfee toiboo lɛ, amɛbaatsɔmɔ “maŋ krɔŋkrɔŋ” ni ákɛ maŋ lɛ baafee krɔŋkrɔŋ bei abɔ ni amɛkpɛlɛɔ Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ nɔ lɛ. (2 Mose 19:5, 6) Amrɔ nɛɛ, akɛni atuatsemɔ ni yɔɔ faŋŋ miiya nɔ hewɔ lɛ, be ebashɛ koni Israel Kojolɔ kɛ Mla-halɔ lɛ kɛ ehe awo mli! Mose kɛɛ Kora akɛ: “Wɔ́ lɛ bo kɛ osafo lɛ fɛɛ aba Yehowa hiɛ, bo kɛ amɛ kɛ Aaron fɛɛ; ni nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ akɔ eŋɛsu, ní nyɛkɛ tsofa-kɛ-ŋma ashwie nɔ, ní nyɛkɛba Yehowa hiɛ, mɔ fɛɛ mɔ kɛ eŋɛsu, ŋɛsui ohai enyɔ kɛ nyɔŋmai enumɔ, ni bo kɛ Aaron hu, mɔ fɛɛ mɔ kɛ eŋɛsu.”—4 Mose 16:16, 17.

13. (a) Mɛni hewɔ eji henɔwomɔ yɛ atuatselɔi lɛ agbɛfaŋ akɛ amɛaashã tsofa-kɛ-ŋma yɛ Yehowa hiɛ lɛ? (b) Te Yehowa kɛ atuatselɔi lɛ ye eha tɛŋŋ?

13 Taakɛ Nyɔŋmɔ Mla lɛ tsɔɔ lɛ, osɔfoi lɛ pɛ baanyɛ ashã tsofa-kɛ-ŋma. Kulɛ esa akɛ susumɔ diɛŋtsɛ po ni tsɔɔ akɛ Levibii ní yeee osɔfoi lɛ ashã tsofa-kɛ-ŋma yɛ Yehowa hiɛ lɛ aha atuatselɔi lɛ asusu nii ahe jogbaŋŋ diɛŋtsɛ. (2 Mose 30:7; 4 Mose 4:16) Kora kɛ esɛɛfilɔi lɛ susuuu sane lɛ he kɛyaaa shɔŋŋ! Enɔjetsɛremɔ lɛ, ‘ekpee asafo muu lɛ fɛɛ ewo Mose kɛ Aaron, ni amɛbɔ gwa yɛ kpeebuu lɛ shinaa lɛ naa.’ Nɔ ni aŋma lɛ kɛɔ wɔ akɛ: “Ni Yehowa kɛ Mose kɛ Aaron wie ni ekɛɛ: Nyɛtsia nyɛhe kɛjɛa nɛkɛ asafo nɛɛ he, ni makpata amɛhiɛ hiŋmɛitswaa!” Shi Mose kɛ Aaron kpa fai koni akakpata gbɔmɛi lɛ awala hiɛ. Yehowa kpɛlɛ amɛfaikpamɔi lɛ anɔ. Yɛ Kora kɛ esafo lɛ gbɛfaŋ lɛ, “la jɛ Yehowa ŋɔɔ ni ebashã hii ohai enyɔ kɛ nyɔŋmai enumɔ lɛ ní kɛ tsofa-kɛ-ŋma ba lɛ.”—4 Mose 16:19-22, 35. *

14. Mɛni hewɔ ni Yehowa kɛ hiɛdɔɔ te shi ewo Israel asafo lɛ?

14 Naakpɛɛ sane ji akɛ, Israelbii ni na bɔ ni Yehowa kɛ atuatselɔi lɛ ye ha lɛ ekaseee nii kɛjɛɛɛ mli lolo. “Jetsɛrenɔ lɛ Israelbii lɛ asafo muu lɛ fɛɛ saa wie huhuuhu amɛshi Mose kɛ Aaron amɛkɛɛ: Nyɛgbe Yehowa maŋ lɛ!” Israelbii lɛ miifĩ mɛi ni tsɔ̃ ŋaa lɛ asɛɛ! Yɛ naagbee lɛ, Yehowa tsuishitoo lɛ ba naagbee. Mɔ ko mɔ ko—Mose loo Aaron po—nyɛŋ adamɔ mli aha mɛi lɛ agbɛnɛ. Yehowa ha gbele hela tswa atuatselɔi lɛ, “ni mɛi ni gbele hela lɛ gbe lɛ naa shiɔ mɛi akpei nyɔŋma kɛ ejwɛ kɛ ohai kpawo, soro mɛi ni gboi yɛ Kora sane lɛ hewɔ lɛ.”—4 Mose 17:6-14.

15. (a) Kulɛ mɛɛ yiŋtoi ahewɔ esa akɛ Israelbii lɛ akpɛlɛ Mose kɛ Aaron hiɛnyiɛmɔ lɛ nɔ ni shishashaomɔ ko kwraa bɛ mli lɛ? (b) Mɛni ji nɔ ni nɛkɛ sane nɛɛ etsɔɔ bo yɛ Yehowa he?

15 Ehe ehiaaa kwraa ni kulɛ nakai mɛi lɛ fɛɛ agboi. Kulɛ esa akɛ amɛsusu saji ahe jogbaŋŋ. Kulɛ amɛbaanyɛ amɛbi amɛhe saji tamɔ: ‘Namɛi yapue yɛ Farao hiɛ ni amɛkɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛwala wo oshara mli lɛ? Namɔ ji mɔ ni bi koni aha Israelbii lɛ aye amɛhe lɛ? Namɔ pɛ ji mɔ ni aha ekwɔ kɛtee Horeb Gɔŋ lɛ nɔ beni ákpɔ̃ Israelbii lɛ, koni ekɛ Nyɔŋmɔ ŋwɛibɔfo lɛ ayawie hiɛ kɛ hiɛ lɛ?’ Eka shi faŋŋ akɛ, Mose kɛ Aaron he saji ni sa kadimɔ ni aŋma afɔ̃ shi lɛ ye anɔkwa ni amɛyeɔ Yehowa kɛ suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha gbɔmɛi lɛ he odase. (2 Mose 10:28; 19:24; 24:12-15) Eŋɔɔɔ Yehowa naa akɛ efo atuatselɔi lɛ awala sɛɛ. Ni kɛlɛ, beni ebafee faŋŋ akɛ gbɔmɛi lɛ baakã he yɛ amɛ atuatsemɔ nifeemɔ lɛ mli lɛ, etsu sane lɛ he nii amrɔ nɔŋŋ. (Ezekiel 33:11) Enɛɛmɛi fɛɛ hiɛ shishinumɔ kpele ko kɛha wɔ ŋmɛnɛ. Mɛni hewɔ?

Gbɛ lɛ Yɔsemɔ Ŋmɛnɛ

16. (a) Kulɛ mɛɛ odaseyeli esa akɛ ekɔne klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Yudafoi lɛ ayiŋ akɛ Yesu ji Yehowa najiaŋdamɔlɔ lɛ? (b) Mɛni hewɔ Yehowa kɛ nɔ kroko ye Levi osɔfoyeli lɛ najiaŋ, ni mɛni ekɛye najiaŋ?

16 “Maŋ” hee ko yɛ ŋmɛnɛ ni Yehowa ji amɛ Kojolɔ, Mlahalɔ, kɛ Maŋtsɛ ni anaaa. (Mateo 21:43) Nakai “maŋ” lɛ ba shihilɛ mli yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Ŋ.B. No mli lɛ, akɛ sɔlemɔtsu fɛfɛo ko ebaye Mose gbii lɛ amli hekrɔŋkrɔŋ lɛ najiaŋ yɛ Yerusalem, he ni Levibii lɛ sɔmɔɔ yɛ lolo lɛ. (Luka 1:5, 8, 9) Shi kɛlɛ, yɛ afi 29 Ŋ.B. lɛ, sɔlemɔtsu kroko ni ji mumɔŋ nɔ̃ ba shihilɛ mli, ni Yesu Kristo ji enɔ Osɔfonukpa. (Hebribii 9:9, 11) Sane ni kɔɔ hegbɛ ni Nyɔŋmɔ eto lɛ he lɛ te shi shi kome ekoŋŋ. Namɔ ji mɔ ni Yehowa kɛ lɛ baatsu nii koni enyiɛ “maŋ” hee nɛɛ hiɛ? Yesu tsɔɔ akɛ eyeɔ Nyɔŋmɔ anɔkwa kwraa kɛmɔɔ shi. Esumɔɔ gbɔmɛi lɛ. Efee naakpɛɛ nibii pii hu. Shi kɛlɛ, taakɛ amɛblematsɛmɛi kuɛŋtilɔi lɛ ji lɛ, Levibii lɛ ateŋ mɛi babaoo kpoo akɛ amɛaakpɛlɛ Yesu nɔ. (Mateo 26:63-68; Bɔfoi lɛ Asaji 4:5, 6, 18; 5:17) Yɛ naagbee lɛ, Yehowa kɛ ekroko kwraa—maŋtsɛmɛi ni yeɔ osɔfoi—ye Levibii asɔfoyeli lɛ najiaŋ. Akɛ nakai maŋtsɛmɛi ni yeɔ osɔfoi lɛ etsu nii aahu kɛbashi wɔgbii nɛɛ amli.

17. (a) Mɛɛ kuu feɔ maŋtsɛmɛi ni yeɔ osɔfoi lɛ ŋmɛnɛ? (b) Te Yehowa kɛ maŋtsɛmɛi ni yeɔ osɔfoi lɛ tsuɔ nii ehaa tɛŋŋ?

17 Namɛi feɔ nɛkɛ maŋtsɛmɛi ni yeɔ osɔfoi lɛ ŋmɛnɛ? Bɔfo Petro ha nakai sanebimɔ lɛ hetoo yɛ eklɛŋklɛŋ wolo ni jɛ mumɔŋ ni eŋmaa lɛ mli. Petro ŋma eha Kristo kuu lɛ mli bii ni afɔ amɛ mu lɛ akɛ: “Nyɛ lɛ, weku ni ahala ji nyɛ, maŋtsɛmɛi ni yeɔ osɔfoi, jeŋmaŋ krɔŋkrɔŋ, maŋ ni eŋɔfee enɔ̃, koni nyɛjaje mɔ ni tsɛ́ nyɛ kɛjɛ duŋ lɛ mli kɛba lɛ diɛŋtsɛ enaakpɛɛ la lɛ he lɛ agbojee lɛ.” (1 Petro 2:9) Eyɛ faŋŋ yɛ nɛkɛ wiemɔi nɛɛ amli akɛ, ákɛ kuu lɛ, mɛi ni afɔ amɛ mu ni nyiɛɔ Yesu nanemaahei asɛɛ lɛ ji mɛi ni feɔ “maŋtsɛmɛi ni yeɔ osɔfoi” ni Petro tsɛ́ amɛ hu akɛ “jeŋmaŋ krɔŋkrɔŋ” lɛ. Amɛji mɛi ni bafeɔ gbɛ ni Yehowa kɛtsuɔ nii koni ekɛ nitsɔɔmɔ kɛ mumɔŋ gbɛtsɔɔmɔ aha ewebii lɛ.—Mateo 24:45-47.

18. Mɛɛ tsakpaa yɔɔ onukpai ni ahala amɛ lɛ kɛ maŋtsɛmɛi ni yeɔ osɔfoi lɛ teŋ?

18 Mɛi ni damɔ maŋtsɛmɛi ni yeɔ osɔfoi lɛ anajiaŋ ji onukpai ni ahala amɛ, ní sɔmɔɔ yɛ gbɛhei ni gbɛnaa nii kã amɛnɔ yɛ mli yɛ Yehowa webii ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ he fɛɛ he lɛ asafoi lɛ amli lɛ. Esa akɛ wɔkɛ bulɛ aha nɛkɛ hii nɛɛ, ní wɔkɛ wɔtsui fɛɛ afĩ amɛ sɛɛ, kɛji afɔ amɛ mu jio loo afɔko amɛ mu jio. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Yehowa tsɔ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ ehala hii onukpai lɛ ewo amɛgbɛhei lɛ amli. (Hebribii 13:7, 17) Te aaafee tɛŋŋ ni eeebalɛ nakai hu?

19. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ halaa onukpai lɛ?

19 Nɛkɛ hii onukpai nɛɛ shɛɔ taomɔ nii ni ato he gbɛjianɔ yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni jɛ Nyɔŋmɔ mumɔ mli lɛ mli lɛ ahe. (1 Timoteo 3:1-7; Tito 1:5-9) No hewɔ lɛ, abaanyɛ akɛɛ akɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ hala amɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 20:28) Esa akɛ hii onukpai, loo asafoŋ onukpai lɛ ale Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ jogbaŋŋ kɛmɔ shi. Taakɛ Kojolɔ Nukpa ni hala amɛ lɛ ji lɛ, esa akɛ onukpai lɛ anyɛ̃ nɔ fɛɛ nɔ ni tamɔ kojomɔ mli hiɛaŋkwɛmɔ lɛ.—5 Mose 10:17, 18.

20. Mɛni ji nɔ ni ohiɛ sɔɔ jogbaŋŋ yɛ onukpai ni tsuɔ nii waa lɛ ahe?

20 Yɛ nɔ najiaŋ ni wɔɔte shi wɔwo hegbɛ ni wɔ onukpai ni tsuɔ nii waa lɛ yɔɔ lɛ, wɔhiɛ sɔɔ amɛ jogbaŋŋ! Sɔɔmɔ ni amɛkɛ anɔkwayeli etsu he nii, bei pii lɛ, nɔ ni fe afii nyɔŋmai babaoo lɛ, kanyaa hekɛnɔfɔɔ ni wɔyɔɔ yɛ amɛmli lɛ. Amɛkɛ anɔkwayeli saa amɛhe kɛhaa asafoŋ kpeei ni amɛkwɛɔ nɔ, amɛkɛ wɔ tsuɔ nii yɛ ekomefeemɔ mli yɛ “maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa” lɛ shiɛmɔ mli, ni amɛkɛ Ŋmalɛ naa ŋaawoo haa yɛ be mli ni ehe hiaa wɔ. (Mateo 24:14; Hebribii 10:23, 25; 1 Petro 5:2) Amɛsaraa wɔ kɛ́ wɔhe miiye ni amɛshɛjeɔ wɔmii kɛ́ wɔmiiye ŋkɔmɔ. Amɛkɛ anɔkwayeli ni pɛsɛmkunya bɛ mli fĩɔ Maŋtsɛyeli nibii asɛɛ. Yehowa mumɔ lɛ yɛ amɛnɔ; ekpɛlɛɔ amɛnɔ.—Galatabii 5:22, 23.

21. Mɛni esa akɛ onukpai lɛ ahiɛ ahi amɛhe nɔ yɛ he, ni mɛni hewɔ?

21 Yɛ anɔkwale mli lɛ, hii onukpai lɛ yeee emuu. Akɛni amɛle amɛfatɔɔi hewɔ lɛ, amɛbɔɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaaye asafoku ni ji ‘Nyɔŋmɔ gboshinii’ lɛ nɔ nuŋtsɔmɛi asane. Yɛ no najiaŋ lɛ, amɛbuɔ amɛhe akɛ amɛji ‘amɛnyɛmimɛi lɛ amiishɛɛ lɛ he nitsumɔ hefatalɔi.’ (1 Petro 5:3; 2 Korintobii 1:24) Onukpai ni baa amɛhe shi, ni amɛtsuɔ nii waa lɛ sumɔɔ Yehowa, ni amɛle akɛ kɛ́ amɛtee nɔ amɛkase lɛ jogbaŋŋ lɛ, amɛhe baanyɛ aba sɛɛnamɔ waa yɛ asafo lɛ mli. Akɛni enɛ yɔɔ amɛjwɛŋmɔ mli hewɔ lɛ, amɛbɔɔ mɔdɛŋ be fɛɛ be koni amɛjie Nyɔŋmɔjamɔ sui ni ji suɔmɔ, musuŋtsɔlɛ kɛ tsuishitoo kpo.

22. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Kora sane lɛ mlitĩi ewaje ohemɔkɛyeli yɛ Yehowa gbɛjianɔtoo ni anaa lɛ mli?

22 Kwɛ miishɛɛ ni wɔyɔɔ akɛ wɔɔná Yehowa akɛ wɔ Nɔyelɔ ni wɔnaaa, Yesu Kristo akɛ wɔ Osɔfonukpa, maŋtsɛmɛi ni yeɔ osɔfoi lɛ amli bii lɛ akɛ wɔ tsɔɔlɔi, kɛ Kristofoi anɔkwafoi hii onukpai lɛ akɛ wɔ ŋaawolɔi! Eyɛ mli akɛ gbɛjianɔtoo ko kwraa bɛ ni adesai kudɔɔ ni baanyɛ aye emuu moŋ, shi wɔyɛ miishɛɛ akɛ wɔɔfata nanemɛi heyelilɔi anɔkwafoi ni kɛ miishɛɛ baa amɛhe shi amɛhaa hegbɛ ni Nyɔŋmɔ eto shishi lɛ ahe koni wɔnyɛ wɔkɛ amɛ afee ekome kɛsɔmɔ Nyɔŋmɔ!

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 8 Aaron bihii enyɔ krokomɛi ni ji Eleazar kɛ Itamar lɛ feɔ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa yɛ sɔɔmɔ ni amɛkɛhaa Yehowa lɛ mli.—3 Mose 10:6.

^ kk. 11 Rubenbii ji Kora nanemɛi ni ji Datan kɛ Abiram ni fata ehe kɛtsɔɔ ŋaa lɛ. Ni yɛ no hewɔ lɛ, eyɛ faŋŋ akɛ amɛhiɛ ekɔ̃ɔɔ osɔfoyeli lɛ nɔ. Yɛ amɛgbɛfaŋ lɛ, amɛnyaaa Mose hiɛnyiɛmɔ lɛ kɛ anɔkwale ni eji akɛ kɛyashi nakai be lɛ, gbɛ ni amɛkpaa akɛ amɛaayashɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ bako mli lɛ he.—4 Mose 16:12-14.

^ kk. 13 Yɛ blematsɛmɛi lɛ abeaŋ lɛ, wekuyitso fɛɛ wekuyitso damɔɔ eŋa kɛ ebii anajiaŋ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ, ni edamɔɔ amɛnajiaŋ eshãa afɔlei po. (1 Mose 8:20; 46:1; Hiob 1:5) Shi kɛlɛ, beni ato Mla lɛ shishi lɛ, Yehowa hala Aaron weku lɛ mli hii lɛ ákɛ osɔfoi ni esa akɛ atsɔ amɛnɔ ashã afɔlei. Eka shi faŋŋ akɛ atuatselɔi 250 lɛ sumɔɔɔ ni amɛkɛ gbɛjianɔtoo mli tsakemɔ nɛɛ tsuɔ nii.

Mɛni Okase?

• Mɛɛ gbɛjianɔi ni suɔmɔ yɔɔ mli Yehowa to koni ekɛkwɛ Israelbii lɛ anɔ?

• Mɛni hewɔ Kora bɛ naajiemɔ ni sa kɛha atua ni etse eshi Mose kɛ Aaron lɛ?

• Mɛɛ nikasemɔ yɔɔ kɛha wɔ yɛ bɔ ni Yehowa kɛ atuatselɔi lɛ ye ha lɛ mli?

• Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsɔɔ akɛ wɔyɛ hiɛsɔɔ kɛha Yehowa gbɛjianɔtoi lɛ ŋmɛnɛ lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

Ani obuɔ nitsumɔ fɛɛ nitsumɔ ni yɔɔ Yehowa sɔɔmɔ mli lɛ akɛ eji hegbɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

“Ni mɛɛba nyɛwoɔ nyɛhe nɔ yɛ Yehowa asafo lɛ nɔ mɔ?”

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 13]

Onukpai ni ahala amɛ lɛ damɔ maŋtsɛmɛi ni yeɔ osɔfoi lɛ anajiaŋ