Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

‘Nyiɛmɔ Misɛɛ Daa Nɛɛ’

‘Nyiɛmɔ Misɛɛ Daa Nɛɛ’

‘Nyiɛmɔ Misɛɛ Daa Nɛɛ’

“Enɛ nɔŋŋ hewɔ atsɛ́ nyɛ, ejaakɛ Kristo hu na amanehulu eha nyɛ ni ekɛto okadi efɔ̃ shi eha nyɛ, koni nyɛnyiɛ enanemaahei lɛ asɛɛ.”—1 PETRO 2:21.

1, 2. Mɛni hewɔ Yesu nɔkwɛmɔnɔ ni yeɔ emuu akɛ tsɔɔlɔ lɛ jeee nɔ ni nɔ kwɔ tsɔ fe bɔ ni wɔɔnyɛ wɔkase lɛ?

YESU KRISTO ji Tsɔɔlɔ ni fe fɛɛ ni ehi shikpɔŋ lɛ nɔ pɛŋ. Kɛfata he lɛ, eyeɔ emuu, ni efeee esha kɔkɔɔkɔ yɛ eshihilɛ ákɛ gbɔmɔ lɛ fɛɛ mli. (1 Petro 2:22) Shi ani no tsɔɔ akɛ, Yesu nɔkwɛmɔnɔ akɛ tsɔɔlɔ lɛ nɔ kwɔ kwraa tsɔ fe bɔ ni wɔ adesai ni yeee emuu lɛ aaanyɛ akase lɛ? Dabi kwraa.

2 Tamɔ bɔ ni wɔna yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, Yesu nitsɔɔmɔ lɛ nɔdaamɔnɔ ji suɔmɔ. Ni suɔmɔ ji su ko ni wɔ fɛɛ wɔbaanyɛ wɔná. Bei pii lɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ woɔ wɔ hewalɛ waa koni wɔdara ni wɔya wɔhiɛ yɛ suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha mɛi krokomɛi lɛ mli. (Filipibii 1:9; Kolosebii 3:14) Yehowa kpaaa nɔ ko ni ebɔɔ nii lɛ nyɛŋ atsu lɛ gbɛ kɛjɛɛɛ amɛdɛŋ kɔkɔɔkɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, akɛni “Nyɔŋmɔ lɛ, suɔmɔ ji lɛ,” ni ebɔ wɔ yɛ lɛ diɛŋtsɛ esubaŋ nɔ hewɔ lɛ, abaanyɛ akɛɛ akɛ ebɔ wɔ koni wɔjie suɔmɔ kpo. (1 Yohane 4:8; 1 Mose 1:27) No hewɔ lɛ, kɛji akɛ wɔkane bɔfo Petro wiemɔi ni aŋmala yɛ nikasemɔ lɛ saneyitso lɛ mli lɛ, wɔbaanyɛ ni wɔkɛ hekɛnɔfɔɔ diɛŋtsɛ atsu he nii. Wɔbaanyɛ wɔnyiɛ Kristo nanemaahei lɛ asɛɛ kpaakpa. Yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔbo Yesu diɛŋtsɛ famɔ nɛɛ toi, akɛ: ‘Nyiɛmɔ misɛɛ daa nɛɛ.’ (Luka 9:23) Nyɛhaa wɔsusua bɔ ni wɔɔfee wɔkase suɔmɔ ni Kristo jie lɛ kpo lɛ he wɔkwɛa, klɛŋklɛŋ lɛ, kɛha anɔkwalei ni etsɔɔ lɛ, kɛkɛ lɛ kɛha gbɔmɛi ni etsɔɔ amɛ nii lɛ.

Suɔmɔ ni Wɔɔya nɔ Wɔná Wɔha Anɔkwalei ni Wɔkaseɔ Lɛ

3. Mɛni hewɔ ewa kɛha mɛi komɛi akɛ amɛaakase nii lɛ, shi mɛɛ ŋaawoo anaa yɛ Abɛi 2:1-5?

3 Kɛji akɛ wɔɔsumɔ anɔkwalei ni wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ, no lɛ esa akɛ wɔ diɛŋtsɛ lɛ wɔsumɔ anɔkwalei nɛɛ akasemɔ. Suɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ baaa be fɛɛ be yɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo nɔ. Naagbai tamɔ skulyaa ni faaa kɛ subaŋi gbohii ni oblahii kɛ oblayei bibii ená lɛ baanyɛ aha amɛteŋ mɛi pii afee mɛi ni sumɔɔɔ nikasemɔ kwraa. Shi ehe miihia ni wɔkase nii kɛjɛ Yehowa ŋɔɔ. Abɛi 2:1-5 kɛɔ akɛ: “Mibi, kɛ́ omɔ miwiemɔi lɛ amli, ní okɛ mikitai lɛ to omasɛi, koni oba otoi shi oha nilee, ní okɛ otsui ha sanesɛɛkɔmɔ; hɛɛ, kɛ́ obolɔ otsɛ́ sɛɛyoomɔ, ní owó ogbee nɔ oha sane shishinumɔ, kɛji otao esɛɛgbɛ tamɔ jwiɛtɛi, ní otao tamɔ jwetrii ní aŋɔtee lɛ: No dani ooonu Yehowa gbeyeishemɔ shishi, ni oooná Nyɔŋmɔ he nilee.”

4. Ákɛ akɛ tsui ‘aha’ lɛ tsɔɔ mɛni, ni mɛɛ susumɔ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔfee nakai?

4 Kadimɔ akɛ ayaa nɔ awoɔ wɔ hewalɛ shii abɔ kɛjɛ kuku 1 kɛyashi 4 lɛ akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ waa, jeee ni ‘wɔmɔ mli’ ni ‘wɔkɛto’ pɛ kɛkɛ, shi koni ‘wɔya nɔ wɔtao’ ni ‘wɔya nɔ wɔpɛi mli.’ Shi, mɛni baakanya wɔ ni wɔtsu enɛɛmɛi fɛɛ? Ojogbaŋŋ, kadimɔ wiemɔ kuku ni ji “ni okɛ otsui ha sanesɛɛkɔmɔ.” Wolo ko kɛɔ akɛ nɛkɛ ŋaawoo nɛɛ “jeee faikpamɔ kɛha toiboo kɛkɛ; eji nibimɔ kɛha su pɔtɛɛ ko: he ni tswaa shi yɛ tsɔɔmɔi lɛ anɔkpɛlɛmɔ mli.” Ni mɛni baanyɛ aha wɔkpɛlɛ ni wɔhe atswa shi yɛ nɔ ni Yehowa tsɔɔ wɔ lɛ nɔkpɛlɛmɔ mli? Bɔ ni wɔnaa nibii wɔhaa. Ehe miihia ni wɔsusu “Nyɔŋmɔ he nilee” lɛ he akɛ etamɔ “jwiɛtɛi” kɛ “jwetrii ni aŋɔtee.”

5, 6. (a) Mɛni baanyɛ aba yɛ be ko mli, ni te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsi enɛ naa? (b) Mɛni hewɔ esa akɛ wɔya nɔ wɔkɛ eko afata nilee jwetrii ni wɔna yɛ Biblia lɛ mli lɛ ahe?

5 Ewaaa akɛ aaaná susumɔ ni tamɔ nɛkɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ “Nyɔŋmɔ he nilee” fata anɔkwale ni eji akɛ Yehowa eto eyiŋ akɛ adesai anɔkwafoi ahi shi kɛya naanɔ yɛ Paradeiso yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ ní okase lɛ he. (Lala 37:28, 29) Beni okase nakai anɔkwale lɛ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ osusu he akɛ eji jwetri ko diɛŋtsɛ, nilee ko ni kɛ hiɛnɔkamɔ kɛ miishɛɛ wo ojwɛŋmɔ kɛ otsui mli obɔ̃. Ni ŋmɛnɛ hu? Beni be shwieɔ mli lɛ, ani hiɛsɔɔ ni oyɔɔ kɛha ojwetri lɛ eba shi loo enɔ egbɔ? Belɛ bɔɔ mɔdɛŋ ni ofee nibii enyɔ ko. Klɛŋklɛŋ lɛ, ha ohiɛsɔɔ lɛ atsɔ ehee, ni ji akɛ, ha susumɔ yɛ nɔ hewɔ ni obuɔ anɔkwale fɛɛ anɔkwale ni Yehowa etsɔɔ bo, nɔ ni okase afii babaoo ni eho nɛ po lɛ afee ehee yɛ ojwɛŋmɔ mli be fɛɛ be.

6 Nɔ ni ji enyɔ lɛ, okɛ nibii afata ojwetri lɛ he. Fɛɛ sɛɛ lɛ, kɛji akɛ otsa jwetri ko ni jara wa waa lɛ, ani okɛbaawo okotoku mli kɛkɛ, ni okɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli anyiɛ kɛya kɛkɛ? Aloo obaatsa shi koni okwɛ akɛ ani babaoo yɛ jɛmɛ lo? Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli eyi obɔ̃ kɛ anɔkwalei ni jara wawai tamɔ ojarawa tɛi. Bɔ fɛɛ bɔ ni nɔ ni ona lɛ fa ha lɛ, obaanyɛ ona babaoo lolo. (Romabii 11:33) Beni okpa shi ona anɔkwale ko ni jara wa tamɔ ojarawa tɛ lɛ, bi ohe akɛ: ‘Mɛni feɔ lɛ jwetri ko lɛ? Ani ekɛ Yehowa su kɛ baŋ loo bɔ ni eyiŋtoo ji lɛ he shishinumɔ ni mli kwɔ haa mi? Ani ekɛ gbɛtsɔɔmɔ ko ni anyɛɔ atsuɔ he nii ni baanyɛ aye abua mi koni manyiɛ Yesu nanemaahei asɛɛ haa mi?’ Sanebimɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ anɔjwɛŋmɔ baaye abua bo koni etswa suɔmɔ ni oyɔɔ kɛha anɔkwalei ni Yehowa etsɔɔ bo lɛ ema shi.

Suɔmɔ ni Wɔɔjie Kpo yɛ Anɔkwalei ni Wɔtsɔɔ Mɛi lɛ Ahe

7, 8. Mɛni ji gbɛ̀i komɛi ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi akɛ wɔsumɔɔ anɔkwalei ni wɔkase kɛjɛ Biblia lɛ mli lɛ? Okɛ nɔkwɛmɔnɔ aha.

7 Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ anɔkwalei ni wɔkase kɛjɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ yɛ be mli ni wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi anii lɛ? Akɛni wɔnyiɛɔ Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ hewɔ lɛ, wɔkɛ wɔhe fɔ̃ɔ Biblia lɛ nɔ babaoo yɛ wɔ shiɛmɔ kɛ nitsɔɔmɔ lɛ mli. Áwo Nyɔŋmɔ webii ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ hewalɛ yɛ nyɛsɛɛ afii nɛɛ amli koni amɛkɛ Biblia lɛ atsu nii babaoo yɛ amɛmaŋ sɔɔmɔ lɛ mli. Beni okɛ nakai ŋaawoo lɛ tsuɔ nii lɛ, taomɔ gbɛ̀i ni oootsɔ nɔ oha shiatsɛ lɛ ale akɛ bo diɛŋtsɛ lɛ, obuɔ Biblia mli saji ni ogbaa lɛ lɛ akɛ amɛjara wa.—Mateo 13:52.

8 Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ New York Maŋtiase lɛ tutuamɔ sɛɛ nɔŋŋ lɛ, Kristofonyo yoo ko miikane Lala 46:2, 12 eetsɔɔ gbɔmɛi ni ekɛ amɛ kpe yɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ. Klɛŋklɛŋ lɛ, ebiɔ gbɔmɛi lɛ bɔ ni amɛdamɔɔ oshara ni eba lɛ naa amɛhãa. Ebo amɛ hetoo lɛ toi jogbaŋŋ, ekpɛlɛ nɔ, ni ekɛɛ akɛ: “Ani mikane ŋmalɛ ko ni eshɛje mimii waa yɛ jaramɔ be nɛɛ mli lɛ mitsɔɔ nyɛ?” Gbɔmɛi fioo ko pɛ kpoo enɛ, ni sanegbaai ni ŋɔɔ waa jɛ mli ba. Kɛji akɛ ekɛ oblahii kɛ oblayei bibii miiwie lɛ, nɛkɛ nyɛmi yoo nɛɛ nɔŋŋ fɔɔ kɛɛmɔ akɛ: “Mitee nɔ mitsɔɔ mɛi Biblia mli saji afii 50 nɛ, ani ole nɔ ko? Mikɛ naagba kome folo ekpeko ni nɛkɛ wolo nɛɛ nyɛɛɛ aye abua ni ana naa.” Kɛji akɛ wɔkɛ anɔkwayeli kɛ miishɛɛ su tee gbɔmɛi lɛ aŋɔɔ lɛ, wɔhaa gbɔmɛi naa akɛ wɔbuɔ ni wɔsumɔɔ nɔ ni wɔkase kɛjɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ waa.—Lala 119:97, 105.

9, 10. Mɛni hewɔ ehe hiaa ni okɛ Biblia lɛ atsu nii beni ohaa sanebimɔi ni kɔɔ wɔhemɔkɛyelii ahe lɛ hetoo lɛ?

9 Kɛji akɛ gbɔmɛi bi wɔ saji ni kɔɔ wɔhemɔkɛyelii ahe lɛ, wɔnáa hegbɛ kpakpa ni wɔkɛaatsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ. Yɛ Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛnyiɛmɔ mli lɛ, wɔkɛ wɔ hetooi lɛ damɔɔɔ wɔ diɛŋtsɛ wɔsusumɔi anɔ. (Abɛi 3:5, 6) Shi moŋ, wɔkɛ Biblia lɛ tsuɔ nii yɛ hetoohamɔ mli. Ani osheɔ gbeyei akɛ mɔ ko baabi bo sane ko ni onyɛŋ oha hetoo? Susumɔ otii kpakpai enyɔ ko ni obaanyɛ okɛtsu nii ni okɛye kunim lɛ he.

10 Feemɔ bɔ fɛɛ bɔ ni ooonyɛ ni okɛsaa ohe. Bɔfo Petro ŋma akɛ: “Shi Nuŋtsɔ, Kristo lɛ, nyɛbua lɛ krɔŋkrɔŋ yɛ nyɛtsuii amli; ni daa nɛɛ nyɛsaa nyɛhe nyɛtoa, koni nyɛná hetoo nyɛha mɔ fɛɛ mɔ ni biɔ nyɛ hiɛnɔkamɔ ní yɔɔ nyɛmli lɛ shishi lɛ, kɛ mlijɔlɛ kɛ gbeyeishemɔ.” (1 Petro 3:15) Ani ofee klalo akɛ obaafã ohemɔkɛyelii ahe? Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛji akɛ mɔ ko miisumɔ ni ele nɔ hewɔ ni okɛ ohe wooo kusum loo nifeemɔ ko mli lɛ, kaaha otsui nyɔ omli kɛ wiemɔ akɛ, “Eteɔ shi ewoɔ mijamɔ.” Hetoo ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ atsɔɔ akɛ ohaa mɛi krokomɛi kpɛɔ yiŋ amɛhaa bo, ni ákɛ ekolɛ oji teemɔŋ kuu ko mlinyo. Ebaahi moŋ akɛ oookɛɛ akɛ, “Nyɔŋmɔ Wiemɔ, ni ji Biblia lɛ guɔ nakai feemɔ,” aloo “Esaŋ mi-Nyɔŋmɔ lɛ hiɛ.” Koni agbɛnɛ okɛ emlitsɔɔmɔ ni shishinumɔ yɔɔ mli aha yɛ nɔ̃ hewɔ lɛ he.—Romabii 12:1.

11. Mɛɛ dɛŋdade ko ni akɛtaoɔ nibii amli baanyɛ aye abua wɔ koni wɔfee klalo koni wɔha sanebimɔi ni kɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli anɔkwalei ahe lɛ hetoo?

11 Kɛji akɛ onuɔ he akɛ osako ohe lɛ, mɛni hewɔ okɛ be ko ekaseee Reasoning From the Scriptures wolo lɛ kɛji akɛ eyɛ omaŋ wiemɔ mli lɛ? * Halamɔ emli saji fioo ko ni ekolɛ gbɔmɛi baabi nomɛi ahe sane, koni okase Ŋmalɛi fioo owo oyitsoŋ. Feemɔ o-Reasoning wolo lɛ kɛ o-Biblia lɛ klalo. Kaashashao shi yɛ enyɔ lɛ fɛɛ kɛ nitsumɔ he, ni owie akɛ oyɛ nibii ni osaa ohe kɛjɛ mli ni obaasumɔ ni okɛtsu nii ni okɛye obua koni akɛna hetoo ni Biblia lɛ kɛhaa sanebimɔi.

12. Mɛɛ hetoo esa akɛ wɔha kɛji akɛ wɔleee Biblia mli sanebimɔ ko hetoo?

12 Kaahao ohe yakatswaa. Adesa ni yeee emuu nyɛŋ aha sanebimɔi fɛɛ ahetoo. No hewɔ lɛ, kɛ abi bo Biblia mli sane ko ni onyɛŋ oha hetoo lɛ, obaanyɛ oha hetoo yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ be fɛɛ be akɛ: “Miidao shi akɛ otee sanebimɔ ni yɔɔ miishɛɛ nɛɛ shi. Makɛɛ bo faŋŋ akɛ, mileee hetoo lɛ, shi miyɛ nɔmimaa akɛ Biblia lɛ haa hetoo. Misumɔɔ Biblia mli saji amlipɛimɔ, no hewɔ lɛ, matao osanebimɔ lɛ hetoo, ni maku misɛɛ maba oŋɔɔ ekoŋŋ.” Nifeemɔ yɛ anɔkwayeli mli kɛ hiɛshikamɔ nɛɛ baanyɛ asaa gbɛ kɛha sanegbaai krokomɛi.—Abɛi 11:2.

Suɔmɔ Kɛha Gbɔmɛi ni Wɔtsɔɔ Amɛ Nii Lɛ

13. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔná jwɛŋmɔ kpakpa yɛ mɛi ni wɔshiɛɔ wɔtsɔɔ amɛ lɛ ahe lɛ?

13 Yesu jie suɔmɔ kpo kɛha gbɔmɛi ni etsɔɔ amɛ nii lɛ. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkase lɛ yɛ enɛ gbɛfaŋ? Ekaba kɔkɔɔkɔ akɛ wɔɔná su ko ni tsɔɔ henumɔ ni wɔbɛ kɛha gbɔmɛi ni ebɔle wɔ lɛ. Wɔkpɛlɛɔ nɔ akɛ, “Nyɔŋmɔ Ofe lɛ gbi wulu lɛ nɔ ta lɛ” miibɛŋkɛ kɛ foi, ni abaakpata adesai ateŋ mɛi akpekpei toi akpei abɔ hiɛ. (Kpojiemɔ 16:14; Yeremia 25:33) Ni kɛlɛ, wɔleee mɔ ni baahi wala mli loo mɔ ni baagbo. Nakai kojomɔ lɛ yɛ wɔsɛɛ be mli, ni mɔ ni Yehowa ehala lɛ, ni ji Yesu Kristo ji mɔ ni baakojo. Dani nakai kojomɔ lɛ aaaba lɛ, wɔbuɔ aŋkroaŋkro fɛɛ akɛ mɔ ni baanyɛ atsɔ Yehowa tsulɔ.—Mateo 19:24-26; 25:31-33; Bɔfoi lɛ Asaji 17:31.

14. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔpɛi wɔmli wɔkwɛ akɛ ani wɔnuɔ nii ahe wɔhaa mɛi lo? (b) Mɛi gbɛ̀i wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔjie na ni anaa ahaa mɔ kɛ mɛi krokomɛi ahe miishɛɛnamɔ kpo yɛ?

14 Belɛ taakɛ Yesu ji lɛ, wɔsumɔɔ ni wɔnu he wɔha gbɔmɛi. Wɔbaanyɛ wɔbi wɔhe akɛ: ‘Ani minuɔ he mihaa gbɔmɛi ni akɛ je nɛŋ jamɔ, maŋkwramɔ, kɛ jarayeli mli lakamɔi eshishiu amɛ lɛ? Kɛji akɛ etamɔ nɔ ni amɛfee shikpilikpii yɛ shɛɛ sane ni wɔkɛhaa amɛ lɛ he lɛ, ani minuɔ nɔ hewɔ ni amɛfeɔ nakai lɛ shishi? Ani miyɔseɔ akɛ, mi, loo mɛi krokomɛi ni sɔmɔɔ Yehowa yɛ anɔkwayeli mli bianɛ lɛ hu nu he nakai nɔŋŋ yɛ be ko mli? Ani mitsake gbɛ ni mitsɔɔ nɔ mishiɛɔ lɛ mli bɔ ni sa? Aloo mikpooɔ nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ akɛ mɛi ni nyɛŋ atsake?’ (Kpojiemɔ 12:9) Kɛji akɛ gbɔmɛi yoo bɔ ni wɔnuɔ nii ahe lɛɛlɛŋ lɛ, amɛbaafee toiboo babaoo amɛha wɔ shɛɛ sane lɛ. (1 Petro 3:8) Nu ni anuɔ nii ahe ahaa mɔ lɛ hu baatsirɛ wɔ koni wɔnya gbɔmɛi ni wɔkɛ amɛ kpeɔ yɛ wɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ ahe babaoo. Wɔbaanyɛ wɔŋmala amɛ sanebimɔi kɛ nibii ni haoɔ amɛ lɛ ahe saji wɔshwie shi. Kɛji akɛ wɔku wɔsɛɛ wɔyasara amɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔtsɔɔ amɛ akɛ wɔtee nɔ wɔjwɛŋ saji komɛi ni amɛwie beni wɔba amɛŋɔɔ lɛ ahe. Ni kɛji akɛ amɛyɛ nɔ ko ni gbáa amɛnaa bianɛ lɛ, ekolɛ wɔbaanyɛ wɔye wɔbua amɛ yɛ gbɛ ko nɔ.

15. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔtao nɔkpakpa ni yɔɔ gbɔmɛi amli lɛ, ni mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔfee nakai?

15 Tamɔ bɔ ni Yesu ji lɛ, wɔtaoɔ nibii kpakpai ni yɔɔ gbɔmɛi amli. Ekolɛ mɔ ni ji fɔlɔ kome mɔ lɛ miibɔ mɔdɛŋ waa yɛ gbɛ ni sa yijiemɔ nɔ koni ekwɛ ebii. Ekolɛ nuu ko miibɔ mɔdɛŋ waa koni ekwɛ eweku. Mɔ ni eda waa jieɔ miishɛɛ kpo yɛ mumɔŋ saji ahe. Ani wɔkadiɔ sui nɛɛ yɛ gbɔmɛi ni wɔkɛ amɛ kpeɔ lɛ ahe ni wɔjieɔ amɛyi bɔ ni sa? Yɛ nakai feemɔ mli lɛ wɔmaa gbeekpamɔ kɛ ekomefeemɔ ni kã wɔteŋ lɛ nɔ mi, ni ebaanyɛ egbele gbɛ kɛha Maŋtsɛyeli lɛ he odaseyeli.—Bɔfoi lɛ Asaji 26:2, 3.

Heshibaa He Hiaa yɛ Suɔmɔ Kpojiemɔ Mli

16. Mɛni hewɔ ehe hiaa ni wɔkɛ mlijɔlɛ kɛ bulɛ ashiɛ wɔtsɔɔ mɛi lɛ?

16 Suɔmɔ kɛha gbɔmɛi ni wɔtsɔɔ amɛ nii lɛ baatsirɛ wɔ koni wɔbo Biblia mli ŋaawoo ni nilee yɔɔ mli lɛ toi, akɛ: “Nilee haa mɔ wóɔ ehe nɔ; shi suɔmɔ lɛ haa mɔ nane mɔɔ shi.” (1 Korintobii 8:1) Yesu yɛ nilee babaoo, ni kɛlɛ ewooo ehe nɔ. No hewɔ lɛ, yɛ be mli ni ogbaa mɛi ohemɔkɛyeli lɛ he sane lɛ, kaafee ohe ŋwanejelɔ loo henɔwolɔ. Oti ni ma wɔhiɛ ji ni wɔshɛ gbɔmɛi lɛ atsuii ahe ni wɔgbala amɛ kɛba anɔkwalei ni wɔsumɔɔ waa lɛ ahe. (Kolosebii 4:6) Kaimɔ akɛ, beni Petro wo wɔ, ni ji Kristofoi ŋaa akɛ wɔfee klalo ni wɔfã anɔkwale lɛ he lɛ, ekɛ kaimɔ lɛ fata he akɛ, esa akɛ wɔfee nakai “kɛ mlijɔlɛ kɛ bulɛ ni mli kwɔ.” (1 Petro 3:15, NW) Kɛji akɛ wɔmli jɔ ni wɔbuɔ mɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔgbala gbɔmɛi kɛba Nyɔŋmɔ ni wɔsɔmɔɔ lɛ lɛ ŋɔɔ.

17, 18. (a) Te esa akɛ wɔha nifeemɔi ni akɛshiɔ wɔ yɛ wɔ hesaa akɛ sɔɔlɔi lɛ hetoo wɔha tɛŋŋ? (b) Mɛni hewɔ blema Biblia mli wiemɔi ahe nilee he ehiaaa Biblia kaselɔi lɛ?

17 Ehe ehiaaa ni wɔha mɛi ale akɛ wɔyɛ nilee loo wɔle woloŋ babaoo. Kɛji akɛ mɛi ni yɔɔ oshikpɔŋkuku lɛ mli lɛ ateŋ mɛi komɛi sumɔɔɔ ni amɛboɔ mɛi ni bɛ univɛsiti yijiemɔ wolo loo sabalai komɛi lɛ atoi lɛ, kaaha amɛsubaŋ lɛ miije onijiaŋ wui. Yesu ku ehiɛ eshwie shitee-kɛ-woo akɛ eyako rabifoi anikasemɔhei ni ehe gbɛi yɛ egbii lɛ amli lɛ eko lɛ nɔ; ni asaŋ eŋmɛɛɛ ehe ehaaa mɛi ahe jwɛŋmɔi gbohii ni ehe shi lɛ kɛtsɔ enilee babaoo lɛ ni eeejie lɛ kpo koni mɛi ahiɛ asɔ lɛ lɛ nɔ.—Yohane 7:15.

18 Heshibaa kɛ suɔmɔ he hiaa sɔɔlɔi Kristofoi waa fe je lɛŋ woloŋlee fɛɛ ni mɔ ko aaaná. Tsɔselɔ Kpeteŋkpele, ni ji Yehowa, haa wɔhe saa kɛhaa sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ. (2 Korintobii 3:5, 6) Ni yɛ nɔ ni Kristendom osɔfoi lɛ ateŋ mɛi komɛi aaawie lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ehe ehiaaa ni wɔkase blema Biblia mli wiemɔi dani wɔtsɔmɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsɔɔlɔi. Yehowa kɛ emumɔ lɛ tsu nii koni aŋma Biblia lɛ yɛ gbɛ ni mli kã shi faŋŋ bɔ ni mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ anu emli anɔkwalei ni jara wawai lɛ ashishi lɛ nɔ. Nakai anɔkwalei lɛ yɛ pɛpɛɛpɛ ni atsakeko kɛji akɛ atsɔɔ shishi kɛtee wiemɔi ohai abɔ po mli. No hewɔ lɛ, yɛ be mli ni yɛ bei komɛi amli lɛ blema wiemɔi ahe nilee he baa sɛɛnamɔ lɛ, ejeee nɔ ni he hiaa. Agbɛnɛ hu, henɔwomɔ ni mɔ ko aaaná yɛ nyɛmɔ ni eyɔɔ yɛ wiemɔ mli hewɔ lɛ baanyɛ aha su ni he hiaa anɔkwa Kristofoi lɛ aŋmɛɛ lɛ, ni ji—mɔ ni anyɛɔ atsɔɔ lɛ nii.—1 Timoteo 6:4.

19. Wɔ Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ ji sɔɔmɔ yɛ mɛɛ shishinumɔ naa?

19 Ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ wɔ Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ ji nitsumɔ ni biɔ heshibaa su. Wɔkɛ shitee-kɛ-woo, shikpilikpiifeemɔ, kɛ yiwaa diɛŋtsɛ po kpeɔ. (Yohane 15:20) Ni kɛlɛ, kɛji akɛ wɔkɛ anɔkwayeli tsu wɔsɔɔmɔ lɛ he nii lɛ, belɛ wɔmiitsu nitsumɔ ko ni he hiaa waa. Kɛji wɔkɛ heshibaa tee nɔ wɔsɔmɔ mɛi krokomɛi yɛ nɛkɛ nitsumɔ nɛɛ mli lɛ, belɛ wɔmiikase suɔmɔ ni Yesu Kristo jie lɛ kpo yɛ gbɔmɛi ahe lɛ. Susumɔ enɛ he: Kɛji akɛ esa akɛ wɔshiɛ wɔtsɔɔ gbɔmɛi akpe ni efee shikpilikpii loo amɛteɔ shi amɛwoɔ wɔ dani wɔnine ashɛ gbɔmɔ kome ni tamɔ gwantɛŋ lɛ nɔ lɛ, ani enɛ jeee mɔdɛŋbɔɔ ni sa? Esa diɛŋtsɛ! No hewɔ lɛ, kɛji akɛ wɔtee nɔ yɛ nitsumɔ lɛ mli, ni wɔŋmɛɛɛ he kɔkɔɔkɔ lɛ, belɛ wɔkɛ anɔkwayeli miisɔmɔ mɛi ni tamɔ gwantɛŋi ni wɔnine shɛko amɛnɔ lolo lɛ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, Yehowa kɛ Yesu baakwɛ koni ana ni aye abua aŋkroaŋkroi babaoo ni jara wa ni tamɔ nɛkɛ lɛ dani naagbee lɛ aba.—Hagai 2:7.

20. Mɛni ji gbɛ̀i ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔkwɛmɔnɔ nɔ wɔtsɔɔ nii lɛ ekomɛi?

20 Nitsɔɔmɔ kɛtsɔ nɔkwɛmɔnɔ nɔ ji gbɛ kroko ni wɔkɛtsɔɔ bɔ ni wɔsumɔɔ ni wɔsɔmɔ mɛi krokomɛi. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔmiisumɔ ni wɔtsɔɔ gbɔmɛi anii akɛ, Yehowa, “miishɛɛ Nyɔŋmɔ lɛ” ni asɔmɔɔ lɛ lɛ ji gbɛ ni hi fe fɛɛ, ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli fe fɛɛ yɛ shihilɛ mli. (1 Timoteo 1:11, NW) Yɛ be mli ni amɛnaa wɔ subaŋ kɛ bɔ ni wɔkɛ wɔ akutseiaŋbii, nanemɛi skulbii, kɛ nanemɛi nitsulɔi yeɔ haa lɛ, ani amɛbaanyɛ amɛna akɛ wɔyɛ miishɛɛ ni wɔtsui enyɔ wɔmli? Nakai nɔŋŋ hu wɔtsɔɔ Biblia kaselɔi lɛ akɛ Kristofoi asafo lɛ tamɔ suɔmɔ hejɔɔmɔhe yɛ jeŋ ni bɛ henumɔ ni hiɛ ewo la mli. Ani mɛi ni wɔkɛ amɛ kaseɔ nii lɛ baanyɛ ana amrɔ nɔŋŋ akɛ wɔsumɔɔ mɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ fɛɛ, ni wɔkɛ hiɛdɔɔ tsuɔ nii waa koni wɔkɛbaa toiŋjɔlɛ ni kã wɔkɛ mɛi krokomɛi ateŋ lɛ yi?—1 Petro 4:8.

21, 22. (a) Wɔ diɛŋtsɛ wɔmli ni wɔɔpɛi wɔkwɛ yɛ wɔ sɔɔmɔ lɛ he lɛ baanyɛ aha wɔná hegbɛi ni wɔkɛtsu mɛni? (b) Mɛni abaasusu he yɛ Buu-Mɔɔ lɛ mli nikasemɔi ni baanyiɛ enɛ sɛɛ aba lɛ amli?

21 Yɛ bei komɛi amli lɛ, suɔmɔ mli ni ajɛɔ akwɛɔ wɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ baanyɛ akanya wɔ ni wɔpɛi wɔ diɛŋtsɛ wɔmli wɔkwɛ ekoŋŋ. Anɔkwayeli mli ni ajɛɔ afeɔ nakai lɛ eha mɛi pii ena akɛ amɛbaanyɛ ni amɛlɛɛ amɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli kɛtsɔ be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli ni amɛkɛ amɛhe aaawo aloo ni amɛaafã ni amɛyahi he ni hiamɔ lɛ da yɛ lɛ nɔ. Mɛi krokomɛi hu ekpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaakase maŋsɛɛ wiemɔ koni amɛsɔmɔ mɛi babaoo ni fãa kɛjɛɔ maŋ kroko nɔ kɛbahiɔ amɛ shikpɔŋkuku lɛ mli lɛ. Kɛji akɛ obaanyɛ otsu hegbɛi nɛɛ ahe nii lɛ, no lɛ okɛ sɔlemɔ asusu he jogbaŋŋ. Wala shihilɛ mli sɔɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ kɛ miishɛɛ, tsui ni nyɔɔ mɔ mli, kɛ jwɛŋmɔŋ toiŋjɔlɛ babaoo baa.—Jajelɔ 5:12.

22 Bɔ fɛɛ bɔ ni eji lɛ, nyɛhaa wɔyaa nɔ wɔkasea Yesu Kristo kɛtsɔ suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha anɔkwalei ni wɔtsɔɔ lɛ kɛ gbɔmɛi ni wɔshiɛɔ wɔtsɔɔ amɛ lɛ ni wɔɔha eya hiɛ lɛ nɔ. Suɔmɔ yɛ nibii enyɔ nɛɛ mli lɛ ni wɔɔná ni wɔjie lɛ kpo lɛ baaye abua wɔ koni wɔtswa shishitoo kpakpa kɛha tsɔɔlɔi ni tamɔ Kristo wɔma shi. Shi te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtswa wɔma nakai shishitoo lɛ nɔ? Abaasusu nitsɔɔmɔ gbɛ̀i srɔtoi pɔtɛɛ komɛi ni Yesu kɛtsu nii lɛ ekomɛi ahe, yɛ nikasemɔi srɔtoi ni baaje kpo yɛ Buu-Mɔɔ ni baanyiɛ enɛ sɛɛ aba lɛ amli.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 11 Mɛi ni fee ji Yehowa Odasefoi.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛɛ nɔmimaa wɔyɔɔ akɛ Yesu nɔkwɛmɔnɔ akɛ tsɔɔlɔ lɛ jeee nɔ ni nɔ kwɔ tsɔ fe bɔ ni wɔɔnyɛ wɔkase?

• Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ anɔkwalei ni wɔkase kɛjɛ Biblia lɛ mli lɛ?

• Mɛni hewɔ ehe hiaa ni wɔhi shi akɛ heshibalɔi yɛ be mli ni wɔdaraa yɛ nilee mli lɛ?

• Mɛni ji gbɛ̀i komɛi ni wɔɔtsɔ nɔ wɔjie suɔmɔ kpo wɔtsɔɔ mɛi ni wɔbɔɔ mɔdɛŋ ni wɔtsɔɔ amɛ nii lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 16]

Feemɔ bɔ fɛɛ bɔ ni obaanyɛ ni okɛsaa ohe

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 16, 17]

Kɛji akɛ obuɔ ‘Nyɔŋmɔ he nilee’ akɛ jwetri lɛ, obaanyɛ ni okɛ Biblia lɛ atsu nii yɛ gbɛ ni mɔɔ shi nɔ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

Wɔjieɔ suɔmɔ kpo wɔtsɔɔ gbɔmɛi kɛtsɔɔ sanekpakpa lɛ ni wɔgbaa amɛ lɛ nɔ