Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Abɛbuai Amli Sɔŋŋ Kɛkɛ Ekɛ Amɛ Wieɔ”

“Abɛbuai Amli Sɔŋŋ Kɛkɛ Ekɛ Amɛ Wieɔ”

“Abɛbuai Amli Sɔŋŋ Kɛkɛ Ekɛ Amɛ Wieɔ”

“Abɛbuai amli Yesu tsɔ̃ [e]wie . . . etsɔ̃ɔ asafoi lɛ, ni abɛbuai amli sɔŋŋ kɛkɛ ekɛ amɛ wieɔ.”—MATEO 13:34.

1, 2. (a) Mɛni hewɔ ewa akɛ hiɛ aaakpa nɔkwɛmɔnii ni mɔɔ shi jogbaŋŋ anɔ lɛ? (b) Mɛɛ nɔkwɛmɔnii henɔi Yesu kɛtsu nii, ni mɛɛ sanebimɔi te shi ni kɔɔ bɔ ni ekɛ nɔkwɛmɔnii tsu nii lɛ he? (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ hu.)

ANI obaanyɛ okai nɔkwɛmɔnɔ ko ni onu, ekolɛ yɛ maŋshiɛmɔ ko mli afii babaoo ni eho nɛ? Ewa akɛ hiɛ aaakpa nɔkwɛmɔnii ni mɔɔ shi jogbaŋŋ lɛ anɔ oya. Niŋmalɔ ko wie akɛ nɔkwɛmɔnii “haa toii lɛ tsakeɔ nɔ ni enu lɛ kɛtsɔɔ nɔ ni hiŋmɛii lɛ baanyɛ ana ni ehaa toibolɔi nyɛɔ amɛkɛ amɛjwɛŋmɔŋ mfonirifeemɔi lɛ susuɔ nii ahe.” Akɛni bei pii lɛ jwɛŋmɔ mli mfonirifeemɔi haa wɔsusuɔ nii ahe jogbaŋŋ hewɔ lɛ, nɔkwɛmɔnii baanyɛ aha anu susumɔi ashishi yɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo nɔ. Nɔkwɛmɔnii baanyɛ aha shishinumɔ aba wiemɔi amli, ní eha nikasemɔ ni wɔnáa yɛ mli lɛ aka wɔjwɛŋmɔ mli.

2 Tsɔɔlɔ ko kwraa bɛ shikpɔŋ nɔ ni he esa jogbaŋŋ yɛ nɔkwɛmɔnii kɛ nitsumɔ mli fe Yesu Kristo. Anyɛɔ akaiɔ abɛbuai ni Yesu kɛtsu nii lɛ babaoo yɛ gbɛ ni waaa nɔ, nɔ ni miihe ashɛ afii akpei enyɔ sɛɛ kɛjɛ beni ekɛtsu nii lɛ. * Mɛni hewɔ Yesu kɛ nɛkɛ nitsɔɔmɔ gbɛ nɛɛ fɔɔ nitsumɔ waa nakai lɛ? Ni mɛni ha enɔkwɛmɔnii lɛ fee nɔ ni mɔɔ shi jogbaŋŋ lɛ?

Nɔ Hewɔ ni Yesu Kɛ Nɔkwɛmɔnii Tsu Nii yɛ Enitsɔɔmɔ Mli

3. (a) Taakɛ Mateo 13:34, 35 tsɔɔ lɛ, mɛni ji yiŋtoo kome hewɔ ni Yesu kɛ nɔkwɛmɔnii tsu nii lɛ? (b) Mɛni tsɔɔ akɛ Yehowa buɔ nɛkɛ nitsɔɔmɔ gbɛ nɛɛ?

3 Biblia lɛ kɛ yiŋtoi enyɔ ni sa kadimɔ waa ha ni tsɔɔ nɔ hewɔ ni Yesu kɛ nɔkwɛmɔnii tsu nii lɛ. Klɛŋklɛŋ lɛ, nakai ni efee lɛ wo gbalɛ obɔ. Bɔfo Mateo ŋma akɛ: “Abɛbuai amli Yesu tsɔ̃ [e]wie . . . etsɔ̃ɔ asafoi lɛ, ni abɛbuai amli sɔŋŋ kɛkɛ ekɛ amɛ wieɔ; koni nɔ ni gbalɔ lɛ wie lɛ aba mli akɛ: ‘Magbele minaa yɛ abɛbuai amli.’” (Mateo 13:34, 35) “Gbalɔ lɛ” ni Mateo tsɛ ewiemɔ yisɛɛ lɛ ji mɔ ni fo Lala 78:2 lɛ. Nakai lalatsɛ lɛ jɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ kudɔmɔ mli eŋma enɛ afii ohai abɔ dani afɔ Yesu. Ani ejeee nɔ ni sa kadimɔ akɛ Yehowa na afii ohai abɔ kɛtsɔ hiɛ akɛ e-Bi lɛ kɛ nɔkwɛmɔnii baatsɔɔ nii? Eyɛ faŋŋ akɛ Yehowa buɔ nɛkɛ nitsɔɔmɔ gbɛ nɛɛ akɛ enɔ bɛ!

4. Te Yesu tsɔɔ nɔ hewɔ ni ekɛ nɔkwɛmɔnii tsu nii lɛ mli eha tɛŋŋ?

4 Nɔ ni ji enyɔ lɛ, Yesu diɛŋtsɛ tsɔɔ mli akɛ ekɛ nɔkwɛmɔnii tsu nii koni ekɛha ayɔse mɛi ni tsuii ekpiliŋ lɛ. Beni egba “asafo babaoo” lɛ abɛbua ni kɔɔ nidulɔ lɛ he sɛɛ lɛ, ekaselɔi lɛ bi akɛ: “Mɛni hewɔ okɛ amɛ wieɔ yɛ abɛbuai amli lɛ?” Yesu ha hetoo akɛ: “Ejaakɛ nyɛ lɛ aŋɔha nyɛ akɛ nyɛle ŋwɛi maŋtsɛyeli lɛŋ teemɔŋ saji lɛ, shi amɛ lɛ aŋɔhako amɛ. Enɛ hewɔ mikɛ amɛ wieɔ yɛ abɛbuai amli lɛ, ejaakɛ amɛmiina shi amɛnaaa, ni amɛmiinu shi amɛnuuu, ni amɛnaaa shishi hu. Ni Yesaia gbalɛ lɛ eba mli yɛ amɛhe, nɔ ni kɛɔ akɛ: ‘Nu lɛ nyɛbaanu nɛ, shi nyɛnaŋ shishi; ni na lɛ nyɛbaana nɛ, shi nyɛyooŋ sɛɛ. Ejaakɛ nɛkɛ maŋ nɛɛ tsui ekpilim.’”—Mateo 13:2, 10, 11, 13-15; Yesaia 6:9, 10.

5. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu nɔkwɛmɔnii lɛ gbála toibolɔi heshibalɔi lɛ amli kɛjɛ henɔwolɔi lɛ ateŋ yɛ?

5 Mɛni yɔɔ Yesu nɔkwɛmɔnii lɛ amli ni ha egbála gbɔmɛi amli lɛ? Yɛ shihilɛi komɛi amli lɛ, esa akɛ etoibolɔi lɛ atao nibii amli jogbaŋŋ bɔni afee ni amɛnu ewiemɔi lɛ ashishi jogbaŋŋ. Enɛ wo aŋkroaŋkroi komɛi ni yɔɔ heshibaa lɛ hewalɛ ni amɛbi saji ni baaha amɛle babaoo. (Mateo 13:36; Marko 4:34) Belɛ, Yesu nɔkwɛmɔnii lɛ jie anɔkwale kpo etsɔɔ mɛi ni tsuii shweɔ enɛ lɛ; yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, enɔkwɛmɔnii lɛ kɛ anɔkwale lɛ tée mɛi ni hiɛ henɔwomɔ tsuii lɛ. Kwɛ bɔ ni Yesu ji tsɔɔlɔ ni sa kadimɔ waa hã! Agbɛnɛ, nyɛhaa wɔpɛia nibii ni ha enɔkwɛmɔnii lɛ fee nɔ ni mɔɔ shi jogbaŋŋ lɛ mli lɛ ekomɛi amli wɔkwɛa.

Saji ni Yɔɔ Fitsofitso lɛ Amli Nɔ ni Hi Jogbaŋŋ lɛ Kɛ Nitsumɔ

6-8. (a) Mɛɛ hegbɛ Yesu klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli toibolɔi lɛ eyanaaa yɛ nakai beaŋ? (b) Mɛɛ nɔkwɛmɔnii tsɔɔ akɛ Yesu kɛ saji ni he yɔɔ sɛɛnamɔ jogbaŋŋ lɛ tsu nii?

6 Ani osusu bɔ ni eeeji kɛha nakai klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli kaselɔi ni nu ni Yesu diɛŋtsɛ miitsɔɔ nii lɛ he pɛŋ? Eyɛ mli akɛ amɛná hegbɛ kpele akɛ amɛaanu Yesu gbee moŋ, shi kɛlɛ amɛbɛ saji ni aŋmala ashwie shi yɛ nakai beaŋ ni amɛaaná hegbɛ amɛkɛtao nibii amli koni ekai amɛ yɛ nibii ni ekɛɛ lɛ ahe. Yɛ no najiaŋ lɛ, esa akɛ amɛkɛ Yesu wiemɔi lɛ ato amɛjwɛŋmɔi kɛ amɛtsuii amli. Yɛ bɔ ni Yesu kɛ nɔkwɛmɔnii tsu nii yɛ hesaa gbɛ nɔ lɛ hewɔ lɛ, eha efee mlɛo kɛha amɛ koni amɛkai nɔ ni etsɔɔ lɛ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

7 Yesu kɛ saji ni he yɔɔ sɛɛnamɔ jogbaŋŋ lɛ tsu nii. Kɛji saji ni yɔɔ fitsofitso komɛi yɛ ni kɔɔ sane ko ni egbaa he aloo ehe miihia kɛha sane nɔmimaa lɛ, ebɔɔ mɔdɛŋ waa diɛŋtsɛ koni ekɛfata he. No hewɔ lɛ etsɔɔ tooi abɔ diɛŋtsɛ ni ashi yɛ sɛɛ beni nɔtsɛ lɛ taoɔ nɔ ni elaaje lɛ, ŋmɛlɛtswai abɔ ni nitsulɔi kɛtsuɔ nii yɛ weintrom lɛ mli, kɛ talentai abɔ ni akɛha ni akwɛ nɔ lɛ.—Mateo 18:12-14; 20:1-16; 25:14-30.

8 Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, Yesu jie saji ni yɔɔ fitsofitso lɛ amli nɔ ni he ehiaaa ni baanyɛ atsĩ nɔkwɛmɔnii lɛ ashishi ni wɔɔnu lɛ anaa lɛ kwraa. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ abɛbua ni kɔɔ tsulɔ ni bɛ musuŋtsɔlɛ lɛ he lɛ mli lɛ, akɛ sanemlitsɔɔmɔ ko kwraa haaa yɛ bɔ ni fee ni nakai tsulɔ lɛ nyɛ ebua nyɔmɔ ni ji denarioi 60,000,000 naa lɛ he. Yesu miima bɔ ni ehe hiaa ni akɛ eshai ake lɛ nɔ mi. Nɔ ni he hiaa lɛ jeee bɔ ni fee ni tsulɔ lɛ ye nyɔmɔ lɛ, shi moŋ bɔ ni akɛ enyɔmɔ lɛ ke lɛ, kɛ bɔ ni lɛ hu ekɛ ehefatalɔ tsulɔ ko ni kɛ́ akɛaato he lɛ ehiɛ lɛ nyɔmɔ fioo lɛ ye eha lɛ. (Mateo 18:23-35) Nakai nɔŋŋ yɛ nɔkwɛmɔnɔ ni kɔɔ bi nyenyeŋtswi lɛ he lɛ mli lɛ, Yesu kɛ sanemlitsɔɔmɔ ni tsɔɔ nɔ hewɔ ni binuu fioo lɛ bi trukaa ni akɛ egboshinii lɛ aha lɛ lɛ, kɛ nɔ hewɔ ni eyakpata hiɛ lɛ haaa. Shi Yesu tsɔɔ bɔ ni tsɛ lɛ nu he eha kɛ bɔ ni efee enii beni ebinuu lɛ etsake etsui ni eku esɛɛ kɛba shia lɛ mli fitsofitso. Saji ni yɔɔ fitsofitso ni tamɔ nɛkɛ ni kɔɔ bɔ ni tsɛ lɛ fee enii eha lɛ he lɛ ahe hiaa sane oti ni Yesu wieɔ he lɛ, akɛ Yehowa kɛ eshai ‘faa tswaa.’—Yesaia 55:7; Luka 15:11-32.

9, 10. (a) Kɛji Yesu miifee gbɔmɛi ni yɔɔ enɔkwɛmɔnii lɛ amli lɛ ahe mfoniri lɛ, mɛni nɔ ehaa ejwɛŋmɔ hiɔ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu ha efee mlɛo kɛha etoibolɔi lɛ kɛ mɛi krokomɛi koni amɛkai enɔkwɛmɔnii lɛ?

9 Yesu kɛ nilee hu tsu nii yɛ bɔ ni efee gbɔmɛi ni yɔɔ ebɛbuai lɛ amli lɛ ahe mfoniri eha lɛ mli. Yɛ nɔ najiaŋ ni Yesu kɛ sanemlitsɔɔmɔi ni yɔɔ fitsofitso ni kɔɔ gbɔmɛi lɛ ahesaamɔ he lɛ baaha lɛ, bei pii lɛ ehaa ejwɛŋmɔ hiɔ nɔ ni amɛfee loo bɔ ni amɛfee amɛnii yɛ nifeemɔi ni egbaa he sane lɛ he lɛ nɔ. No hewɔ lɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni Yesu baatsɔɔ bɔ ni Samarianyo naanyo kpakpa lɛ hesaamɔ ji ha lɛ mli lɛ, egba nɔ ko ni sa kadimɔ waa fe enɛ—bɔ ni Samarianyo lɛ jɛ musuŋtsɔlɛ mli ebaye ebua Yudanyo ko ni epila ni kã shi yɛ gbɛ lɛ nɔ lɛ. Yesu kɛ saji ni yɔɔ fitsofitso ni he hiaa lɛ ha koni ekɛtsɔɔ bɔ ni ehe hiaa akɛ ajie suɔmɔ kpo atsɔɔ naanyo gbɔmɔ ni wɔkɛ amɛ ehiɛɛɛ hewolonɔ su kome loo wɔjɛɛɛ maŋ kome mli lɛ.—Luka 10:29, 33-37.

10 Bɔ ni Yesu kɛ henɔkwɛmɔ tsu saji ni yɔɔ fitsofitso lɛ ahe nii lɛ ha enɔkwɛmɔnii lɛ fee kuku ni ebɛ haŋtsii. No hewɔ lɛ eha efee mlɛo kɛha mɛi ni bo lɛ toi yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ—kɛ mɛi krokomɛi ni fa babaoo ni sɛɛ mli lɛ amɛbaakane Sanekpakpai lɛ ni jɛ mumɔŋ lɛ—koni amɛkai nikasemɔi ni amɛtsɔɔ lɛ, kɛ sɛɛnamɔ kpelei ni yɔɔ he lɛ.

Ajie Kɛjɛ Daa Gbi Shihilɛ Mli Saji Amli

11. Okɛ nɔkwɛmɔnii ni tsɔɔ bɔ ni Yesu abɛbuai lɛ jieɔ nibii ni eka shi faŋŋ akɛ ena be mli ni edaa yɛ Galilea lɛ kpo lɛ aha?

11 Yesu he esa waa diɛŋtsɛ yɛ nɔkwɛmɔnii ni kɔɔ gbɔmɛi ashihilɛi ahe ni akɛtsuɔ nii lɛ mli. Ebɛbuai lɛ ateŋ babaoo jieɔ nibii ni eka shi faŋŋ akɛ ena be mli ni edaa yɛ Galilea lɛ kpo. Bo lɛ okɛ be fioo asusu egbekɛbiiashi shihilɛ lɛ he okwɛ. Shii enyiɛ ena enyɛ ni eeshã masha aboloo kɛtsɔ masha fioo ni akɛto ni ejie kɛjɛ nɔ ni ashã yɛ be ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ mli ni ekɛmiitsu nii koni ekɛha aboloo lɛ afu lɛ? (Mateo 13:33) Shii enyiɛ ekwɛ wolɛi lɛ be mli ni amɛkɛ amɛyaai lɛ woɔ Galilea Ŋshɔ nu bluu ni mli tse lɛ mli? (Mateo 13:47) Shii enyiɛ ena ni gbekɛbii miishwɛ yɛ jara lɛ nɔ? (Mateo 11:16) Ekolɛ Yesu yɔse nibii ni ale jogbaŋŋ ni baje enɔkwɛmɔnii lɛ amli lɛ—dumɔwui ni aduɔ, yookpeemɔ okpɔlɔŋmɛɛi ni yɔɔ miishɛɛ, kɛ ŋmãa ŋmɔji ni gbiɔ yɛ hulu lɛ nɔ.—Mateo 13:3-8; 25:1-12; Marko 4:26-29.

12, 13. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu abɛbua ni kɔɔ ŋmãa kɛ jwɛi lɛ he lɛ tsɔɔ yɛ akɛ ele shihilɛi ni yaa nɔ yɛ jɛmɛ lɛ?

12 Belɛ ebɛ naakpɛɛ akɛ daa gbi shihilɛi amli nifeemɔi egbɛ eshwã Yesu nɔkwɛmɔnii babaoo lɛ amli fɛɛ. No hewɔ lɛ, bɔni afee ni anu hesaa ni ekɛtsuɔ nɛkɛ nitsɔɔmɔ gbɛ nɛɛ he nii lɛ shishi jogbaŋŋ diɛŋtsɛ lɛ, sɛɛnamɔ yɛ he akɛ aaasusu nɔ ni ewiemɔi lɛ tsɔɔ kɛha etoibolɔi Yudafoi lɛ he. Nyɛhaa wɔpɛia nɔkwɛmɔnii enyɔ komɛi amli wɔkwɛa.

13 Klɛŋklɛŋ lɛ, yɛ abɛbua ni kɔɔ ŋmãa kɛ jwɛi lɛ he lɛ mli lɛ, Yesu gba sane ko ni kɔɔ nuu ko ni yadu ŋmãa kpakpa yɛ eŋmɔ mli, shi “henyɛlɔ ko” hu ju shi etee ŋmɔ lɛ mli ni eyadu jwɛi babaoo ewo mli lɛ he. Mɛni hewɔ ni Yesu hala nakai yitsoŋwalɛ nifeemɔ lɛ moŋ lɛ? Ojogbaŋŋ, ha ni ehi ojwɛŋmɔ mli akɛ egba nɔkwɛmɔnɔ lɛ yɛ Galilea Ŋshɔ lɛ masɛi, ni eka shi faŋŋ akɛ nitsumɔ titri ni Galileabii lɛ tsuɔ ji okwaayeli lɛ. Mɛni baanyɛ aye okwaafonyo ko awui waa fe ni henyɛlɔ ko aju shi aba eŋmɔ mli ni ebadu jwɛi babaoo ni fiteɔ nii ewo mli lɛ? Je lɛŋ mlai ni akɛtsuɔ nii yɛ nakai beaŋ lɛ tsɔɔ akɛ tutuamɔi ni tamɔ nɛkɛ ba mli. Ani ebɛ faŋŋ akɛ Yesu kɛ shihilɛ ko ni etoibolɔi lɛ baanyɛ anu shishi tsu nii?—Mateo 13:1, 2, 24-30.

14. Yɛ abɛbua ni kɔɔ Samarianyo naanyo kpakpa lɛ he lɛ mli lɛ, mɛni hewɔ esa kadimɔ waa akɛ Yesu kɛ gbɛ ni ‘jɛɔ Yerusalem kɛyaa Yeriko’ lɛ tsu nii koni ekɛha anu nɔ ni etsɔɔ lɛ shishi lɛ?

14 Nɔ ni ji enyɔ, kaimɔ abɛbua ni kɔɔ Samarianyo naanyo kpakpa lɛ he. Yesu je shishi akɛ: “Nuu ko [miikpeleke shi kɛmiijɛ, NW] Yerusalem kɛmiiya Yeriko ni eyagbee ojotswalɔi ateŋ, ni amɛkpɔlɔ ehe atade ni amɛpila lɛ, ni amɛyiŋ amɛtee, ni amɛshi lɛ ni égbo fã-kɛ-fã.” (Luka 10:30) Nɔ ni sa kadimɔ ji akɛ, Yesu kɛ gbɛ ni ‘jɛɔ Yerusalem kɛyaa Yeriko’ lɛ tsu nii koni ekɛha anu nɔ ni etsɔɔ lɛ shishi. Beni egbaa abɛbua nɛɛ, no mli lɛ eyɛ Yudea ní kɛ Yerusalem jɛkɛɛɛ lɛ; no hewɔ lɛ eka shi faŋŋ akɛ etoibolɔi lɛ le gbɛ ni ewieɔ he lɛ. Nakai gbɛ ni ewieɔ he lɛ yɛ oshara waa diɛŋtsɛ, titri lɛ kɛha mɔ ko ni miifã gbɛ ekome too. Gbɛ lɛ lɔgɔɔ shi kɛtsɔɔ hei ni mɛi efɔɔɔ jɛmɛ tsɔmɔ, ni ehaa ojotswalɔi náa teemɔhei babaoo.

15. Mɛni hewɔ ni mɔ ko kwraa nyɛŋ abu osɔfo lɛ kɛ Levinyo lɛ bem yɛ amɛ shikpilikpiifeemɔ yɛ nɔkwɛmɔnɔ ni kɔɔ Samarianyo naanyo kpakpa lɛ he lɛ mli yɛ gbɛ ni ja nɔ lɛ?

15 Nɔ kroko hu yɛ ni sa kadimɔ waa yɛ bɔ ni Yesu wie gbɛ ni ‘jɛɔ Yerusalem kɛyaa Yeriko’ lɛ he. Taakɛ sane lɛ tsɔɔ lɛ, osɔfo ko kɛ sɛɛ mli lɛ Levinyo ko hu miifã gbɛ kɛmiiya yɛ nakai gbɛ lɛ nɔ—eyɛ mli akɛ amɛteŋ mɔ ko kwraa damɔɔɔ shi ni ekɛ yelikɛbuamɔ aha nuu ni epila lɛ. (Luka 10:31, 31) Osɔfoi lɛ sɔmɔɔ yɛ sɔlemɔwe ni yɔɔ Yerusalem lɛ mli, ni Levibii lɛ yeɔ buaa amɛ. Osɔfoi kɛ Levibii babaoo hiɔ shi yɛ Yeriko beni amɛtsuuu nii yɛ sɔlemɔwe lɛ, ejaakɛ Yeriko feɔ kilomitai 23 pɛ jɛkɛmɔ kɛmiijɛ Yerusalem. No hewɔ lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ amɛnáa dekã bei komɛi ni amɛfãa gbɛ kɛtsɔɔ nakai gbɛ lɛ nɔ. Kadimɔ hu akɛ, osɔfo lɛ kɛ Levinyo lɛ nyiɛ gbɛ lɛ nɔ ‘kɛjɛ Yerusalem,’ no hewɔ lɛ amɛshi sɔlemɔwe lɛ kɛmiiya. * No hewɔ lɛ mɔ ko kwraa nyɛŋ abu nɛkɛ hii enyɔ nɛɛ bem yɛ amɛ shikpilikpiifeemɔ lɛ he yɛ gbɛ ni ja nɔ kɛtsɔ kɛɛmɔ ni eeekɛɛ akɛ, ‘Amɛkpoo nuu ni epila lɛ ejaakɛ etamɔ nɔ ni egbo, ni gbonyo he ni amɛaata lɛ baaha amɛfee mɛi ni esaaa akɛ amɛsɔmɔɔ yɛ sɔlemɔwe lɛ kɛyashi be ko.’ (3 Mose 21:1; 4 Mose 19:11, 16) Ani ebɛ faŋŋ akɛ Yesu nɔkwɛmɔnii lɛ jieɔ nibii ni etoibolɔi lɛ le lɛ akpo?

Ehaa Ekɔɔ Adebɔɔ Nibii Ahe

16. Mɛni hewɔ ebɛ naakpɛɛ akɛ Yesu le adebɔɔ nibii jogbaŋŋ lɛ?

16 Yesu nɔkwɛmɔnii kɛ abɛbuai lɛ ateŋ babaoo jieɔ tsei, kooloi, kɛ kɔɔyɔŋ tsakemɔi ahe nii ni ele lɛ kpo. (Mateo 6:26, 28-30; 16:2, 3) Nɛgbɛ ená nilee ni tamɔ nɛkɛ kɛjɛ? Ŋwanejee ko bɛ he akɛ be mli ni edaa yɛ Galilea lɛ, ená be ni fa koni ekɛkwɛ Yehowa adebɔɔ nibii lɛ. Kɛfata he lɛ, Yesu ji “bɔɔ nii fɛɛ ateŋ kromɔbi lɛ,” ni Yehowa kɛ lɛ tsu nii akɛ “ŋaalɔ” ni ekɛbɔ nibii fɛɛ. (Kolosebii 1:15, 16; Abɛi 8:30, 31) Ani eyɛ naakpɛɛ mɔ akɛ Yesu le adebɔɔ nibii jogbaŋŋ nakai? Nyɛhaa wɔkwɛa bɔ ni ekɛ nilee nɛɛ tsu nii yɛ hesaa mli yɛ enitsɔɔmɔ lɛ mli.

17, 18. (a) Yesu wiemɔi ni aŋma yɛ Yohane yitso 10 lɛ jieɔ lɛ kpo akɛ ele tooi anifeemɔ su jogbaŋŋ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛni ji nɔ ni saralɔi ni yasara shikpɔji anɔ hei ni aŋmala Biblia lɛ yɛ lɛ yɔse yɛ tsakpaa ni kã tookwɛlɔi kɛ amɛtooi ateŋ lɛ he?

17 Yesu nɔkwɛmɔnii ni tsɔɔ suɔmɔ ni fe fɛɛ lɛ ateŋ ekome ji nɔ ni aŋma yɛ Yohane yitso 10 lɛ, he ni ekɛ wekukpaa ni yɔɔ gbagbalii ni kã ekɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ ateŋ lɛ to sharamɔ ni kã tookwɛlɔ kɛ etooi ateŋ lɛ he lɛ. Yesu wiemɔi lɛ jieɔ lɛ kpo akɛ ele shia tooi anifeemɔ su jogbaŋŋ diɛŋtsɛ. Etsɔɔ akɛ tooi sumɔɔ ni akudɔ amɛ, ni ákɛ amɛnyiɛɔ amɛkwɛlɔ lɛ sɛɛ yɛ anɔkwayeli mli. (Yohane 10:2-4) Saralɔi ni eyasara shikpɔji anɔ hei ni aŋmala Biblia lɛ yɛ lɛ anɔ lɛ ena tsakpaa krɛdɛɛ ni kã tookwɛlɔi kɛ tooi ateŋ. Yɛ afii ohai 19 lɛ mli lɛ, adebɔɔ he nikaselɔ H. B. Tristram wie akɛ: “Gbi ko lɛ mina tookwɛlɔ ko ni kɛ etooku lɛ miishwɛ. Ekwa efee tamɔ nɔ ni eejo foi; tooi lɛ nyiɛ esɛɛ ni amɛyabɔle lɛ. . . . Yɛ naagbee mli lɛ tooku muu lɛ bɔle lɛ kɛkpe, ni amɛmiitumɔ kɛmiibɔle lɛ.”

18 Mɛni hewɔ ni tooi nyiɛɔ amɛkwɛlɔ sɛɛ lɛ? Yesu kɛɛ akɛ: “Ejaakɛ amɛle egbee.” (Yohane 10:4) Ani tooi le amɛkwɛlɔ lɛ gbee lɛɛlɛŋ? George A. Smith ŋma nɔ ni lɛ diɛŋtsɛ ekpa shi ena yɛ ewolo ni ji The Historical Geography of the Holy Land lɛ mli akɛ: “Bei komɛi lɛ wɔnáa wɔshwane hejɔɔmɔ lɛ mli miishɛɛ yɛ nakai Yudafoi anubui lɛ eko masɛi, he ni tookwɛlɔi etɛ loo ejwɛ kɛ amɛtookui lɛ baa lɛ. Tookui lɛ futuɔ, ni efeɔ wɔ naakpɛɛ bɔ ni tookwɛlɔ fɛɛ tookwɛlɔ baafee ajie lɛ diɛŋtsɛ etooi kɛjɛ tooi lɛ ateŋ. Shi beni tooi lɛ enu nu lɛ ni amɛshwɛ amɛgbe naa lɛ, tookwɛlɔi lɛ yaa jɔɔ lɛ fãi srɔtoi lɛ ekomekomei, ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ gbee ni etooi lɛ le tsɛɔ amɛ; ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ tooi tseɔ ehe kɛjɛɔ kuu lɛ ateŋ kɛyaa amɛ diɛŋtsɛ amɛkwɛlɔ ŋɔɔ, ni tookui lɛ shiɔ kɛyaa yɛ gbɛjianɔtoo naa taakɛ amɛnyiɛ kɛba lɛ.” Kulɛ ebaawa kɛha Yesu akɛ ebaaná gbɛ kroko ni hi fe enɛ ni eeetsɔ nɔ ekɛfee sane oti ni emaa nɔ mi lɛ he nɔkwɛmɔnɔ. Kɛji wɔyɔse ni wɔfee toiboo wɔha etsɔɔmɔi, ni kɛji wɔnyiɛ ehiɛnyiɛmɔ sɛɛ lɛ, no lɛ wɔbaanyɛ wɔba “tookwɛlɔ kpakpa lɛ” mlijɔlɛ kɛ suɔmɔ kwɛmɔ shishi.—Yohane 10:11.

Ehaa Ekɔɔ Nibii ni Etoibolɔi lɛ Le lɛ Ahe

19. Bɔni afee ni Yesu akpoo apasa susumɔ ko lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ ekɛ oshara ko ni ba yɛ he ni eyɔɔ lɛ tsu nii yɛ gbɛ ni mɔɔ shi nɔ lɛ?

19 Abaanyɛ aha nɔkwɛmɔnii ni mɔɔ shi lɛ afee niiashikpamɔi ni abaanyɛ akase nii kɛjɛ mli. Be ko lɛ, Yesu kɛ nifeemɔ ko ni ba etsɛko tsɔ tsu nii ni ekɛkpoo susumɔ ni ejaaa ni ahiɛ akɛ oshara baa mɛi ni esa akɛ eba amɛnɔ lɛ anɔ lɛ. Ekɛɛ akɛ: “Nyɛsusuɔ akɛ, mɛi nyɔŋma kɛ kpaanyɔ lɛ ni Siloa mɔɔ lɛ ku shwie amɛnɔ ni egbe amɛ lɛ, amɛ amɛji nɔtɔlɔi [eshafeelɔi] fe gbɔmɛi fɛɛ ni yɔɔ Yerusalem?” (Luka 13:4) Yesu kɛ naatsemɔ wie eshi shɛɛ mli sane hesusumɔ. Nakai mɛi 18 lɛ gboiii yɛ esha ko ni tée Nyɔŋmɔ mlifu shi lɛ hewɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, oshara ni shara amɛ ni ha amɛgboi lɛ jɛ be kɛ nibii ni aleee ni baa trukaa lɛ hewɔ. (Jajelɔ 9:11, NW) No hewɔ lɛ, ete shi ewo apasa tsɔɔmɔ kɛtsɔ nifeemɔ ko ni etoibolɔi lɛ le jogbaŋŋ lɛ nɔ.

20, 21. (a) Mɛni hewɔ ni Farisifoi lɛ bu Yesu kaselɔi lɛ fɔ́ lɛ? (b) Mɛɛ Ŋmalɛ mli sane Yesu kɛtsu nii koni ekɛfee he nɔkwɛmɔnɔ akɛ Yehowa etooo eyiŋ ákɛ akɛ e-Hejɔɔmɔ Gbi mla lɛ atsu nii yɛ gbɛ ni yɔɔ keketee nɔ lɛ? (d) Mɛni abaasusu he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

20 Yesu kɛ Ŋmalɛ mli nii ni akɛtoɔ ekroko he hu tsu nii yɛ enitsɔɔmɔ lɛ mli. Kaimɔ beni Farisifoi lɛ bu ekaselɔi lɛ fɔ́ akɛ amɛmiikumɔ abele ni amɛmiikpe yɛ Hejɔɔmɔ Gbi lɛ nɔ lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, kaselɔi lɛ ekuuu Nyɔŋmɔ Mla mli, shi moŋ Farisifoi lɛ atsɔɔmɔ ni yɔɔ veveeve ni tsɔɔ nitsumɔ ni mla eŋmɛɛɛ gbɛ yɛ Hejɔɔmɔ Gbi lɛ nɔ lɛ. Bɔni afee ni Yesu afee he nɔkwɛmɔnɔ akɛ Nyɔŋmɔ etooo eyiŋ kwraa ákɛ akɛ Hejɔɔmɔ Gbi mla lɛ atsu nii yɛ gbɛ ni esaaa ni yɔɔ keketee tamɔ nɛkɛ nɔ lɛ, etsɛ sane ko ni aŋma afɔ̃ shi yɛ 1 Samuel 21:4-7 lɛ yisɛɛ. Beni hɔmɔ yeɔ David kɛ emɛi ni fata ehe lɛ, amɛwa yɛ kpeebuu lɛ he ni amɛye abolooi ni akɛbaashã afɔle, ní akɛ eko eye najiaŋ lɛ eko. Abolooi memeji lɛ ji nɔ ni ashi aha osɔfoi lɛ koni amɛye. Ni kɛlɛ, bɔ ni nibii balɛ eha hewɔ lɛ, abuuu David kɛ emɛi ni fata ehe lɛ fɔ yɛ ye ni amɛye lɛ hewɔ. Nɔ ni sa kadimɔ ji akɛ nakai sane lɛ pɛ ji nifeemɔ ni tamɔ nɛkɛ he nɔkwɛmɔnɔ ko ni aŋma yɛ Biblia lɛ mli ni kɔɔ mɛi ni jeee osɔfoi ni ye abolooi memeji lɛ ahe. Yesu le sane ni ja diɛŋtsɛ ni sa akɛ ekɛtsu nii, ni ŋwanejee ko bɛ he akɛ etoibolɔi Yudafoi lɛ le he sane.—Mateo 12:1-8.

21 Eji anɔkwale akɛ Yesu ji Tsɔɔlɔ Kpele! Wɔnaa kpɛɔ wɔhe waa diɛŋtsɛ yɛ enyɛmɔ ni eko kɛ lɛ yeee hegbɔ ni ekɛhaa aleɔ anɔkwalei ni he hiaa yɛ gbɛ ni etoibolɔi lɛ nuɔ shishi lɛ nɔ. Shi kɛlɛ, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkase lɛ yɛ wɔnitsɔɔmɔ mli? Abaasusu enɛ he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 2 Yesu kɛ nɔkwɛmɔnii ha yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ, ní nɔ ni fata he ji wiemɔi ni tsɔɔ nɔ ko ni akɛtoɔ nɔ ko he, wiemɔi ni akɛtsɔɔ bɔ ni nɔ ko ji, kɛ wiemɔi ni akɛtsɔɔ bɔ ni nɔ ko tamɔ. Ale lɛ jogbaŋŋ yɛ abɛbuai ni ekɛtsuɔ nii lɛ hewɔ, nɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “sane kuku ko ni agbaa ni bei pii lɛ eji nɔ ni aná kɛjɛ nii ahe mfoniri ni afeɔ yɛ jwɛŋmɔ lɛ mli lɛ mli ni ajɛɔ mli anáa anɔkwale ko ni kɔɔ jeŋba loo jamɔ he.”

^ kk. 15 Yerusalem yɛ he ko ni nɔ kwɔ fe Yeriko. No hewɔ lɛ, kɛji aafã gbɛ ‘kɛmiijɛ Yerusalem kɛmiiya Yeriko,’ taakɛ atsĩ tã yɛ abɛbua lɛ mli lɛ, gbɛfalɔ lɛ ‘baakpeleke shi.’

Ani Okaiɔ?

• Mɛni hewɔ ni Yesu kɛ nɔkwɛmɔnii tsɔɔ nii lɛ?

•Mɛɛ nɔkwɛmɔnii tsɔɔ akɛ Yesu kɛ nɔkwɛmɔnii ni eklɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli toibolɔi lɛ baanyɛ anu shishi tsu nii?

• Yesu kɛ nilee ni eyɔɔ yɛ adebɔɔ mli lɛ tsu nii yɛ hesaa gbɛ nɔ yɛ enɔkwɛmɔnii lɛ amli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

• Mɛɛ gbɛ̀i anɔ Yesu kɛ nifeemɔi ni etoibolɔi lɛ le lɛ tsu nii yɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 15]

Yesu wie tsulɔ ko ni kpoo akɛ ekɛ nyɔmɔ fioo ko aaake lɛ kɛ tsɛ ko ni kɛ ebi ni eyakpata egboshinii fɛɛ hiɛ lɛ he eshai fa lɛ lɛ he

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16]

Mɛni ji sane oti ni yɔɔ Yesu abɛbua ni kɔɔ Samarianyo naanyo kpakpa lɛ he lɛ mli?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]

Ani tooi le amɛkwɛlɔi lɛ agbee ni amɛboɔ amɛgbee toi lɛɛlɛŋ?