Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Bɔ ni Gbɔmɔ Nɛɛ Wieɔ lɛ, Mɔ ko Ewieko Nakai Dã”

“Bɔ ni Gbɔmɔ Nɛɛ Wieɔ lɛ, Mɔ ko Ewieko Nakai Dã”

“Bɔ ni Gbɔmɔ Nɛɛ Wieɔ lɛ, Mɔ ko Ewieko Nakai Dã”

“Mɛi fɛɛ ye [ehe] odase, ni amɛhiɛ fee amɛ yaa yɛ duromɔ wiemɔi ni jɛ enaa lɛ hewɔ.”—LUKA 4:22.

1, 2. (a) Mɛni hewɔ ni asraafoi ni atsu koni amɛyamɔ Yesu kɛba lɛ ku amɛsɛɛ kɛ amɛdɛ folo lɛ? (b) Mɛni tsɔɔ akɛ jeee asraafoi lɛ pɛ ji mɛi ni naa kpɛ amɛhe yɛ Yesu nitsɔɔmɔ lɛ he lɛ?

ASRAAFOI lɛ tsuuu nitsumɔ ni akɛwo amɛdɛŋ lɛ he nii. Atsu amɛ koni amɛyamɔ Yesu Kristo kɛba, shi amɛku amɛsɛɛ amɛba kɛ amɛdɛ folo. Osɔfonukpai lɛ kɛ Farisifoi lɛ bi koni amɛtsɔɔ amɛ nɔ hewɔ ni ebalɛ nakai, amɛbi akɛ: “Mɛɛba ni nyɛkɛ lɛ baaa?” Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɛni hewɔ ni asraafoi lɛ mɔɔɔ nuu ni ejeŋ gbɛ eteŋ shi ewoŋ mɔmɔ ni abaamɔ lɛ lɛ? Asraafoi lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Bɔ ni gbɔmɔ nɛɛ wieɔ lɛ, mɔ ko ewieko nakai dã.” Yesu nitsɔɔmɔ lɛ ha amɛnaa kpɛ amɛhe aahu akɛ amɛnyɛɛɛ ni amɛ diɛŋtsɛ lɛ, amɛna nɔ hewɔ ni esa akɛ amɛmɔ nuu ni he jɔ nɛɛ ni amɛyawo lɛ tsuŋ. *Yohane 7:32, 45, 46.

2 Jeee nakai asraafoi lɛ pɛ anaa kpɛ amɛhe yɛ Yesu nitsɔɔmɔ lɛ hewɔ. Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ gbɔmɛi ni fa babaoo ba koni amɛbabo lɛ toi kɛkɛ beni eewie. Gbɔmɛi ni yɔɔ lɛ diɛŋtsɛ emaŋ lɛ mli lɛ ahiɛ fee amɛ yaa “yɛ duromɔ wiemɔi ni jɛ enaa lɛ hewɔ.” (Luka 4:22) Ekɛ asafoi babaoo ni ebabua amɛhe naa yɛ Galilea Ŋshɔ lɛ naa lɛ wie nɔ ni fe shikome kɛjɛ lɛlɛ mli. (Marko 3:9; 4:1; Luka 5:1-3) Gbi ko lɛ, “mɛi pii” kɛ lɛ hi shi gbii babaoo ní amɛyeee nii po.—Marko 8:1, 2.

3. Mɛni ji yiŋtoo titri hewɔ ni Yesu ji tsɔɔlɔ ko ni he esa waa nɛkɛ lɛ?

3 Mɛni ha Yesu tsɔ tsɔɔlɔ ko ni he esa waa lɛ? Suɔmɔ ji yiŋtoo titri. * Yesu sumɔ anɔkwale ni etsɔɔ lɛ, ni esumɔ gbɔmɛi ni etsɔɔ amɛ nii lɛ hu. Shi Yesu yɛ nyɛmɔ krɛdɛɛ ko hu ni haa ekɛ nitsɔɔmɔ gbɛ̀i tsuɔ nii waa kɛmɔɔ shi lɛ. Wɔbaasusu gbɛ̀i ni mɔɔ shi ni ekɛtsu nii lɛ, kɛ bɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase enɛɛmɛi lɛ ekomɛi ahe yɛ nikasemɔi ni jeɔ kpo yɛ wolo tɛtrɛɛ nɛɛ mli lɛ amli.

Wiemɔ ni Yɔɔ Mlɛo ni Mli Kã Shi Faŋŋ

4, 5. (a) Mɛni hewɔ ni Yesu kɛ wiemɔ ni mli kã shi faŋŋ tsu nii yɛ enitsɔɔmɔ mli, ni mɛni ji nɔ ni sa kadimɔ waa yɛ anɔkwale ni eji akɛ efee nakai lɛ he? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ ji nitsɔɔmɔ gbɛ ni yɔɔ mlɛo he nɔkwɛmɔnɔ yɛ?

4 Efɔɔ kaa akɛ mɛi ni le woloŋ jogbaŋŋ lɛ kɛ wiemɔ ni amɛtoibolɔi lɛ nuuu shishi kwraa lɛ tsuɔ nii. Shi kɛji akɛ mɛi krokomɛi nuuu nɔ ni wɔkɛɔ lɛ shishi lɛ, te amɛaafee tɛŋŋ ni amɛná wɔnilee lɛ he sɛɛ mɔ? Ákɛ tsɔɔlɔ lɛ, Yesu kɛ wiemɔ ni mɛi krokomɛi nuuu shishi tsuuu nii kɔkɔɔkɔ. Susumɔ wiemɔi srɔtoi babaoo ni abua naa ni eyɔɔ ni kulɛ ebaanyɛ ekɛtsu nii lɛ ahe okwɛ. Ni kɛlɛ, bɔ ni ele nii eha lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, esusu etoibolɔi lɛ ahe, shi jeee lɛ diɛŋtsɛ ehe. Ele akɛ amɛteŋ mɛi babaoo “jeee woloŋlelɔi kɛ nilelɔi komɛi.” (Bɔfoi lɛ Asaji 4:13) Bɔni afee ni enine ashɛ amɛnɔ lɛ, ekɛ wiemɔ ni gbɔmɛi ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ anu shishi lɛ tsu nii. Ekolɛ wiemɔi lɛ nɔ kwɔlɔɔɔ, shi anɔkwalei ni amɛkɛhaa lɛ mli kwɔlɔ.

5 Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ ni aŋma yɛ Mateo 5:3–7:27 lɛ he okwɛ. Ekolɛ ehé Yesu minitii 20 pɛ ni ekɛ nakai shiɛmɔ wiemɔ lɛ hã. Kɛlɛ emli nitsɔɔmɔi lɛ amli kwɔlɔ, ni ewieɔ shishijee nibii komɛi tamɔ gbalafitemɔ, gbalamlitsemɔ, kɛ heloonaa ninamɔ sɛɛdii lɛ ahe jogbaŋŋ diɛŋtsɛ kɛmɔɔ shi. (Mateo 5:27-32; 6:19-34) Shi kɛlɛ, wiemɔi ni yɔɔ hwanyaŋŋ loo ejieɔ henɔwomɔ kpo bɛ mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ewa akɛ abaana wiemɔ kome folo po ni ebaawa kɛha gbekɛ po akɛ ebaanu shishi oya nɔŋŋ! Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ beni eha wiemɔ lɛ egbe naa lɛ, mɛi babaoo lɛ—ní ekolɛ okwaafoi, tookwɛlɔi, kɛ wolɛi babaoo fata he lɛ—“ahe jɔ̃ amɛhe yɛ enitsɔɔmɔ lɛ hewɔ”!—Mateo 7:28.

6. Okɛ nɔkwɛmɔnɔ ni tsɔɔ bɔ ni Yesu wie wiemɔi ni yɔɔ mlɛo shi shishinumɔ yɔɔ mli jogbaŋŋ aha.

6 Akɛni bei pii lɛ Yesu kɛ wiemɔi kukuji ni mli kã shi faŋŋ tsuɔ nii hewɔ lɛ, ewie wiemɔi ni yɔɔ mlɛo shi shishinumɔ yɛ mli jogbaŋŋ. Yɛ be ni tsɔ woji akalamɔ be lɛ hiɛ lɛ mli lɛ, Yesu tsɔ nakai feemɔ nɔ ema ewiemɔ lɛ nɔ mi ewo etoibolɔi lɛ ajwɛŋmɔ kɛ amɛtsuii amli bɔ ni amɛhiɛ kpaŋ nɔ kɔkɔɔkɔ. Kadimɔ nɔkwɛmɔnii komɛi: “Mɔ ko nyɛŋ nuŋtsɔmɛi enyɔ asɔmɔ; . . . nyɛnyɛŋ Nyɔŋmɔ kɛ mamona [niifalɛ] nyɛsɔmɔ.” “Nyɛkakojoa, koni akakojo nyɛ.” “Amɛyibii lɛ nyɛkɛaale amɛ.” “Mɛi ni yɔɔ hewalɛ lɛ, tsofatsɛ he ehiaaa amɛ, shi moŋ mɛi ni he yeɔ lɛ.” “Mɛi fɛɛ ni kɔlɔɔ klante lɛ, klante nɔŋŋ akɛaakpata amɛhiɛ.” “Nyɛŋɔa Kaisare nii nyɛhaa Kaisare, ni nyɛŋɔa Nyɔŋmɔ nii nyɛhaa Nyɔŋmɔ.” “Nɔ hamɔ mli yɛ [miishɛɛ, NW] fe hemɔ.” * (Mateo 6:24; 7:1, 20; 9:12; 26:52; Marko 12:17; Bɔfoi lɛ Asaji 20:35) Kɛjɛ beni Yesu wie wiemɔi ni hewalɛ yɔɔ mli ni tamɔ enɛɛmɛi nɔ ni miihe ashɛ afii 2,000 ni eho nɛɛ lɛ, akaiɔ yɛ gbɛ ni waaa nɔ kɛbashi ŋmɛnɛ.

Sanebimɔi ni Akɛtsuɔ Nii

7. Mɛni hewɔ ni Yesu kɛ sanebimɔi tsu nii lɛ?

7 Yesu kɛ sanebimɔi tsu nii yɛ gbɛ ni sa kadimɔ waa nɔ. Efɔɔ nakai feemɔ kɛji ebaahe be fioo ko po bɔni afee ni eha etoibolɔi lɛ ale sane oti lɛ kɛkɛ. Belɛ, mɛni hewɔ mɔ ni ebiɔ saji? Yɛ bei komɛi amli lɛ, ekɛ sanebimɔi ni taa mɔ tsui he tsuɔ nii koni ekɛkpa jwɛŋmɔ ni eshitee-kɛ-wolɔi lɛ hiɛ lɛ ahe mama, ni kɛtsɔ no nɔ lɛ, ehaaa amɛtswa amɛsɛŋ. (Mateo 12:24-30; 21:23-27; 22:41-46) Shi kɛlɛ, yɛ shihilɛi babaoo amli lɛ, Yesu ŋɔ hegbɛ lɛ ni ekɛbi saji bɔni afee ni enyɛ ekɛ anɔkwalei lɛ aha, koni enyɛ eha etoibolɔi lɛ awie nɔ ni yɔɔ amɛtsuii amli, kɛ agbɛnɛ koni ekɛkanya ni etsɔse ekaselɔi lɛ asusumɔ. Nyɛhaa wɔpɛia nɔkwɛmɔnii enyɔ, ni fɛɛ kɔɔ bɔfo Petro he lɛ mli wɔkwɛa.

8, 9. Yesu kɛ sanebimɔi tsu nii koni ekɛye ebua Petro ni emu sane ni kɔɔ sɔlemɔwe lɛ he toowoo lɛ he lɛ naa yɛ gbɛ ni ja nɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

8 Klɛŋklɛŋ lɛ, kaimɔ be ko beni toohelɔi lɛ bi Petro kɛji Yesu woɔ sɔlemɔwe too lɛ. * Petro ni feɔ nii kpalakpala yɛ bei komɛi amli lɛ, ha hetoo akɛ “Hɛɛ.” Shi kɛlɛ, yɛ no sɛɛ be fioo lɛ, Yesu kɛ lɛ susu nii ahe akɛ: “Te osusuɔ tɛŋŋ, Simon? shikpɔŋ lɛ nɔ maŋtsɛmɛi lɛ, namɛi adɛŋ amɛheɔ ntoo loo onia yɛ? yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛbii adɛŋ aloo mɛikpɔji adɛŋ? Petro kɛɛ lɛ akɛ: Yɛ mɛikpɔji adɛŋ. Yesu kɛɛ lɛ akɛ: Belɛ bii lɛ yeɔ amɛhe mɔ.” (Mateo 17:24-27) Esa akɛ sane oti ni yɔɔ Yesu sanebimɔi lɛ amli lɛ afee faŋŋ aha Petro. Mɛni hewɔ?

9 Ale yɛ Yesu gbii lɛ amli akɛ ahaaa maŋtsɛmɛi awekui amli bii awo too. No hewɔ lɛ, ákɛ ŋwɛi Maŋtsɛ ni akɛ jamɔ haa lɛ yɛ sɔlemɔwe lɛ Bi koome lɛ, kulɛ esaaa akɛ abiɔ ni Yesu awo too lɛ. Kadimɔ akɛ yɛ nɔ najiaŋ ni Yesu kɛ hetoo ni ja baaha Petro kɛkɛ lɛ, ekɛ sanebimɔi ni mɔɔ shi tsu nii yɛ bulɛ gbɛ nɔ koni ekɛye ebua Petro ni ekɛmu saji anaa yɛ gbɛ ni ja nɔ—koni ekolɛ ena bɔ ni ehe hiaa ni esusu nii ahe jogbaŋŋ dani ewie he.

10, 11. Te Yesu fee enii eha tɛŋŋ beni Petro fo nuu ko toi yɛ Hehoo gbɛkɛ, yɛ afi 33 Ŋ.B. lɛ, ni mɛɛ gbɛ nɔ enɛ tsɔɔ yɛ akɛ Yesu nuɔ bɔ ni sanebimɔi ajara wa ha lɛ shishi jogbaŋŋ?

10 Nɔkwɛmɔnɔ ni ji enyɔ lɛ kɔɔ oshara ko ni ba yɛ Hehoo gbɛkɛ lɛ, yɛ afi 33 Ŋ.B. beni basabasafeelɔi akuu ko ba koni amɛbamɔ Yesu lɛ he. Kaselɔi lɛ bi Yesu kɛji esa akɛ amɛnɔ kɛfã ehe. (Luka 22:49) Petro emɛɛɛ kwraa ni aha sanebimɔ lɛ hetoo ni ekɛ klante fo nuu ko toi (ekolɛ eeenyɛ efee akɛ Petro to eyiŋ akɛ ebaapila mɔ ko waa). Petro fee enii yɛ gbɛ ni teɔ shi woɔ enuŋtsɔ lɛ suɔmɔnaa nii nɔ, ejaakɛ Yesu esaa ehe jogbaŋŋ koni ekɛ lɛ diɛŋtsɛ ehe aha ni amɔ lɛ. Te Yesu tsu shihilɛ lɛ he nii eha tɛŋŋ? Ákɛ mɔ ni toɔ etsui shi be fɛɛ be lɛ, ebi Petro saji etɛ akɛ: “Ani kpulu ni mitsɛ ŋɔha mi lɛ, mikanu?” “Osusuɔ akɛ minyɛŋ mitsɛ fai makpa ni amrɔ nɛɛ nɔŋŋ eeeha mi ŋwɛibɔfoi fe asafoi nyɔŋma kɛ enyɔ? Shi no lɛ te aaafee tɛŋŋ ni ŋmalɛi lɛ aaaba mli, akɛ ja afee nɛkɛ nɔŋŋ?”—Yohane 18:11; Mateo 26:52-54.

11 Mɛɛ fioo ni osusu nakai sane lɛ he okwɛ. Yesu, ni basabasafeelɔi akuu ni mli efu ebɔle lɛ kɛkpe lɛ, le akɛ egbele ebɛŋkɛ ni akɛ e-Tsɛ lɛ gbɛi hetsemɔ kɛ adesai aweku lɛ yiwalaheremɔ kã enɔ. Ni kɛlɛ, eŋɔ hegbɛ lɛ yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ koni ekɛ anɔkwalei ni he hiaa lɛ awo Petro jwɛŋmɔ mli kɛtsɔ sanebimɔi anɔ. Ani ebɛ faŋŋ akɛ Yesu nuɔ bɔ ni sanebimɔi ahe hiaa ha lɛ shishi jogbaŋŋ?

Wiemɔ He ni Awoɔ ni Mɔɔ Shi Jogbaŋŋ

12, 13. (a) Mɛni ji wiemɔ he ni awoɔ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu kɛ wiemɔ he ni awoɔ tsu nii koni ekɛma nɔ mi akɛ eji kwashiaiasane akɛ wɔɔwie wɔshi wɔnyɛmimɛi atɔmɔi bibii?

12 Bei pii lɛ Yesu kɛ nitsɔɔmɔ gbɛ kroko hu ni mɔɔ shi waa tsuɔ nii yɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli, ni no ji—wiemɔ he ni awoɔ. Enɛ ji nii ahe ni ajeɔ gbɛ awoɔ kɛha nibii anɔmimaa. Yesu tsɔ wiemɔ he ni awoɔ nɔ efee nii ahe mfonirii yɛ jwɛŋmɔŋ bɔ ni ewa akɛ hiɛ aaakpa nɔ. Nyɛhaa wɔsusua nɔkwɛmɔnii fioo komɛi ahe wɔkwɛa.

13 Beni Yesu maa bɔ ni ehe ehia koni “akakojo” mɛi krokomɛi lɛ nɔ mi yɛ Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli lɛ, ekɛɛ akɛ: “Shi mɛɛba onaa kuli ni yɔɔ onyɛmi hiŋmɛi mli lɛ, shi bo diɛŋtsɛ ohiŋmɛi mli mplaŋ lɛ, oyooo lɛ?” (Mateo 7:1-3) Ani obaanyɛ ofee shihilɛ lɛ he mfoniri? Mɔ ko ni fɔɔ nii ahe wiemɔ waa lɛ kɛ ehe haa akɛ ebaajie kuli folo ko kɛkɛ ni yɔɔ enyɛmi “hiŋmɛi” mli lɛ. Ekolɛ nii ahe wielɔ lɛ baakɛɛ akɛ enyɛmi lɛ nyɛŋ ana saji anaa jogbaŋŋ bɔ ni baaye abua lɛ koni no aha ekpɛ eyiŋ jogbaŋŋ yɛ saji ahe. Shi “mplaŋ”—tso kuku ni abaanyɛ akɛwo tsũ yiteŋ lɛ fiteɔ nyɛmɔ ni mɔ ni wieɔ shiɔ nii waa lɛ yɔɔ ni ekɛaakpɛ eyiŋ yɛ saji ahe lɛ. Kwɛ bɔ ni eji nifeemɔ gbɛ ni hiɛ kpaŋ nɔ akɛ aaatsɔ nɔ ama nɔ mi akɛ eji kwashiaiasane akɛ wɔɔwie wɔshi wɔnyɛmimɛi atɔmɔi bibii yɛ be mli ni ekolɛ wɔ diɛŋtsɛ lɛ wɔyɛ tɔmɔi wuji!

14. Mɛni hewɔ Yesu wiemɔi ni kɔɔ nɔ̃ nɔ adɔdɔŋ ni atsereɔ kɛ yoma ni amiɔ lɛ he lɛ ji wiemɔ he ni awoɔ titri ko ni hewalɛ yɔɔ mli lɛ?

14 Be kroko hu lɛ, Yesu wie eshi Farisifoi lɛ akɛ ‘gbɛtsɔɔlɔi shwilafoi, ni tsereɔ nɔ̃ nɔ adɔdɔŋ, shi amɛmiɔ yoma.’ (Mateo 23:24) Enɛ ji wiemɔ he ni awoɔ yɛ gbɛ titri ko ni hewalɛ yɔɔ mli nɔ ní akɛtsu nii. Mɛni hewɔ? Srɔtofeemɔ ni kã adɔdɔŋ nyɛkɛsiɔɔ kɛ yoma, ni ji kooloi ni da fe fɛɛ ni Yesu toibolɔi lɛ le lɛ ateŋ eko lɛ teŋ lɛ, da waa diɛŋtsɛ. Abuɔ akɔntaa akɛ ebaaŋɔ adɔdɔji akpekpei 70 dani abaaná yoma ni da bɔ ni sa lɛ tsiimɔ! Agbɛnɛ hu, Yesu le akɛ Farisifoi lɛ kɛ mama feɔ shaanɔ̃ kɛtsereɔ amɛ wein nɔ. Mɛi ni feɔ shɛii yɛ mlai ahe lɛ fee nakai bɔni afee ni amɛkami adɔdɔŋ ko ni no ha amɛbafee mɛi ni he tseee yɛ kusum naa. Ni kɛlɛ, yɛ mfonirifeemɔ gbɛ nɔ lɛ amɛmi yoma lɛ, ní no hu he tseee lɛ. (3 Mose 11:4, 21-24) Sanemlitsɔɔmɔ ni Yesu kɛhaa lɛ yɛ faŋŋ. Farisifoi lɛ tsuɔ Mla lɛ mli taomɔ nii bibioo fe fɛɛ kwraa lɛ he nii fitsofitso, shi nii ni he jaraa lɛ moŋ, ni ji—“kojomɔ kɛ mɔbɔnalɛ kɛ hemɔkɛyeli” lɛ amɛbuuu. (Mateo 23:23) Kwɛ bɔ ni Yesu kpa gbɔmɛi ni amɛji diɛŋtsɛ lɛ he mama eha yɛ faŋŋ mli!

15. Mɛɛ nikasemɔi komɛi Yesu kɛha kɛtsɔ wiemɔ he ni awoɔ ni ekɛtsu nii lɛ nɔ?

15 Yesu fɔɔ wiemɔ he ni awoɔ kɛ nitsumɔ yɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli fɛɛ. Susumɔ nɔkwɛmɔnii komɛi ahe okwɛ. “Hemɔkɛyeli ni tamɔ sinapiwu [nyɛkɛsiɔɔ]” ni baanyɛ afã gɔŋ—kulɛ ebaawa kɛha Yesu akɛ eeená gbɛ ko ni mɔɔ shi fe nɛkɛ ni ebaatsɔ nɔ ema nɔ mi akɛ hemɔkɛyeli bibioo ko po baanyɛ atsu nibii babaoo. (Mateo 17:20) Yoma wulu ko ni miibɔ mɔdɛŋ koni emia ehe kɛtsɔ abui ni akɛkpɛɔ nii hiŋmɛi lɛ mli—kwɛ bɔ ni efeɔ wa ni ewa kɛha niiatsɛ ni bɔɔ mɔdɛŋ koni esɔmɔ Nyɔŋmɔ yɛ be mli ni ekã he ehiɛ heloonaa ninamɔ shihilɛ gbɛ lɛ mli lolo lɛ he nɔkwɛmɔnɔ jogbaŋŋ ha! (Mateo 19:24) Ani Yesu mfonirifeemɔŋ wiemɔi ni ekɛtoɔ nii ahe lɛ kɛ nyɛmɔ ni eyɔɔ ni ekɛ wiemɔ fioo ko tsuɔ nii kɛnáa mɔ nɔ hewalɛ waa lɛ haaa onaa akpɛ ohe?

Sane Naatsɔɔmɔ ni Ja ní Anyɛɛɛ Ate Shi Awo

16. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu kɛ ejwɛŋmɔŋ nyɛmɔi ni nɔ bɛ lɛ tsuɔ nii be fɛɛ be yɛ?

16 Akɛni Yesu jwɛŋmɔ yeɔ emuu hewɔ lɛ, ehe esa jogbaŋŋ diɛŋtsɛ yɛ bɔ ni ekɛ mɛi susuɔ saji ahe jogbaŋŋ ehaa lɛ mli. Ni kɛlɛ, ekɛ nɛkɛ nyɛmɔ nɛɛ tsuuu nii yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ. Ekɛ ejwɛŋmɔŋ nyɛmɔi ni nɔ bɛ lɛ tsuɔ nii yɛ enitsɔɔmɔ lɛ mli be fɛɛ be koni ekɛha anɔkwale lɛ aya hiɛ. Bei komɛi lɛ, ekɛ sane naatsɔɔmɔ ni ja ni mli wa tsuɔ nii kɛteɔ shi ewoɔ apasa naafolɔmɔi ni ejamɔŋ shitee-kɛ-wolɔi lɛ kɛbaa enɔ lɛ. Yɛ shihilɛi pii amli lɛ, ekɛ sane naatsɔɔmɔ ni ja tsuɔ nii bɔni afee ni ekɛtsɔɔ ekaselɔi lɛ nikasemɔi ni he hiaa. Nyɛhaa wɔkasea hesaa mli nyɛmɔ ni Yesu yɔɔ lɛ, ni wɔkɛ sane naatsɔɔmɔ ni ja atsu nii.

17, 18. Mɛɛ sane naatsɔɔmɔ ni ja ni mli wa Yesu kɛtsu nii koni ekɛte shi ewo Farisifoi lɛ apasa naafolɔmɔ lɛ?

17 Susumɔ be mli ni Yesu tsa nuu ko ni daimonio yɔɔ emli ni eshwila ni enyɛɛɛ ewie lɛ he okwɛ. Beni Farisifoi lɛ nu he lɛ, amɛkɛɛ: “Jeee yaka mɔnɛ fãa daimonioi lɛ, shi daimonioi alumɔ Beelzebul [Satan] hewalɛ naa ni.” Kadimɔ akɛ Farisifoi lɛ kpɛlɛ nɔ akɛ hewalɛ ni fe adesa nɔ̃ he miihia koni afã Satan daimonioi lɛ. Shi kɛlɛ, bɔni afee ni amɛkaha gbɔmɛi lɛ hé Yesu nɔ amɛye hewɔ lɛ, amɛkɛɛ ehewalɛ lɛ jɛ Satan ŋɔɔ. Bɔni afee ni Yesu atsɔɔ akɛ amɛsusuko amɛ sane naataamɔ lɛ he jogbaŋŋ, ni amɛmu sane lɛ naa yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ lɛ, eha hetoo akɛ: “Maŋtsɛyeli fɛɛ maŋtsɛyeli ni gbáa woɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe lɛ, ejwaa; ni maŋ fɛɛ maŋ aloo shia fɛɛ shia ni gbáa woɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe lɛ, edamɔɔɔ shi. Ni kɛji satan fã satan lɛ, egbá ewo lɛ diɛŋtsɛ ehe; belɛ té emaŋtsɛyeli lɛ aaafee tɛŋŋ adamɔ shiŋ?” (Mateo 12:22-26) Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, Yesu miikɛɛ akɛ: ‘Taakɛ nyɛkɛɛ lɛ, kɛji Satan najiaŋdamɔlɔ ji mi lɛ, ni miifite nɔ ni Satan fee lɛ, belɛ Satan miitsu nii kɛmiishi lɛ diɛŋtsɛ esuɔmɔnaa nii ni etsɛŋ ni ebaagbee shi.’ Sane naatsɔɔmɔ ni ja ni mli wa nɛ, aloo jeee nakai?

18 Kɛkɛ ni Yesu tsa nɔ esusu sane nɛɛ he lolo. Ele akɛ Farisifoi lɛ diɛŋtsɛ ateŋ mɛi komɛi efamɔ daimonioi. No hewɔ lɛ, ebi sane ko ni yɔɔ mlɛo shi ekumɔɔ mɔ akɛ: “Kɛji mi lɛ, Beelzebul naa mifãa daimonioi yɛ lɛ, nyɛbihii [loo kaselɔi] lɛ, namɔ naa amɛfãmɔ amɛ yɛ?” (Mateo 12:27) Yɛ shishinumɔ ko naa lɛ, Yesu sane naataamɔ lɛ ji akɛ: ‘Kɛji yɛ anɔkwale mli lɛ, mifamɔɔ daimonioi yɛ Satan hewalɛ naa lɛ, belɛ nyɛ diɛŋtsɛ nyɛ kaselɔi lɛ hu miifee amɛnii yɛ hewalɛ kome too nɛɛ nɔŋŋ kudɔmɔ naa.’ Mɛni Farisifoi lɛ baanyɛ amɛkɛɛ? Amɛkpɛlɛŋ nɔ kɔkɔɔkɔ akɛ amɛkaselɔi lɛ fee amɛnii yɛ Satan hewalɛ naa. Yesu tsɔ sane naatsɔɔmɔ ni ja ni anyɛɛɛ ate shi awo lɛ nɔ eha naafolɔmɔ ni amɛkɛshiɔ lɛ lɛ fee nɔ ni jwɛŋmɔ bɛ mli.

19, 20. (a) Mɛɛ gbɛ kpakpa nɔ Yesu kɛ sane naatsɔɔmɔ ni ja tsu nii yɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu kɛ ‘enyiɛ nɔŋŋ’ niiahesusumɔ gbɛ tsu nii beni etsuɔ ekaselɔi lɛ afaikpamɔ akɛ etsɔɔ amɛ bɔ ni asɔleɔ ahaa lɛ he nii yɛ?

19 Kɛfata sane naatsɔɔmɔ ni ja ni Yesu kɛtsu nii koni ekɛku eshitee-kɛ-wolɔi lɛ anaa lɛ he lɛ, ekɛ sane naataamɔi ni tsɔɔ mɔ yiŋ ni akɛtsɔɔ saji amli jogbaŋŋ hu tsu nii koni ekɛtsɔɔ anɔkwalei ni kɔɔ Yehowa he, ni haa mɔ tsui nyaa kɛ miishɛɛ lɛ. Bei pii lɛ, ekɛ nɔ ni abaanyɛ atsɛ lɛ akɛ ‘enyiɛ nɔŋŋ’ niiahesusumɔ gbɛ lɛ tsu nii, ni ekɛye ebua etoibolɔi lɛ koni amɛya amɛhiɛ kɛjɛ anɔkwalei ni amɛle lɛ ahe kɛya nɔmimaa ni yaa hiɛ he. Nyɛhaa wɔpɛia nɔkwɛmɔnii enyɔ pɛ kɛkɛ mli wɔkwɛa.

20 Beni Yesu tsuɔ ekaselɔi lɛ afaikpamɔ akɛ etsɔɔ amɛ bɔ ni asɔleɔ ahaa lɛ he nii lɛ, egba amɛ abɛbua ni kɔɔ nuu ko he ni “enaagbamɔ” lɛ hewɔ lɛ, yɛ naagbee lɛ etsɔ eshieŋtsɛ ni sumɔɔɔ ni etsuɔ efaikpamɔ lɛ he nii lɛ yiŋ ni efee nakai lɛ he sane. Yesu tsɔɔ suɔmɔ mli ni fɔlɔi jɛɔ ‘koni amɛkɛ nikeenii kpakpai’ aha amɛbii lɛ hu. Kɛkɛ ni emu sane naa akɛ: “Belɛ kɛji nyɛ ni nyɛji mɛi fɔji lɛ nyɛle bɔ ni nyɛfeɔ ni nyɛkɛ nikeenii kpakpai keɔ nyɛbii lɛ, enyiɛ nɔŋŋ nyɛtsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ eŋɔŋ Mumɔ krɔŋkrɔŋ ehaŋ mɛi ni biɔ lɛ lɛ.” (Luka 11:1-13, wɔma efã ko nɔ mi.) Sane oti ni Yesu ma nɔ mi lɛ damɔɔɔ nibii ni je amɛhe lɛ nɔ, shi moŋ edamɔ srɔtofeemɔ nɔ. Kɛji abaanyɛ atsɔ shieŋtsɛ ni sumɔɔɔ ni efee nɔ ko lɛ po yiŋ yɛ naagbee mli koni etsu ekutsoŋnyo lɛ hiamɔ nii ahe nii eha lɛ, ni kɛji akɛ adesai fɔlɔi ni yeee emuu lɛ tsuɔ amɛbii ahiamɔ nii ahe nii lɛ, enyiɛ nɔŋŋ ni wɔŋwɛi Tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ kɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ haŋ etsuji anɔkwafoi ni jɛɔ heshibaa mli amɛbɛŋkɛɔ lɛ yɛ sɔlemɔ mli lɛ!

21, 22. (a) Mɛɛ niiahesusumɔ Yesu kɛtsu nii beni ekɛ ŋaawoo ni tsɔɔ bɔ ni atsuɔ heloonaa nii ahe yeyeeyefeemɔ he nii ahaa lɛ haa lɛ? (b) Beni wɔsusu Yesu nitsɔɔmɔ gbɛ̀i lɛ fioo komɛi ahe sɛɛ lɛ, te wɔmuɔ sane naa wɔhaa tɛŋŋ?

21 Yesu kɛ niiahesusumɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ tsu nii beni ekɛ ŋaawoo ni tsɔɔ bɔ ni atsuɔ heloonaa nii ahe yeyeeyefeemɔ he nii ahaa lɛ haa lɛ. Ekɛɛ akɛ: “Nyɛjwɛŋa kwaakwaalabitei lɛ ahe; ejaakɛ amɛduuu nii, asaŋ amɛkpaaa, ni amɛbɛ nitoohe loo aboŋo po, shi Nyɔŋmɔ lɛɔ amɛ; nyɛkwɛa bɔ ni nyɛjara wa aahu fe loofɔji! Nyɛjwɛŋa fɔfɔii lɛ ahe, bɔ ni amɛkwɛ̃ɔ! amɛtsuuu nii, asaŋ amɛtsɛ̃ɛɛ kpãa . . . Agbɛnɛ kɛji jwɛi ni ŋmɛnɛ lɛ eyɛ ŋa nɔ ni wɔ́ ni aŋɔwo flɔnɔɔ mli lɛ Nyɔŋmɔ wulaa nɛkɛ lɛ, ani ewulaŋ nyɛ aahu fe amɛ? nyɛ ni nyɛhemɔkɛyeli faaa!” (Luka 12:24, 27, 28, wɔma efã ko nɔ mi.) Hɛɛ, kɛji Yehowa kwɛɔ loofɔji kɛ fɔfɔii anɔ lɛ, kwɛ bɔ ni eeekwɛ etsuji aahu fe nakai! Ŋwanejee ko bɛ he akɛ mlihilɛ niiahesusumɔ ni mli wa ni tamɔ nɛkɛ lɛ sa Yesu toibolɔi lɛ atsui he.

22 Yɛ be mli ni wɔsusu Yesu nitsɔɔmɔ gbɛ̀i lɛ fioo komɛi ahe sɛɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔmu sane naa yɛ gbɛ ni waaa nɔ akɛ jeee akɛ nakai asraafoi ni nyɛɛɛ Yesu amɛmɔ lɛ miiwo saji ahe tsɔ beni amɛkɛɛ akɛ: “Bɔ ni gbɔmɔ nɛɛ wieɔ lɛ, mɔ ko ewieko nakai dã” lɛ. Shi ekolɛ nitsɔɔmɔ gbɛ ni akɛle Yesu waa diɛŋtsɛ ji nɔkwɛmɔnii, loo abɛbuai ni ekɛtsuɔ nii. Mɛni hewɔ ekɛ nɛkɛ gbɛ nɛɛ tsu nii? Ni mɛni ha nɔkwɛmɔnii ni ekɛhaa lɛ fee nɔ ni mɔɔ shi jogbaŋŋ diɛŋtsɛ lɛ? Abaasusu sanebimɔi nɛɛ ahe yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 1 Eeenyɛ efee akɛ asraafoi lɛ ji Akuashɔŋ lɛ nitsulɔi ni amɛyɛ osɔfonukpai lɛ agbɛtsɔɔmɔ shishi.

^ kk. 3 Kwɛmɔ nikasemɔi ni ji “Okadi Mito Miha Nyɛ” kɛ “Nyiɛmɔ Misɛɛ Daa Nɛɛ,” ni yɔɔ August 15, 2002 Buu-Mɔɔ lɛ mli lɛ mli.

^ kk. 6 Bɔfo Paulo pɛ ji mɔ ni tsɛ naagbee sane nɛɛ ni anaa yɛ Bɔfoi lɛ Asaji 20:35 lɛ yisɛɛ, eyɛ mli akɛ anaa shishinumɔ diɛŋtsɛ ni nakai wiemɔi lɛ hiɛ lɛ yɛ Sanekpakpai lɛ amli. Ekolɛ Paulo nine shɛ nakai wiemɔ lɛ nɔ kɛtsɔ wiemɔ nɔ (ekolɛ kɛjɛ kaselɔ ko ni nu nɔ ni Yesu wie he lɛ loo kɛjɛ Yesu ni átee lɛ shi lɛ ŋɔɔ) aloo kɛtsɔ ŋwɛi kpojiemɔ nɔ.—Bɔfoi lɛ Asaji 22:6-15; 1 Korintobii 15:6, 8.

^ kk. 8 Abi ni Yudafoi lɛ awo daa afi sɔlemɔwe too ni ji jwiɛtɛi kukuji enyɔ (aaafee gbii enyɔ nyɔmɔwoo). Akɛ toowoo shika lɛ woɔ sɔlemɔwe lɛ kwramɔ, jɛmɛ nitsumɔ, kɛ afɔlei ni ashãa yɛ jɛmɛ daa gbi kɛha maŋ lɛ he nyɔmɔ.

Ani Okaiɔ?

• Mɛɛ nɔkwɛmɔnii tsɔɔ akɛ Yesu kɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo ni mli kã shi faŋŋ tsɔɔ nii?

• Mɛni hewɔ Yesu kɛ sanebimɔi tsu nii yɛ enitsɔɔmɔ mli lɛ?

• Mɛni ji wiemɔ he ni awoɔ, ni te Yesu kɛ nɛkɛ nitsɔɔmɔ gbɛ nɛɛ tsu nii eha tɛŋŋ?

• Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu kɛ sane naatsɔɔmɔ ni ja ni akɛsusuɔ sane he tsu nii koni ekɛtsɔɔ ekaselɔi lɛ anɔkwalei ni kɔɔ Yehowa he ni haa mɔ tsui nyaa kɛ miishɛɛ lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

Yesu kɛ wiemɔ ni mli kã shi faŋŋ ni mɛi foji baanyɛ anu shishi tsu nii

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Farisifoi lɛ ‘tsereɔ nɔ̃ nɔ adɔdɔŋ, shi amɛmiɔ yoma’