Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Kasemɔ Tsɔɔlɔ Kpele Lɛ

Kasemɔ Tsɔɔlɔ Kpele Lɛ

Kasemɔ Tsɔɔlɔ Kpele Lɛ

“No hewɔ lɛ nyɛyaa ni nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ mikaselɔi . . . , ni nyɛtsɔɔ amɛ ni amɛye nii fiaa ni mikɛɛ nyɛ lɛ nɔ.”—MATEO 28:19, 20.

1, 2. (a) Yɛ shishinumɔ ko naa lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔ fɛɛ wɔji tsɔɔlɔi yɛ? (b) Mɛɛ gbɛnaa nii krɛdɛɛ ko anɔkwa Kristofoi yɔɔ yɛ?

ANI oji tsɔɔlɔ? Wɔ fɛɛ wɔji tsɔɔlɔi yɛ gbɛ ko nɔ. Be fɛɛ be ni okɛ gbɛtsɔɔmɔ haa gbɛfalɔ ko ni elaaje, ni otsɔɔ hefatalɔ nitsulɔ ko bɔ ni atsuɔ nɔ ko pɔtɛɛ ko, loo otsɔɔ gbekɛ ko bɔ ni ebaafee ni ela espaaterei lɛ, ootsɔɔ nii. Mɛi ni ayeɔ abuaa amɛ yɛ nɛkɛ gbɛ̀i anɔ lɛ kɛ miishɛɛ baa, aloo jeee nakai?

2 Yɛ nitsɔɔmɔ gbɛfaŋ lɛ, anɔkwa Kristofoi yɛ gbɛnaa nii krɛdɛɛ ko. Akɛ nitsumɔ eha wɔ koni ‘wɔfee gbɔmɛi kaselɔi, ni wɔtsɔɔ amɛ nii.’ (Mateo 28:19, 20) Wɔyɛ be hu ni wɔkɛtsɔɔ nii yɛ asafo lɛ mli. Ahala hii ni he esa koni amɛsɔmɔ akɛ “nɔkwɛlɔi kɛ tsɔɔlɔi,” koni aŋɔtswa asafo lɛ ama shi. (Efesobii 4:11-13) Yɛ Kristofoi adaa gbi nifeemɔi amli lɛ, esa akɛ yei ni edara yɛ mumɔŋ lɛ ‘atsɔɔ’ oblayei lɛ “nii kpakpai.” (Tito 2:3-5) Awoɔ wɔ hewalɛ koni wɔwo nanemɛi heyelilɔi hewalɛ, ni wɔbaanyɛ wɔbo nakai ŋaawoo lɛ toi kɛtsɔ Biblia lɛ ni wɔkɛaatsu nii koni wɔkɛtswa mɛi krokomɛi wɔma shi lɛ nɔ. (1 Tesalonikabii 5:11) Mɛɛ hegbɛ eji nɛkɛ akɛ aaatsɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsɔɔlɔ ni akɛ mɛi agba mumɔŋ sui kpakpai ni he baanyɛ aba sɛɛnamɔ daa lɛ he sane!

3. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔha wɔnitsɔɔmɔ amɔ shi jogbaŋŋ akɛ tsɔɔlɔi lɛ?

3 Shi kɛlɛ, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔha wɔnitsɔɔmɔ lɛ amɔ shi jogbaŋŋ akɛ tsɔɔlɔi lɛ? Klɛŋklɛŋ lɛ, kɛtsɔ Yesu ni ji Tsɔɔlɔ Kpele lɛ kasemɔ nɔ. Mɛi komɛi baanyɛ abi akɛ, ‘Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkase Yesu? ‘Eye emuu.’ Eji anɔkwale akɛ wɔnyɛŋ wɔtsɔmɔ tsɔɔlɔi ni yeɔ emuu. Ni kɛlɛ, ekɔɔɔ he eko bɔ ni wɔnyɛmɔi ji lɛ, wɔbaanyɛ wɔfee bɔ fɛɛ bɔ ni sa ni wɔɔnyɛ koni wɔkase bɔ ni Yesu tsɔɔ nii ehaa lɛ. Nyɛhaa wɔsusua bɔ ni wɔkɛ gbɛ̀i ni ekɛtsu nii lɛ ateŋ ejwɛ aaatsu nii aha lɛ he wɔkwɛa—wiemɔ ni yɔɔ mlɛo, sanebimɔi ni mɔɔ shi, sane naatsɔɔmɔ ni ja, kɛ nɔkwɛmɔnii ni sa.

Ní Wɔɔha Efee Mlɛo

4, 5. (a) Mɛni hewɔ anɔkwalei ni mli kã shi faŋŋ ji nɔ titri ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ? (b) Kɛji wɔnitsɔɔmɔ aaamɔ shi lɛ, mɛni hewɔ ehe hiaa ni wɔha wɔhiɛ ahi wiemɔi ni wɔkɛtsuɔ nii lɛ anɔ lɛ?

4 Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli shishijee anɔkwalei lɛ bɛ hwanyaŋŋ. Yesu kɛɛ yɛ sɔlemɔ mli akɛ: “Miijie oyi, Ataa, . . . akɛ oŋɔ nii nɛɛ otee ŋaalɔi kɛ nilelɔi, ni ojie otsɔɔ abifabii.” (Mateo 11:25) Yehowa ejie eyiŋtoi akpo etsɔɔ mɛi ni hiɛ tsuii krɔŋŋ ni he jɔ lɛ. (1 Korintobii 1:26-28) No hewɔ lɛ, anɔkwalei ni mli kã shi faŋŋ ji nɔ titri ni yɔɔ Biblia lɛ mli.

5 Kɛji ofee shia Biblia mli nikasemɔ loo oku osɛɛ oyasara mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ, te ooofee tɛŋŋ otsɔ gbɛ ni yɔɔ mlɛo nɔ otsɔɔ nii? Ojogbaŋŋ, mɛni wɔkase kɛjɛ Tsɔɔlɔ Kpele lɛ ŋɔɔ? Bɔni afee ni Yesu aha etoibolɔi ni amɛteŋ mɛi babaoo “jeee woloŋlelɔi kɛ nilelɔi komɛi” lɛ anu lɛ shishi lɛ, ekɛ wiemɔ ni mli kã shi faŋŋ ni amɛbaanyɛ amɛnu shishi tsu nii. (Bɔfoi lɛ Asaji 4:13) Belɛ, bɔni afee ni wɔnitsɔɔmɔ amɔ shi lɛ, klɛŋklɛŋ taomɔ nii ji ni wɔha wɔhiɛ ahi wiemɔi ni wɔkɛtsuɔ nii lɛ anɔ. Ehe ehiaaa ni wɔkɛ wiemɔi loo agwaseaŋ wiemɔi ni shishinumɔ wa atsu nii koni wɔkɛha Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli anɔkwale lɛ akɔne mɛi ayiŋ. “Wiemɔ flɛmii” loo wiemɔi ni shishinumɔ wa ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ awo mɔ he gbeyei, titri lɛ mɛi ni amɛwoloŋlee loo nyɛmɔ eyaaa hiɛ lɛ. (1 Korintobii 2:1, 2) Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ tsɔɔ akɛ wiemɔi ni yɔɔ mlɛo ni asusuɔ he jogbaŋŋ dani ahalaa lɛ baanyɛ atsɔɔ mɛi anɔkwale lɛ jogbaŋŋ.

6. Wɔbaanyɛ wɔkwa saji ni fa tsɔ fe nine ni wɔkɛaaha Biblia mli nikaselɔ ko lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

6 Bɔni afee ni wɔnitsɔɔmɔ amɔ shi lɛ, esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ hu koni wɔkɛ saji ni fa tsɔ akaha Biblia mli nikaselɔ lɛ. Yesu susuɔ he ni ekaselɔi lɛ anyɛmɔi yashɛɔ lɛ ahe. (Yohane 16:12) Esa akɛ wɔ hu wɔsusu he ni nikaselɔ lɛ nyɛmɔ yashɛɔ lɛ he. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛji wɔkɛ Nilee Ni Kɛ Mɔ Yaa Naanɔ Wala Mli wolo lɛ miifee nikasemɔ lɛ, ehe ehiaaa ni wɔtsɔɔ nɔ fɛɛ nɔ mli fitsofitso. * Ehe ehiaaa hu ni awo nikasemɔ lɛ foi, tamɔ nɔ ni akɛɛ nikasemɔ yibɔ ko ni aaagbe naa lɛ ji nɔ ni he hiaa fe fɛɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, nilee yɛ mli akɛ abaaha nikaselɔ lɛ hiamɔ nii kɛ nyɛmɔi atsɔɔ bɔ ni nikasemɔ lɛ baaya lɛ aha. Oti ni ma wɔhiɛ ji koni wɔye wɔbua nikaselɔ lɛ ni ebatsɔ Kristo kaselɔ kɛ Yehowa jálɔ. Ehe miihia ni wɔkɛ be fɛɛ ni he hiaa lɛ aye abua nikaselɔ ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ koni enu nɔ ni ekaseɔ lɛ shishi jogbaŋŋ. No baaha anɔkwale lɛ anyɛ asa etsui he koni ekanya lɛ ni etsu he nii.—Romabii 12:2.

7. Mɛɛ ŋaawoi baanyɛ aye abua wɔ koni wɔnitsɔɔmɔ amɔ shi kɛ́ wɔmiiha wiemɔi yɛ asafo lɛ mli?

7 Kɛ́ wɔmiiha wiemɔi yɛ asafo lɛ mli, titri lɛ kɛji mɛi heei yɛ toibolɔi lɛ ateŋ lɛ, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkɛ wiemɔi “ni shishi yɔɔ faŋŋ” atsu nii? (1 Korintobii 14:9) Susumɔ ŋaawoi etɛ ni baanyɛ aye abua lɛ he okwɛ. Klɛŋklɛŋ lɛ, tsɔɔmɔ wiemɔi fɛɛ ni shishinumɔ wa ni amɛleee ni esa akɛ okɛtsu nii lɛ mli. Bɔ ni wɔnuɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ shishi lɛ eha wɔle wiemɔi krɛdɛɛi komɛi. Kɛ wɔkɛ wiemɔi tamɔ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ,” “tooi krokomɛi,” kɛ “Babilon kpeteŋkpele lɛ” tsu nii lɛ, ekolɛ ehe baahia ni wɔkɛ wiemɔi ni yɔɔ mlɛo ni haa shishinumɔ lɛ feɔ faŋŋ atsɔɔ shishi. Nɔ ni ji enyɔ lɛ, kwa wiemɔi ni fa tsɔ kɛ nitsumɔ. Ekolɛ wiemɔi ni fa tsɔ, ni yɔɔ hwanyaŋŋ ni akɛtsuɔ nii lɛ haŋ toibolɔi lɛ anya he. Wiemɔi kɛ wiemɔi kukuji ni he ehiaaa ni akɛtsuŋ nii lɛ baaha saji lɛ afee faŋŋ. Nɔ ni ji etɛ lɛ, kaabɔ mɔdɛŋ akɛ obaawie nibii babaoo tsɔ he. Wɔ niiamlitaomɔ lɛ baanyɛ ajie nibii babaoo ni yɔɔ miishɛɛ kpo. Shi ehi jogbaŋŋ akɛ abaato nikasemɔ lɛ he gbɛjianɔ awo otii titrii fioo pɛ mli, koni akɛ saji ni fiɔ nakai otii lɛ asɛɛ ní abaanyɛ atsɔɔ mli faŋŋ yɛ be ni ato lɛ naa lɛ pɛ atsu nii.

Sanebimɔi ni Mɔɔ Shi ni Akɛaatsu Nii

8, 9. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkɛ sanebimɔ ko ni shiatsɛ ko yɔɔ he miishɛɛ lɛ atsu nii lɛ? Okɛ nɔkwɛmɔnii aha.

8 Kaimɔ akɛ Yesu ji mɔ ko ni he esa waa yɛ sanebimɔi ni ekɛtsu nii koni ekɛha ekaselɔi lɛ ajie nɔ ni yɔɔ amɛjwɛŋmɔi amli lɛ akpo koni ekanya ni etsɔse amɛsusumɔ lɛ mli. Yesu bi saji koni eshɛ amɛtsuii ahe ni ekanya amɛtsuii. (Mateo 16:13, 15; Yohane 11:26) Taakɛ Yesu fee lɛ, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkɛ sanebimɔi ni mɔɔ shi atsu nii lɛ?

9 Yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ sanebimɔi atsu nii kɛtee miishɛɛ shi, koni egbele gbɛ kɛha wɔ ni wɔwie Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkɛ sanebimɔ ko ni shiatsɛ lɛ yɔɔ he miishɛɛ lɛ atsu nii? Yɔsemɔ nii jogbaŋŋ. Kɛji oobɛŋkɛ shia ko lɛ, kwɛmɔ nibii ni yɔɔ jɛmɛ lɛ. Ani shwɛmɔ nibii komɛi yɛ yale lɛ mli, ní miitsɔɔ akɛ gbekɛbii yɛ shia lɛ? Kɛji nakai ni lɛ, wɔbaanyɛ wɔbi akɛ, ‘Ani osusu he pɛŋ bɔ ni je lɛŋ shihilɛ baatamɔ aha kɛji obii lɛ dara?’ (Lala 37:10, 11) Ani kladoai babaoo yɛ hiɛgbɛ shinaa lɛ naa, loo elɛktrɔnik tsɔne ni akɛbuɔ he kɛjɛɔ julɔi ahe yɛ jɛmɛ? Wɔbaanyɛ wɔbi akɛ: ‘Ani osusuɔ akɛ be ko baaba ni gbɔmɛi tamɔ mi kɛ bo baanyɛ anu he akɛ wɔyɛ shweshweeshwe yɛ wɔshiai kɛ gbɛjegbɛi anɔ?’ (Mika 4:3, 4) Ani kpoku ko yɛ jɛmɛ ni helatsɛmɛi ashwiili tsɔɔ nɔ? Wɔbaanyɛ wɔbi akɛ: ‘Ani be ko baaba ni mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ lɛ baaná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ?’ (Yesaia 33:24) Abaanyɛ ana gbɛtsɔɔmɔi babaoo yɛ Reasoning From the Scriptures wolo lɛ mli. *

10. Wɔbaanyɛ wɔkɛ sanebimɔi atsu nii ‘kɛgbala’ susumɔi kɛ henumɔi ni yɔɔ Biblia mli nikaselɔ ko tsui mli lɛ ‘kɛje kpo’ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ, shi mɛni esa akɛ wɔha ehi wɔjwɛŋmɔ mli?

10 Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkɛ sanebimɔi ni mɔɔ shi atsu nii beni wɔfeɔ Biblia mli nikasemɔi lɛ? Ákɛ mɛi ni tamɔɔɔ Yesu lɛ, wɔnyɛŋ wɔle mɛi atsuii amli saji. Kɛlɛ, saji ni abiɔ yɛ ŋaa gbɛ nɔ kɛ sɛɛyoomɔ lɛ baanyɛ aha ‘wɔgbala’ susumɔi kɛ henumɔi ni yɔɔ nikaselɔ lɛ tsui mli lɛ ‘kɛje kpo.’ (Abɛi 20:5) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ŋɔɔ lɛ akɛ wɔmiikase yitso ni ji “Nɔ Hewɔ ni Shihilɛ yɛ Nyɔŋmɔ Gbeyeishemɔ Mli Kɛ Miishɛɛ Baa” yɛ Nilee wolo lɛ mli. Ewieɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ susuɔ anɔkwa ni ayeee, ajwamaŋbɔɔ, kɛ saji krokomɛi ahe ehaa lɛ he. Ekolɛ nikaselɔ lɛ baaha sanebimɔi ni aŋmala lɛ ahetoo jogbaŋŋ, shi ani ekpɛlɛɔ nɔ ni ekaseɔ lɛ nɔ? Wɔbaanyɛ wɔbi akɛ, ‘Ani jwɛŋmɔ yɛ bɔ ni Yehowa susuɔ saji nɛɛ ahe ehaa lɛ mli kɛha bo?’ ‘Mɛɛ gbɛ nɔ obaanyɛ okɛ Biblia shishitoo mlai nɛɛ atsu nii yɛ oshihilɛ mli?’ Shi kɛlɛ, ha bɔ ni ehe hiaa ni ojie bulɛ kpo, ni okɛ woo aha nikaselɔ lɛ ahi ojwɛŋmɔ mli. Wɔsumɔŋ ni wɔbi saji ni baawo Biblia mli nikaselɔ lɛ hiɛgbele loo ebaashwie ehiɛ shi.—Abɛi 12:18.

11. Mɛɛ gbɛ̀i anɔ mɛi ni haa maŋshiɛmɔ lɛ baanyɛ abi saji ni emɔ shi?

11 Mɛi ni haa maŋshiɛmɔ hu baanyɛ amɛkɛ sanebimɔi atsu nii ni emɔ shi. Sanebimɔi ni akpaaa hetooi agbɛ—sanebimɔi ni wɔkpaaa gbɛ akɛ wɔtoibolɔi lɛ baaha hetoo ni anu lɛ—baanyɛ aha toibolɔi lɛ ajwɛŋ ni amɛsusu nii ahe. Yesu kɛ sanebimɔi ni tamɔ nɛkɛ tsu nii yɛ bei komɛi amli. (Mateo 11:7-9) Kɛfata he lɛ, beni wielɔ ko ekpa ewiemɔ lɛ hiɛ lɛ, ebaanyɛ ekɛ sanebimɔi atsɔɔ saji otii titrii ni abaasusu he lɛ. Ebaanyɛ ekɛɛ akɛ: ‘Yɛ ŋmɛnɛ wɔsanegbaa lɛ mli lɛ, wɔbaasusu hetooi kɛha sanebimɔi nɛɛ ahe . . . ” Kɛkɛ lɛ, yɛ naamuamɔ lɛ mli lɛ, ebaanyɛ etsɛ nakai sanebimɔi lɛ ayisɛɛ koni ekɛtĩ saji otii titrii lɛ amli.

12. Okɛ nɔkwɛmɔnɔ aha kɛtsɔɔ bɔ ni Kristofoi onukpai baanyɛ abi saji ni amɛkɛye amɛbua naanyo heyelilɔ ko ni ená miishɛjemɔ kɛjɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli.

12 Kristofoi onukpai baanyɛ amɛkɛ sanebimɔi atsu nii yɛ amɛsaramɔ nitsumɔ lɛ mli kɛye kɛbua ‘susuma ni ehao’ lɛ ni ená miishɛjemɔ kɛjɛ Yehowa Wiemɔ lɛ mli. (1 Tesalonikabii 5:14) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, bɔni afee ni onukpa ko aye abua mɔ ko ni nijiaŋ eje wui lɛ, ebaanyɛ egbala jwɛŋmɔ kɛya Lala 34:19 lɛ nɔ. Ekɛɔ akɛ: “Yehowa bɛŋkɛɔ mɛi ni tsuii ekumɔ lɛ, ni ehereɔ mɛi ni mumɔ tswiaa shi kɛ dɔlɛ lɛ.” Bɔni afee ni onukpa lɛ aná nɔmimaa akɛ mɔ ni nijiaŋ eje wui lɛ baana bɔ ni enɛ kɔɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe lɛ he sɛɛ lɛ, ebaanyɛ ebi akɛ: ‘Namɛi Yehowa bɛŋkɛɔ? Ani onuɔ he bei komɛi akɛ ‘otsui ekumɔ’ ni ‘omumɔ miitswia shi kɛ dɔlɛ’? Kɛji taakɛ Biblia lɛ kɛɔ lɛ Yehowa bɛŋkɛɔ mɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ, ani no etsɔɔɔ akɛ ebɛŋkɛ bo?’ Mlijɔlɛ wiemɔ ni shɛjeɔ mɔ mii nɛɛ lɛ baanyɛ atsiɛ mɔ ni tsui ekumɔ lɛ mumɔ hiɛ ekoŋŋ.—Yesaia 57:15.

Sane Naatsɔɔmɔ ni Ja

13, 14. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkɛ mɔ ko ni kɛɔ akɛ eheee Nyɔŋmɔ ko ni enaaa lɛ lɛ nɔ eyeee lɛ asusu nii ahe yɛ? (b) Mɛni hewɔ ni esaaa akɛ wɔkpaa gbɛ akɛ mɔ fɛɛ mɔ baahe aye lɛ?

13 Wɔmiisumɔ ni wɔkɛ sane naatsɔɔmɔ ni kɔneɔ mɔ yiŋ ashɛ tsuii ahe yɛ wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. (Bɔfoi lɛ Asaji 19:8; 28:23, 24) Ani no tsɔɔ akɛ esa akɛ wɔkase bɔ ni akɛ sane naatsɔɔmɔ ni ja ni yɔɔ hwanyaŋŋ tsuɔ nii bɔni afee ni wɔkɛtsɔ mɛi krokomɛi ayiŋ yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli anɔkwale lɛ he? Dabi kwraa. Ehe ehiaaa ni sane naatsɔɔmɔ kpakpa afee nɔ ni yɔɔ hwanyaŋŋ. Bei pii lɛ sane naataamɔi ni ja ni akɛtsuɔ nii yɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo nɔ lɛ mɔɔ shi jogbaŋŋ. Susumɔ nɔkwɛmɔnɔ ko he okwɛ.

14 Te wɔbaaha hetoo tɛŋŋ kɛji mɔ ko kɛɛ akɛ eheee Nyɔŋmɔ ko ni enaaa lɛ lɛ nɔ eyeee lɛ? Wɔbaanyɛ wɔsusu adebɔɔ naa mla ni kɔɔ nifeemɔ kɛ nɔ ni jɛɔ mli baa lɛ he lɛ he. Kɛji akɛ wɔyɔse nɔ ni ejɛ nifeemɔ ko mli eba lɛ, wɔkpɛlɛɔ nɔ akɛ nɔ ko ha eba lɛ nakai. Wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ: ‘Kɛji oyɛ he ko ni etse ehe banee ni ona shia ko ni ama lɛ jogbaŋŋ ni awo mli niyenii (nɔ ni jɛɔ nifeemɔ mli baa) obɔ lɛ, oya nɔŋŋ ni obaakpɛlɛ nɔ akɛ mɔ ko (nifeemɔ loo mɔ ko) ji mɔ ni ma nakai shia lɛ ni ekɛ niyenii wo niyenii atoohei lɛ obɔ. Nakai nɔŋŋ eji, kɛji wɔna adebɔɔ mli nɔ ko ni yɔɔ fɛo kɛ niyenii babaoo ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ “niyenii atoohe” (nɔ ni jɛɔ nifeemɔ mli baa) lɛ, ani nilee bɛ mli akɛ wɔbaakpɛlɛ nɔ akɛ Mɔ ko (nifeemɔ) ha eba?’ Biblia lɛ naataamɔ ni yɔɔ mlɛo lɛ wie enɛ he akɛ: “Ejaakɛ shia fɛɛ shia lɛ, mɔ ko kɛ̃ ma, shi mɔ ni saa nii fiaa to ji Nyɔŋmɔ.” (Hebribii 3:4) Shi kɛlɛ, ekɔɔɔ he eko bɔ ni ekolɛ wɔ sane naatsɔɔmɔ lɛ hi jogbaŋŋ ha lɛ, jeee mɔ fɛɛ mɔ baahe aye. Biblia lɛ kaiɔ wɔ akɛ mɛi pɛ ni “hiɛ jwɛŋmɔ kpakpa” lɛ baatsɔmɔ heyelilɔi.—Bɔfoi lɛ Asaji 13:48, NW; 2 Tesalonikabii 3:2.

15. Mɛɛ niiahesusumɔ gbɛ wɔbaanyɛ wɔkɛtsu nii koni wɔkɛma Yehowa sui kɛ egbɛ̀i lɛ anɔ mi, ni mɛɛ nɔkwɛmɔnii enyɔ tsɔɔ bɔ ni wɔbaanyɛ wɔkɛ niiahesusumɔ ni tamɔ nakai atsu nii wɔha?

15 Yɛ wɔnitsɔɔmɔ mli, kɛji yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli loo yɛ asafo lɛ mli jio lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ sane naatsɔɔmɔ ni ja atsu nii kɛma Yehowa sui kɛ egbɛ̀i lɛ anɔ mi. Nɔ ni mɔɔ shi jogbaŋŋ ji “enyiɛ nɔŋŋ” niiahesusumɔ gbɛ ni Yesu kɛtsu nii yɛ bei komɛi amli lɛ. (Luka 11:13; 12:24) Yɛ enɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, nɛkɛ niiahesusumɔ henɔ nɛɛ baanyɛ aná mɔ nɔ hewalɛ waa. Bɔni afee ni wɔkpa bɔ ni jwɛŋmɔ bɛ hɛl la tsɔɔmɔ lɛ mli kwraa lɛ he mama lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ: ‘Tsɛ ko ni yɔɔ suɔmɔ bɛ ni baagbala ebi toi kɛtsɔ ebi lɛ niji ni ekɛbaawo la mli lɛ nɔ. Kwɛ bɔ ni susumɔ diɛŋtsɛ ni ahiɛ yɛ hɛl la he lɛ baafee nɔ ni yɔɔ nyaŋemɔ babaoo eha kɛha wɔŋwɛi Tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ!’ (Yeremia 7:31) Bɔni afee ni wɔtsɔɔ akɛ Yehowa susuɔ etsuji ahe aŋkroaŋkroi lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ: ‘Kɛji akɛ Yehowa le ŋulamii akpekpei toi akpei abɔ lɛ kɛ amɛgbɛi lɛ, kwɛ bɔ ni ebaakwɛ adesai ni sumɔɔ lɛ ní akɛ e-Bi lɛ lá ni jara wa lɛ hé amɛ lɛ jogbaŋŋ eha!’ (Yesaia 40:26; Bɔfoi lɛ Asaji 20:28) Niiahesusumɔ ni yɔɔ hewalɛ ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ aye abua wɔ koni wɔshɛ mɛi krokomɛi atsuii ahe.

Nɔkwɛmɔnii ni Sa

16. Mɛni hewɔ ni nɔkwɛmɔnii kɛ nitsumɔ hi waa diɛŋtsɛ yɛ nitsɔɔmɔ mli lɛ?

16 Nɔkwɛmɔnii ni mɔɔ shi ni akɛwoɔ nitsɔɔmɔ mli lɛ baanyɛ aha wɔnitsɔɔmɔ afee nɔ ni ŋɔɔ mɛi anaa waa. Mɛni hewɔ nɔkwɛmɔnii ajara wa yɛ nitsɔɔmɔ mli lɛ? Nitsɔɔlɔ ko kɛɛ akɛ: “Nyɛmɔ ni akɛsusuɔ nii ahe ni afeee nɔ ko pɔtɛɛ he mfoniri yɛ jwɛŋmɔŋ lɛ ji nibii ni adesa feɔ lɛ ateŋ nɔ ni wa fe fɛɛ lɛ mli ekome.” Nɔkwɛmɔnii kɛ mfonirii ni shishinumɔ yɔɔ mli woɔ wɔjwɛŋmɔ mli, ni eyeɔ ebuaa wɔ koni wɔnu susumɔi heei ashishi. Yesu he esa waa yɛ nɔkwɛmɔnii kɛ nitsumɔ mli. (Marko 4:33, 34) Nyɛhaa wɔsusua bɔ ni wɔbaanyɛ wɔkɛ nitsɔɔmɔ gbɛ nɛɛ atsu nii lɛ he.

17. Mɛɛ otii ejwɛ haa nɔkwɛmɔnɔ ko mɔɔ shi?

17 Mɛni haa nɔkwɛmɔnɔ mɔɔ shi? Klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ efee nɔ ni sa wɔtoibolɔi lɛ, esa akɛ wɔkɛ shihilɛi ni wɔtoibolɔi lɛ le ni amɛbaanyɛ amɛgba amrɔ nɔŋŋ lɛ atsu nii. Wɔkaiɔ akɛ Yesu jie enɔkwɛmɔnii lɛ babaoo kɛjɛ mɛi ni boɔ lɛ toi lɛ adaa gbi shihilɛ mli. Nɔ ni ji enyɔ lɛ, esa akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ akɔ sane oti ni ajieɔ lɛ kpo lɛ he bɔ ni sa. Kɛji nɔkwɛmɔnɔ lɛ kɛ nɔ ni akɛtoɔ he lɛ enyiɛɛɛ lɛ, ebaagbala wɔtoibolɔi lɛ ajwɛŋmɔ kɛjɛ sane oti lɛ nɔ. Nɔ ni ji etɛ lɛ, esaaa ákɛ akɛ sane mlitsɔɔmɔ ni he ehiaaa woɔ nɔkwɛmɔnɔ ko mli. Kaimɔ akɛ Yesu kɛ nibii pɔtɛɛi ni he hiaa ha shi eshi nɔ ni he ehiaaa lɛ. Nɔ ni ji ejwɛ lɛ, kɛji akɛ wɔkɛ nɔkwɛmɔnɔ ko tsu nii lɛ, esa akɛ wɔha nakai nɔkwɛmɔnɔ lɛ afee faŋŋ. Kɛ jeee nakai lɛ, mɛi komɛi nuŋ sane oti lɛ shishi.

18. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkɛ nɔkwɛmɔnii ni sa aha lɛ?

18 Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔná nɔkwɛmɔnii ni mɔɔ shi lɛ? Ehe ehiaaa ni wɔjwɛŋ saji kakadaji ni yɔɔ hwanyaŋŋ he. Nɔkwɛmɔnii kukuji baanyɛ afee nɔ ni mɔɔ shi waa. Bɔɔ mɔdɛŋ ni osusu nɔkwɛmɔnii ni kɔɔ sane oti ni agbaa he sane lɛ he lɛ he. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ŋɔɔ lɛ akɛ wɔmiisusu sane ni kɔɔ Nyɔŋmɔ eshaifaa lɛ he, ni wɔmiitao wɔfee sane oti ni yɔɔ Bɔfoi lɛ Asaji 3:19 lɛ ni kɛɔ akɛ Yehowa ‘gbeɔ’ loo etsumɔɔ wɔhe eshai lɛ he nɔkwɛmɔnɔ. Nakai wiemɔ lɛ ji mfonirifeemɔŋ wiemɔ ni yɔɔ faŋŋ, shi mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ ni yɔɔ diɛŋtsɛ wɔbaanyɛ wɔkɛtsu nii kɛfee sane oti lɛ he nɔkwɛmɔnɔ—nɔ ni akɛgbeɔ nii? tako ko? Wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ: ‘Kɛji Yehowa kɛ wɔhe eshai ke wɔ lɛ, etsumɔɔ tamɔ nɔ ni ekɛ tako (loo nɔ ni akɛgbeɔ nii) tsumɔ kwraa.’ Ewaaa kwraa akɛ aaanu sane oti ni yɔɔ nɔkwɛmɔnɔ ni yɔɔ mlɛo ni tamɔ nɛkɛ lɛ shishi.

19, 20. (a) Nɛgbɛ wɔbaanyɛ wɔná nɔkwɛmɔnii kpakpai yɛ? (b) Mɛni ji nɔkwɛmɔnii komɛi ni kɔɔ nɔkwɛmɔnii ni mɔɔ shi ni yɔɔ wɔwoji lɛ amli lɛ he? (Kwɛmɔ akrabatsa lɛ hu.)

19 Nɛgbɛ obaanyɛ oná nɔkwɛmɔnii ni sa, ní shihilɛ mli nɔkwɛmɔnii diɛŋtsɛ fata he yɛ? Taomɔ enɛɛmɛi yɛ bo diɛŋtsɛ oshihilɛ mli loo yɛ nanemɛi heyelilɔi ashihilɛi kɛ niiashikpamɔi srɔtoi amli. Abaanyɛ aná nɔkwɛmɔnii yɛ hei babaoo, ní nɔ ni fata he ji nibii ni wala yɔɔ mli loo wala bɛ amɛmli, shia mli nibii, loo nɔ ko ni ba nyɛsɛɛ nɛɛ ni ale jogbaŋŋ yɛ akutso lɛ mli. Gbɛ ni mɔɔ shi ni abaanyɛ atsɔ nɔ aná nɔkwɛmɔnii kpakpai ji daa gbi shihilɛ mli nibii ni ebɔle wɔ lɛ ni wɔhiɛ aaahi nɔ, ní ‘wɔbaayɔse enɛɛmɛi jogbaŋŋ.’ (Bɔfoi lɛ Asaji 17:22, 23) Wolo ko ni wieɔ maŋshiɛmɔ he lɛ tsɔɔ akɛ: “Wielɔ ní yɔseɔ adesa shihilɛ kɛ emli nitsumɔi srɔtoi, ní kɛ mɛi srɔtoi fɛɛ wieɔ, ekwɛɔ nibii amli jogbaŋŋ ní ebiɔ saji aahu kɛyashiɔ be mli ni enuɔ shishi lɛ, baabua nɔkwɛmɔnii babaoo ni baaye abua lɛ waa kɛji ehe miihia lɛ lɛ anaa.”

20 Nɔkwɛmɔnii ni mɔɔ shi waa jɛɛhe kroko ni hi hu yɛ—Buu-Mɔɔ, Awake!, kɛ woji krokomɛi ni Yehowa Odasefoi fee lɛ. Obaanyɛ okase babaoo kɛjɛ bɔ ni woji nɛɛ kɛ nɔkwɛmɔnii tsuɔ nii amɛhaa lɛ amli. * Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ nɔkwɛmɔnɔ ni akɛtsu nii yɛ Nilee wolo lɛ yitso 17 lɛ kuku 11 lɛ he okwɛ. Ekɛ bɔ ni mɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ asubaŋi yɔɔ srɔtoi ha lɛ to tsɔnei srɔtoi babaoo ni miifã gbɛ yɛ omasɛi yɛ gbɛ lɛ nɔ lɛ ahe. Mɛni haa emɔɔ shi lɛ? Kadimɔ akɛ edamɔ daa gbi shihilɛi anɔ, ekɔɔ sane oti ni awieɔ he lɛ he, ni bɔ ni atsɔɔ mli aha lɛ yɛ faŋŋ. Wɔbaanyɛ wɔkɛ nɔkwɛmɔnii ni yɔɔ woji amli atsu nii yɛ wɔnitsɔɔmɔ mli, ekolɛ koni wɔha ekɔ Biblia nikaselɔ ko hiamɔ nii ahe loo wɔfee tsakemɔi yɛ he koni wɔkɛtsu nii yɛ maŋshiɛmɔ mli.

21. Mɛɛ nyɔmɔwoi jɛɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsɔɔlɔ ní he esa ni mɔ ko aaaji lɛ mli kɛbaa?

21 Nyɔmɔwoi ni jɛɔ tsɔɔlɔ ni he esa ni mɔ ko aaaji lɛ mli kɛbaa lɛ da waa. Kɛji wɔtsɔɔ nii lɛ, wɔgbaa mɛi krokomɛi nɔ ni wɔle lɛ; wɔkɛ nibii ni wɔle lɛ ekomɛi tsuɔ nii koni wɔkɛye wɔbua amɛ. Nihamɔ ni tamɔ nɛkɛ kɛ miishɛɛ baa, ejaakɛ Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Nɔ hamɔ mli yɛ [miishɛɛ, NW] fe hemɔ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 20:35) Ákɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsɔɔlɔi lɛ, nakai miishɛɛ lɛ ji mlifilimɔ ni wɔnaa yɛ le ni wɔleɔ akɛ wɔkɛ nɔ ko ni ji anɔkwa ni hiɔ shi daa miiha—anɔkwale ni kɔɔ Yehowa he. Wɔbaanyɛ wɔná miishɛɛ hu yɛ le ní wɔleɔ akɛ wɔmiikase Yesu Kristo, ni ji Tsɔɔlɔ Kpele lɛ hewɔ.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 6 Yehowa Odasefoi ji mɛi ni fee.

^ kk. 9 Kwɛmɔ fã ni ji “Introductions for Use in the Field Ministry” (Hiɛkpamɔ Wiemɔi Kɛha Shiɛmɔyaa), ni yɔɔ baafa 9-15 lɛ.—Yehowa Odasefoi ji mɛi ni fee.

^ kk. 20 Bɔni afee ni ona he ni nɔkwɛmɔnii yɔɔ lɛ, ofainɛ, kwɛmɔ Watch Tower Publications Index 1986-2000 lɛ mli, yɛ “Illustrations” (Nɔkwɛmɔnii) lɛ shishi.—Yehowa Odasefoi kala yɛ wiemɔi babaoo amli.

Ani Okaiɔ?

• Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsɔɔ nii yɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo nɔ beni wɔfeɔ shia Biblia mli nikasemɔ? beni wɔhaa maŋshiɛmɔ yɛ asafo lɛ mli?

• Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkɛ sanebimɔi atsu nii yɛ gbɛ ni mɔɔ shi nɔ beni wɔshiɛɔ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli?

• Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔkɛ sane naatsɔɔmɔ ni ja atsu nii koni wɔkɛma Yehowa sui kɛ gbɛ̀i lɛ anɔ mi yɛ?

• Nɛgbɛ wɔbaanyɛ wɔná nɔkwɛmɔnii ni sa yɛ?

nitsɔɔmɔ gbɛfaŋ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Akrabatsa/Mfonirii ni yɔɔ baafa 23]

Ani Okaiɔ Nɔkwɛmɔnii Nɛɛ?

Nɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ji nɔkwɛmɔnii fioo komɛi ni mɔɔ shi jogbaŋŋ. Mɛni hewɔ otaooo nibii amli koni okadi bɔ ni nɔkwɛmɔnɔ lɛ ye ebua kɛma sane oti ni asusuɔ he lɛ nɔ mi?

• Taakɛ mɛi ni tũɔ kɛjɛɔ kpãa kome nɔ kɛyaa ekroko nɔ yɛ ŋwɛi loo hefatalɔi enyɔ ni shwɛɔ yɛ ais nɔ lɛ ji lɛ, mɛi ni taoɔ ni amɛtswa gbalashihilɛ kpakpa amɛma shi lɛ kwɛɔ jogbaŋŋ ni amɛná hefatalɔ ni sa.—Buu-Mɔɔ, May 15, 2001, baafa 16.

• Ohenumɔi akpo ni ooojie lɛ tamɔ nɔ ni oofɔ bɔɔl ko. Obaanyɛ ofɔ lɛ blɛoo loo obaanyɛ okɛ ekãa ko afɔ lɛ waa bɔ ni ebaaye mɔ awui.—Awake!, January 8, 2001, baafa 10.

• Ní wɔɔkase bɔ ni ajieɔ suɔmɔ kpo ahaa lɛ tamɔ ni ookase wiemɔ hee ko.—Buu-Mɔɔ, February 15, 1999, baafai 18, 22-23.

• Abaanyɛ akɛ esha ni wɔnine shɛ nɔ lɛ ato nɔ ni baa kɛji akɛ kɔmpiuta ko mli saji ahe gbɛjianɔtoo fite kɛtsɔ gbɛtsɔɔmɔi komɛi ni akɛtee yɛ kɔmpiuta lɛ mli lɛ ní baanyɛ afite emli nitsumɔ lɛ nɔ lɛ he.—Is There a Creator Who Cares About You?, baafa 156.

• Bɔ ni mumɔi atsɛmɔ ji kɛha daimonioi lɛ, nakai nɔŋŋ tsɔne ni atsɔ̃ɔ lɛ ji kɛha gbɔbilɔi: Egbalaa mɔ ni etaoɔ ni emɔ lɛ lɛ.Nilee Ni Kɛmɔ Yaa Naanɔ Wala Mli, baafa 111.

• Abaanyɛ akɛ bɔ ni Yesu bahere Adam shwiei lɛ ato ejurɔfeelɔ ko ni yɔɔ nii babaoo ní bawo nyɔmɔ ni guɔyeli nitsumɔ ko hiɛ (ni nɔkwɛlɔ ni yeee anɔkwa lɛ ha ebalɛ nakai) lɛ fɛɛ ni eku sɛɛ egbele nitsumɔ lɛ naa ekoŋŋ, ni ekɛha emli nitsulɔi babaoo lɛ ná he sɛɛ lɛ he.—Buu-Mɔɔ, February 15, 1991, baafa 13.

• Taakɛ bɔ ni mɛi ni sumɔɔ nitɛŋmɔ lɛ baabɔ mɔdɛŋ waa koni amɛsaa nitɛŋmɔ ni yɔɔ fɛo jogbaŋŋ ni efite kwraa lɛ, Yehowa baanyɛ akwɛ nii kɛteke emuu ni wɔyeee lɛ, ní ena ekpakpa ni yɔɔ wɔmli lɛ, koni yɛ naagbee mli lɛ ekɛ wɔ aku sɛɛ kɛba shidaamɔ ni yeɔ emuu ni ŋmɛɛ Adam lɛ mli ekoŋŋ.—The Watchtower, February 15, 1990, baafa 22.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 20]

Anɔkwa Kristofoi ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsɔɔlɔi

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 21]

Onukpai baanyɛ abi saji ni amɛkɛye amɛbua nanemɛi heyelilɔi koni amɛná miishɛjemɔ kɛjɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli