Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Ani Lucifer ji gbɛi ni Biblia lɛ kɛtsɛɔ Satan?

Gbɛi ni ji Lucifer lɛ jeɔ kpo shikome yɛ Ŋmalɛi lɛ amli kɛ Biblia shishitsɔɔmɔi komɛi pɛ amli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, King James Version lɛ tsɔɔ Yesaia 14:12 lɛ shishi akɛ: “Te fee tɛŋŋ ni ojɛ ŋwɛi obagbee shi nɛɛ, Oo Lucifer, leebi bi lɛ!”

Hebri wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “Lucifer” lɛ shishi ji “mɔ ni kpɛ́lɛɔ.” Septuagint lɛ kɛ Hela wiemɔ ni shishi ji “mɔ ni kɛ jetsɛremɔ baa” lɛ tsuɔ nii. No hewɔ lɛ, shishitsɔɔmɔi komɛi tsɔɔ blema Hebri wiemɔ lɛ shishi akɛ “leebi ŋulami” loo “Toloo.” Shi Jerome Latin Vulgate lɛ kɛ “Lucifer” (la hiɛlɔ) lɛ tsuɔ nii, ni enɛ ji nɔ ni haa nakai wiemɔ lɛ jeɔ kpo yɛ Biblia shishitsɔɔmɔi srɔtoi amli lɛ.

Namɔ ji nɛkɛ Lucifer nɛɛ? Anaa wiemɔ “mɔ ni kpɛ́lɛɔ” loo “Lucifer” yɛ nɔ ni Yesaia tsɔ gbalɛ nɔ ekɛ famɔ ha Israelbii lɛ koni amɛjaje akɛ ‘abɛbuu nɔ̃ amɛshi Babilon maŋtsɛ lɛ’ mli. No hewɔ lɛ, eji nikɛɛmɔ fã ko ni tsɔɔ akɛ aawie wiemɔ nɛɛ kɛmiikɔ Babilon maŋtsɛmɛi awekukpaa lɛ he. Nakai niiamlitsɔɔmɔ ni ji “mɔ ni kpɛ́lɛɔ” lɛ ni akɛtsɛɔ gbɔmɔ ko ni jeee kɛha mumɔŋ bɔɔ nɔ ko lɛ ji nɔ ni anaa lolo kɛtsɔ wiemɔ nɛɛ nɔ, nɔ ni kɛɛ: “Aaabao shi kɛaatee gbohiiaje.” Sheol ji adesai akwamaŋ gbonyobu—jeee he ko ni Satan Abonsam yɔɔ. Kɛfata he lɛ, mɛi ni naa ni akɛ Lucifer miiwo shihilɛ nɛɛ mli lɛ bi akɛ: “Ani nuu lɛ ní ha shikpɔŋ lɛ hoso . . . lɛ nɛ?” (Wɔma efã ko nɔ mi.) Eka shi faŋŋ akɛ “Lucifer” damɔ shi kɛha adesa, jeee mumɔŋ bɔɔ nɔ ko.—Yesaia 14:4, 15, 16.

Mɛni hewɔ ni akɛ wiemɔ ni sa kadimɔ waa nɛkɛ tsɔɔ bɔ ni Babilon maŋtsɛmɛi awekukpaa lɛ ji? Esa akɛ wɔyɔse akɛ esa akɛ atsɛ́ Babilon maŋtsɛ lɛ akɛ mɔ ni kpɛ́lɛɔ yɛ eshigbeemɔ lɛ pɛ kɛkɛ sɛɛ kɛ agbɛnɛ yɛ hefɛoyeli gbɛ nɔ. (Yesaia 14:3) Pɛsɛmkunya henɔwomɔ tsirɛ Babilon maŋtsɛmɛi lɛ koni amɛwo amɛhe nɔ fe mɛi ni ebɔle amɛhe kɛkpe lɛ. Maŋtsɛmɛi awekukpaa lɛ ahenɔwomɔ lɛ nɔ kwɔ aahu akɛ afee he mfoniri akɛ eeshwã akɛ: “Makwɔ kɛya ŋwɛi, ni mawó mimaŋtsɛsɛi lɛ nɔ kɛaateke Nyɔŋmɔ ŋulamii lɛ, ni maho mata kpee gɔŋ lɛ nɔ yɛ kooyigbɛ naagbeehei lɛ tɔ̃ɔ . . . ni matamɔ mɔ ní yɔɔ ŋwɛi shɔŋŋ lɛ!”—Yesaia 14:13, 14.

“Nyɔŋmɔ ŋulamii lɛ” ji David maŋtsɛmɛi awekukpaa lɛ. (4 Mose 24:17) Kɛjɛ David nɔ kɛyaa lɛ, nɛkɛ “ŋulamii” nɛɛ ye nɔ kɛjɛ Zion Gɔŋ lɛ nɔ. Beni Salomo ma sɔlemɔwe lɛ egbe naa yɛ Yerusalem lɛ, gbɛi Zion lɛ bakɔ maŋtiase muu lɛ fɛɛ he. Yɛ Mla kpaŋmɔ lɛ shishi lɛ, akɛ famɔ ha Israel hii fɛɛ koni amɛfã gbɛ kɛya Zion shii etɛ daa afi. No hewɔ lɛ, ebatsɔ “kpee gɔŋ lɛ.” Akɛni Nebukadnezar tswa efai shi akɛ ebaaye Yudea maŋtsɛmɛi lɛ anɔ kunim koni agbɛnɛ ejie amɛ kɛjɛ nakai gɔŋ lɛ nɔ hewɔ lɛ, eejaje yiŋtoo ni eyɔɔ akɛ eeewo ehe nɔ fe nakai “ŋulamii” lɛ. Yɛ nɔ najiaŋ ni ekɛ amɛnɔ kunim ni eye lɛ he hiɛnyam aaaha Yehowa lɛ, etsɔ henɔwomɔ nɔ ekɛ ehe yawo Yehowa gbɛhe lɛ. No hewɔ lɛ, beni aba lɛ shi kɛba shikpɔŋ lɛ, no sɛɛ dani akɛ hefɛoyeli wie Babilon maŋtsɛmɛi awekukpaa lɛ he akɛ “mɔ ni kpɛ́lɛɔ.”

Eji anɔkwale akɛ, Babilon nɔyelɔi lɛ ahenɔwomɔ lɛ jie “je nɛŋ nyɔŋmɔ lɛ”—Satan Abonsam—nifeemɔ su lɛ kpo. (2 Korintobii 4:4) Lɛ hu eeshwe waa diɛŋtsɛ koni ená hewalɛ ni eesumɔ ni ewo ehe nɔ fe Yehowa Nyɔŋmɔ. Shi Lucifer jeee gbɛi ni akɛha Satan yɛ Ŋmalɛ naa.

Mɛni hewɔ ni 1 Kronika 2:13-15 wie David he akɛ Ishai bihii lɛ ateŋ mɔ ni ji kpawo, yɛ be mli ni 1 Samuel 16:10, 11 tsɔɔ akɛ lɛ ji mɔ ni ji kpaanyɔ lɛ?

Beni Maŋtsɛ Saulo ni hi shi yɛ blema Israel lɛ tsi ehe kɛjɛ anɔkwa jamɔ he lɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ tsu gbalɔ Samuel koni eyafɔ Ishai bihii lɛ ateŋ mɔ kome mu akɛ maŋtsɛ. Yinɔsane mli nii ni ba ni ajɛ mumɔŋ aŋma afɔ̃ shi nɛɛ, ni Samuel diɛŋtsɛ ŋma yɛ afii ohai 11 D.Ŋ.B. lɛ jieɔ David kpo akɛ Ishai bihii lɛ ateŋ mɔ ni ji kpaanyɔ. (1 Samuel 16:10-13) Ni kɛlɛ, sane ni Ezra ni ji osɔfo lɛ ŋma aaafee afii 600 yɛ sɛɛ mli lɛ kɛɛ akɛ: “Ni Ishai fɔ́ Eliab, ekromɔ bi lɛ, ni mɔ ni ji enyɔ ji Abinadab, ni mɔ ni ji etɛ ji Shimea, ni mɔ ni ji ejwɛ ji Netanel, ni mɔ ni ji enumɔ ji Radai, ni mɔ ni ji ekpaa ji Ozem, ni mɔ ni ji kpawo ji David.” (1 Kronika 2:13-15) Mɛni ji nɔ ni ba David nyɛmimɛi hii lɛ ateŋ mɔ kome nɔ, ni mɛni hewɔ ni Ezra jie egbɛi?

Ŋmalɛi lɛ kɛɛ akɛ Ishai ‘yɛ bihii kpaanyɔ.’ (1 Samuel 17:12) Eka shi faŋŋ akɛ ebihii lɛ ateŋ mɔ kome etsɛɛɛ tsɔ̃ yɛ jeŋ bɔ ni eeebote gbalashihilɛ mli ni ená bii. Akɛni ebɛ seshibii hewɔ lɛ, ebɛ gbɛnaa ko yɛ weku gboshinii lɛ mli loo nɔ ko ni kɔɔ ehe yɛ Ishai seshi lɛ he yɛ weku shishitsɔɔmɔ he saji ni aŋma afɔ̃ shi lɛ mli.

Agbɛnɛ nyɛhaa wɔsusua Ezra gbii lɛ ahe wɔkwɛa. Susumɔ shihilɛ mli ni eyɔɔ ni ekɛbua Yinɔsane mli nii ni ba lɛ naa lɛ he okwɛ. Nyɔŋyeli ni ba yɛ Babilon lɛ ba naagbee aaafee afii 77 kɛtsɔ hiɛ, ni akɛ Yudafoi lɛ ba amɛmaŋ ekoŋŋ. Persia maŋtsɛ lɛ kɛ famɔ ha Ezra koni ehala Nyɔŋmɔ Mla lɛ he kojolɔi kɛ tsɔɔlɔi koni akɛwula Yehowa we lɛ. Ehe miihia ni aná weku shishitsɔɔmɔ he saji ni ja ni akɛma weku gboshinii lɛ anɔ mi ni akwɛ koni mɛi ni akɛ hegbɛ eha amɛ lɛ pɛ asɔmɔ yɛ osɔfoyeli lɛ mli. No hewɔ lɛ, Ezra to maŋ lɛ yinɔsane lɛ mli saji lɛ fɛɛ he gbɛjianɔ, ni nɔ ni fata he ji Yuda kɛ David seshi he saji ni yɔɔ faŋŋ ni anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ nɔ lɛ. Ishai binuu ni gbo ni bɛ bii lɛ gbɛi he baŋ sɛɛnamɔ. No hewɔ lɛ, Ezra etsĩ ii egbɛi atã.