Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Hegbɛ ko ni Miná Mli Gbɛfaŋnɔ yɛ Ta Sɛɛ Nitsumɔ Mlilɛɛmɔ Mli

Hegbɛ ko ni Miná Mli Gbɛfaŋnɔ yɛ Ta Sɛɛ Nitsumɔ Mlilɛɛmɔ Mli

Wala Shihilɛ He Sane

Hegbɛ ko ni Miná Mli Gbɛfaŋnɔ yɛ Ta Sɛɛ Nitsumɔ Mlilɛɛmɔ Mli

TAAKƐ FILIP S. HOFFMANN GBA

Jeŋ Ta II lɛ ba naagbee etsɛko yɛ May 1945 mli. Nakai December lɛ mli lɛ, Nathan H. Knorr, ní kwɛɔ Yehowa Odasefoi ajeŋ muu fɛɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ yɛ nakai beaŋ lɛ kɛ ewoloŋmalɔ, Milton G. Henschel ni eye afii 25 lɛ basara Denmark. Ahai asa agbo ko kɛha nakai saramɔ ni akpa gbɛ aahu lɛ. Nyɛminuu Henschel wiemɔ lɛ ŋɔɔ wɔ oblahii kɛ oblayei lɛ anaa titri, ejaakɛ tipɛŋfoi ji wɔ ni ehala saneyitso ni ji: “Kaimɔ o-Bɔlɔ lɛ yɛ oblahiiaŋ gbii lɛ amli.”—Jajelɔ 12:1.

YƐ NAKAI saramɔ lɛ mli lɛ, wɔbaná wɔle akɛ nibii ni yɔɔ miishɛɛ miiya nɔ kɛha shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mlilɛɛmɔ yɛ jeŋ fɛɛ, ni akɛ, wɔbaanyɛ wɔná mli gbɛfaŋnɔ. (Mateo 24:14) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, afee skul hee ko yɛ United States ní akɛbaatsɔse oblahii kɛ oblayei kɛha maŋsɛɛ sanekpakpa jajemɔ nitsumɔ lɛ. Nyɛminuu Knorr ma nɔ mi akɛ kɛ́ afɔ̃ wɔ nine lɛ, abaaha wɔ “tikiti kɛha jɛmɛ yaa pɛ, shi sɛɛkuu fataaa he,” ni akɛ, wɔleŋ he ni akɛ wɔ baawo. Fɛɛ sɛɛ po lɛ, wɔteŋ mɛi komɛi kɛ gbɛbimɔ wolo ha.

Dani mawie niiashikpamɔi ni miná yɛ Jeŋ Ta II lɛ sɛɛ lɛ ahe lɛ, nyɛhaa mikɛ mifɔmɔ yɛ afi 1919 mli lɛ ajea shishi dã. Nibii babaoo ni tsɔ ta lɛ hiɛ kɛ no sɛɛ lɛ yɛ ni ná mishihilɛ nɔ hewalɛ waa diɛŋtsɛ.

Biblia Mli Anɔkwale Kɛmiijɛ Mɔ ko ni Asusuɔ akɛ Ehiii Shi yɛ Weku lɛ Shishitoo Mlai kɛ Gbɛkpamɔi Anaa

Beni Awo hiɛ mi—ekromɔ bi lɛ—hɔ lɛ, esɔle akɛ kɛji gbekɛ nuu ji mi lɛ, ekolɛ matsɔ maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔ. Enyɛmi nuu nukpa ji Biblia Kaselɔ, taakɛ atsɛɔ Yehowa Odasefoi yɛ nakai beaŋ lɛ, shi Awo weku lɛ mli bii krokomɛi lɛ buɔ enyɛmi nuu lɛ akɛ eji mɔ ko ni ehiii shi yɛ weku lɛ shishitoo mlai kɛ gbɛkpamɔi anaa. Wɔshia lɛ bɛŋkɛ Copenhagen, ni kɛ Biblia Kaselɔi lɛ miifee daa afi kpee yɛ jɛmɛ lɛ, Awo kɛɔ Tsɛkwɛ̃ Thomas, ní kɛ wɔ teŋ jɛkɛ fioo lɛ koni ekɛ wɔ abahi shi. Beni shɛɔ afi 1930 lɛ, no mli lɛ e-Biblia mli nilee ni yɔɔ naakpɛɛ kɛ enii ahesusumɔ ni yɔɔ faŋŋ ni shishinumɔ yɔɔ mli lɛ ekɔne Awo yiŋ ni ebatsɔ Biblia Kaselɔ.

Awo sumɔɔ Biblia lɛ. Akɛni ekɛ famɔ ni yɔɔ 5 Mose 6:7 lɛ tsu nii hewɔ lɛ, etsɔɔ mi kɛ minyɛmi yoo lɛ nii ‘beni eta shi yɛ eshia lɛ, beni enyiɛ gbɛ teŋ, beni ekã shi, loo beni ete shi.’ Yɛ be ni sa mli lɛ, mikɛ mihe wo shia kɛ shia shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Misumɔɔ ni mawie saneyitsei tamɔ susuma ni gbooo kɛ hɛl la, ní sɔlemɔi lɛ tsɔɔ lɛ he. Minyɛɔ mijɛɔ Biblia lɛ mli mitsɔɔ akɛ nakai tsɔɔmɔi lɛ ejaaa yɛ gbɛ ni mɔɔ shi nɔ.—Lala 146:3, 4; Jajelɔ 9:5, 10; Ezekiel 18:4.

Wɔ Weku lɛ Bafee Ekome

Beni agbe kpee ni afee yɛ Copenhagen lɛ naa yɛ afi 1937 lɛ mli lɛ, yelikɛbuamɔ he bahia be kukuoo ko yɛ Denmark Yehowa Odasefoi anitsumɔhe nine lɛ wojiatoohe lɛ. No mli lɛ, migbe kɔlegi naa etsɛko ni sɔ̃ ko kãaa minɔ, no hewɔ lɛ, mikɛ mihe ha akɛ maye mabua yɛ wojiatoohe lɛ. Beni wojiatoohe lɛ nitsumɔ lɛ sɛɛ fo lɛ, akɛɛ mi koni miyaye mabua yɛ nitsumɔhe nine lɛ. No sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, mishi shia kɛtee Copenhagen nitsumɔhe lɛ, eyɛ mli akɛ no mli lɛ abaptisiko mi. Kristofoi ni edara yɛ mumɔŋ ni mikɛbɔɔ daa lɛ ye ebua mi ni mitee hiɛ yɛ mumɔŋ. Afi ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli, yɛ January 1, 1938 mli lɛ, mikɛ nu mli baptisimɔ fee mihenɔjɔɔmɔ kɛha Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ he okadi.

Yɛ September 1939 mli lɛ, Jeŋ Ta II lɛ je shishi. Kɛkɛ ni yɛ April 9, 1940 mli lɛ, Germany asraafoi lɛ baye Denmark nɔ. Akɛni aha Denmarkbii heyeli ni sa hewɔ lɛ, wɔnyɛ wɔtsa wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ.

Kɛkɛ ni nɔ ko ni yɔɔ naakpɛɛ ba. Ataa batsɔ Odasefonyo anɔkwafo ni yɔɔ ekãa, ni enɛ ha wɔ weku lɛ miishɛɛ bada. No hewɔ lɛ, beni afɔ̃ mi, kɛ Denmarkbii krokomɛi ejwɛ nine koni wɔba Gilead Skul ni ji kpaanyɔ lɛ, miweku muu lɛ fɛɛ wo mi hewalɛ. Afee skul nikasemɔ ni he nyɔji enumɔ, ni je shishi yɛ September 1946 mli lɛ yɛ nikasemɔhe fɛfɛo ko yɛ South Lansing sɛɛ, yɛ New York maŋ lɛ mli.

Gilead kɛ Gilead Sɛɛ Tsɔsemɔ

Gilead ha miná hegbɛi ni mikɛaaná nanemɛi heei. Gbi ko gbɛkɛ beni mikɛ Harold King ni jɛ England lɛ sharaa shi yɛ nikasemɔhe lɛ hewɔ lɛ, wɔgba he ni akɛ wɔ baaya beni wɔgbe wɔtsɔsemɔ lɛ naa lɛ he sane. Harold kɛɛ: “Minako Dover tɛsaa gɔgɔmee yɛji ni yɔɔ [South of England] lɛ dã.” Esane ja, shi ehe lɛ afii 17 ekoŋŋ dani ena nakai tɛsaa gɔgɔmee lɛ, ni emli afii ejwɛ kɛ fã ji nɔ ni eyaye yɛ tsuŋwoohe ni etse ehe banee yɛ China tsuŋwoohe ko! *

Yɛ wɔ skul naagbee nifeemɔ lɛ sɛɛ lɛ, akɛmi tee Texas, U.S.A., koni miyasɔmɔ akɛ nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ, ni miyasara Yehowa Odasefoi asafoi lɛ, ni miye mibua amɛ yɛ mumɔŋ. Ahere mi atuu kɛ miishɛɛ. Kɛha nyɛmimɛi ni yɔɔ Texas lɛ, eyɛ miishɛɛ akɛ amɛaana Europanyo oblanyo ni egbe Gilead Skul naa nɔŋŋ. Shi beni miná nyɔji kpawo pɛ yɛ Texas lɛ, atsɛ mi kɛtee Yehowa Odasefoi ajeŋ fɛɛ nitsumɔhe yitso ni yɔɔ Brooklyn, New York lɛ. Jɛmɛ Nyɛminuu Knorr ha mi ɔfis nitsumɔ, kɛ gbɛtsɔɔmɔi akɛ mikase nitsumɔi srɔtoi ni atsuɔ yɛ nitsumɔhe lɛ fɛɛ. Kɛkɛ lɛ, kɛ́ mitee Denmark lɛ, manyɛ mikɛ nɔ ni mikase lɛ atsu nii, ni makwɛ ni afee nɔ fɛɛ nɔ pɛpɛɛpɛ taakɛ eji yɛ Brooklyn lɛ. Oti lɛ ji koni afee nitsumɔi ni atsuɔ yɛ jeŋ fɛɛ nitsumɔhei lɛ ekome kɛha ehe nitsumɔ jogbaŋŋ. Sɛɛ mli lɛ, Nyɛminuu Knorr jie mi kɛtee Germany.

Gbɛtsɔɔmɔi kɛ Nitsumɔ yɛ Nitsumɔhe Niji

Beni miyashɛ Wiesbaden, Germany, yɛ July 1949 mli lɛ, no mli lɛ Germany maŋtiasei lɛ babaoo efite. Mɛi ni nyiɛ hiɛ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ ji hii ní awa amɛ yi kɛjɛ be ni Hitler bɔi maŋ lɛ nɔyeli yɛ afi 1933 lɛ mli lɛ. Mɛi komɛi eye afii kpaanyɔ kɛyashi nyɔŋma loo nɔ ni fe nakai yɛ tsuŋwoohei kɛ yiwalɛ nsrai amli! Mikɛ nakai Yehowa tsuji lɛ tsu nii afii etɛ kɛ fã. Amɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ ni sa kadimɔ lɛ kaiɔ mi wiemɔ ko ni Germany yinɔsaneŋmalɔ Gabriele Yonan wie lɛ, mɔ ni ŋma akɛ: “Eji jeee ekãa ni Kristofoi akuu nɛɛ ni hi shi yɛ National Socialist yiwaa nɔyeli lɛ shishi lɛ jie lɛ kpo—yɛ Auschwitz kɛ Holocaust lɛ sɛɛ lɛ—kulɛ wɔyiŋ baafee wɔ kɔshikɔshi kɛji akɛ abaanyɛ aye Kristofoi atsɔɔmɔi ni Yesu batsɔɔ lɛ nɔ lɛ.”

Minitsumɔ yɛ nitsumɔhe nine lɛ tamɔ nɔ ni mitsu yɛ Denmark lɛ nɔŋŋ: koni matsɔɔ gbɛ hee ni akɛtsuɔ gbɛjianɔtoo he saji ahe nii yɛ gbeekpamɔ naa lɛ mli. Beni Germany nyɛmimɛi lɛ nu shishi akɛ nɛkɛ tsakemɔi nɛɛ jeee ni akɛwie amɛnitsumɔ lɛ he—shi moŋ be eshɛ ni esa akɛ afee ekome yɛ nitsumɔhe niji lɛ kɛ nitsumɔhe yitso lɛ teŋ lɛ—amɛná miishɛɛ waa, ni amɛná ekomefeemɔ mumɔ.

Yɛ afi 1952 mli lɛ, wolo jɛ Nyɛminuu Knorr ɔfis lɛ ba ni kɛ gbɛtsɔɔmɔ miiha ni mishi kɛya nitsumɔhe nine ni yɔɔ Bern, Switzerland lɛ. Akɛ nitsumɔ wo midɛŋ koni misɔmɔ yɛ jɛmɛ akɛ nitsumɔhe nine nɔkwɛlɔ, ni eje shishi kɛjɛ January 1, 1953.

Miishɛɛ Heei yɛ Switzerland

Beni miyashɛ Switzerland etsɛɛɛ nɔŋŋ ni mikɛ Esther kpe yɛ kpee ko shishi, ni etsɛɛɛ ni mitsɛ ehe baa. Yɛ August 1954 mli lɛ, Nyɛminuu Knorr kɛ gbɛtsɔɔmɔ ha mi koni miba Brooklyn, he ni ajie nitsumɔ hee ko ni yɔɔ miishɛɛ kpo atsɔɔ mi lɛ. Akɛni nitsumɔhe niji ni yɔɔ je lɛŋ lɛ yibɔ lɛ kɛ mɛi afalɛ lɛ etee hiɛ hewɔ lɛ, aje gbɛjianɔtoo hee ko shishi. Aja je lɛ mli awo shikpɔŋ wuji amli, ni shikpɔŋ wulu nɔkwɛlɔ baasɔmɔ eko fɛɛ eko. Aha mi shikpɔŋ wuji nɛɛ amli enyɔ koni masɔmɔ yɛ jɛmɛ: Europa kɛ Mediteranea niiaŋ.

Beni mitee Brooklyn be fioo ko sɛɛ lɛ, etsɛɛɛ ni miku misɛɛ kɛtee Switzerland koni miyasaa mihe kɛha shikpɔŋ wuji asaramɔi lɛ. Mi kɛ Esther bote gbalashihilɛ mli, ni ebafata mihe ni wɔsɔmɔ yɛ Switzerland nitsumɔhe nine lɛ. Mi klɛŋklɛŋ gbɛfaa lɛ kɛ mi tee maŋsɛɛ sanekpakpa jajelɔi ashiai kɛ nitsumɔhe niji ni yɔɔ Italy, Greece, Cyprus, Middle East maji lɛ kɛ ŋshɔnaa maji ni ji North Africa, kɛ Spain kɛ Portugal—fɛɛ feɔ maji 13. Beni miku misɛɛ kɛtee Bern sɛɛ lɛ, migbɛfaa lɛ tsa nɔ kɛtee Europa anaigbɛ maji krokomɛi fɛɛ ni yɔɔ Dade Muhɔɔ lɛ. Yɛ wɔ klɛŋklɛŋ afi namɔ yɛ gbalashihilɛ mli lɛ, mishi shia nyɔji ekpaa ni mikɛ miisɔmɔ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ.

Shihilɛi Amli Tsakemɔi

Yɛ afi 1957 mli lɛ, Esther ná ele akɛ ehiɛ musu, ni akɛni atoko nitsumɔhe ko he gbɛjianɔ kɛha fɔlɔi kɛ gbekɛbii hewɔ lɛ, wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ wɔbaashi kɛya Denmark, he ni Ataa here wɔ hiɛmɛɛ yɛ koni wɔkɛ lɛ ahi shi lɛ. Esther kwɛ wɔbiyoo, Rakel, kɛ mitsɛ fɛɛ yɛ be mli ni miyeɔ mibuaa kɛtsuɔ nii yɛ nitsumɔhe nine hee maa mli lɛ. Misɔmɔ akɛ tsɔɔlɔ yɛ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ Skul kɛha asafoŋ nɔkwɛlɔi lɛ amli ni mitee nɔ misɔmɔ akɛ shikpɔŋ wulu nɔkwɛlɔ.

Shikpɔŋ wulu nitsumɔ lɛ biɔ ni mafã gbɛ be kpalaŋŋ, ni mɔbɔ sane ji akɛ ehaa miyeɔ be kpalaŋŋ ni minaaa wɔbiyoo lɛ. Enɛ hu yɛ lɛ diɛŋtsɛ enaagbai ni ekɛbaa. Be ko lɛ, mihi Paris, he ni wɔto woji akalamɔ nitsumɔ bibioo ko shishi yɛ lɛ. Esther kɛ Rakel kɛ oketeke ba koni amɛbasara mi, ni amɛbayi shi yɛ Gare du Nord. Mi kɛ Léopold Jontès ni jɛ nitsumɔhe nine lɛ tee jɛmɛ koni wɔyakpa amɛ gbɛ. Rakel damɔ oketeke lɛ atrakpoi lɛ anɔ, ni ekwɛ Léopold hiɛ, kɛkɛ ni ekwɛ mihu mihiɛ, ni ekwɛ Léopold hiɛ ekoŋŋ, kɛkɛ ni eyafua Léopold atuu!

Tsakemɔ kroko ni sa kadimɔ ba beni miye afii 45 lɛ, mishi be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli koni miyatsu heloonaa nitsumɔ kɛkwɛ miweku lɛ. Yɛ niiashikpamɔ ni miyɔɔ ákɛ Yehowa Odasefonyo sɔɔlɔ lɛ hewɔ lɛ, minyɛ miná nitsumɔ akɛ onukpa ni kwɛɔ guɔ nii ni ashɛɔ kɛyaa maŋsɛɛ lɛ nɔ. Beni mikɛ aaafee afii nɛɛhu etsu nii yɛ nitsumɔhe kome too lɛ nɔŋŋ ni Rakel egbe skul naa lɛ sɛɛ lɛ, wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ wɔbaahere hewalɛwoo akɛ ashi kɛya he ni Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ahe hiaa waa yɛ lɛ nɔ.

Beni mina hegbɛi ni yɔɔ Norway lɛ, mibi nitsumɔ gbɛjianɔtoo ko kɛji manyɛ maná nitsumɔ ko lo. Hetoo ni akɛha mi lɛ wooo mɔ hewalɛ. Hiɛnɔkamɔ fioo pɛ yɔɔ kɛha nuu ni eye afii 55. Shi, miha nitsumɔhe nine ni yɔɔ Oslo lɛ le ni mihai shia ni bɛŋkɛ Drøbak maŋ lɛ, kɛ hekɛnɔfɔɔ akɛ nitsumɔ hegbɛ ko naa baagbele. Eko naa gbele, ni nɔ ni nyiɛ sɛɛ ba ji Maŋtsɛyeli sɔɔmɔ be ko ni yɔɔ miishɛɛ yɛ Norway.

Miishɛɛ bei ni fe fɛɛ lɛ baa beni wɔ asafo lɛ mli bii babaoo kɛ amɛhe woɔ kooyigbɛ gbɛfaai lɛ amli koni amɛyatsu shikpɔŋ kuku ni akɛwoko mɔ ko dɛŋ lɛ mli nii lɛ. Wɔhai shihilɛhe bibii yɛ he ni wɔtee lɛ, ni be fɛɛ be lɛ, wɔyaa ŋmɔji ni egbɛ eshwã yɛ gɔji ni yɔɔ fɛo lɛ amli lɛ nɔ. Eji nɔ ni yɔɔ miishɛɛ kɛkɛ akɛ aaagba gbɔmɛi ni jieɔ naanyobɔɔ su kpo nɛɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane. Wɔha woji babaoo, shi ehe bahia ni amɛ afi sɛɛ dani ayafee sɛɛsaramɔi. Ni kɛlɛ, gbɔmɛi lɛ ahiɛ kpaaa wɔ nɔ! Esther kɛ Rakel kaiɔ be ni wɔku wɔsɛɛ ni weku mli bii komɛi ni wɔna amɛ etsɛ lɛ fua wɔ atuu lɛ lolo. Beni wɔkɛ afii etɛ ehi Norway sɛɛ lɛ, wɔku wɔsɛɛ kɛba Denmark.

Miishɛɛ ni Yɔɔ Weku Shihilɛ Mli

Etsɛɛɛ ni Niels Højer, ni ji be-fɛɛ gbɛgbalɔ sɔɔlɔ ni yɔɔ ekãa lɛ batsɛ Rakel he baa. Beni amɛbote gbalashihilɛ mli sɛɛ lɛ, Niels kɛ Rakel tsa gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ nɔ kɛyashi amɛbɔi fɔmɔ. Niels efee wu kɛ tsɛ kpakpa ni ekã he eji nakai, ni enáa eweku lɛ he miishɛɛ waa. Gbi ko leebi maŋkpa lɛ, ekɛ ebi nuu lɛ ta baisikel nɔ kɛtee ŋshɔ lɛ naa koni amɛyakwɛ hulu lɛ shitee. Akutsoŋnyo ko bi gbekɛ lɛ nɔ ni amɛyafee yɛ jɛmɛ. Eha hetoo akɛ: “Wɔyasɔle wɔha Yehowa.”

Afii fioo komɛi asɛɛ lɛ, mi kɛ Esther kwɛ wɔnabii enyɔ, Benjamin kɛ Nadja baptisimɔ lɛ. Mɔ ni fata mɛi ni kwɛɔ lɛ ahe ji Niels, mɔ ni trukaa lɛ ebadamɔ mihiɛ ni wɔkwɛɔ wɔhiɛaŋ gaa lɛ. Ekwɛ mihiɛ ni ekɛɛ akɛ: “Hii diɛŋtsɛ fooo.” Ni kɛlɛ, no sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, wɔ fɛɛ wɔmiifo wɔmiishwie wɔkuɛ nɔ. Kwɛ bɔ ni eyɔɔ miishɛɛ akɛ aaaná shaanuu ni obaanyɛ okɛ lɛ aŋmɔ ni okɛ lɛ afo!

Wɔkã He Wɔmiitsake Wɔhe Wɔmiiwo Shihilɛ lɛ Mli

Jɔɔmɔ kroko hu ba beni akɛɛ mi kɛ Esther koni wɔku wɔsɛɛ ni wɔyasɔmɔ yɛ Denmark nitsumɔhe nine lɛ. Shi kɛlɛ, nakai be lɛ mli lɛ, aato gbɛjianɔ koni ama nitsumɔhe nine ni da yɛ Holbæk. Miná hegbɛ akɛ makwɛ tsumaa nitsumɔ lɛ nɔ, ni nitsulɔi ni kɛ amɛhe eha ni awooo amɛ nyɔŋmɔ lɛ tsu fɛɛ. Yɛ fɛi be ni naa wa lɛ fɛɛ mli lɛ, beni shɛɔ afi 1982 mli lɛ, no mli lɛ agbe nitsumɔ lɛ naa, ni wɔ fɛɛ wɔná miishɛɛ akɛ wɔɔfã kɛya tsũi wuji ni yɔɔ fɛo lɛ mli!

Etsɛɛɛ ni miyabɔi nitsumɔ yɛ ɔfis ekoŋŋ, ni enɛ ha miná miishɛɛ waa, yɛ be mli ni Esther tsuɔ tɛlifoŋ tswaa kɛyaa kɛbaa he nii lɛ. Shi, yɛ be ko mli lɛ ehe bahia ni afee lɛ gboŋ tsakemɔ opireshɛn, ni yɛ afi kɛ fã sɛɛ lɛ, afee emlɛbo opireshɛn. Yɛ mlihilɛ ni nitsumɔhe nine lɛ mli nitsulɔi lɛ jie lɛ kpo amɛtsɔɔ wɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔkpɛ mli akɛ ebaafee nɔ ni hi jogbaŋŋ kɛha mɛi fɛɛ ni susuɔ wɔhe lɛ kɛ́ wɔshi nitsumɔhe nine lɛ. Wɔshi kɛtee asafo ni wɔbiyoo kɛ wɔweku lɛ yɔɔ mli lɛ mli.

Kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ, Esther bɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ jogbaŋŋ. Ni kɛlɛ, manyɛ makɛɛ yɛ anɔkwale mli akɛ, yɛ afii ni wɔfee ekome kɛtsu nii kɛ emli shihilɛ tsakemɔi babaoo lɛ fɛɛ mli lɛ, eji yelikɛbuamɔ kɛ hefatalɔ kpakpa kɛha mi. Yɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ ni baa shi lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔ fɛɛ wɔkɛ wɔhe woɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli bɔ ni wɔɔnyɛ. Kɛ́ misusu mishihilɛ he lɛ, mikɛ shidaa kaiɔ lalatsɛ lɛ wiemɔi nɛɛ akɛ: “Nyɔŋmɔ, otsɔɔ mi nii kɛjɛ miblahiiaŋ.”—Lala 71:17.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 15 Kwɛmɔ The Watchtower, July 15, 1963, baafa 437-442.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

Wɔmiijie woji yɛ Germany nitsumɔhe nine ni amaa lɛ yɛ afi 1949

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]

Odasefoi tamɔ mɛi ni eku amɛsɛɛ kɛjɛ yiwalɛ nsrai amli lɛ fata mɛi ni mikɛtsuɔ nii lɛ ahe

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 26]

Mi kɛ Esther ŋmɛnɛ kɛ wɔ yookpeemɔ gbi lɛ yɛ Bern Betel, October 1955