Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Oblahii kɛ Oblayei ni Sumɔɔ Anɔkwale Lɛ

Oblahii kɛ Oblayei ni Sumɔɔ Anɔkwale Lɛ

Oblahii kɛ Oblayei ni Sumɔɔ Anɔkwale Lɛ

NƆ NI fe afii 2,400 ni eho nɛ lɛ, Hebri lalatsɛ ko bi akɛ: “Te oblanyo aaafee tɛŋŋ ni eeeha egbɛ lɛ he atseŋ?” (Lala 119:9) Enɛ kã he eji sanebimɔ ko ni sa lolo ŋmɛnɛ, ejaakɛ oblahii kɛ oblayei kɛ naagbai babaoo miikpe yɛ je lɛ mli. Bɔlɛnamɔ mli nifeemɔ ni esaaa miiha oblahii kɛ oblayei babaoo miiná AIDS, ni mɛi ni hela ni yɔɔ gbeyei nɛɛ etsɛŋe amɛ lɛ ateŋ mɛi ni miihe ashɛ fã ji mɛi ni eye kɛjɛ afii 15 kɛyashi afii 24. Tsofai fɔji kɛ nitsumɔ hu haa oblahii kɛ oblayei naagbai babaoo, ni ehaa amɛteŋ mɛi komɛi gboɔ kpatu gbele. Lalai gbohii; yiwalɛ kɛ jeŋba shara sinii, TV kɛ vidioi anɔ nifeemɔi; kɛ bɔlɛnamɔ he mfonirii ni yɔɔ Internet lɛ nɔ lɛ náa hewalɛ ni yeɔ awui yɛ oblahii kɛ oblayei anɔ. No hewɔ lɛ, sane ni lalatsɛ lɛ bi lɛ ji hiɛdɔɔ sane kɛha fɔlɔi kɛ oblahii kɛ oblayei babaoo ŋmɛnɛ.

Nakai lalatsɛ lɛ nɔŋŋ kɛ wiemɔi nɛɛ ha lɛ diɛŋtsɛ esanebimɔ lɛ hetoo akɛ: “No ji akɛ ekwɛ ehe nɔ jogbaŋŋ yɛ owiemɔ lɛ naa.” Eji anɔkwale akɛ, gbɛtsɔɔmɔ ni sa kɛha oblahii kɛ oblayei yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ji Biblia lɛ mli, ni kɛtsɔ ekɛ nitsumɔ nɔ lɛ, oblahii kɛ oblayei babaoo miiye omanye yɛ shihilɛ mli. (Lala 119:105) Nyɛhaa wɔsusua nɔkwɛmɔnii komɛi ni kɔɔ oblahii kɛ oblayei ni sumɔɔ Nyɔŋmɔ, ni bɔɔ mɔdɛŋ koni amɛhi shi akɛ mɛi ni he wa yɛ mumɔŋ yɛ miishɛɛnamɔ sɛɛdii kɛ heloonaa nibii asɛɛtiumɔ je nɛɛ mli lɛ ahe wɔkwɛa.

Amɛhiɛ Sɔɔ Fɔlɔi Agbɛtsɔɔmɔ

Jacob Emmanuel kɛ afii komɛi sɔmɔ akɛ be-fɛɛ gbɛgbalɔ sɔɔlɔ dani ebɔi sɔɔmɔ yɛ Yehowa Odasefoi anitsumɔhe nine ni yɔɔ Mexico lɛ. Ekɛ hiɛsɔɔ kaiɔ bɔ ni fee ni ená suɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ lɛ akɛ: “Mifɔlɔi ji mɛi titri ni ná minɔ hewalɛ, eyɛ mli akɛ mumɔŋ nyɛmimɛi komɛi ni yɔɔ niiashikpamɔ ni mikɛ amɛ bɔ lɛ hu fee yelikɛbuamɔ kpele kɛha mi moŋ. Amɛ fɛɛ amɛwo mi hewalɛ koni maná suɔmɔ maha shiɛmɔ nitsumɔ lɛ. Amɛkɛ mlihilɛ kudɔ mi kɛnyiɛ gbɛ ni ja lɛ nɔ; Minuuu he kɔkɔɔkɔ akɛ amɛnyɛ minɔ.”

David ni kɛ afii babaoo esɔmɔ momo akɛ be-fɛɛ sɔɔlɔ lɛ kaiɔ bɔ ni ená he miishɛɛ waa akɛ efɔlɔi bɔi sɔɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi krɛdɛɛ beni lɛ kɛ enyɛmimɛi lɛ darako kwraa lɛ. Beni etsɛ gbo lɛ, enyɛ tee nɔ esɔmɔ akɛ gbɛgbalɔ krɛdɛɛ. Enyɛ kwɛɔ amɛ kɛfataa sanekpakpa lɛ ni eshiɛɔ lɛ he. David kɛɛ akɛ: “Amɛnyɛɛɛ minɔ kɔkɔɔkɔ ni matsɔ gbɛgbalɔ, shi ákɛ weku lɛ wɔná gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli miishɛɛ waa aahu akɛ naanyobɔɔ kɛ shihilɛ ni yɔɔ shia lɛ kanya mi koni mafee nakai nɔŋŋ.” Yɛ nɔ ni kɔɔ kwɛmɔ kɛ gbɛtsɔɔmɔ ni David nine shɛ nɔ kɛjɛ efɔlɔi aŋɔɔ lɛ he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Daa gbɛkɛ lɛ, minyɛ kaneɔ saji yɛ Kɛjɛ Paradeiso ni Laaje Kɛyaa Paradeiso ni Asaa Akpɔ̃ * wolo lɛ mli ehaa wɔ. Gbɛ nɔ ni etsɔ egba saji lɛ etsɔɔ wɔ lɛ ye ebua wɔ ni wɔná suɔmɔ wɔha mumɔŋ niyenii ni wɔɔye.”

Hiɛsɔɔ Kɛha Kpeei Lɛ

Ewaa kɛhaa oblahii kɛ oblayei komɛi akɛ amɛhiɛ aaasɔ Kristofoi akpeei. Amɛfɔlɔi ni kɛ amɛ yaa kpeei lɛ hewɔ amɛyaa lɛ. Shi kɛlɛ, kɛji amɛkã he amɛtee kpeei lɛ, ekolɛ yɛ be ni sa mli lɛ amɛhiɛ baasɔ kpeei lɛ. Susumɔ Alfredo, ni je be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ shishi beni eye afii 11 lɛ he okwɛ. Ekpɛlɛ nɔ akɛ beni eye aaafee afii enumɔ lɛ, ebɔ mɔdɛŋ koni ejo nikasemɔ ni eeeya lɛ naa foi, ejaakɛ amɛhaa wɔ yeɔ lɛ, shi efɔlɔi eŋmɛɛɛ lɛ gbɛ koni ewɔ beni kpeei lɛ yaa nɔ lɛ. Ekaiɔ akɛ: “Fiofio lɛ, beni midaa lɛ mibaná kpeei lɛ ahe miishɛɛ waa, titri lɛ beni mikase nikanemɔ kɛ niŋmaa lɛ sɛɛ, ejaakɛ nakai bei amli mibɔi saji ahetoo hamɔ yɛ mi diɛŋtsɛ miwiemɔi amli.”

Cintia ni ji oblayoo ko ni eye afii 17 ni sɔmɔɔ akɛ daa gbɛgbalɔ lɛ tsɔɔ bɔ ni naanyobɔɔ kpakpa tsu gbɛfaŋnɔ ko ni he hiaa he nii yɛ suɔmɔ ni ená kɛha Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ lɛ mli. Ekɛɛ akɛ: “Naanyobɔɔ kpakpa ni kã mikɛ nyɛmimɛi lɛ ateŋ kɛ kpeei ni miyaa daa lɛ ebu mihe kɛjɛ mihiɛ ni aaatse minanemɛi ni yɔɔ je lɛŋ lɛ kɛ nifeemɔi ni oblahii kɛ oblayei nyaa he, tamɔ disko ni ayaa lɛ he. Saji ahetooi kɛ niiashikpamɔi atoi ni miboɔ yɛ kpeei ashishi lɛ ha miná shwelɛ akɛ mikɛ nɔ fɛɛ nɔ ni miyɔɔ lɛ aaaha Yehowa, ni minu he akɛ nɔ ni hi fe fɛɛ ni miyɔɔ ji oblayoo ni mi ji lɛ. No hewɔ lɛ, mikpɛ miyiŋ akɛ mikɛ no baatsu nii yɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli.”

Shi kɛlɛ, ekpɛlɛ nɔ akɛ: “Beni abaptisiko mi lɛ, be ko shɛ ní ewaaa kɛha mi akɛ mafolɔ kpeei amli, ni mikɛ skul nifeemɔ ni mikɛ baa shia kɛ skul nifeemɔi krokomɛi jieɔ minaa. Mifolɔ kpeei babaoo mli, ni enɛ bɔi minɔ hewalɛnamɔ yɛ mumɔŋ. Mikɛ oblanuu ko ni ekaseee Biblia lɛ bɔi naanyobɔɔ. Yɛ Yehowa yelikɛbuamɔ naa lɛ, mitsu saji ahe nii yɛ be ni sa mli.

Mɔ Diɛŋtsɛ Yiŋkpɛɛ

Beni abi Pablo, ni ji oblanuu kroko ni kɛ ebe-fɛɛ miisɔmɔ Yehowa lɛ nɔ ni esusuɔ akɛ no ji nɔ ni he hiaa titri yɛ suɔmɔ ni aaaná aha anɔkwale ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ, ekɛɛ akɛ: “Misusuɔ akɛ nibii enyɔ yɔɔ: teemɔŋ nikasemɔ ni aaafee daa kɛ ekãa kɛha shiɛmɔ nitsumɔ lɛ. Miida mifɔlɔi ashi akɛ amɛtsɔɔ mi Yehowa he anɔkwale lɛ, ni minuɔ he akɛ enɛ ji nii ni hi fe fɛɛ ni amɛbaanyɛ amɛkɛha mi. Shi kɛlɛ, esa akɛ mi diɛŋtsɛ maná nɔmimaa yɛ nɔ hewɔ ni misumɔɔ Yehowa lɛ he. Kɛha no feemɔ lɛ, ehe miihia ni male Biblia mli anɔkwale lɛ ‘mlilɛɛmɔ kɛ emlikwɔlɛ lɛ.’ Nɛkɛ gbɛ nɔ pɛ wɔtsɔɔ wɔnáa suɔmɔ kɛha Yehowa Wiemɔ ni haa wɔnáa ‘la ni tsoɔ’ yɛ wɔmli koni wɔkɛ mɛi krokomɛi agba he sane lɛ. Nakai ekãa kɛha shiɛmɔ nitsumɔ lɛ baaha hiɛsɔɔ ni wɔyɔɔ kɛha anɔkwale lɛ aya hiɛ.”—Efesobii 3:18; Yeremia 20:9.

Jacob Emmanuel ni atsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ hu kaiɔ bɔ ni ehe hiaa ni mɔ diɛŋtsɛ ahala akɛ eeesɔmɔ Yehowa. Ekɛɛ akɛ efɔlɔi enyɛɛɛ enɔ kɔkɔɔkɔ koni eha abaptisi lɛ. “Miheɔ miyeɔ akɛ enɛ ji gbɛ ni ja, ejaakɛ mina yibii kpakpai ni jɛɔ mli kɛbaa lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, oblahii kɛ oblayei komɛi ni mikɛ amɛ bɔɔ waa lɛ kpɛ amɛyiŋ akɛ amɛkɛ mi fɛɛ baaná baptisimɔ yɛ gbi kome nɔ. Eyɛ mli akɛ enɛ sa moŋ, shi mina akɛ amɛteŋ mɛi komɛi damɔ amɛhenumɔi pɛ anɔ ni amɛha abaptisi amɛ, ni no sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, ekãa ni amɛyɔɔ kɛha Maŋtsɛyeli nitsumɔi lɛ ahe lɛ nɔ gbɔ. Yɛ migbɛfaŋ lɛ, mifɔlɔi enyɛɛɛ minɔ koni mafee yiŋkpɛɛ akɛ majɔɔ mihe nɔ maha Yehowa. Mi diɛŋtsɛ miyiŋkpɛɛ ni.”

Asafo lɛ Gbɛfaŋnɔ ni Etsuɔ

Oblahii kɛ oblayei komɛi diɛŋtsɛ ekase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli anɔkwale lɛ ní amɛfɔlɔi ayelikɛbuamɔ fataaa he. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ebɛ mlɛo akɛ aaakase nɔ ni ja feemɔ ni akã he akɛtsu nii yɛ shihilɛi ni tamɔ nɛkɛ mli.

Noé kaiɔ bɔ ni anɔkwale lɛ he ba sɛɛnamɔ kɛha lɛ lɛ. Eji mɔ ko ni mli fuɔ ni feɔ yiwalɛ nibii kɛjɛ egbekɛbiiashi tɔɔ. Beni eye afii 14 ni eje Biblia lɛ kasemɔ shishi lɛ, esubaŋ bɔi hilɛ, ni efɔlɔi ni nyaaa Biblia lɛ he yɛ nakai beaŋ lɛ hiɛ sɔ etsakemɔ lɛ waa. Beni Noé tee hiɛ yɛ mumɔŋ lɛ, ená he miishɛɛ akɛ ekɛ ewala baatsu nii babaoo yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ lɛ mli. Amrɔ nɛɛ eyɛ be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli.

Nakai nɔŋŋ hu Alejandro bɔi Kristofoi anɔkwale lɛ he miishɛɛ námɔ beni edako kwraa, eyɛ mli akɛ efɔlɔi naaa enɛ he miishɛɛ moŋ. Beni etsɔɔ hiɛsɔɔ ni eyɔɔ kɛha anɔkwale lɛ, ekɛɛ: “Atsɔse mi yɛ Katolikbii ashia diɛŋtsɛ mli. Shi akɛni sɔlemɔ lɛ nyɛɛɛ aha sanebimɔi ni égba minaa kɛjɛ migbekɛbiiashi tɔɔ lɛ ahetoo hewɔ lɛ, suɔmɔ ni miyɔɔ kɛha Komunistbii atsɔɔmɔ ákɛ Nyɔŋmɔ bɛ lɛ bada. Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ ye ebua mi ni miná Nyɔŋmɔ he nilee. Yɛ anɔkwale mli lɛ ehere miyiwala, ejaakɛ eji mikaseko Biblia lɛ kulɛ, ekolɛ mikɛ mihe baawo jeŋba shara, dãatɔɔ, loo tsofai fɔji kɛ nitsumɔ mli. Eeenyɛ eba po akɛ matsɔ kui komɛi ni feɔ yiwalɛ nibii kɛteɔ shi woɔ nɔyelii lɛ ateŋ mɔ ko, kɛ emli nibii ni yɔɔ awerɛho ni jɛɔ mli baa.”

Mɛɛ gbɛ nɔ oblanyo loo oblayoo ko aaatsɔ akã he yɛ anɔkwale lɛ ni etaoɔ lɛ mli, ni ekpɛtɛ he beni efɔlɔi ahenumɔŋ kɛ jwɛŋmɔŋ sɛɛfimɔ fataaa he lɛ? Eka shi faŋŋ akɛ, asafoŋ onukpai lɛ kɛ mɛi krokomɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ tsuɔ gbɛfaŋnɔ ko ni he hiaa waa he nii. Noé kaiɔ akɛ: “Mihe efeko shoo dã, akɛni be fɛɛ be lɛ Yehowa bɛŋkɛ mi kpaakpa lɛ hewɔ. Agbɛnɛ hu, miná sɛɛfimɔ kɛjɛ nyɛmimɛi hii kɛ yei ni yɔɔ suɔmɔ, ni ebatsɔmɔ mimumɔŋ tsɛmɛi, nyɛmɛi, kɛ nyɛmimɛi lɛ aŋɔɔ.” Amrɔ nɛɛ eesɔmɔ yɛ Betel ni ekɛ ebe miitsu nii yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli. Alejandro hu kɛɛ akɛ: “Nɔ ko ni mada shi yɛ he daa nɛɛ ji sɛɛnamɔ ni miná akɛ mahi asafo kɛ emli onukpai akuu ko ni kɛ suɔmɔ náa mihe miishɛɛ akɛ mɔ aŋkro lɛ mli. Mihiɛ sɔɔ enɛ titri, ejaakɛ beni mibɔi Biblia lɛ kasemɔ beni miye afii 16 lɛ, yeyeeyefeemɔ ni afɔɔ namɔ yɛ oblahii kɛ oblayei ahe lɛ hu ná minɔ hewalɛ. Wekui ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ kwaaa mi kɔkɔɔkɔ. Be fɛɛ be lɛ, mɔ ko kɛ̃ yɛ ni baafee mi gbɔ, ni jeee eshia kɛ eniyenii pɛ ekɛ mi baaja, shi moŋ etsui hu.” Amrɔ nɛɛ Alejandro kɛ nɔ ni fe afii 13 ehi be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli.

Mɛi komɛi susuɔ akɛ jamɔ yɛ kɛha mɛi ni edara pɛ. Shi kɛlɛ, oblahii kɛ oblayei babaoo ekase Biblia mli anɔkwale lɛ beni amɛdarako kwraa, ni amɛbasumɔ Yehowa ni amɛkã he amɛmiiye lɛ anɔkwa. Abaanyɛ akɛ David wiemɔi ni aŋma yɛ Lala 110:3 lɛ ato oblahii kɛ oblayei nɛɛ ahe akɛ: “Omaŋ lɛ aaaba yɛ ota gbi lɛ nɔ, yɛ amɛsuɔmɔ naa, yɛ hewulamɔ krɔŋkrɔŋ mli; oblahii asafo lɛ baa tamɔ bɔ́ jɛɔ jetsɛremɔ musuŋ lɛ.”

Ebiɔ oblahii kɛ oblayei ekãa kɛ faishitswaa ni mli wa koni amɛkase anɔkwale lɛ, ni amɛkã he amɛhi shi akɛ anɔkwafoi ni amɛfi shi shiŋŋ yɛ anɔkwale lɛ mli. Kwɛ miishɛɛ ni eji akɛ aaana akɛ amɛteŋ mɛi babaoo kɛ amɛhe miikpɛtɛ Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ he gbagbalii, ni amɛyaa kpeei daa, ni amɛkɛ hiɛdɔɔ miikase Biblia lɛ. No feemɔ eha amɛnyɛ amɛná anɔkwa suɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛ esɔɔmɔ lɛ!—Lala 119:15, 16.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 6 Yehowa Odasefoi kala yɛ afi 1958; shi amrɔ nɛɛ akpa kalamɔ.