Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

‘Tsɔsemɔ Bo Diɛŋtsɛ Ohe’

‘Tsɔsemɔ Bo Diɛŋtsɛ Ohe’

‘Tsɔsemɔ Bo Diɛŋtsɛ Ohe’

CITIUS, altius, fortius—mɔ ni he yɔɔ oya, mɔ ni yaa ŋwɛi shɔŋŋ, mɔ ni he wa waa! Enɛɛmɛi ji otii ni nɔ kwɔlɔ ni akaŋshilɔi ni hi shi yɛ blema Hela kɛ Roma lɛ kɛmamɔ amɛhiɛ. Ashi akaŋ wuji afii ohai abɔ yɛ Olympia, Delphi, kɛ Nemea kɛ Isthmus ni yɔɔ Korinto lɛ, yɛ nyɔŋmɔi lɛ “ajɔɔmɔi” kɛ nikwɛlɔi akpei abɔ lɛ akwɛmɔ shishi. Akɛ aaaná shwɛmɔ akaŋshii nɛɛ mli gbɛfaŋnɔ lɛ ji hegbɛ kpele ni biɔ ni atsu nii dɛŋdɛŋ afii babaoo. Kunimyeli kɛ anunyam babaoo bahaa kunimyelɔi lɛ kɛ maŋ ni amɛjɛ mli lɛ.

Yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ niŋmalalɔi ni ŋmala Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ kɛ Kristofoi amumɔŋ foidamɔ lɛ to akaŋshii he. Bɔfo Petro kɛ bɔfo Paulo fɛɛ kɛ nɔkwɛmɔnii ni damɔ shwɛmɔi nɛɛ anɔ lɛ tsu nii ni amɛkɛtsɔɔ bɔ ni nitsɔɔmɔ mli otii yɔɔ hewalɛ hã. Yɛ wɔ gbii nɛɛ amli hu lɛ, Kristofoi afoidamɔ ni biɔ hiɛmiamɔ waa lɛ kã he eeya nɔ lolo. Ehe bahia ni klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi lɛ akpee Yudafoi anibii agbɛjianɔtoo lɛ naa; ŋmɛnɛ, esa akɛ wɔkɛ je lɛŋ gbɛjianɔtoo ni ebɛŋkɛ hiɛkpatamɔ mli lɛ ‘ashi mple.’ (2 Timoteo 2:5; 3:1-5) Ekolɛ, mɛi komɛi baana akɛ amɛ aŋkroaŋkro “hemɔkɛyeli he foidamɔ” lɛ bɛ shiŋŋ, ni eeba shi. (1 Timoteo 6:12, The New English Bible) Bɔ ni Biblia lɛ kɛ akaŋshii toɔ nii ahe ehaa lɛ mli ekomɛi ni wɔɔpɛi lɛ he baaba sɛɛnamɔ diɛŋtsɛ kɛha wɔ.

Tsɔselɔ ni Fe Fɛɛ

Omanye ni akaŋshilɔ ko yeɔ lɛ damɔ tsɔselɔ lɛ nɔ titri. Yɛ nɔ ni kɔɔ blema shwɛmɔi lɛ ahe lɛ, Archaeologia Graeca kɛɔ akɛ: “Esa akɛ akaŋshilɔi lɛ akã kita ni tsɔɔ akɛ amɛkɛ nyɔji nyɔŋma muu fɛɛ etsɔ hiɛ kɛgbɔle amɛkpɔiaŋ yɛ hesaamɔ mli.” Tsɔsemɔ dɛŋdɛŋ ni tamɔ nakai nɔŋŋ he miihia Kristofoi hu. Paulo wo Timoteo, ni ji Kristofonyo onukpa lɛ ŋaa akɛ: “Hã Nyɔŋmɔ-jamɔ hetuu-kɛhamɔ afee oti ni okɛaatsɔse ohe.” (1 Timoteo 4:7, NW) Namɔ ji Kristofonyo “foidalɔ” lɛ tsɔselɔ? Jeee mɔ ko mɔ ko fe Yehowa Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ! Bɔfo Petro ŋma akɛ: ‘Duromɔ fɛɛ Nyɔŋmɔ lɛ diɛŋtsɛ baagbe wɔ tsɔsemɔ lɛ naa ni eeewo nyɛ hewalɛ ni eeeha nyɛfĩ shi shiŋŋ.’—1 Petro 5:10.

Wiemɔ ni ji ‘eeegbe otsɔsemɔ lɛ naa lɛ’ jɛ Hela feemɔ wiemɔ mli, ni taakɛ Theological Lexicon of the New Testament lɛ tsɔɔ lɛ eshishinumɔ diɛŋtsɛ ji, “asaa nɔ ko [loo mɔ ko] ni esa yiŋtoo hewɔ ni afee lɛ, asaa lɛ ni ehi kɛha nitsumɔ.” Nakai nɔŋŋ Liddell kɛ Scott Greek-English Lexicon lɛ wie akɛ abaanyɛ atsɔɔ nɛkɛ feemɔ wiemɔ nɛɛ shishi akɛ “asaa, atsɔse, loo ajaje lɛ jogbaŋŋ.” Yɛ mɛɛ gbɛ̀i anɔ Yehowa ‘saa wɔ, etsɔseɔ wɔ, loo ejajeɔ wɔ jogbaŋŋ’ kɛha Kristofonyo foidamɔ ni wa lɛ? Bɔni afee ni wɔnu bɔ ni akɛ nibii to nii ahe lɛ shishi lɛ, nyɛhaa wɔsusua gbɛ̀i ni tsɔɔlɔi lɛ kɛtsu nii lɛ ekomɛi ahe wɔkwɛa.

The Olympic Games in Ancient Greece wolo lɛ kɛɔ akɛ: “Mɛi ni tsɔseɔ oblahii kɛ oblayei lɛ kɛ gbɛ̀i enyɔ titri tsuɔ nii, ni oti ni yɔɔ klɛŋklɛŋ nɔ lɛ sɛɛ ji ni awo kaselɔ lɛ hewalɛ koni ekɛ ehewalɛ atsu nii bɔ ni eeenyɛ bɔni afee ni enine ashɛ nɔ ni hi fe fɛɛ nɔ, ni nɔ ni ji enyɔ ji ni aha eŋaa gbɛ̀i kɛ hesaa ni eyɔɔ lɛ aya hiɛ.”

Nakai nɔŋŋ Yehowa woɔ wɔ hewalɛ ni ekanyaa wɔ koni wɔshɛ wɔnyɛmɔi ni fe fɛɛ lɛ ahe ni wɔha wɔhesaai yɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ aya hiɛ. Wɔ Nyɔŋmɔ lɛ tsɔɔ Biblia lɛ, egbɛjianɔtoo lɛ, kɛ nanemɛi Kristofoi ni edara yɛ mumɔŋ lɛ anɔ ekanyaa wɔ. Bei komɛi lɛ, esaa wɔ kɛtsɔ tsɔsemɔ nɔ. (Hebribii 12:6) Yɛ bei krokomɛi amli hu lɛ, ekolɛ ebaaŋmɛ gbɛ ni kaai kɛ shihilɛi ni mli wawai srɔtoi aba wɔnɔ bɔni afee ni wɔnyɛ wɔkase tsuishitoo. (Yakobo 1:2-4) Ni ekɛ hewalɛ ni he hiaa wɔ lɛ haa wɔ. Gbalɔ Yesaia kɛɔ akɛ: “Mɛi ni hiɛ kã Yehowa nɔ lɛ náa hewalɛ hee, amɛholeɔ amɛfiji anɔ tamɔ okropɔŋi, amɛjoɔ foi, ni etɔɔɔ amɛ, amɛnyiɛɔ hu, ni amɛgbɔjɔɔɔ.”—Yesaia 40:31.

Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ kɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ní kanyaa wɔ koni wɔya nɔ ni wɔkɛ jamɔ ni sa aha lɛ lɛ haa wɔ babaoo. (Luka 11:13) Yɛ shihilɛi babaoo mli lɛ, Nyɔŋmɔ tsuji eŋmɛ amɛtsui shi waa yɛ hemɔkɛyeli he kaai ni naa wa mli. Mɛi ni amɛfee nakai lɛ ji hii kɛ yei foji ni tamɔ wɔ nɔŋŋ. Shi amɛhe ni amɛkɛfɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ kwraa lɛ eha amɛnyɛ amɛto amɛtsui shi. Eji anɔkwale akɛ, ‘hewalɛ ni fa kɛteke nɔ efee Nyɔŋmɔ nɔ̃ ni jeee amɛ diɛŋtsɛ amɛnɔ.’—2 Korintobii 4:7.

Tsɔselɔ ni Naa Mɔbɔ

Nilelɔ ko ŋma akɛ, blema tsɔselɔ lɛ nitsumɔi lɛ ateŋ ekome ji ni “enyɛ ekpɛ eyiŋ yɛ nɔ̃ kpɔiaŋgbɔlemɔ ni akaŋshilɔ aŋkro fɛɛ aŋkro kɛ amɛhe baawo mli kɛ shii abɔ ni ehe baahia lɛ yɛ shwɛmɔ akaŋshii pɔtɛɛ lɛ mli lɛ he.” Yɛ be mli ni Nyɔŋmɔ kɛ tsɔsemɔ haa wɔ lɛ, esusuɔ shihilɛ mli ni wɔyɔɔ ákɛ aŋkroaŋkroi, wɔnyɛmɔi, wɔbɔɔ su kɛ wɔgbɔjɔmɔi lɛ ahe. Yɛ be mli ni Yehowa kɛ tsɔsemɔ miiha wɔ lɛ, wɔ fɔɔ lɛ faikpamɔ tamɔ Hiob fee lɛ akɛ: “Kaimɔ akɛ oshɔ̃ mi tamɔ ashɔ̃ɔ sũ.” (Hiob 10:9) Te wɔ tsɔselɔ ni naa mɔbɔ lɛ hereɔ nɔ ehaa tɛŋŋ? David ŋma yɛ Yehowa he akɛ: “Ele wɔsu kɛ wɔbaŋ, ekaiɔ akɛ sũ kɛkɛ ji wɔ.”—Lala 103:14.

Ekolɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ mli naagba ni mli wa eŋmɛɛɛ bo gbɛ ni onyɛ otsu babaoo yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli, loo ekolɛ oowuu ooshi bulɛ kpakpa ni obaaná oha ohe. Ekolɛ, oomia ohiɛ ni okpa subaŋ gbonyo ko, loo ekolɛ obaanu he akɛ onyɛɛɛ okpee tipɛŋfoi anɔnyɛɛ ni okɛkpeɔ yɛ akutso lɛ mli, nitsumɔhe lɛ, loo yɛ skul lɛ naa. Bɔ fɛɛ bɔ ni oshihilɛ lɛ ji hã lɛ, ohiɛ akakpa nɔ kɔkɔɔkɔ akɛ Yehowa le onaagba lɛ jogbaŋŋ fe mɔ fɛɛ mɔ—ni bo hu ofata he! Ákɛ tsɔselɔ ni susuɔ mɔ he lɛ, efee klalo be fɛɛ be akɛ eeeye ebua bo kɛji otsi obɛŋkɛ lɛ.—Yakobo 4:8.

Tsɔselɔi ni hi shi yɛ blema lɛ “nyɛɔ amɛyɔseɔ srɔtofeemɔ ni yɔɔ tɔlɛ loo gbɔjɔmɔ ni baa, jeee kɛtsɔ kpɔiaŋgbɔlemɔ nɔ shi moŋ nɔ ni baa kɛjɛɔ jwɛŋmɔŋ naagbai, mumɔ gbonyo, jwɛŋmɔŋ nɔnyɛɛ kɛ ekrokomɛi ni fata he lɛ anɔ. . . . Hewalɛ ni [tsɔselɔi] lɛ yɔɔ lɛ yaa shɔŋŋ aahu akɛ, eyashɛɔ akaŋshilɔi lɛ ateemɔŋ shihilɛi amli, ni amɛkɛ amɛhe woɔ amɛshihilɛ mli kɛ amɛnu he akɛ nakai feemɔ he miihia.”

Ani bei komɛi lɛ onuɔ tɔlɛ loo gbɔjɔmɔ he yɛ nɔnyɛɛi kɛ kaai ni mli wawai ni baa kɛjɛɔ je nɛɛ mli lɛ hewɔ? Ákɛ otsɔɔlɔ lɛ, Yehowa yɛ ohe miishɛɛ waa. (1 Petro 5:7) Ehe feɔ oya kɛyɔseɔ okadi ko ni tsɔɔ mumɔŋ gbɔjɔmɔ loo tɔlɛ yɛ ogbɛfaŋ. Eyɛ mli akɛ Yehowa buɔ heyeli ni wɔkɛfeɔ nɔ ni wɔsumɔɔ kɛ nibii ni wɔ diɛŋtsɛ wɔhalaa lɛ moŋ, shi ejɛɔ suɔmɔ ni eyɔɔ kɛha wɔ naanɔ hilɛ-kɛhamɔ lɛ mli ni ekɛ yelikɛbuamɔ kɛ jajemɔi ni sa lɛ haa wɔ kɛ ehe miihia. (Yesaia 30:21) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Kɛtsɔ Biblia lɛ kɛ Biblia kasemɔ woji, mumɔŋ onukpai ni yɔɔ asafo lɛ mli, kɛ wɔsuɔmɔ nyɛmifeemɔ lɛ nɔ.

“Henɔyeli yɛ Nibii Fɛɛ Mli”

Eji anɔkwale akɛ, babaoo he miihia kɛha omanyeyeli fe tsɔselɔ kpakpa kɛkɛ ni aaaná. Babaoo damɔ akaŋshilɔ lɛ diɛŋtsɛ kɛ ehetuumɔ kwraa kɛha tsɔsemɔ dɛŋdɛŋ lɛ nɔ. Gbɛjianɔtoo lɛ he mla lɛ mli wa akɛni tsɔsemɔ lɛ kɔɔ henaatsii ni mli wa kɛ henɔkwɛmɔ jogbaŋŋ yɛ niyeli gbɛfaŋ lɛ hewɔ. Horace, lalafolɔ ko ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii oha D.Ŋ.B. lɛ wie akɛ, akaŋshilɔi lɛ “tsĩɔ amɛhe naa kɛjɛɔ yei kɛ wein he” koni “amɛshɛ oti ni amɛkɛma amɛhiɛ lɛ he.” Ni taakɛ Biblia nilelɔ F. C. Cook tsɔɔ lɛ, esa akɛ akaŋshilɔi ni kɛ amɛhe woɔ shwɛmɔi lɛ amli lɛ ahi “henaatsii shishi ni amɛkwɛ amɛhenɔ jogbaŋŋ yɛ amɛniyeli mli . . . nyɔji nyɔŋma.”

Paulo kɛ sane ni je amɛhe nɛɛ tsu nii beni eŋma Kristofoi ni hi Korinto, maŋ ko ni le Shwɛmɔi ni yaa nɔ yɛ Isthmus ni bɛŋkɛ amɛ lɛ jogbaŋŋ lɛ, akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ hu ni shiɔ akaŋ kɛ nɔmɔ lɛ, ehiɛ kãa shi yɛ nibii fɛɛ mli.” (1 Korintobii 9:25) Anɔkwa Kristofoi kpoɔ heloonaa nibii asɛɛdii, jeŋba shara, kɛ je lɛŋ shihilɛ gbɛ̀i ni he tseee lɛ. (Efesobii 5:3-5; 1 Yohane 2:15-17) Esa akɛ ashɛrɛ sui ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ bɛ mli ni ŋmalɛi fiii sɛɛ lɛ ashwie, ni yɛ no najiaŋ lɛ awo sui ni tamɔ Kristo nɔ̃ lɛ.—Kolosebii 3:9, 10, 12.

Mɛɛ gbɛ nɔ aaatsɔ afee enɛ? Nɔ kome ni sa kadimɔ ji Paulo hetoo ni ekɛha kɛtsɔ nɔkwɛmɔnɔ ni kanyaa mɔ nɔ lɛ, akɛ: “Migbalaa mi diɛŋtsɛ migbɔmɔtso lɛ mai ni miyeɔ lɛ nyɔŋ, koni mi ni mishiɛɔ mitsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ, mi diɛŋtsɛ lɛ akashɛ mi afɔ̃.”—1 Korintobii 9:27.

Kwɛ sane ni tswaa mɔ emaa shi ni Paulo ma nɔ mi yɛ biɛ! Jeee mɔ diɛŋtsɛ gbɔmɔtsoŋ yiwaa ko yi ejieɔ lɛ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, lɛ diɛŋtsɛ ekpɛlɛ nɔ akɛ eyɛ mligbɛ naagbai ni teɔ shi woɔ lɛ. Bei komɛi lɛ, nibii ni esumɔɔɔ ni efeɔ lɛ moŋ efeɔ, ni nibii ni eshweɔ akɛ efee lɛ, efeee. Shi ewuu akɛ eŋmɛŋ gbɛ ni egbɔjɔmɔi lɛ aye enɔ kunim. ‘Egbala egbɔmɔtso lɛ mai,’ ni ekɛ ekãa baa heloo lɛ akɔnɔi kɛ esui lɛ ashi kwraa.—Romabii 7:21-25.

Ehe miihia ni Kristofoi fɛɛ afee nakai nɔŋŋ. Paulo tsĩ tsakemɔi ni mɛi komɛi ni hi Korinto lɛ fee beni tsutsu ko lɛ amɛkɛ amɛhe wo ajwamaŋbɔɔ, wɔŋjamɔ, hii ni kɛ hii feɔ yakayakanii, juu kɛ ekrokomɛi amli lɛ tã. Mɛni ye ebua amɛ ni amɛtsake? No ji hewalɛ ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yɔɔ, kɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ kɛ agbɛnɛ amɛfai shi ni amɛtswa akɛ amɛaahi shi yɛ naa lɛ. Paulo kɛɛ akɛ: “Shi agbɛnɛ aju nyɛhe, ni asaŋ atsuu nyɛhe, ni abu nyɛ bem hu yɛ Nuŋtsɔ Yesu gbɛi kɛ wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ Mumɔ mli.” (1 Korintobii 6:9-11) Petro hu ŋma nɔ ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ yɛ mɛi ni amɛkpa jeŋba gbohii ni tamɔ nakai lɛ ahe. Ákɛ Kristofoi lɛ, amɛ fɛɛ amɛfee tsakemɔi diɛŋtsɛ.—1 Petro 4:3, 4.

Mɔdɛŋbɔi ni Asusu He Jogbaŋŋ

Paulo fee ekãa kɛ bɔ ni akɛ jwɛŋmɔ maa mumɔŋ otii asɛɛdii nɔ lɛ he mfoniri ni ekɛɛ: “Foi ni midaa nɛɛ, midaaa lɛ butubutu; nɔmɔ ni minɔɔ nɛɛ, jeee kɔɔyɔɔ mikɛnɔɔ.” (1 Korintobii 9:26) Te akaŋshilɔ lɛ baaka etswɛrɛ lɛ eha tɛŋŋ? The Life of the Greeks and Romans wolo lɛ haa hetoo akɛ: “Jeee hewalɛ ko pɛ kɛkɛ ataoɔ, shi nɔ ni fata he hu ji hiŋmɛi lɛ ni aaatsuu lɛ jogbaŋŋ ni akɛtao mɔ ni akɛshiɔ akaŋ lɛ gbɔjɔmɔhei lɛ. Bɔ ni akɛ oyaiyeli fɔɔ atswɛrɛ ni mli wa yɛ ŋaa gbɛ nɔ ni akɛye mɔ ni akɛshiɔ akaŋ lɛ nɔ kunim ni akaseɔ yɛ nɔmɔ nikasemɔhei lɛ he ba sɛɛnamɔ babaoo.”

Wɔheloo ni yeee emuu lɛ ji nibii ni wɔkɛ amɛ shiɔ akaŋ lɛ ateŋ ekome. Ani wɔle wɔ diɛŋtsɛ ‘wɔgbɔjɔmɔhei’ lɛ? Ani wɔyɛ he miishɛɛ akɛ wɔɔna wɔhe taakɛ mɛi krokomɛi naa wɔ—titri lɛ taakɛ Satan naa wɔ lɛ? Enɛ biɔ ni mɔ diɛŋtsɛ ajɛ anɔkwayeli mli apɛi emli ekwɛ, kɛ bulɛ ni aaaná aha he kɛ suɔmɔ mli ni aaajɛ afee tsakemɔi. Mɔ he lakamɔ baa yɛ gbɛ ni waaa kwraa nɔ. (Yakobo 1:22) Kwɛ bɔ ni ewaaa akɛ wɔɔbu nifeemɔ ko ni nilee bɛ mli lɛ bem! (1 Samuel 15:13-15, 20, 21) Enɛ tsɔɔ ‘kɔɔyɔɔ ni akɛnɔɔ.’

Yɛ nɛkɛ naagbee gbii nɛɛ amli lɛ, mɛi ni baasumɔ ni amɛsa Yehowa hiɛ ni amɛná wala lɛ nyɛŋ amɛkɛ shishashaomɔ afee nihalamɔ ni kã ekpakpa kɛ efɔŋ teŋ, nɔ ni kã Nyɔŋmɔ asafo lɛ kɛ je nɛɛ teŋ lɛ mli. Esa akɛ amɛkpoo didãmɔ ni amɛkafee ‘jwɛŋmɔi enyɔnyɔɔnyɔ tsɛmɛi ni fĩii shi yɛ amɛgbɛ̀i fɛɛ mli.’ (Yakobo 1:8) Esaaa akɛ amɛgboɔ deŋme yakatswaa yɛ nibii ni wooo yibii asɛɛdii mli. Kɛ mɔ ko nyiɛ nɛkɛ anɔkwa gbɛ ni yɔɔ tɔrɔmɔɔ nɛɛ nɔ lɛ, ebaaná miishɛɛ ni ‘mɛi fɛɛ baana eshweremɔ lɛ faŋŋ.’—1 Timoteo 4:15.

Hɛɛ, Kristofoi afoidamɔ lɛ kã he eeya nɔ. Yehowa—wɔ Tsɔselɔ Kpeteŋkpele lɛ kɛ suɔmɔ tsɔsemɔ kɛ yelikɛbuamɔ ni he hiaa wɔ tsuishitoo kɛ naagbee kunimyeli lɛ haa. (Yesaia 48:17) Taakɛ blema akaŋshilɔi lɛ ji lɛ, esa akɛ wɔná hetsɔsemɔ, henɔyeli, kɛ shiŋŋfeemɔ yɛ hemɔkɛyeli ta lɛ mli. Abaawo wɔ mɔdɛŋbɔi ni wɔsusu he jogbaŋŋ lɛ he nyɔmɔ babaoo.—Hebribii 11:6.

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 31]

‘Nyɛkpaa lɛ Mu’

Mɔ ni kwɛɔ akaŋshii tsɔsemɔ lɛ fã ko nɔ yɛ blema Hela lɛ ji mɔ ni fɔɔ mu lɛ. Enitsumɔ ji ni ekɛ mu akpa mɛi ni kɛ amɛhe baawo nifeemɔ lɛ mli lɛ agbɔmɔtsei ahe. The Olympic Games in Ancient Greece lɛ kɛɔ akɛ tsɔselɔi lɛ “kadi akɛ hesaai ni akɛgbɔleɔ faji dani ajeɔ tsɔsemɔ lɛ shishi lɛ he yɛ sɛɛnamɔ, ni amɛkadi hu akɛ, kwɛmɔ ni akwɛɔ jogbaŋŋ kɛgbɔleɔ mɔ blɛoo lɛ haa akaŋshilɔ ni kɛ be kakadaŋŋ esaa ehe yɛ nifeemɔ lɛ mli lɛ náa hewalɛ.”

Taakɛ bɔ ni mu diɛŋtsɛ ni akɛkpaa gbɔmɔtso he lɛ baanyɛ aha mɔ he awa lɛ, ni ená hewalɛ, ni etsa lɛ lɛ, nakai nɔŋŋ hu Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni Kristofonyo “akaŋshilɔ” ni etɔ lɛ lɛ kɛaatsu nii lɛ baanyɛ ajaje lɛ, eshɛje emii, ni etsa lɛ. No hewɔ lɛ, yɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ naa lɛ, awoɔ hii onukpai ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ hewalɛ ni amɛsɔle amɛha nakai mɔ lɛ, koni yɛ mfonirifeemɔ mli lɛ “amɛ́kpa lɛ mu yɛ [Yehowa, NW] gbɛi amli,” ni ji nifeemɔ ni he hiaa kɛha mumɔŋ tsamɔ lɛ.—Yakobo 5:13-15; Lala 141:5.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 31]

Yɛ afɔleshaa sɛɛ lɛ, akaŋshilɔi lɛ kãa kita akɛ amɛtsɔ hiɛ amɛkɛ nyɔji nyɔŋma esaa amɛhe

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Musée du Louvre, Paris

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 29 lɛ Jɛ]

Copyright British Museum