Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Esa akɛ Kristofoi Aye Awuŋa?

Ani Esa akɛ Kristofoi Aye Awuŋa?

Ani Esa akɛ Kristofoi Aye Awuŋa?

AWUŊAYELI—ani eji su ko ni sa akɛ Kristofoi aná? Ákɛ Kristofoi lɛ, awoɔ wɔ hewalɛ ni ‘wɔdi suɔmɔ sɛɛ,’ ni akɛɔ wɔ akɛ ‘suɔmɔ yeee awuŋa.’ (1 Korintobii 13:4; 14:1) Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, akɛɔ wɔ hu akɛ “Yehowa lɛ . . . Mawu awuŋayelɔ ni,” ni afãa wɔ koni ‘wɔfee Nyɔŋmɔ kaselɔi.’ (2 Mose 34:14; Efesobii 5:1) Mɛni hewɔ etamɔ nɔ ni wiemɔi nɛɛ teɔ shi woɔ amɛhe lɛ?

Nɔ hewɔ lɛ ji akɛ, Hebri kɛ Hela wiemɔi ni atsɔɔ shishi akɛ “awuŋayeli” yɛ Biblia lɛ mli lɛ hiɛ shishinumɔi srɔtoi babaoo. Amɛbaanyɛ amɛtsɔɔ susumɔ ni ja loo nɔ ni ejaaa, ni edamɔ bɔ ni akɛ wiemɔi lɛ tsuɔ nii ahaa lɛ nɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Hebri wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “awuŋayeli” lɛ baanyɛ atsɔɔ “he ni atuɔ ahaa mɔ kome pɛ lɛ nɔmimaa; bienyɛyeli gbɛ ni aŋmɛɛɛ kwraa; ekãa; hiɛdɔɔ; awuŋayeli [ekpakpa loo efɔŋ]; kɛ hetsɛ.” Hela wiemɔ ni kɛ lɛ yeɔ egbɔ lɛ hiɛ shishinumɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ. Wiemɔi nɛɛ baanyɛ atsɔɔ henumɔ ko ni ekɔdɔ loo ejaaa ni anáa ahaa mɔ ko ni asusuɔ akɛ eji bienyɛ loo aheɔ ayeɔ akɛ eená sɛɛnamɔ ko. (Abɛi 14:30) Amɛbaanyɛ amɛtsɔɔ su kpakpa ni Nyɔŋmɔ kɛha hu—yɛ sumɔ ni asumɔɔ akɛ aaabu suɔlɔ ko he kɛjɛ efɔŋ he lɛ he.—2 Korintobii 11:2.

Nɔkwɛmɔnɔ ni Fe Fɛɛ Lɛ

Yehowa feɔ nɔkwɛmɔnɔ ni fe fɛɛ yɛ awuŋa kpakpa ni aaaye lɛ mli. Esusumɔi yɛ krɔŋŋ ni amɛhe tse, ni shwelɛ akɛ ebu ewebii ahe kɛjɛ mumɔŋ kɛ jeŋba fitemɔ he lɛ ji nɔ ni kanyaa lɛ. Yɛ nɔ ni kɔɔ eblema webii ni awie amɛhe yɛ mfonirifeemɔŋ gbɛ nɔ akɛ Zion lɛ he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Miiye Zion he awuŋa kpeteŋkpele, ni hiɛdɔɔ kpeteŋkpele mikɛyeɔ ehe awuŋa nɛɛ.” (Zakaria 8:2) Bɔ ni tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ feɔ klalo be fɛɛ be akɛ eeebu ebii ahe kɛjɛ efɔŋ he lɛ, nakai Yehowa hu efee klalo akɛ eeebu etsuji lɛ ahe kɛjɛ gbɔmɔtsoŋ kɛ mumɔŋ osharai ahe.

Bɔni afee ni Yehowa abu ewebii lɛ ahe lɛ, ekɛ e-Wiemɔ ni ji Biblia lɛ eha amɛ. Hewalɛwoo babaoo ni baaha amɛkɛ nilee anyiɛ lɛ yɛ mli, ni mɛi ni fee nakai lɛ ahe nɔkwɛmɔnii babaoo hu yɛ mli. Wɔkaneɔ yɛ Yesaia 48:17 akɛ: “Mi ji Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, mɔ ni tsɔɔo nii ni hi hao, mɔ ni tsɔɔo gbɛ ni onyiɛ nɔ lɛ.” Kwɛ miishɛjemɔ ni eji akɛ wɔɔle akɛ ewuŋayeli lɛ tsirɛɔ lɛ koni ekwɛ wɔnɔ ni ebu wɔhe! Eji eyeee awuŋa yɛ gbɛ kpakpa ni tamɔ nɛkɛ nɔ kulɛ, efɔŋ srɔtoisrɔtoi baaba wɔnɔ yɛ niiashikpamɔ ni wɔbɛ lɛ hewɔ. Eka shi faŋŋ akɛ Yehowa awuŋayeli nifeemɔi lɛ jeee pɛsɛmkunya nɔ̃.

No hewɔ lɛ, belɛ mɛni kɛ srɔtofeemɔ baa awuŋayeli ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli kɛ awuŋayeli ni ejaaa lɛ teŋ? Bɔni afee ni wɔna naa lɛ, nyɛhaa wɔsusua Miriam kɛ Pinehas nɔkwɛmɔnɔ lɛ he wɔkwɛa. Kadimɔ nɔ ni tsirɛ amɛ ni amɛfee nii yɛ nakai gbɛ nɔ lɛ.

Miriam kɛ Pinehas

Miriam ji Mose kɛ Aaron, ni ji Israelbii lɛ ahiɛnyiɛlɔi yɛ amɛ Kpojee kɛmiijɛ Mizraim lɛ nyɛmi yoo nukpa. Beni Israelbii lɛ yɔɔ ŋa lɛ nɔ lɛ, Miriam ye enyɛmi nuu Mose he awuŋa. Nɔ ni aŋma afɔ̃ shi yɛ Biblia lɛ mli lɛ kaneɔ akɛ: “Ni Miriam kɛ Aaron wie Mose he yɛ Kushyoo ni eyaŋɔ lɛ hewɔ; . . . Ni amɛkɛɛ: Ani Mose kome kɛkɛ Yehowa kɛwieɔ? ani wɔ hu ekɛ wɔ ewieko pɛŋ?” Eyɛ faŋŋ akɛ Miriam ji mɔ ni nyiɛ hiɛ yɛ nifeemɔ ni akɛte shi ashi Mose nɛɛ mli, ejaakɛ Yehowa kɛ kpiti ni ye otsi gbala Miriam toi yɛ esubaŋ ni bulɛ bɛ mli lɛ hewɔ, shi jeee Aaron.—4 Mose 12:1-15.

Mɛni ha Miriam te shi ewo Mose lɛ? Ani anɔkwa jamɔ kɛ shwelɛ akɛ ebu nanemɛi Israelbii ahe kɛjɛ efɔŋ he lɛ he tsuiyeli hewɔ? Eka shi faŋŋ akɛ dabi. Etamɔ nɔ ni Miriam ŋmɛ gbɛ ni gbɛihemɔ kɛ hegbɛ babaoo námɔ he shwelɛ ni esaaa te shi yɛ etsui mli. Ákɛ gbalɔyoo yɛ Israel lɛ, ená bulɛ kpele kɛjɛ maŋbii lɛ adɛŋ, titri lɛ yei lɛ. Enyiɛ amɛhiɛ yɛ saŋkutswaa kɛ lala mli, beni atsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ ahere Israelbii lɛ ayiwala yɛ Ŋshɔ Tsuru lɛ mli lɛ sɛɛ lɛ. Ni kɛlɛ, be fioo ko sɛɛ lɛ, ekolɛ Miriam ye etsui bɔ ni esaaa yɛ Mose ŋa lɛ ni ekɛ ehiɛ ka akɛ ebienyɛ ko ni baaha egbɛihemɔ lɛ eko aŋmɛɛ lɛ lɛ hewɔ. Akɛni pɛsɛmkunya awuŋayeli tsirɛ lɛ hewɔ lɛ, etée béi ashi eshi Mose, mɔ ni Yehowa ehala lɛ lɛ.—2 Mose 15:1, 20, 21.

Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, Pinehas hiɛ susumɔ srɔto yɛ enifeemɔi lɛ ahe. Beni eshwɛ fioo ni Israelbii lɛ baabote Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ, ni amɛbɔ nsra yɛ Moab Ŋa lɛ nɔ lɛ, Moab kɛ Midian yei lɛ laka Israel hii babaoo kɛwo jeŋba shara kɛ wɔŋjamɔ mli. Bɔni afee ni atsuu nsra lɛ he ni atsĩ Yehowa mlifu ni naa wa lɛ naa lɛ, afã Israel kojolɔi lɛ koni amɛgbe hii fɛɛ ni egba afã lɛ. Yɛ jeŋba shara yiŋtoi ahewɔ lɛ, Zimri ni ji Simeon akutso lɛ mli onukpa lɛ kɛ Midian yoo ni atsɛɔ lɛ Kozbi lɛ ba nsra lɛ mli “yɛ Israel asafo muu lɛ fɛɛ hiɛ” ni efeee lɛ hiɛgbele. Pinehas tsu enɛ he nii amrɔ nɔŋŋ. Akɛni awuŋayeli henumɔi, loo ekãa kɛha Yehowa jamɔ, kɛ suɔmɔ ni ayɔɔ akɛ abaaha jeŋba mli hetsemɔ akã he ahi nsra lɛ mli hewɔ lɛ, egbe ajwamaŋbɔlɔi lɛ yɛ amɛbuu lɛ mli. Ajie eyi yɛ ‘ewuŋayeli mlifu’ lɛ hewɔ, “eye awuŋa” eha Yehowa. Pinehas nii ni efee ni eshashaooo shi lɛ tsĩ gbele hela ni ekpata mɛi 24,000 awala hiɛ momo lɛ naa, ni Yehowa kɛ osɔfoyeli kpaŋmɔ lɛ ni aaahi eweku lɛ mli kɛya naanɔ lɛ wo lɛ nyɔmɔ.—4 Mose 25:4-13; The New English Bible.

Mɛɛ srɔtofeemɔ yɔɔ awuŋayeli nifeemɔi enyɔ nɛɛ mli? Miriam te shi eshi enyɛmi nuu lɛ yɛ pɛsɛmkunya awuŋayeli hewɔ, yɛ be mli ni Pinehas tsu jalɛsaneyeli ni damɔ awuŋayeli ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ nɔ lɛ he nii. Bei komɛi shɛɔ ni, taakɛ Pinehas ji lɛ, esa akɛ wɔ hu wɔnu he akɛ esa akɛ wɔkɛ ekãa atsɔɔ wɔsusumɔi, loo ni wɔfee nɔ ko kɛfã Yehowa gbɛi lɛ, ejamɔ lɛ, kɛ ewebii lɛ ahe.

Awuŋayeli ni Ejaaa

Shi kɛlɛ, ani abaanyɛ aná awuŋayeli henumɔi ni ehiii loo ejaaa? Hɛɛ, ebaanyɛ eba lɛ nakai. No ji Yudafoi fɛɛ ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ anaagba titri. Amɛjɛ awuŋayeli mli amɛbu Mla ni Nyɔŋmɔ kɛha amɛ lɛ, kɛ amɛ blema saji lɛ ahe. Yɛ mɔdɛŋ ni amɛbɔɔ akɛ amɛaabu Mla lɛ he lɛ mli lɛ, amɛkɛ akpɔi kɛ naatsii babaoo ni kɔɔ nibii fɛɛ he ba, ni no batsɔ jatsu ni tsii yɛ maŋbii lɛ anɔ. (Mateo 23:4) Akɛni amɛnyɛɛɛ loo amɛsumɔɔɔ ni amɛyɔseɔ akɛ agbɛnɛ Nyɔŋmɔ kɛ nɔ̃ diɛŋtsɛ ni Mose Mla lɛ fee he mfoniri lɛ eto no najiaŋ hewɔ lɛ, amɛwuŋayeli ni ejaaa lɛ tée mlilawoo ni naa wa shi kɛwo Yesu Kristo sɛɛnyiɛlɔi lɛ. Bɔfo Paulo, ni tsutsu ko lɛ ekɛ awuŋayeli kɛ anɔkwayeli yeɔ Mla lɛ nɔ yɛ susumɔ ni ejaaa naa lɛ tsɔɔ akɛ, mɛi ni fãa Mla lɛ he lɛ ‘hiɛ dɔɔ loo náa awuŋayeli yɛ Nyɔŋmɔ he moŋ; shi jeee nilee naa.’—Romabii 10:2; Galatabii 1:14.

Ebafee nɔ ni wa po kɛha Yudafoi ni batsɔmɔ Kristofoi lɛ akɛ amɛaaŋmɛɛ ekãa ni fe nine ni amɛyɔɔ kɛha Mla lɛ he. Yɛ Paulo maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ gbɛfaa ni ji etɛ lɛ sɛɛ lɛ, ekɛ amaniɛbɔɔ ni kɔɔ jeŋmaji lɛ atsakemɔ he lɛ yaha nɔyeli kuu lɛ. Ni yɛ nakai bei lɛ amli lɛ Yudafoi Kristofoi akpei abɔ lɛ fɛɛ ji “mla lɛ he hiɛdɔlɔi.” (Bɔfoi lɛ Asaji 21:20) Enɛ ba afii komɛi asɛɛ beni nɔyeli kuu lɛ emu sane naa akɛ esaaa akɛ afolɔɔ Jeŋmajiaŋbii Kristofoi lɛ ketia lɛ sɛɛ. Saji ni kɔɔ Mla lɛ nɔyeli he lɛ tee nɔ etée béi ashi yɛ asafo lɛ mli. (Bɔfoi lɛ Asaji 15:1, 2, 28, 29; Galatabii 4:9, 10; 5:7-12) Bɔ ni Yehowa kɛ ewebii yeɔ agbɛnɛ lɛ he shishinumɔ ni Yudafoi Kristofoi komɛi bɛ hewɔ lɛ, amɛma amɛ diɛŋtsɛ amɛsusumɔi anɔ mi, ni amɛwie amɛshi mɛi krokomɛi.—Kolosebii 2:17; Hebribii 10:1.

Belɛ, esa akɛ wɔkwa awuŋayeli ni wɔkɛaabu susumɔi ni saa wɔhiɛ loo gbɛ̀i ni damɔɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ nɔ shiŋŋ lɛ he lɛ. Wɔɔfee jogbaŋŋ akɛ wɔɔkpɛlɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli la kpɛmɔ heei ni baa kɛjɛɔ gbɛjianɔtoo ni Yehowa kɛtsuɔ nii ŋmɛnɛ lɛ nɔ.

Ye Awuŋa Oha Yehowa

Shi kɛlɛ, kɛ́ akɛ awuŋayeli ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli tsu nii yɛ gbɛ ni ja nɔ lɛ, efeɔ nɔ ni sa yɛ anɔkwa jamɔ mli. Kɛji wɔye wɔtsui bɔ ni esaaa yɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔ gbɛihemɔ kɛ wɔ hegbɛi ahe lɛ, awuŋayeli ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ gbalaa wɔjwɛŋmɔ kɛyaa Yehowa nɔ. Etsirɛɔ wɔ koni wɔtao gbɛ̀i srɔtoi ni wɔɔtsɔ nɔ ni wɔjaje anɔkwale ni kɔɔ ehe lɛ wɔtsɔɔ, ni wɔfã egbɛ̀i kɛ ewebii lɛ ahe.

Shiatsɛ ko ni hiɛ susumɔi ni ejaaa yɛ Nyɔŋmɔ mla ni kɔɔ lá he lɛ kɛ nyafimɔ kpoo Akiko, ni ji Yehowa Odasefonyo be-fɛɛ sɔɔlɔ ko lɛ. Akiko tsɔ ŋaa gbɛ nɔ efã Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ he, ni etsĩ tsofafeemɔ mli naagbai kɛ naagbai ni lá ni agbalaa awoɔ mɔ mli kɛbaa lɛ po tã. Akɛni shwelɛ babaoo akɛ ewie Yehowa he etsɔɔ ji nɔ ni tsirɛ lɛ hewɔ lɛ, etsɔ sanegbaa lɛ kɛtee nɔ ni eyɔse akɛ no ji shishifã diɛŋtsɛ ni ha yoo lɛ kpoɔ lɛ lɛ nɔ—hemɔkɛyeli ni ebɛ akɛ Bɔlɔ ko yɛ shihilɛ mli lɛ. Akiko kɛ shiatsɛ lɛ susu bɔ ni adebɔɔ fiɔ Bɔlɔ ko mli hemɔkɛyeli ni aaaná lɛ sɛɛ lɛ he. Jeee hetsɛ ni damɔɔɔ nɔ ko nɔ lɛ jiemɔ pɛ ehefamɔ ni ekãa yɔɔ mli lɛ jie kɛtee, shi moŋ ekɛ yoo lɛ je shia Biblia mi nikasemɔ shishi hu. Ŋmɛnɛ, shiatsɛ ni tsutsu ko lɛ emli fu lɛ ji Yehowa yijielɔ.

Awuŋayeli kpakpa, loo ekãa kɛha anɔkwa jamɔ kanyaa wɔ koni wɔfee klalo, ni wɔŋɔ hegbɛi ni wɔkɛwie, ni wɔfã wɔhemɔkɛyeli lɛ he yɛ nitsumɔhe, yɛ skul, yɛ shwapo mli, kɛ beni wɔmiifã gbɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Midori kpɛ eyiŋ akɛ ebaawie ehemɔkɛyeli lɛ he etsɔɔ enanemɛi nitsulɔi. Naanyo nitsulɔ ko ni eye afii 40 kɛyaa lɛ kɛɛ ebɛ Yehowa Odasefoi kɛ sanegbaa he miishɛɛ kwraa. Sɛɛ mli yɛ sanegbaa kroko mli lɛ, yoo lɛ ye ŋkɔmɔ akɛ ebiyoo lɛ miiba jeŋba ko ni esaaa. Midori kɛ Questions Young People Ask—Answers That Work, * wolo lɛ tsɔɔ lɛ, ni ebi koni yoo lɛ aha ekɛ ebi yoo lɛ ato wolo lɛ kasemɔ he gbɛjianɔ. Aje nikasemɔ lɛ shishi, shi nyɛ lɛ taaa nikasemɔ lɛ mli. Midori kpɛ eyiŋ akɛ ebaajie Jehovah’s Witnesses—The Organization Behind the Name* vidio lɛ etsɔɔ yoo lɛ. Enɛ jie susumɔi ni ejaaa ni ehiɛ lɛ babaoo kɛtee. Akɛni nɔ ni ena lɛ tsirɛ lɛ hewɔ lɛ, ekɛɛ akɛ: “Miisumɔ ni matamɔ Yehowa Odasefoi lɛ.” Ebafata ebiyoo lɛ he yɛ Biblia lɛ kasemɔ mli.

Awuŋayeli kpakpa yɛ egbɛhe yɛ Kristofoi asafo lɛ mli hu. Ehaa suɔmɔ mumɔ ko ni miishɛɛ yɔɔ mli kɛ mɔ hesusumɔ yaa hiɛ yɛ asafo lɛ mli, ni etsirɛɔ wɔ koni wɔte shi wɔshi hewalɛi ni fiteɔ nii ni baanyɛ agba wɔmumɔŋ nyɛmimɛi anaa, tamɔ oshekuyeli ni fiteɔ mɔ kɛ hemɔkɛyeli kwamɔ susumɔi nɛkɛ. Awuŋayeli ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli tsirɛɔ wɔ koni wɔfi onukpai ni yɛ bei komɛi amli lɛ ehe bahiaa ni amɛkã efɔŋfeelɔi lɛ ayiŋkpɛi lɛ asɛɛ. (1 Korintobii 5:11-13; 1 Timoteo 5:20) Beni Paulo ŋmaa ewuŋayeli henumɔi ni eyɔɔ kɛha enanemɛi heyelilɔi ni yɔɔ Korinto asafo lɛ mli lɛ, ekɛɛ akɛ: “Ejaakɛ miiye nyɛhe awuŋa miiha Nyɔŋmɔ; ejaakɛ mitsɛ̀ nyɛhe baa miha nuu kome, ní mikɛ oblayoo fro ní he tse ayaha Kristo.” (2 Korintobii 11:2) Nakai nɔŋŋ wɔwuŋayeli lɛ tsirɛɔ wɔ koni wɔfee nɔ fɛɛ nɔ ni wɔɔnyɛ ni wɔkɛbu mɛi fɛɛ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ atsɔɔmɔi, mumɔŋ, kɛ jeŋba hetsemɔ lɛ he.

Hɛɛ, awuŋayeli ni kanyaa mɔ yɛ gbɛ ni ja nɔ—awuŋayeli ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli—lɛ náa mɛi krokomɛi anɔ hewalɛ kpakpa. Ehaa anáa Yehowa nɔkpɛlɛmɔ, ni esa akɛ efee sui ni anaa yɛ Kristofoi ahe ŋmɛnɛ lɛ ateŋ ekome.—Yohane 2:17.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 20 Mɛi ni fee ji Yehowa Odasefoi.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 29]

Pinehas nifeemɔi lɛ damɔ awuŋayeli ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli nɔ

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 30]

Kwa awuŋayeli ni ejaaa he oshara lɛ

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 31]

Awuŋayeli ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli tsirɛɔ wɔ koni wɔgba wɔhemɔkɛyeli lɛ he sane, ni wɔhiɛ asɔ wɔ nyɛmifeemɔ lɛ