Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Gbekɛbii Atsɔsemɔ yɛ Maŋsɛɛ—Emli Naagbai kɛ Sɛɛnamɔi

Gbekɛbii Atsɔsemɔ yɛ Maŋsɛɛ—Emli Naagbai kɛ Sɛɛnamɔi

Gbekɛbii Atsɔsemɔ yɛ Maŋsɛɛ—Emli Naagbai kɛ Sɛɛnamɔi

GBƆMƐI akpekpei abɔ shiɔ amɛmaŋ kɛyahiɔ he kroko kɛ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaaje nibii ashishi ehee yɛ maŋ hee lɛ mli. Amrɔ nɛɛ mɛi ni fa fe akpekpei 20 yɛ Europa ní amɛfã kɛyahi jɛmɛ, United States ji shihilɛhe kɛha mɛi ni fa fe akpekpei 26 ni afɔ amɛ yɛ maji krokomɛi anɔ, yɛ be mli ni Australiabii ayifalɛ ni fa fe oha mlijaa 21 ji mɛi ni afɔ amɛ yɛ maŋsɛɛ. Bei pii lɛ, esa akɛ nɛkɛ wekui ni eshi kɛyahi maji krokomɛi anɔ nɛɛ amia amɛhiɛ kɛkase wiemɔ hee ko, ni esa akɛ amɛtsake amɛhe amɛwo shihilɛ hee ko mli.

Bei pii lɛ, gbekɛbii kaseɔ wiemɔ ni awieɔ yɛ maŋ hee ni amɛtee mli lɛ oya ni amɛjeɔ shishi amɛsusuɔ nii ahe yɛ wiemɔ hee lɛ mli. Ekolɛ kɛha amɛfɔlɔi lɛ ebaahe amɛ be babaoo. Be mli ni gbekɛbii lɛ daraa yɛ maŋsɛɛ shikpɔŋ ni amɛfɔlɔi leee lɛ amli lɛ, ekolɛ naagbai ni yɔɔ wiemɔ mli lɛ kɛ sanegbaa mli naagbai ni anyɛŋ atsu he nii yɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo nɔ baaba fɔlɔi lɛ kɛ amɛbii lɛ ateŋ.

Jeee akɛ wiemɔ hee lɛ náa bɔ ni gbekɛbii lɛ susuɔ nii ahe amɛhaa lɛ nɔ hewalɛ kɛkɛ, shi ekolɛ kusum ni yɔɔ maŋ hee lɛ mli lɛ hu baanyɛ aná hewalɛ yɛ bɔ ni amɛnuɔ nii ahe amɛhaa lɛ nɔ. Ekolɛ ebaawa kɛha fɔlɔi akɛ amɛaanu amɛbii lɛ anifeemɔi ashishi. No hewɔ lɛ, fɔlɔi ni eshi kɛyahi maji krokomɛi anɔ ní miibɔ mɔdɛŋ koni amɛtsɔse amɛbii lɛ yɛ “[Yehowa, NW] tsɔsemɔ kɛ ŋaawoo lɛ mli” lɛ kɛ kaai ni ekaaa kpeɔ.—Efesobii 6:4.

Jwɛŋmɔ lɛ kɛ Tsui lɛ Fɛɛ He ní Aaashɛ lɛ He Kaa

Fɔlɔi Kristofoi yɛ shwelɛ kɛ gbɛnaa nii akɛ amɛaatsɔɔ amɛbii lɛ Biblia mli anɔkwale lɛ mli ‘wiemɔ krɔŋŋ’ lɛ. (Zefania 3:9) Kɛlɛ, kɛji gbekɛbii lɛ ná amɛfɔlɔi awiemɔ lɛ he nilee fioo ko pɛ, ní fɔlɔi lɛ hu nyɛɛɛ amɛwie wiemɔ ni amɛbii lɛ ebale lɛ ní emɔ shi jogbaŋŋ lɛ, te fɔlɔi lɛ aaafee tɛŋŋ amɛjwɛŋ Yehowa mla lɛ nɔ amɛwo amɛbii lɛ atsuii amli? (5 Mose 6:7) Ekolɛ gbekɛbii lɛ baanu wiemɔi ni amɛfɔlɔi lɛ wieɔ lɛ ashishi, shi kɛji nɔ ni akɛɔ lɛ shɛɛɛ tsui lɛ he lɛ, yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, ekolɛ gbekɛbii lɛ baatsɔmɔ gbɔi yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛshia mli.

Pedro kɛ Sandra fã kɛjɛ South Amerika kɛtee Australia, ni amɛkɛ nɛkɛ kaa nɛɛ kpe beni amɛtsɔseɔ amɛbihii enyɔ ni yeko afii 20 lɛ. * Pedro kɛɛ akɛ: “Kɛji akɛ sane lɛ kɔɔ mumɔŋ nibii ahe lɛ, tsui lɛ kɛ henumɔi fata he. Ehe miihia ni owie susumɔi ni mli kwɔlɔ ni shishinumɔ yɔɔ mli lɛ ahe, no hewɔ lɛ wiemɔ babaoo he miihia.” Sandra kɛfata he akɛ: “Kɛji wɔbii lɛ nuuu wɔmaŋ wiemɔ lɛ shishi jogbaŋŋ lɛ, no lɛ ebaasa amɛmumɔŋ shihilɛ hu he. Ekolɛ amɛbaaŋmɛɛ hiɛsɔɔ ni mli kwɔ ni amɛyɔɔ kɛha anɔkwale lɛ he, ni amɛnuŋ shishitoo mla ni yɔɔ nɔ ni amɛkaseɔ lɛ sɛɛ lɛ shishi. Ekolɛ ebaatsĩ amɛmumɔŋ sɛɛyoomɔ dalɛ naa, ni amɛkɛ Yehowa teŋ wekukpaa lɛ baanyɛ ashá shi.”

Gnanapirakasam kɛ Helen fã kɛjɛ Sri Lanka kɛtee Germany ni amrɔ nɛɛ amɛyɛ bii enyɔ. Amɛba gbeekpamɔ akɛ: “Wɔsusuɔ akɛ ehe miihia waa akɛ wɔbii lɛ awie wɔmaŋ wiemɔ be mli ni amɛkaseɔ Germany wiemɔ lɛ. Ehe miihia kɛha amɛ akɛ amɛaanyɛ amɛkɛ wɔ agba amɛhenumɔi ahe sane, koni amɛwie yɛ faŋŋ mli kɛjɛ amɛtsui mli.”

Miguel kɛ Carmen, ni fã kɛjɛ Uruguay kɛtee Australia lɛ kɛɛ akɛ: “Esa akɛ fɔlɔi ni yɔɔ wɔshihilɛ lɛ mli lɛ kɛ mɔdɛŋbɔɔ babaoo awo mli. Esa akɛ amɛkase wiemɔ hee lɛ jogbaŋŋ aahu akɛ amɛbaanyɛ amɛnu shishi ni amɛtsɔɔ mumɔŋ nibii amli yɛ nakai wiemɔ lɛ mli loo amɛtsɔɔ amɛbii lɛ koni amɛle amɛmaŋ wiemɔ lɛ jogbaŋŋ.”

Eji Weku Yiŋkpɛɛ

Shishijee nɔ ni he hiaa kɛha weku fɛɛ weku ni efã kɛtee maŋ ko nɔ lɛ mumɔŋ hewalɛnamɔ ji ni amɛaakpɛ amɛyiŋ yɛ wiemɔ ni weku lɛ kɛbaatsu nii koni “Yehowa kɛtsɔɔ amɛnii” lɛ he. (Yesaia 54:13) Kɛji akɛ asafo ko ni awieɔ weku lɛ maŋ wiemɔ yɛ mli bɛŋkɛ jɛmɛ lɛ, ekolɛ weku lɛ baanyɛ ahala akɛ amɛbaaye amɛbua asafo nɛɛ. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, amɛbaanyɛ amɛhala akɛ amɛbaaya asafo ni awieɔ wiemɔ ni ehe shi yɛ maŋ ni amɛfã kɛtee mli lɛ mli. Mɛɛ nibii baaná nɛkɛ yiŋkpɛɛi nɛɛ anɔ hewalɛ?

Demetrios kɛ Patroulla, ni fã kɛjɛ Cyprus kɛtee England ni amɛtsɔse amɛbii enumɔ yɛ jɛmɛ lɛ tsɔɔ nɔ ni ná amɛyiŋkpɛɛ lɛ nɔ hewalɛ lɛ mli akɛ: “Shishijee lɛ, wɔweku lɛ kɛ asafo ni wieɔ Greek wiemɔ bɔɔ. Yɛ be mli ni enɛ ye ebua wɔ babaoo akɛ fɔlɔi lɛ, ebafee gbɛtsii nɔ kɛha wɔbii lɛ amumɔŋ nɔyaa. Eyɛ mli akɛ amɛnuɔ Greek wiemɔ lɛ mli shishijee nibii lɛ ashishi jogbaŋŋ moŋ, shi amɛná naagba yɛ nibii ni mli kwɔlɔ lɛ ahe. Enɛ bafee faŋŋ yɛ amɛmumɔŋ nɔyaa ni yɔɔ bɛlɛoo lɛ mli. Ákɛ weku lɛ, wɔshi kɛtee asafo ni wieɔ Blɔfo wiemɔ mli, ni yibiiwoo kpakpa ni jɛ mli ba kɛha wɔbii lɛ ba amrɔ nɔŋŋ. Awo amɛ hewalɛ yɛ mumɔŋ. Yiŋkpɛɛ akɛ wɔbaashi lɛ bɛ mlɛo, shi yɛ wɔgbɛfaŋ lɛ ebafee nɔ ni nilee yɔɔ mli.”

Weku lɛ tee nɔ amɛhiɛ shishinumɔ ni amɛyɔɔ yɛ amɛfɔlɔi amaŋ wiemɔ lɛ mli lɛ ni amɛná jɔɔmɔi babaoo. Amɛbii lɛ wie akɛ: “Nilee ni ayɔɔ yɛ wiemɔi ni fa fe ekome he lɛ ji sɛɛnamɔ. Eyɛ mli akɛ Blɔfo ji wɔ klɛŋklɛŋ wiemɔ moŋ, shi wɔna akɛ nilee ni wɔyɔɔ yɛ Greek wiemɔ he lɛ eha wɔná weku mli wekukpaa ni mli wa ni yɔɔ gbagbalii, titri lɛ yɛ wɔkɛ wɔ niimɛi kɛ wɔ naamɛi ateŋ. Agbɛnɛ hu eha wɔnuɔ he babaoo wɔhaa mɛi ni efã kɛbahi maŋ lɛ mli lɛ, ni eha wɔ hekɛnɔfɔɔ akɛ wɔbaanyɛ wɔkase wiemɔ kroko. No hewɔ lɛ beni wɔdara lɛ, wɔweku lɛ shi koni wɔyaye wɔbua asafo ko ni awieɔ Albania wiemɔ yɛ mli.”

Christopher kɛ Margarita hu fã kɛjɛ Cyprus kɛtee England, ni amɛyatsɔse gbekɛbii etɛ yɛ jɛmɛ. Amɛhala akɛ amɛbaaye amɛbua asafo ni wieɔ Greek wiemɔ lɛ. Amɛbinuu Nikos, ni amrɔ nɛɛ esɔmɔɔ akɛ onukpa yɛ asafo ko ni wieɔ Greek wiemɔ lɛ mli lɛ, kaiɔ akɛ: “Awo wɔ hewalɛ koni wɔyafata asafo hee ni ato shishi ni awieɔ Greek wiemɔ yɛ mli lɛ he. Wɔweku lɛ na lɛ akɛ eji teokrase nitsumɔ.”

Margarita kɛɛ akɛ: “Beni gbekɛbii hii enyɔ lɛ eye afii kpawo kɛ afii kpaanyɔ lɛ, amɛkɛ amɛhe wo Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ mli. Ákɛ fɔlɔi lɛ, etamɔ nɔ ni wɔmiisusu shishinumɔ fioo pɛ ni amɛyɔɔ yɛ Greek wiemɔ he lɛ he. Shi kɛlɛ, nifeemɔ lɛ eko fɛɛ eko ji weku lɛ nitsumɔ, ni wɔkɛ ŋmɛlɛtswai babaoo tsuɔ nii koni wɔkɛye wɔbua amɛ ni amɛsaa amɛhe kɛha amɛ wiemɔi lɛ.”

Amɛbiyoo Joanna kɛɛ akɛ: “Manyɛ makai ní Ataa miitsɔɔ wɔ Greek kɛtsɔ alfabɛta lɛ ŋmaa yɛ niŋmaa tao nɔ yɛ shia, ni esa akɛ wɔkase lɛ jogbaŋŋ diɛŋtsɛ. Mɛi babaoo kɛ afii pii kaseɔ wiemɔ, shi yɛ yelikɛbuamɔ ni Ataa kɛ Awo kɛha wɔ lɛ naa lɛ, wɔkase Greek wiemɔ lɛ ni wɔfiteee be babaoo yɛ he.”

Wekui komɛi baafata asafo ko ni awieɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛmaŋ wiemɔ yɛ mli lɛ he ejaakɛ fɔlɔi lɛ nuɔ he akɛ kɛ́ amɛbaaná “mumɔŋ shishinamɔ” ni amɛya amɛhiɛ lɛ, ehe miihia ni atsɔɔ amɛ nii yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛmaŋ wiemɔ mli. (Kolosebii 1:9, 10; 1 Timoteo 4:13, 15) Aloo ekolɛ weku lɛ baana amɛwiemɔ mli hesaai lɛ akɛ eji sɛɛnamɔ ni amɛkɛaaye amɛbua mɛi ni efã gbɛ kɛba ni wieɔ nakai wiemɔ lɛ nɔŋŋ lɛ koni amɛkase anɔkwale lɛ.

Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, ekolɛ weku ko baanu he akɛ ebaafee nɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he waa kɛha amɛ akɛ amɛaaya asafo ko ni awieɔ wiemɔ ni ehé shi waa yɛ maŋ ni amɛfã kɛyahi mli lɛ mli lɛ mli. (Filipibii 2:4; 1 Timoteo 3:5) Beni amɛkɛ weku lɛ esusu shihilɛ lɛ he sɛɛ lɛ, esa akɛ weku yitso lɛ afee yiŋkpɛɛ lɛ beni esɔle kɛha gbɛtsɔɔmɔ sɛɛ. (Romabii 14:4; 1 Korintobii 11:3; Filipibii 4:6, 7) Mɛɛ ŋaawoi baanyɛ aye abua wekui nɛɛ?

Ŋaawoi Komɛi ni Anyɛɔ Atsuɔ He Nii

Pedro kɛ Sandra ni atsĩ amɛtã kɛtsɔ hiɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Wɔwo mla akɛ awie Spanish pɛ yɛ shia lɛ mli bɔni afee ni wɔná nɔmimaa akɛ hiɛ kpaŋ wɔmaŋ wiemɔ lɛ nɔ. Eji mla ni ewa akɛ abaaye nɔ, akɛni wɔbihii lɛ le akɛ wɔnuɔ Blɔfo wiemɔ shishi jogbaŋŋ lɛ hewɔ. Shi kɛji wɔhaaa aye mla nɛɛ nɔ lɛ, etsɛŋ ni shishinumɔ ni amɛyɔɔ yɛ Spain wiemɔ lɛ he lɛ baaŋmɛɛ amɛ.”

Miguel kɛ Carmen ni atsɛ amɛwiemɔi ayisɛɛ kɛtsɔ hiɛ lɛ hu jie yi akɛ: “Kɛji fɔlɔi feɔ weku nikasemɔ daa, ni gbi fɛɛ gbi lɛ amɛsusuɔ daa gbi ŋmalɛ lɛ he yɛ amɛmaŋ wiemɔ mli lɛ, no lɛ gbekɛbii lɛ baakase nibii pii fe wiemɔ lɛ mli shishijee nii lɛ—amɛbaakase bɔ ni ajieɔ mumɔŋ susumɔi akpo yɛ nakai wiemɔ lɛ mli.”

Miguel hu wo ŋaa akɛ: “Bɔɔ mɔdɛŋ koni oha odaseyeli nitsumɔ lɛ afee nɔ ni yɔɔ miishɛɛ. Wɔ shikpɔŋkuku lɛ kpeleɔ maŋtiase lɛ he ni da, ni eheɔ tsɔne kɛ gbɛfaa be ni fa dani nine shɛɔ gbɔmɛi ni wieɔ wɔwiemɔ lɛ anɔ. Wɔkɛ gbɛfaa be lɛ shwɛɔ Biblia mli shwɛmɔi, ni wɔwieɔ saji ni he hiaa ahe. Mibɔɔ mɔdɛŋ akɛ mato odaseyeli he gbɛfaai lɛ ahe gbɛjianɔ bɔni afee ni wɔnyɛ wɔfee sɛɛsaramɔi ni woɔ yibii babaoo. Kɛkɛ lɛ, yɛ gbi lɛ naagbee lɛ, kɛ hoo lɛ wɔkɛ gbekɛbii lɛ náa sanegbaa ko ni shishinumɔ yɔɔ mli mli gbɛfaŋnɔ.”

Kusumii Amli Srɔtofeemɔi ní Aaadamɔ Naa

Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ woɔ oblahii kɛ oblayei ahewalɛ akɛ: “Mibi, bo otsɛ tsɔsemɔ lɛ toi, ni kaashɛ onyɛ mla lɛ ofɔ̃!” (Abɛi 1:8) Shi kɛlɛ, shihilɛi ni mli wawai baanyɛ aba, kɛji akɛ shihilɛ ni yɔɔ srɔto ni gbekɛbii lɛ eyaje mli lɛ ná tsɔsemɔ he tɛi ni tsɛ lɛ efolɔ eshwie shi lɛ kɛ nyɛ lɛ “mla” lɛ nɔ hewalɛ lɛ.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, esa akɛ weku yitso fɛɛ weku yitso akpɛ eyiŋ yɛ bɔ ni ebaakwɛ lɛ diɛŋtsɛ ewe nɔ eha he, ni esaaa akɛ ehaa wekui krokomɛi náa enɔ hewalɛ bɔ ni esaaa. (Galatabii 6:4, 5) Kɛlɛ, ekolɛ sanegbaa kpakpa ni baakã fɔlɔi kɛ bii ateŋ lɛ baaha efee mlɛo kɛha fɔlɔi akɛ amɛaakpɛlɛ kusumii heei anɔ.

Shi kɛlɛ, kusumii lɛ babaoo loo nifeemɔi ni ehé shi yɛ maji ni etee hiɛ lɛ amli lɛ yeɔ Kristofoi amumɔŋ hewalɛnamɔ awui. Bei pii lɛ ajieɔ bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara, hiɛjoomɔ, kɛ atuatsemɔ kpo kɛtsɔ lalai kɛ hiɛtserɛjiemɔ ni ale waa anɔ. (Romabii 1:26-32) Fɔlɔi Kristofoi nyɛŋ afɔ̃ɔ gbɛnaanii ni kã amɛnɔ akɛ amɛkudɔ lalai kɛ hiɛtserɛjiemɔ ni amɛbii lɛ halaa lɛ he nitsumɔ akɛni ewa akɛ fɔlɔi aaanu wiemɔ lɛ shishi lɛ hewɔ. Esa akɛ amɛkɛ gbɛtsɔɔmɔi ni yɔɔ shiŋŋ aha. Shi kɛlɛ, enɛ kɛ kaa baaba.

Carmen kɛɛ akɛ: “Bei pii lɛ wɔnuuu lala ni wɔbii lɛ boɔ toi lɛ amli wiemɔi lɛ ashishi. Gbee ni akɛlaa lɛ baanyɛ afee nɔ ni ja, shi kɛji wiemɔi lɛ hiɛ shishinumɔi enyɔ loo kɛji sakasaka wiemɔi ni jieɔ jeŋba shara kpo yɛ mli lɛ, wɔleŋ.” Mɛɛ gbɛ nɔ amɛtsu shihilɛ nɛɛ he nii yɛ omanyeyeli mli yɛ? Miguel kɛɛ akɛ: “Wɔkɛ bei babaoo tsɔɔ wɔbii lɛ osharai ni yɔɔ jeŋba shara lalai amli, ni wɔbɔ mɔdɛŋ akɛ wɔbaaye wɔbua amɛ koni amɛhala lalai ni baasa Yehowa hiɛ.” Hɛɛ, hiɛ ní aaahi he nɔ kɛ mlijɔlɛ he miihia koni anyɛ adamɔ srɔtofeemɔ ni yɔɔ kusumii amli lɛ anaa.—5 Mose 11:18, 19; Filipibii 4:5.

Wɔnine Baashɛ Jɔɔmɔi lɛ Anɔ

Bii atsɔsemɔ yɛ maŋsɛɛ lɛ biɔ ni aná be ni fa kɛ mɔdɛŋbɔɔ. Eka shi faŋŋ akɛ enɛ ji anɔkwale. Shi fɔlɔi kɛ bii lɛ fɛɛ baanyɛ amɛná jɔɔmɔi krokomɛi kɛfata amɛ mɔdɛŋbɔɔ lɛ he.

Azzam kɛ eŋa Sara, fã kɛjɛ Turkey kɛtee Germany he ni amɛyatsɔse bii etɛ yɛ lɛ. Amrɔ nɛɛ amɛbinuu nukpa lɛ miisɔmɔ yɛ Yehowa Odasefoi anitsumɔhe nine ni yɔɔ Selters, Germany lɛ mli. Azzam kɛɛ akɛ: “Sɛɛnamɔ kpele kɛha gbekɛbii lɛ ji akɛ amɛbaanyɛ amɛná sui ni sɛɛnamɔi yɔɔ he yɛ kusumii enyɔ lɛ fɛɛ amli.”

Antonio kɛ Lutonadio fã kɛjɛ Angola kɛtee Germany ni amɛmiitsɔse gbekɛbii nɛɛhu yɛ jɛmɛ. Weku lɛ wieɔ Lingala, French, kɛ Germany wiemɔ. Antonio kɛɛ akɛ: “Nyɛmɔ ni akɛwieɔ wiemɔi srɔtoi lɛ yeɔ ebuaa wɔweku lɛ koni amɛye odase amɛtsɔɔ gbɔmɛi ni jɛ maji babaoo anɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ enɛ haa wɔnáa miishɛɛ waa.”

Gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni ji Japanbii lɛ abii enyɔ ni fã kɛtee England lɛ nu he akɛ amɛná hesɛɛ kpele kɛjɛ Japan kɛ Blɔfo wiemɔ mli. Gbekɛbii lɛ kɛɛ akɛ: “Wiemɔi enyɔ ni wɔle lɛ ye ebua wɔ ni wɔná nitsumɔ. Wɔná hesɛɛ kɛjɛ kpeei wuji ni awieɔ Blɔfo wiemɔ yɛ shishi lɛ amli. Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, wɔná hegbɛ krɛdɛɛ ákɛ wɔɔsɔmɔ yɛ asafo ni awieɔ Japan wiemɔ yɛ mli lɛ mli, yɛ he ni hiamɔ lɛ da yɛ lɛ.”

Obaanyɛ Oye Omanye

Gbekɛbii ni atsɔseɔ amɛ beni ayɔɔ mɛi ni esoro amɛ kusum nifeemɔi lɛ ateŋ lɛ ji kaa ni Nyɔŋmɔ tsuji kɛkpe kɛjɛ Biblia beaŋ tɔŋŋ. Mose fɔlɔi ye omanye, eyɛ mli akɛ atsɔse lɛ yɛ Mizraim. (2 Mose 2:9, 10) Yudafoi nomii lɛ ateŋ mɛi pii ni yɔɔ Babilon lɛ tsɔse bii ni miisumɔ ni amɛku amɛsɛɛ kɛya Yerusalem koni amɛyato anɔkwa jamɔ shishi ekoŋŋ.—Ezra 2:1, 2, 64-70.

Nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ, fɔlɔi Kristofoi baanyɛ amɛye omanye. Ekolɛ amɛbaaná nyɔmɔwoo lɛ yɛ nu ni amɛaanu ní amɛbii lɛ miikɛɛ nɔ ni gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi nu kɛjɛ amɛbii lɛ anaa lɛ, akɛ: “Wɔji weku ko ni bɛŋkɛ amɛhe kpaakpa yɛ Ataa kɛ Awo, ni ji mɛi ni wɔkɛnáa sanegbaa kpakpa be fɛɛ be lɛ asuɔmɔ kwɛmɔ lɛ hewɔ. Wɔyɛ he miishɛɛ akɛ wɔji jeŋ muu fɛɛ weku ni miisɔmɔ Yehowa lɛ fã.”

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 7 Atsake gbɛi lɛ ekomɛi.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

Ni ooowie yɛ omaŋ wiemɔ pɛ mli yɛ shia lɛ haa obii lɛ náa nakai wiemɔ lɛ he shishijee nilee

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

Wiemɔ ko ni mɛi fɛɛ wieɔ lɛ báa ekomefeemɔ kpãa ni kã niimɛi kɛ naamɛi kɛ nabii ateŋ lɛ yi

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]

Obii lɛ ni okɛaakase Biblia lɛ haa amɛnáa “mumɔŋ shishinumɔ”