Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Anɔkwa Jamɔ Sɛɛfilɔi—Blema Beaŋ kɛ Ŋmɛnɛŋmɛnɛ

Anɔkwa Jamɔ Sɛɛfilɔi—Blema Beaŋ kɛ Ŋmɛnɛŋmɛnɛ

Anɔkwa Jamɔ Sɛɛfilɔi—Blema Beaŋ kɛ Ŋmɛnɛŋmɛnɛ

ANI okaiɔ nuu ko ni fó eshwie blema maŋtiase Yerusalem nɔ lɛ gbɛi? Ekolɛ obaakɛɛ akɛ, ‘Yesu,’—ni yɛ anɔkwale mli lɛ, Yesu fee nakai. (Luka 19:28, 41) Shi kɛlɛ, afii ohai abɔ dani Yesu baaba shikpɔŋ nɔ lɛ, Nyɔŋmɔ anɔkwa tsulɔ kroko hu fó eshwie Yerusalem nɔ nakai nɔŋŋ. Egbɛi ji Nehemia.—Nehemia 1:3, 4.

Mɛni ha Nehemia nii fee mɔbɔ aahu akɛ efó eshwie Yerusalem nɔ lɛ? Mɛni ji nɔ ni efee koni sɛɛnamɔ aba he aha maŋtiase lɛ kɛ emli bii lɛ? Ni mɛni ji nɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ enɔkwɛmɔnɔ lɛ mli? Bɔni afee ni wɔha sanebimɔi lɛ ahetoo lɛ, nyɛhaa wɔtĩa saji ni ba yɛ egbii lɛ amli lɛ ekomɛi amli wɔkwɛa.

Nuu ni Yɔɔ Henumɔi ni Ekɛ Ekãa Tsuɔ Nii Ahe Nii

Ahala Nehemia ákɛ Yerusalem amralo, shi dani eeebalɛ nakai lɛ, no mli lɛ eji mɔ ni yɔɔ gbɛnaa waa yɛ Persia saneyelihe lɛ ni yɔɔ Shushan maŋtiase lɛ mli lɛ mli. Ni kɛlɛ, ogbɔjɔ shihilɛ mli ni eyɔɔ lɛ baaa bɔ ni esusuɔ enyɛmimɛi Yudafoi ni yɔɔ shɔŋŋ yɛ

Yerusalem lɛ ahilɛ-kɛhamɔ he ehaa lɛ shi. Yɛ anɔkwale mli lɛ, nɔ ni efee klɛŋklɛŋ beni Yudafoi najiaŋdamɔlɔi ni jɛ Yerusalem lɛ yasara Shushan ji ‘bi ni ebi amɛ Yudafoi ni eje hiɛkpatamɔ lɛ mli ní eshwɛ yɛ nomi lɛ ateŋ lɛ, kɛ Yerusalem he sane.’ (Nehemia 1:2) Beni saralɔi lɛ hã Nehemia le akɛ mɛi ni yɔɔ Yerusalem lɛ ‘yɛ amanehulu kpele mli’ ni ákɛ “akumɔ” maŋtiase lɛ gbogbo lɛ “ashwie shi” lɛ, ‘eho eta shi ni efó, ni eye ŋkɔmɔ gbii komɛi.’ No sɛɛ lɛ etsɔɔ bɔ ni enii efee mɔbɔ eha lɛ yɛ tsuiŋ sɔlemɔ kɛha Yehowa lɛ mli. (Nehemia 1:3-11) Mɛni hewɔ ni Nehemia nii efee mɔbɔ waa nɛkɛ? Ejaakɛ Yerusalem ji Yehowa jamɔhe ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ, ni aku hiɛ ashwie nɔ. (1 Maŋtsɛmɛi 11:36) Kɛfata he lɛ, maŋtiase lɛ kuumɔ kɛ shishwiemɔ shihilɛ lɛ tsɔɔ bɔ ni emli bii lɛ amumɔŋ shihilɛ lɛ ehiii hã.—Nehemia 1:6, 7.

Bɔ ni Nehemia susuɔ Yerusalem he ehaa kɛ musuŋtsɔlɛ ni eyɔɔ kɛha Yudafoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ji nɔ ni tsirɛ lɛ koni ekɛ ehe aha. Beni Persia maŋtsɛ lɛ ŋmɛ lɛ gbɛ koni eshi nitsumɔi ni etsuɔ lɛ koni eyajɔɔ ehe nɔŋŋ pɛ kɛkɛ ni Nehemia je gbɛfaa kakadaŋŋ ko kɛmiiya Yerusalem lɛ he gbɛjianɔtoo shishi. (Nehemia 2:5, 6) Eesumɔ ni ekɛ ehewalɛ, ebe, kɛ ehesaai aha kɛfi nisaamɔ nitsumɔ ni he hiaa lɛ sɛɛ. Beni eyashɛ jɛmɛ lɛ sɛɛ gbii fioo komɛi lɛ, no mli lɛ eto gbɛjianɔ momo kɛha Yerusalem gbogbo muu lɛ fɛɛ saamɔ.—Nehemia 2:11-18.

Nehemia ja gbogbo lɛ saamɔ he nitsumɔ ni da waa lɛ mli eha wekui babaoo, ni amɛ fɛɛ amɛfee ekome kɛtsu he nii. * Akɛ nitsumɔ wo kui srɔtoi ni fa fe 40 dɛŋ koni eko fɛɛ eko asaa “fã” ko. Mɛni jɛ mli ba? Akɛni nitsulɔi ni fa babaoo—ni bii ni fata amɛfɔlɔi hu ahe—lɛ kɛ amɛbe kɛ hewalɛ miiha hewɔ lɛ, nɔ ni tamɔ nitsumɔ ni da waa diɛŋtsɛ lɛ bafee nɔ ni anyɛɔ atsuɔ he nii. (Nehemia 3:11, 12, 19, 20) Yɛ nitsumɔ dɛŋdɛŋ ni atsu yɛ nyɔji enyɔ lɛ mli lɛ, asaa gbogbo muu lɛ fɛɛ! Nehemia ŋma akɛ ehe bahia ni mɛi ni te shi amɛwo nisaamɔ nitsumɔ lɛ po akpɛlɛ nɔ akɛ “nɛkɛ nitsumɔ ni atsu nɛɛ, wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ dɛŋ jɛ.”—Nehemia 6:15, 16.

Nɔkwɛmɔnɔ ko ni Esa akɛ Akai

Nehemia kɛ nɔ ni fa fe ebe kɛ gbɛjianɔtoo mli hesaai ha. Ekɛ eheloonaa nibii hu fĩ anɔkwa jamɔ sɛɛ. Ekɛ lɛ diɛŋtsɛ eshika hé enyɛmimɛi Yudafoi lɛ kɛjɛ nomŋɔɔ mli. Ekɛ shika fa ni eheee hekpa. ‘Ewaaa’ Yudafoi lɛ ‘ayi’ kɔkɔɔkɔ kɛtsɔ shika fioo ko ni eeehé kɛjɛ amɛdɛŋ ákɛ amralo lɛ nɔ, ni ji nɔ ko ni esa akɛ enine ashɛ nɔ lɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, ehaa mɛi baa eshia daa koni ekɛ niyenii aha “mɛi oha kɛ nyɔŋmai enumɔ . . . , dani soro mɛi ni jɛ jeŋmaji ni bɔle wɔ lɛ ateŋ ní baa wɔŋɔɔ lɛ.” Ekɛ “tsinanuu kome kɛ tooi ni eshwi ekpaa, [kɛ] fijiatsɛmɛi hu” haa egbɔi lɛ gbi fɛɛ gbi. Kɛfata he lɛ, ekɛ “wein srɔtoi fɛɛ hu babaoo”—ni efiteɔ lɛ diɛŋtsɛ eshika kɛtsuɔ he nii lɛ—haa amɛ shikome yɛ daa gbii nyɔŋma mli.—Nehemia 5:8, 10, 14-18.

Mɛɛ nihamɔ he nɔkwɛmɔnɔ ni sa kadimɔ waa Nehemia fee efɔ̃ shi nɛkɛ eha Nyɔŋmɔ tsuji fɛɛ yɛ no beaŋ kɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ! Nɛkɛ Nyɔŋmɔ tsulɔ ni yɔɔ ekãa nɛɛ jɛ esuɔmɔ mli ekɛ eheloonaa nii tsu nii waa kɛfĩ nitsulɔi lɛ asɛɛ bɔni afee ni eha anɔkwa jamɔ aya hiɛ. Yɛ gbɛ ni sa nɔ lɛ, eeenyɛ ebi Yehowa akɛ: “Mi-Nyɔŋmɔ, nibii fɛɛ ni mifee miha nɛkɛ maŋ nɛɛ hewɔ lɛ, kaimɔ . . . ní ahi aha mi!” (Nehemia 5:19) Eka shi faŋŋ akɛ Yehowa baafee nakai pɛpɛɛpɛ.—Hebribii 6:10.

Anyiɛɔ Nehemia Nɔkwɛmɔnɔ lɛ Sɛɛ Ŋmɛnɛ

Eji miishɛɛ sane akɛ wɔɔna akɛ Yehowa webii ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu jieɔ hedɔɔ henumɔi, suɔmɔ ni ayɔɔ akɛ aaatsu nɔ ko he nii, kɛ he-kɛ-afɔleshaa su kpo yɛ anɔkwa jamɔ he. Kɛ wɔnu akɛ nanemɛi heyelilɔi kɛ shihilɛi ni mli wa miikpe lɛ, wɔsusuɔ amɛhilɛ-kɛhamɔ he waa diɛŋtsɛ. (Romabii 12:15) Taakɛ Nehemia ji lɛ, wɔyaa Yehowa ŋɔɔ yɛ sɔlemɔ mli kɛfĩɔ wɔnyɛmimɛi ni yɔɔ hemɔkɛyeli lɛ mli lɛ ni amɛnaa amanehulu lɛ asɛɛ, ni wɔbiɔ lɛ akɛ: “Miikpao fai ni oká otoi oha otsulɔ faikpamɔ lɛ kɛ otsuji ni sumɔɔ ogbɛi gbeyeishemɔ lɛ afaikpamɔ lɛ.”—Nehemia 1:11; Kolosebii 4:2.

Shi kɛlɛ, bɔ ni wɔsusuɔ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ amumɔŋ kɛ gbɔmɔtsoŋ hilɛ-kɛhamɔ he wɔhaa lɛ kɛ bɔ ni wɔsusuɔ anɔkwa jamɔ hiɛyaa he wɔhaa lɛ esaaa wɔhenumɔi ahe kɛkɛ. Etsirɛɔ wɔ koni wɔtsu he nii hu. Suɔmɔ tsirɛɔ mɛi ni amɛshihilɛi ŋmɛɔ amɛ gbɛ lɛ koni amɛshi amɛshiai amli hejɔlɛ lɛ, ní taakɛ eji pɛpɛɛpɛ yɛ Nehemia gbɛfaŋ lɛ, amɛfã kɛya hei krokomɛi koni amɛyaye amɛbua mɛi ni ehia amɛ lɛ. Akɛni mɛi ni tamɔ nɛkɛ ni kɛ amɛhe eha lɛ anijiaŋ ejeee wui akɛ ekolɛ amɛkɛ shihilɛi ni emli hejɔlɛ lɛ baa shi fe nɔ ni amɛyɔɔ mli tsutsu ko lɛ aaakpe yɛ je lɛŋ hei komɛi lɛ ahe hewɔ lɛ, amɛfĩɔ anɔkwa jamɔ lɛ sɛɛ yɛ jɛmɛ, ni amɛkɛ amɛnyɛmimɛi Kristofoi lɛ feɔ ekome kɛsɔmɔɔ. Amɛ he-kɛ-afɔleshaa mumɔ ni amɛjieɔ lɛ kpo lɛ sa yijiemɔ waa diɛŋtsɛ.

Wɔgbɛfaŋnɔ ni Wɔɔtsu He Nii yɛ Akutso ni Wɔyɔɔ Mli lɛ Mli

Shishinumɔ yɛ he akɛ, wɔteŋ mɛi babaoo nyɛŋ afã kɛya he kroko. Wɔfĩɔ anɔkwa jamɔ sɛɛ yɛ akutso ni wɔyɔɔ mli lɛ mli. Afee no hu he nɔkwɛmɔnɔ yɛ Nehemia wolo lɛ mli. Kwɛmɔ saji ni yɔɔ fitsofitso ni Nehemia kɛfata he yɛ nɔ ni kɔɔ wekui komɛi ni yeɔ anɔkwa ni kɛ amɛhe wo nisaamɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ he lɛ. Eŋma akɛ: “Yedaia, Harumaf bi lɛ, basaa yɛ eshia lɛ ŋɛlɛ nɔ . . . Benyamin kɛ Hashub basaa yɛ amɛwe lɛ ŋɛlɛ nɔ. Esɛɛ lɛ Azaria, ni ji Anania bi Maaseia bi lɛ, basaa yɛ ewe lɛ masɛi.” (Nehemia 3:10, 23, 28-30; wɔma efã ko nɔ mi.) Nakai hii lɛ kɛ amɛwekui lɛ kɛ yelikɛbuamɔ babaoo ha koni anɔkwa jamɔ aya hiɛ kɛtsɔ nisaamɔ nitsumɔ ni amɛná mli gbɛfaŋnɔ yɛ akutso ni amɛyɔɔ mli lɛ mli lɛ nɔ.

Ŋmɛnɛ, wɔteŋ mɛi babaoo fĩɔ anɔkwa jamɔ sɛɛ yɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔkutsei amli yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ. Wɔnáa Maŋtsɛyeli Asa tsumaa nitsumɔi, yelikɛbuamɔ ni akɛhaa yɛ oshara be mli, kɛ nɔ ni fe fɛɛ lɛ, Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ. Kɛfata he lɛ, kɛ́ wɔ diɛŋtsɛ wɔnyɛɔ wɔkɛ wɔhe woɔ tsumaa nitsumɔ mli loo yelikɛbuamɔ nitsumɔ mli loo wɔfeee nakai lɛ, wɔ fɛɛ wɔshweɔ yɛ wɔtsui mli akɛ wɔkɛ wɔheloonaa nibii aaafĩ anɔkwa jamɔ sɛɛ, taakɛ Nehemia fee babaoo yɛ egbii amli lɛ.—Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “Tsuijurɔnaa Nihamɔ lɛ He Sui Komɛi.”

Shika ni he hiaa lɛ namɔ kɛha wɔwoji akalamɔ nitsumɔi, yelikɛbuamɔ nitsumɔi, kɛ nitsumɔi krokomɛi babaoo ni yaa hiɛ ni atsuɔ yɛ shikpɔŋ nɔ he fɛɛ he lɛ baanyɛ afee nɔ ni da waa diɛŋtsɛ yɛ bei komɛi amli. Shi kɛlɛ, kaimɔ akɛ Yerusalem gbogbo wulu lɛ he nisaamɔ nitsumɔ lɛ hu bafee tamɔ nɔ ni da waa diɛŋtsɛ. (Nehemia 4:4) Ni kɛlɛ, akɛni ajara nitsumɔ lɛ mli awo wekui babaoo ni kɛ amɛhe eha lɛ adɛŋ hewɔ lɛ, agbe nitsumɔ lɛ naa. Nakai nɔŋŋ hu ŋmɛnɛ, wɔnine baanyɛ ashɛ nibii saŋŋ ni wɔtaoɔ kɛha jeŋ muu fɛɛ nitsumɔi ni wɔtsuɔ lɛ anɔ daa kɛ́ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baaya nɔ atsu nitsumɔ lɛ fã ko he nii.

Akrabatsa ni ji “Gbɛ̀i ni Mɛi Komɛi Tsɔɔ Nɔ Amɛkeɔ Nii” lɛ tsɔɔ gbɛ̀i srɔtoi babaoo ni abaanyɛ atsɔ nɔ akɛ shika afĩ Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ sɛɛ. Yɛ nyɛsɛɛ afi lɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ webii lɛ ateŋ mɛi babaoo kɛ sɛɛfimɔ ni tamɔ nakai ha, ni Yehowa Odasefoi a-Nɔyeli Kuu lɛ baasumɔ ni amɛkɛ hegbɛ nɛɛ atsu nii kɛtsɔɔ hiɛsɔɔ kpele ni amɛyɔɔ kɛha mɛi fɛɛ ni amɛtsuii tsirɛ amɛ ni amɛná tsuijurɔnaa nihamɔ nɛɛ mli gbɛfaŋnɔ lɛ. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, wɔmiida Yehowa shi yɛ jɔɔmɔ babaoo ni ekɛshwieɔ mɔdɛŋ ni etsuji lɛ bɔɔ kɛjɛɔ amɛtsui mli lɛ nɔ lɛ ni amɛkɛhaa anɔkwa jamɔ yaa hiɛ yɛ je lɛŋ fɛɛ lɛ hewɔ. Hɛɛ, kɛ́ wɔsusu bɔ ni Yehowa nine ekudɔ wɔ yɛ afii abɔ ni eho lɛ amli lɛ, etsirɛɔ wɔ koni wɔha Nehemia wiemɔi lɛ ajije, mɔ ni kɛ shidaa kɛɛ akɛ: “Mi-Nyɔŋmɔ lɛ nine ní mli hi yɛ minɔ lɛ.”—Nehemia 2:18.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 8 Nehemia 3:5 tsɔɔ mli akɛ, Yudafoi komɛi ni ehe gbɛi, ni amɛji “amɛbladei” lɛ, sumɔɔɔ ni amɛkɛ amɛhe woɔ nitsumɔ lɛ mli, shi amɛ pɛ ji mɛi ni fee nakai. Gbɔmɛi ni jɛ shihilɛi srɔtoi amli—osɔfoi, shikaŋaalɔi, tsofafeelɔi, lumɛi, jarayelɔi—fɛɛ fĩ tsumaa nitsumɔ lɛ sɛɛ.—Kukuji 1, 8, 9, 32.

[Akrabatsa/Mfonirii ni yɔɔ baafa 28]

Gbɛ̀i ni Mɛi Komɛi Tsɔɔ Nɔ Amɛkeɔ Nii

TOOYELI KƐHA JEŊ MUU FƐƐ NITSUMƆ LƐ

Mɛi pii kɛ shika ko fɔ̃ɔ shi, loo amɛtoɔ he gbɛjianɔ ni amɛkɛwoɔ tooyeli adekai ni akadi amɛ akɛ “Tooyeli Kɛha Jeŋ Muu Fɛɛ Nitsumɔ Lɛ—Mateo 24:14” lɛ mli.

Daa nyɔŋ nɔ lɛ, asafoi lɛ kɛ shika nɛɛ majeɔ kɛyaa Yehowa Odasefoi ajeŋ muu fɛɛ nitsumɔhe yitso lɛ loo kɛyaa nitsumɔhe nine ni yɔɔ maŋ nɔ he ni amɛyɔɔ lɛ. Abaanyɛ akɛ shika ni ataoɔ akɛke lɛ amaje tɛ̃ɛ kɛyaha Treasurer’s Office, Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania, 25 Columbia Heights, Brooklyn, New York 11201-2483, aloo abaanyɛ akɛya nitsumɔhe nine ni sɔmɔɔ maŋ ni oyɔɔ mli lɛ. Abaanyɛ akɛ jwetrii kɛ nibii krokomɛi ni jara wa hu ake. Esa akɛ aŋma wolo fioo ko afata nɛkɛ nikeenii nɛɛ ahe ni akɛtsɔɔ mli akɛ amɛji nibii ni akɛmiike kwraa.

NIBII NI AKƐHA SHI AKƐKEKO LƐ AHE GBƐJIANƆTOO

Abaanyɛ akɛ shika ake yɛ gbɛjianɔtoo krɛdɛɛ ko naa akɛ, kɛ ehe miihia mɔ ni kɛha lɛ, abaaku sɛɛ akɛ shika ni ekɛha lɛ aha lɛ. Kɛji ootao saji babaoo lolo lɛ, ofainɛ ŋmaa kɛyabi yɛ Treasurer’s Office kɛtsɔ adrɛs ni atsɔɔ yɛ yiteŋgbɛ lɛ nɔ.

EJURƆFEEMƆ NI AKPƐ YIŊ YƐ HE

Kɛfata shika ni akɛkeɔ kwraa kɛ shika ni akɛhaa shi akɛkeko lɛ ahe lɛ, ayɛ gbɛ̀i krokomɛi hu ni atsɔɔ nɔ akeɔ nii koni ehe aba sɛɛnamɔ kɛha Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ yɛ jeŋ fɛɛ. Enɛɛmɛi ekome ji:

Inshuɔrans: Abaanyɛ aŋma Buu Mɔɔ Asafo lɛ gbɛi akɛ mɛi ni baaná inshuɔrans gbɛjianɔtoo he sɛɛ yɛ mɔ ni kɛhaa lɛ gbele sɛɛ aloo yɛ nitsumɔ hejɔɔmɔ mli gbɛjianɔtoo hu mli.

Shika ni Akɛto Shikatoohe: Abaanyɛ aha shika ni akɛto, shika nɔ woji, aloo nitsumɔ mli hejɔɔmɔ mli shika ahi shi aloo akɛha Buu Mɔɔ Asafo lɛ yɛ mɔ lɛ gbele sɛɛ, yɛ bɔ ni nyɛmaŋ lɛ shikatoohei ŋmɛɔ gbɛ ni afee lɛ naa.

Nitsumɔi Amli Gbɛfaŋnɔ kɛ Shika ni Akɛfa: Abaanyɛ akɛ nitsumɔi amli gbɛfaŋnɔ ni ayɔɔ kɛ shika ni akɛfa ni abaaku sɛɛ awo ekoŋŋ lɛ aha Buu Mɔɔ Asafo lɛ akɛ nibii ni akɛmiike kwraa.

Shikpɔji kɛ Tsũi: Abaanyɛ akɛ shikpɔji kɛ tsũi ni baahi hɔɔmɔ lɛ aha Buu Mɔɔ Asafo lɛ kɛtsɔ ke kwraa ni akɛaake nɔ, aloo ni abaashi shikpɔŋ loo tsũ lɛ yɛ mɔ ni kɛke lɛ dɛŋ, koni ehi tsũ lɛ mli aloo ekwɛ nɔ aahu kɛyashi be mli ni ebaagbo. Ha nitsumɔhe nine ni yɔɔ maŋ mli he ni oyɔɔ lɛ ale dani okɛ shikpɔŋ loo tsũ ko aha.

Daa Afi Shika ni Anáa yɛ Nikeenii Ahe: Daa afi shika ni anáa yɛ nikeenii ahe ji gbɛjianɔ ko ni atoɔ ni mɔ ko kɛ shika loo nibii ni jara wawai haa koni Buu Mɔɔ Asafo lɛ akwɛ nɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, mɔ ni kɛha lɛ, loo mɔ ko ni mɔ ni kɛha lɛ ehala lɛ lɛ nine shɛɔ shika falɛ pɔtɛɛ ko nɔ daa afi ewala be fɛɛ. Atseɔ too yɛ shika ni mɔ ni kɛha lɛ nine shɛɔ nɔ daa lɛ nɔ kɛjɛ be mli ni daa afi shika ni anáa lɛ jeɔ nitsumɔ shishi lɛ.

Shamaŋsheo kɛ Nii ni Ahaa Mɔ Kroko Gbɛi Kãa Nɔ: Abaanyɛ akɛ nibii ni ayɔɔ loo shika ake Buu Mɔɔ Asafo lɛ kɛtsɔ shamaŋsheo ni aŋma yɛ mla naa nɔ, aloo abaanyɛ aha Asafo lɛ gbɛi akã shika ni akɛto lɛ nɔ akɛ mɔ ni baaná he sɛɛ. Bei komɛi lɛ, jamɔ gbɛjianɔtoo ko gbɛi ni kãa shika ko nɔ lɛ haa enáa toowoo mli heyelii komɛi.

Taakɛ gbɛi “charitable planning” (ejurɔfeemɔ ni akpɛ yiŋ yɛ he) tsɔɔ lɛ, nɛkɛ tooyeli henɔi nɛɛ biɔ gbɛjianɔtoo yɛ mɔ ni taoɔ aye too lɛ gbɛfaŋ. Bɔni afee ni aye abua aŋkroaŋkroi ni miisumɔ koni Yehowa Odasefoi ajeŋ muu fɛɛ nitsumɔ lɛ aná nɛkɛ nihamɔ ni akpɛ yiŋ yɛ he nɛɛ henɔ nɛɛ eko he sɛɛ lɛ, afee wolo bibioo ko yɛ Ŋleshi Blɔfo wiemɔ kɛ Spain wiemɔ mli ni yitso ji Charitable Planning to Benefit Kingdom Service Worldwide (Ejurɔfeemɔ ni Akpɛ Yiŋ yɛ He Koni Ehe Aba Sɛɛnamɔ Kɛha Maŋtsɛyeli Nitsumɔ yɛ Jeŋ Fɛɛ). Aŋma wolo bibioo nɛɛ yɛ sanebimɔi babaoo ni nine eshɛ nɔ ni kɔɔ nikeenii, shamaŋsheoi, kɛ nii ni ahaa mɔ kroko gbɛi kãa nɔ lɛ ahetoohamɔ naa. Saji krokomɛi ni kɔɔ tsũi, shika gbɛjianɔtoo, kɛ tooyeli gbɛjianɔtoo he lɛ hu yɛ mli. Ehaa aŋkroaŋkroi leɔ gbɛ̀i srɔtoi ni abaanyɛ atsɔ nɔ akɛ nikeenii aha amrɔ nɛɛ, loo kɛtsɔ shamaŋsheo nɔ yɛ gbele sɛɛ. Nine baanyɛ ashɛ wolo bibioo nɛɛ nɔ kɛtsɔ eko ni aaashɛ kɛjɛ Charitable Planning Office (Nitsumɔhe ni Kwɛɔ Ejurɔfeemɔ ni Akpɛ Yiŋ yɛ He lɛ Nɔ) lɛ dɛŋ tɛ̃ɛ nɔ.

Yɛ be mli ni mɛi babaoo ekane wolo bibioo lɛ, ni amɛkɛ Charitable Planning Office lɛ eshãra sɛɛ lɛ, amɛnyɛ amɛye amɛbua Yehowa Odasefoi yɛ jeŋ fɛɛ, ni yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, amɛha sɛɛnamɔi ni anáa yɛ toowoo mli yɛ enɛ feemɔ mli lɛ etee hiɛ. Esa akɛ aha Charitable Planning Office lɛ ale wolo fɛɛ wolo ni he hiaa yɛ gbɛjianɔtoi nɛɛ eko fɛɛ eko gbɛfaŋ ni enine ashɛ eko nɔ. Kɛji oyɛ nɛkɛ ejurɔfeemɔ ni akpɛ yiŋ yɛ he nɛɛ gbɛjianɔtoi lɛ eko he miishɛɛ lɛ, no lɛ esa akɛ oyana Charitable Planning Office lɛ, kɛtsɔ woloŋmaa nɔ loo tswaa tɛlifoŋ kɛya adrɛs ni atsɔɔ yɛ shishi gbɛ lɛ loo Yehowa Odasefoi lɛ nitsumɔhe nine ni sɔmɔɔ maŋ ni oyɔɔ mli lɛ.

Charitable Planning Office

Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania

100 Watchtower Drive Patterson, New York 12563-9204

Telephone: (845) 306-0707

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 30]

Tsuijurɔnaa Nihamɔ lɛ He Sui Komɛi

Bɔfo Paulo tsĩ tsuijurɔnaa nihamɔ gbɛ̀i etɛ ni sa kadimɔ lɛ tã yɛ woji ni eŋmala kɛyaha Korintobii lɛ mli. (1) Yɛ be mli ni Paulo ŋmaa shika ni abuaa naa lɛ he sane lɛ, ewo ŋaa akɛ: “Daa otsi mli klɛŋklɛŋ gbi lɛ nɔ lɛ, nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ atĩa nɔ ko ato.” (1 Korintobii 16:2a) No hewɔ lɛ, ehe miihia ni ato nihamɔ he gbɛjianɔ kɛtsɔ hiɛ, ni ehe miihia ni afee enɛ yɛ gbɛjianɔtoo naa. (2) Paulo ŋma hu akɛ, esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ aha “yɛ bɔ ni enáa lɛ naa.” (1 Korintobii 16:2b) Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, mɔ aŋkro ni sumɔɔ ni ená tsuijurɔnaa nihamɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ lɛ baanyɛ afee nakai bɔ ni ehewalɛ baanyɛ. Kɛ nɔ ko fioo ko pɛ Kristofonyo náa po lɛ, shika fioo ko ni ekɛaaye ebua lɛ saa Yehowa hiɛ jogbaŋŋ. (Luka 21:1-4) (3) Paulo ŋma kɛfata he akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ aha bɔ ni ekpɛ mli momo yɛ etsui mli, ni ekajɛ ŋkɔmɔyeli aloo fimɔ mli: ejaakɛ tsuijurɔnaa halɔ Nyɔŋmɔ sumɔɔ.” (2 Korintobii 9:7) Anɔkwa Kristofoi haa kɛjɛɔ amɛtsui mli—kɛ miishɛɛ.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 26]

Nehemia ji nuu ni yɔɔ henumɔi ni kɛ ekãa tsuɔ nii ahe nii

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 30]

Tooyelii ni ajɛɔ suɔmɔ mli akɛhaa lɛ fĩɔ woji akalamɔ nitsumɔi, yelikɛbuamɔ nitsumɔi, Maŋtsɛyeli Asa tsumaa, kɛ nitsumɔi krokomɛi ni he baa sɛɛnamɔ yɛ je lɛŋ fɛɛ lɛ sɛɛ