Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

‘Nyɛbaa Nyɛjeŋ Jogbaŋŋ yɛ Jeŋmajiaŋbii lɛ Ateŋ’

‘Nyɛbaa Nyɛjeŋ Jogbaŋŋ yɛ Jeŋmajiaŋbii lɛ Ateŋ’

‘Nyɛbaa Nyɛjeŋ Jogbaŋŋ yɛ Jeŋmajiaŋbii lɛ Ateŋ’

“Nyɛwoa mɛi fɛɛ; nyɛsumɔa nyɛnyɛmimɛi [fɛɛ].”—1 PETRO 2:17.

1, 2. (a) Mɛni adafitswaa woloŋmalɔ ko wie yɛ Yehowa Odasefoi ahe? (b) Mɛni hewɔ Yehowa Odasefoi bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛhiɛ jeŋba he tɛi ni nɔ kwɔlɔ mli lɛ?

AFII babaoo ni eho nɛ lɛ, adafitswaa woloŋmalɔ ko ni yɔɔ Amarillo, Texas, yɛ U.S.A. lɛ yasara sɔlemɔi srɔtoi yɛ maŋ lɛ mli, ni ebɔ eniiamlitaomɔ lɛ he amaniɛ. Enaa kpɛ ehe yɛ bɔ ni kuu kome ko yɔɔ srɔto kwraa ha lɛ hewɔ. Ekɛɛ akɛ: “Mikɛ afii etɛ tee Yehowa Odasefoi adaa afi kpeei wuji ni afeɔ yɛ Amarillo Civic Center lɛ shishi. Beni miyɔɔ amɛteŋ lɛ, minaaa kɔkɔɔkɔ akɛ amɛteŋ mɔ ko sũ zigaret, fã biɛr naa, loo ekɛ wiemɔ sha ko tsu nii. Amɛji gbɔmɛi akuu ko ni he tse fe fɛɛ, ni baa amɛjeŋ jogbaŋŋ fe fɛɛ, ni kɛ hiɛshikamɔ saa amɛhe, ni he yɔɔ hiɛmɛɛ ni mikɛkpe pɛŋ.” Afɔɔ saji ni tamɔ nɛkɛ ni kɔɔ Yehowa Odasefoi ahe lɛ ŋmalamɔ. Mɛni hewɔ mɛi ni hiɛ hemɔkɛyeli srɔto yɛ Odasefoi lɛ anɔ̃ he lɛ fɔɔ amɛyijiemɔ lɛ?

2 Bei pii lɛ, ajieɔ Nyɔŋmɔ webii lɛ ayi yɛ amɛjeŋba kpakpa lɛ hewɔ. Yɛ be mli ni shishitoo mlai fɛɛ miifite lɛ, Yehowa Odasefoi buɔ jeŋba he tɛi ni nɔ kwɔlɔ lɛ akɛ eji sɔ̃ ko ni kã amɛnɔ, amɛjamɔ lɛ fã. Amɛle akɛ amɛnifeemɔi haa mɛi náa susumɔ ko yɛ Yehowa kɛ amɛ nyɛmimɛi Kristofoi lɛ ahe, ni ákɛ, amɛjeŋba kpakpa lɛ haa mɛi boɔ anɔkwale ni amɛshiɛɔ lɛ toi. (Yohane 15:8; Tito 2:7, 8) Belɛ, nyɛhaa wɔkwɛa bɔ ni wɔbaafee wɔba wɔjeŋ jogbaŋŋ, koni wɔya nɔ wɔhiɛ Yehowa kɛ e-Dasefoi lɛ agbɛi kpakpa lɛ mli, kɛ bɔ ni no feemɔ he baa sɛɛnamɔ kɛhaa wɔ yɛ nakai feemɔ mli.

Kristofoi Aweku Lɛ

3. Mɛni mli esa akɛ abu Kristofoi awekui ahe kɛjɛ?

3 Susumɔ wɔjeŋba yɛ weku lɛ mli lɛ he okwɛ. Wolo ni ji Die Neuen Inquisitoren: Religionsfreiheit und Glaubensneid (Niiamlipɛilɔi Hee Lɛ: Jamɔ Mli Heyeli kɛ Jamɔŋ Hetsɛ), ni Gerhard Besier kɛ Erwin K. Scheuch ŋma lɛ jajeɔ akɛ: “Kɛha [Yehowa Odasefoi] lɛ, weku lɛ ji nɔ̃ titri ni esa akɛ abu he diɛŋtsɛ.” Nakai wiemɔ lɛ ji anɔkwale, ni ŋmɛnɛ lɛ, osharai babaoo yɛ ni esa akɛ abu weku lɛ he kɛjɛ he. Gbekɛbii ni ji “fɔlɔi anɔ toigbolɔi” kɛ mɛi ni edara ni “edɔɔɔ mɔ he” loo ‘amɛnyɛɛɛ amɛkɔnɔ nɔ amɛye lɛ’ yɛ. (2 Timoteo 3:2, 3) Wekui amli ji hei ni awaa gbalashihilɛ mli hefatalɔi ayi yɛ, fɔlɔi feɔ amɛbii niseniianii loo amɛkpoɔ amɛ, ni gbekɛbii tseɔ atua, ni amɛkɛ amɛhe woɔ tsofai ni akɛtsuɔ nii yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ kɛ jeŋba shara mli, loo amɛjoɔ foi kɛshiɔ shia. Enɛɛmɛi fɛɛ ji nibii ni ejɛ hewalɛ ni kpataa mɔ hiɛ ni ‘je lɛ mumɔ’ lɛ ená yɛ mɛi anɔ lɛ mli kɛba. (Efesobii 2:1, 2) Esa akɛ wɔbu wɔ wekui lɛ ahe kɛjɛ nakai mumɔ lɛ he. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Kɛtsɔ ŋaawoo kɛ gbɛtsɔɔmɔ ni Yehowa kɛhaa weku mli bii ni wɔkɛaatsu nii lɛ nɔ.

4. Mɛɛ gbɛnaa nii kã Kristofoi aweku lɛ mli bii lɛ anɔ?

4 Kristofoi gbalashihilɛ mli hefatalɔi yɔseɔ akɛ amɛ henumɔŋ, mumɔŋ, kɛ gbɔmɔtsoŋ he gbɛnaa nii kã amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ nɔ. (1 Korintobii 7:3-5; Efesobii 5:21-23; 1 Petro 3:7) Gbɛnaa nii ni tsii jwere fɔlɔi Kristofoi anɔ yɛ amɛbii lɛ ahe. (Abɛi 22:6; 2 Korintobii 12:14; Efesobii 6:4) Ni beni gbekɛbii ni afɔ́ amɛ awo Kristofoi awekui amli lɛ daraa lɛ, amɛbaleɔ akɛ amɛ hu amɛyɛ gbɛnaa nii. (Abɛi 1:8, 9; 23:22; Efesobii 6:1; 1 Timoteo 5:3, 4, 8) Weku mli gbɛnaa nii ahe nitsumɔ biɔ mɔdɛŋbɔɔ, yiŋkpɔŋmɔɔ, kɛ suɔmɔ kɛ he-kɛ-afɔleshaa mumɔ. Ni kɛlɛ, babaoo ni weku lɛ mli bii fɛɛ tsuɔ gbɛnaa nii ni Nyɔŋmɔ kɛfɔ̃ amɛnɔ lɛ he nii lɛ, babaoo hu ni amɛbafeɔ jɔɔmɔ kɛhaa amɛhe kɛ asafo lɛ ji no. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, amɛwoɔ Yehowa Nyɔŋmɔ, ni ji weku Shishitolɔ lɛ hiɛ nyam.—1 Mose 1:27, 28; Efesobii 3:15.

Kristofoi Anyɛmifeemɔ Lɛ

5. Mɛɛ jɔɔmɔi wɔnine shɛɔ nɔ kɛjɛɔ wɔkɛ wɔnanemɛi Kristofoi anaanyobɔɔ mli?

5 Ákɛ Kristofoi lɛ, wɔ hu wɔnanemɛi heyelilɔi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ ahe gbɛnaa nii kã wɔnɔ, ni titri lɛ mɛi ni ji ‘nyɛmimɛi ni yɔɔ je lɛŋ lɛ.’ (1 Petro 5:9) Wekukpaa ni kã wɔkɛ asafo lɛ teŋ lɛ he miihia kɛha wɔmumɔŋ hewalɛnamɔ. Kɛ́ wɔkɛ nanemɛi Kristofoi bɔ lɛ, amɛnaanyobɔɔ ni woɔ mɔ hewalɛ kɛ agbɛnɛ hu mumɔŋ niyenii ni jɛ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ ŋɔɔ ni woɔ mɔ hewalɛ lɛ haa wɔnáa miishɛɛ. (Mateo 24:45-47) Kɛji akɛ wɔná naagbai lɛ, wɔbaanyɛ wɔya wɔnyɛmimɛi lɛ aŋɔɔ kɛha ŋaawoo kpakpa ni damɔ Ŋmalɛ mli shishitoo mlai anɔ. (Abɛi 17:17; Jajelɔ 4:9; Yakobo 5: 13-18) Kɛji efi wɔ lɛ, wɔnyɛmimɛi lɛ kwaaa wɔ. Mɛɛ jɔɔmɔ po eji nɛkɛ ákɛ aaatsɔ Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ fã!

6. Te Paulo tsɔɔ bɔ ni Kristofoi krokomɛi ahe gbɛnaa nii kã wɔnɔ lɛ mli eha tɛŋŋ?

6 Shi kɛlɛ, jeee wɔnine ni aaashɛ nɔ ko nɔ lɛ pɛ kɛkɛ hewɔ wɔyɔɔ asafo lɛ mli; wɔyɛ mli hu koni wɔkɛ nɔ ko hu ahã. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yesu kɛɛ akɛ: “Nɔ hamɔ mli yɛ jɔɔmɔ fe hemɔ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 20:35) Bɔfo Paulo ma nɔhamɔ mumɔ nɛɛ nɔ mi, beni eŋma akɛ: “Ni nyɛhaa wɔmɔa wɔhiɛnɔkamɔ jajemɔ lɛ mli ni awaa ni ekagbugbã, ejaakɛ mɔ ni wo shi lɛ anɔkwafo ni, ni nyɛhaa wɔyɔseyɔsea wɔhe, koni wɔhiɛ adɔ suɔmɔ kɛ nitsumɔi kpakpai ahe, ni wɔkakwa wɔhe naabuamɔ, taakɛ bɔ ni mɛi komɛi fɔɔ feemɔ lɛ, shi moŋ wɔwowoo wɔhe ŋaa, ni titri lɛ akɛni nyɛnaa akɛ gbi lɛ miibɛŋkɛ nɛɛ.”—Hebribii 10:23-25.

7, 8. Wɔjieɔ nihamɔ mumɔ kpo wɔtsɔɔ Kristofoi ni yɔɔ wɔ asafo lɛ mli kɛ mɛi ni yɔɔ shikpɔji krokomɛi anɔ lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

7 Yɛ asafo lɛ mli lɛ, wɔhaa aleɔ “wɔhiɛnɔkamɔ jajemɔ lɛ,” kɛji akɛ wɔha saji ahetoo yɛ kpeei ashishi loo wɔkɛ wɔhe wo gbɛjianɔtoo lɛ mli yɛ gbɛ̀i krokomɛi anɔ lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, nakai mɔdɛŋbɔi lɛ woɔ wɔnyɛmimɛi lɛ hewalɛ. Wɔwoɔ amɛ hewalɛ hu kɛtsɔ sane ni wɔkɛ amɛ gbaa dani ajeɔ kpee lɛ shishi loo yɛ no sɛɛ lɛ nɔ. No ji be ni wɔbaanyɛ wɔwaje mɛi ni efee gbedee lɛ, wɔshɛje mɛi ni ehao lɛ amii, ni wɔshɛje helatsɛmɛi lɛ amii. (1 Tesalonikabii 5:14) Kristofoi anɔkwafoi anine kpɔɔ yɛ nihamɔ ni tamɔ nɛkɛ mli, ni no hewɔ ni mɛi babaoo ni baa amɛkpeei ashishi klɛŋklɛŋ kwraa lɛ anaa kpɛɔ amɛhe yɛ suɔmɔ ni amɛnaa yɛ amɛteŋ lɛ he lɛ.—Lala 37:21; Yohane 15:12; 1 Korintobii 14:25.

8 Ni kɛlɛ, jeee wɔ diɛŋtsɛ wɔ asafo lɛ mli pɛ wɔjieɔ wɔsuɔmɔ lɛ kpo yɛ. Ekɔɔ wɔnyɛmimɛi fɛɛ ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ ahe. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, no hewɔ ni Maŋtsɛyeli Asa Tsumaa Fotro adeka yɔɔ Maŋtsɛyeli Asa fɛɛ Maŋtsɛyeli Asa mli lɛ. Ekolɛ wɔ Maŋtsɛyeli Asa lɛ yɛ bɔ ni sa moŋ, shi wɔle akɛ wɔnanemɛi Kristofoi akpekpei abɔ ni yɔɔ maji krokomɛi anɔ lɛ bɛ he ko ni sa ni amɛbaakpe yɛ. Kɛji wɔkɛ shika wo Maŋtsɛyeli Asa Tsumaa Fotro lɛ mli lɛ, wɔjieɔ wɔsuɔmɔ kpo wɔtsɔɔ aŋkroaŋkroi nɛɛ eyɛ mli akɛ ekolɛ wɔleee amɛ diɛŋtsɛ po.

9. Mɛɛ yiŋtoo titri hewɔ ni Yehowa Odasefoi sumɔɔ amɛhe lɛ?

9 Mɛni hewɔ Yehowa Odasefoi sumɔɔ amɛhe lɛ? Ojogbaŋŋ, Yesu fã amɛ ni amɛfee nakai. (Yohane 15:17) Ni suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha amɛhe lɛ yeɔ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ ni miitsu nii yɛ amɛnɔ ákɛ aŋkroaŋkroi loo akɛ kuu lɛ he odase. Suɔmɔ fata “mumɔ lɛ yibii” lɛ ahe. (Galatabii 5:22, 23) Beni Yehowa Odasefoi kaseɔ Biblia lɛ, amɛyaa Kristofoi akpeei, ní amɛsɔleɔ amɛhaa Nyɔŋmɔ daa lɛ, suɔmɔ feɔ mlɛo kɛhaa amɛ, eyɛ mli akɛ amɛyɛ jeŋ ko ni ‘mɛi pii asuɔmɔ lɛ he ejɔ’ mli moŋ.—Mateo 24:12.

Bɔ ni Wɔkɛ Jeŋ ni Ebɔle Wɔ lɛ Yeɔ Hãa

10. Mɛɛ jeŋ ni ebɔle wɔ lɛ he gbɛnaa nii kã wɔnɔ?

10 “Wɔhiɛnɔkamɔ jajemɔ lɛ” tã ni Paulo tsĩ lɛ kaiɔ wɔ gbɛnaa nii kroko ni kã wɔnɔ. Nɔ ni fata jajemɔ nɛɛ he ji nitsumɔ ni ji sanekpakpa lɛ ni aaashiɛ atsɔɔ mɛi ni amɛbatsɔmɔko wɔnanemɛi Kristofoi lolo lɛ. (Mateo 24:14; 28:19, 20; Romabii 10:9, 10, 13-15) Shiɛmɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ ji nihamɔ nifeemɔ kroko. Ebiɔ be, hewalɛ, hesaamɔ, tsɔsemɔ, kɛ nibii ni ayɔɔ ni akɛtsuɔ nii dani akɛ he woɔ mli. Kɛlɛ, Paulo hu ŋma akɛ: “Mihiɛ Helabii kɛ jekɔ̃ji, nilelɔi kɛ mɛi ni leee nii fɛɛ nyɔmɔ. No hewɔ lɛ kɛ ka mikome mihewɔ lɛ miisumɔ akɛ, nyɛ mɛi ni nyɛyɔɔ Roma lɛ hu, majaje sanekpakpa lɛ matsɔɔ nyɛ.” (Romabii 1:14, 15) Eba akɛ wɔɔjɛ wɔtsui mli wɔwo “nyɔmɔ” nɛɛ taakɛ Paulo fee lɛ.

11. Mɛɛ Ŋmalɛ naa shishitoo mlai enyɔ buɔ wɔhe yɛ wekukpaa ni kã wɔkɛ je lɛ teŋ lɛ he, shi fɛɛ sɛɛ lɛ, mɛni wɔyɔseɔ?

11 Ani wɔyɛ mɛi ni jeee heyelilɔi lɛ ahe gbɛnaa nii krokomɛi ni kã wɔnɔ? Hɛɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔyɔseɔ akɛ “jeŋ muu lɛ fɛɛ kã mɔ fɔŋ lɛ mli.” (1 Yohane 5:19) Wɔle akɛ Yesu wie yɛ ekaselɔi lɛ ahe akɛ: “Amɛjɛɛɛ je lɛ mli, taakɛ bɔ ni mi hu mijɛɛɛ je lɛ mli lɛ.” Yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔyɛ je lɛ mli, wɔnáa wɔdaaŋ ŋmãa yɛ mli, ni wɔnáa nitsumɔi ni amɛtsuɔ lɛ he sɛɛ. (Yohane 17:11, 15, 16) No hewɔ lɛ je lɛ he gbɛnaa nii kã wɔnɔ. Mɛni ji nomɛi? Bɔfo Petro ha nakai sanebimɔ lɛ hetoo. Beni eshwɛ fioo dani abaakpata Yerusalem hiɛ lɛ, eŋma wolo eyaha Kristofoi ni yɔɔ Asia Bibioo lɛ, ni wiemɔ kuku ko ni yɔɔ nakai wolo lɛ mli lɛ baaye abua wɔ koni wɔná wɔkɛ je lɛ teŋ wekukpaa ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ.

12. Kristofoi ji “gbɔi kɛ mɛikpɔji” yɛ mɛɛ gbɛ nɔ, ni no hewɔ lɛ mɛni esa akɛ amɛtsi amɛhe kɛjɛ he?

12 Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, Petro kɛɛ akɛ: “Misuɔmɔmɛi, miiwie miitsɔɔ nyɛ akɛ gbɔi kɛ mɛikpɔji, akɛ nyɛhia heloo sɛɛdii nii ni kɛ susuma wuɔ ta lɛ.” (1 Petro 2:11) Yɛ mumɔŋ shishinumɔ naa lɛ, anɔkwa Kristofoi ji “gbɔi kɛ mɛikpɔji,” ejaakɛ nɔ̃ titri ni kã amɛhiɛ ji naanɔ wala he hiɛnɔkamɔ lɛ—ŋwɛi shihilɛ kɛha mɛi ni akɛ mumɔ efɔ amɛ mu lɛ, kɛ wɔsɛɛ paradeiso shikpɔŋ kɛha “tooi krokomɛi” lɛ. (Yohane 10:16; Filipibii 3:20, 21; Hebribii 11:13; Kpojiemɔ 7:9, 14-17) Shi kɛlɛ, mɛni ji heloo sɛɛdii nii lɛ? Nibii ni fata enɛ he ji bɔ ni ashweɔ akɛ aná nii, shwelɛ akɛ ahe gbɛi, bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara he akɔnɔi, kɛ akɔnɔi ni atsɔɔ mli akɛ “hiɛkɔɔ” kɛ “hiɛjoomɔ” lɛ.—Kolosebii 3:5; 1 Timoteo 6:4, 9; 1 Yohane 2:15, 16.

13. Heloo sɛɛdii nii lɛ “kɛ [wɔ] susuma wuɔ ta” yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

13 Yɛ anɔkwale mli lɛ, akɔnɔi ni tamɔ nɛkɛ “kɛ [wɔ] susuma wuɔ ta” diɛŋtsɛ. Amɛfiteɔ wɔkɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpaa lɛ, ni amɛkɛ wɔ Kristofoi ahiɛnɔkamɔ (wɔ “susuma,” loo wala) woɔ oshara mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ wɔná jeŋba shara he nibii ahe miishɛɛ lɛ, te aaafee tɛŋŋ ni wɔkɛ wɔhe aha akɛ “afɔle ni hiɛ kã ni he tse ni sa Nyɔŋmɔ hiɛ” lɛ? Kɛ́ wɔkɛ wɔhe yawo kaa ni ji heloonaa ninamɔ sɛɛdii mli lɛ, te ‘wɔtaoɔ maŋtsɛyeli lɛ klɛŋklɛŋ’ wɔhaa tɛŋŋ? (Romabii 12:1, 2; Mateo 6:33 1 Timoteo 6:17-19) Gbɛ ni hi fe fɛɛ ji ni wɔnyiɛ Mose nɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ, ni wɔkpoo je lɛ lakamɔi lɛ, ni wɔkɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ aye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ wɔ shihilɛi amli. (Mateo 6:19, 20; Hebribii 11:24-26) No ji oti ko ni he hiaa waa yɛ wɔkɛ je lɛ teŋ wekukpaa ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ ni aaaná lɛ mli.

‘Bá Ojeŋ Jogbaŋŋ’

14. Mɛni hewɔ ákɛ Kristofoi lɛ, wɔbɔɔ mɔdɛŋ koni wɔhiɛ jeŋba kpakpa mli lɛ?

14 Anaa gbɛtsɔɔmɔ kroko ni he hiaa waa yɛ Petro wiemɔi ni nyiɛ sɛɛ lɛ amli akɛ: “Ni nyɛba nyɛjeŋ jogbaŋŋ yɛ jeŋmajiaŋbii lɛ ateŋ, koni nɔ̃ mli ni amɛwieɔ nyɛhe yɛ akɛ efɔŋfeelɔi lɛ, nyɛnitsumɔi kpakpai lɛ ni amɛnaa lɛ amɛkɛwo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam, yɛ saramɔ gbi lɛ nɔ.” (1 Petro 2:12) Ákɛ Kristofoi lɛ, wɔbɔɔ mɔdɛŋ koni wɔfee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa. Wɔkaseɔ nii waa yɛ skul. Wɔtsuɔ nii waa ni wɔyeɔ anɔkwa yɛ wɔnitsumɔhei lɛ—kɛji etamɔ nɔ ni wɔnitsumɔtsɛmɛi lɛ yeee jalɛ sane po. Yɛ shia ni mli egbala mli lɛ, wu loo ŋa ni ji heyelilɔ lɛ bɔɔ mɔdɛŋ waa koni ekɛ Kristofoi ashishitoo mlai atsu nii. Jeee be fɛɛ be enɛ feemɔ yɔɔ mlɛo, shi wɔle akɛ wɔjeŋba kpakpa lɛ saa Yehowa hiɛ, ni bei pii lɛ enáa mɛi ni jeee Odasefoi lɛ anɔ hewalɛ kpakpa.—1 Petro 2:18-20; 3:1.

15. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ ayɔse Yehowa Odasefoi ajeŋba he tɛi ni nɔ kwɔlɔ lɛ yɛ he fɛɛ he lɛ?

15 Anaa omanye ni Yehowa Odasefoi babaoo eye yɛ jeŋba kpakpa he nɔkwɛmɔnɔ mlihiɛmɔ mli lɛ yɛ amɛhe wiemɔi ni aŋmala yɛ adafitswaa woji amli yɛ afii ni eho lɛ amli lɛ amli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Italy adafitswaa wolo ko ni gbɛi ji Il Tempo lɛ bɔ amaniɛ akɛ: “Mɛi ni kɛ Yehowa Odasefoi tsuɔ nii lɛ tsɔɔ akɛ amɛji nitsulɔi ni yeɔ anɔkwa, ní yiŋ etsɔ yɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ he aaahu akɛ etamɔ nɔ ni ená amɛnɔ hewalɛ; ni kɛlɛ, amɛjeŋba kpakpa mlihiɛmɔ lɛ sa yijiemɔ.” Argentina adafitswaa wolo ni ji Herald of Buenos Aires lɛ kɛɛ akɛ: “Yehowa Odasefoi ejie amɛhe kpo yɛ afii ni eho lɛ amli akɛ amɛji gbɔmɛi ni tsuɔ nii waa, hiɛshikalɔi, mɛi ni kwɛɔ nibii anɔ jogbaŋŋ, kɛ maŋbii ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei.” Russia woloŋlelɔ Sergei Ivanenko jaje akɛ: “Ale Yehowa Odasefoi yɛ jeŋ fɛɛ akɛ gbɔmɛi ni yeɔ mla nɔ fe fɛɛ, ni titri lɛ yɛ anɔkwayeli su ni amɛjieɔ lɛ kpo yɛ toowoo mli lɛ hewɔ.” Zimbabwe nitsumɔhe ko ni Yehowa Odasefoi feɔ kpee wuji yɛ jɛmɛ lɛ nɔkwɛlɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Minaa Odasefoi komɛi akɛ amɛmiihala woji ni amɛmiisaa niiasɛɛyaahei lɛ amli. Amɛhaa shwɛmɔhe lɛ feɔ falefale fe bɔ ni amɛbanina lɛ lɛ. Nyɛbii ni eye kɛjɛ afii nyɔŋma kɛ etɛ kɛyaa lɛ kɛ shishitoo mlai tsuɔ nii. Miná ni kulɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ mli eyi obɔ kɛ Yehowa Odasefoi.”

Kristofoi Aheshibaa

16. Mɛni ji wekukpaa ni kã wɔkɛ nɔyeli hegbɛi lɛ ateŋ, ni mɛni hewɔ?

16 Petro wie wekukpaa ni kã wɔkɛ nɔyeli hegbɛi lɛ ateŋ lɛ hu he. Ekɛɛ akɛ: “No hewɔ lɛ nyɛbaa nyɛhe shi nyɛhaa gbɔmɛi agbɛjianɔtoo fɛɛ gbɛjianɔtoo, yɛ Nuŋtsɔ lɛ hewɔ, maŋtsɛ mɔ ni yeɔ nɔ lɛ jio, lumɛi ni etsu yɛ efɔŋfeelɔi aweletɔɔ hewɔ kɛ ekpakpafeelɔi ayijiemɔ hewɔ lɛ jio. Ejaakɛ nakai ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii lɛ, akɛ ekpakpafeemɔ nyɛkɛaatsĩmɔ gbɔmɛi ni bɛ yitsoŋ lɛ akwashiafeemɔ lɛ naa.” (1 Petro 2:13-15) Wɔhiɛ sɔɔ sɛɛnamɔi ni wɔnáa kɛjɛɔ mla naa nɔyelii aŋɔɔ lɛ, ni yɛ Petro wiemɔi lɛ agbɛtsɔɔmɔ naa lɛ, wɔfeɔ toiboo wɔhaa amɛmlai lɛ ni wɔwoɔ wɔtooi. Yɛ be mli ni wɔkpɛlɛɔ hegbɛ ni Nyɔŋmɔ kɛha nɔyelii lɛ akɛ amɛgbala mɛi ni kuɔ mla mli lɛ atoi lɛ nɔ lɛ, “Nuŋtsɔ lɛ” ji yiŋtoo titri “hewɔ” ni wɔbaa wɔhe shi wɔhaa nɔyeli hegbɛi lɛ. Eji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii. Kɛfata he lɛ, wɔsumɔɔɔ ni wɔkɛ nɔ fɔŋ ko ni wɔɔfee lɛ he toigbalamɔ agbe Yehowa gbɛi lɛ he guɔ.—Romabii 13:1, 4-7; Tito 3:1; 1 Petro 3:17.

17. Kɛji akɛ “gbɔmɛi ni bɛ yitsoŋ” te shi wowɔ lɛ, mɛɛ hekɛnɔfɔɔ wɔbaanyɛ wɔná?

17 Mɔbɔ sane ji akɛ, ‘gbɔmɛi komɛi ni bɛ yitsoŋ’ ni hiɛ nɔyeli hewalɛ waa wɔ yi loo amɛteɔ shi amɛwoɔ wɔ yɛ gbɛ̀i krokomɛi anɔ—tamɔ heguɔgbee wiemɔi ni akɛshiɔ wɔ lɛ ahe hewalɛ ni amɛwoɔ lɛ nɛkɛ. Ni kɛlɛ, yɛ Yehowa be ni sa mli lɛ, ayɔseɔ amɛ amale wiemɔi lɛ, ni atsĩɔ amɛ ‘kwashiai awiemɔ’ lɛ anaa kwraa. Wɔ Kristofoi ajeŋba lɛ he saji ni aŋmala ashwie shi lɛ haa ayɔseɔ mɛi ni wieɔ anɔkwale lɛ yɛ faŋŋ mli. No hewɔ ni bei pii lɛ, nɔyeli lɛ mli onukpai anɔkwafoi jieɔ wɔyi akɛ mɛi ni feɔ ekpakpa lɛ.—Romabii 13:3; Tito 2:7, 8.

Nyɔŋmɔ Tsuji

18. Ákɛ Kristofoi lɛ, wɔbaanyɛ wɔkpoo heyeli ni wɔyɔɔ ni wɔkɛaatsu nii yɛ gbɛ fɔŋ nɔ lɛ yɛ mɛɛ gbɛ̀i anɔ?

18 Agbɛnɛ Petro bɔ kɔkɔ akɛ: “Tamɔ odehei, shi jeee mɛi ni ŋɔɔ odeheyeli nɛɛ amɛfeɔ efɔŋ nɔhaanɔ, shi moŋ tamɔ Nyɔŋmɔ tsuji.” (1 Petro 2:16; Galatabii 5:13) Ŋmɛnɛ, Biblia mli nilee ni wɔyɔɔ lɛ haa wɔyeɔ wɔhe kɛjɛɔ apasa jamɔ tsɔɔmɔi ahe. (Yohane 8:32) Agbɛnɛ hu, wɔjɛɔ wɔsuɔmɔ mli wɔfeɔ nii yɛ heyeli mli, ni wɔbaanyɛ wɔhala nibii ni wɔsumɔɔ. Ni kɛlɛ, wɔkɛ wɔ heyeli lɛ tsuuu nii yɛ gbɛ fɔŋ nɔ. Kɛ́ wɔmiifee yiŋkpɛɛ ni kɔɔ naanyobɔɔ, atade, hesaamɔ, hiɛtserɛjiemɔ—kɛ niyenii kɛ ninumɔ he po lɛ—wɔkaiɔ akɛ anɔkwa Kristofoi ji Nyɔŋmɔ tsuji, shi jeee mɛi ni saa amɛ diɛŋtsɛ amɛhiɛ. Wɔhalaa akɛ wɔbaasɔmɔ Yehowa, ni jeee akɛ wɔbaafee tsuji wɔha wɔ diɛŋtsɛ wɔheloo sɛɛdii nii lɛ aloo je lɛ miishɛɛi kɛ egbɛ̀i lɛ.—Galatabii 5:24; 2 Timoteo 2:22; Tito 2:11, 12.

19-21. (a) Te wɔbuɔ mɛi ni yɔɔ nɔyeli hegbɛi lɛ wɔhaa tɛŋŋ? (b) Mɛi komɛi ejie ‘suɔmɔ’ kpo amɛtsɔɔ ‘nyɛmimɛi anaanyobɔɔ muu lɛ fɛɛ’ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (d) Mɛni ji gbɛnaa nii ko ni he hiaa waa ni kã wɔnɔ?

19 Petro tee nɔ ekɛɛ akɛ: “Nyɛwoa mɛi fɛɛ; nyɛsumɔa nyɛnyɛmimɛi; nyɛshea Nyɔŋmɔ gbeyei; nyɛwoa maŋtsɛ.” (1 Petro 2:17) Akɛni Yehowa Nyɔŋmɔ ŋmɛɔ adesai agbɛ koni amɛná nɔyeli hewalɛ mli hegbɛi srɔtoi hewɔ lɛ, wɔkɛ woo ni sa haa nakai gbɔmɛi lɛ. Wɔsɔleɔ wɔhaa amɛ po, bɔni afee ni ekolɛ amɛŋmɛ wɔ gbɛ koni wɔtsu wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he nii yɛ toiŋjɔlɛ kɛ Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ mli. (1 Timoteo 2:1-4) Ni kɛlɛ, yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, ‘wɔsumɔɔ wɔnyɛmimɛi lɛ fɛɛ.’ Be fɛɛ be lɛ, wɔfeɔ nibii ni he baaba sɛɛnamɔ kɛha wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ, shi jeee nɔ ni baaye amɛ awui.

20 Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni weku mli basabasafeemɔ ha Afrika maŋ ko mli gbála lɛ, Yehowa Odasefoi a-Kristofoi ajeŋba lɛ bafee nɔ ni yɔɔ srɔto. Switzerland adafitswaa wolo ni ji Reformierte Presse lɛ bɔ amaniɛ akɛ: “Yɛ afi 1995 lɛ mli lɛ, African Rights gbɛjianɔtoo . . . lɛ nyɛ etsɔɔ sɔlemɔi lɛ ahe ni amɛkɛwo [béi lɛ mli], ni Yehowa Odasefoi lɛ efeee nakai lɛ mli.” Beni oshara lɛ he adafitswaa yashɛ maji krokomɛi anɔ lɛ, oya nɔŋŋ ni Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Europa lɛ kɛ niyenii kɛ tsofafeemɔ he nibii maje amɛnyɛmimɛi lɛ kɛ mɛi krokomɛi ni yɔɔ maŋ ni haomɔ eba jɛmɛ lɛ. (Galatabii 6:10) Amɛbo wiemɔi ni yɔɔ Abɛi 3:27 lɛ toi akɛ: “Mɛi ni sa ejurɔfeemɔ lɛ, kaakama amɛ, kɛji efeemɔ yɛ odɛŋ hewalɛ mli lɛ.”

21 Kɛlɛ, gbɛnaa nii ko ni he hiaa waa fe woo ni esa akɛ wɔkɛha nɔyeli hegbɛ ko kɛ suɔmɔ he nyɔmɔ ni wɔhiɛ wɔnyɛmimɛi lɛ po yɛ. Mɛni ji no? Petro kɛɛ akɛ: “Nyɛshea Nyɔŋmɔ gbeyei.” Wɔhiɛ Yehowa nyɔmɔ ni da waa fe bɔ ni wɔhiɛ adesa ko. Te enɛ ji anɔkwale ha tɛŋŋ? Ni te wɔɔfee tɛŋŋ wɔha Nyɔŋmɔ kɛ nɔyeli hegbɛi lɛ ahe gbɛnaa nii ni kã wɔnɔ lɛ aŋmɛ pɛpɛɛpɛ lɛ? Abaaha sanebimɔi nɛɛ ahetoo yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.

Ani Okaiɔ?

• Mɛɛ gbɛnaa nii kã Kristofoi anɔ yɛ weku lɛ mli?

• Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔjie nihamɔ mumɔ kpo yɛ asafo lɛ mli?

• Mɛɛ je lɛ he gbɛnaa nii kã wɔnɔ?

• Mɛni ji sɛɛnamɔi komɛi ni jɛɔ jeŋba he tɛi ni nɔ kwɔlɔ lɛ amli ni wɔhiɛɔ lɛ mli baa?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

Mɛɛ gbɛ nɔ Kristofoi aweku lɛ aaatsɔ afee miishɛɛ kpele jɛɛhe?

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 10]

Mɛni hewɔ Yehowa Odasefoi sumɔɔ amɛhe lɛ?

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 10]

Ani wɔbaanyɛ wɔjie suɔmɔ kpo wɔtsɔɔ wɔnyɛmimɛi lɛ kɛji wɔleee amɛ diɛŋtsɛ po?