Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Ani eji tɔmɔ akɛ aaata abasa kɛ́ shika ni akɛtaa abasa lɛ faaa kwraa po lɛ?

Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ewieee asɔshwɛmɔ he tsɔ̃, shi ekɛɔ saji saŋŋ ni ekɛtsɔɔ akɛ asɔshwɛmɔi fɛɛ kɛ Biblia mli shishitoo mlai kpãaa gbee. * Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, akpɛlɛɔ nɔ yɛ hei pii akɛ asɔshwɛmɔ teeɔ hiɛjoomɔ shi. Nakai anɔkwa sane lɛ pɛ ji nɔ ko ni he hiaa ni esa akɛ Kristofoi asusu he, ejaakɛ Biblia lɛ kɛɔ akɛ “hiɛjoolɔi” anine shɛŋ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ, ni ebuɔ hiɛjoomɔ hu akɛ eji wɔŋjamɔ.—1 Korintobii 6:9, 10; Kolosebii 3:5.

Asɔshwɛmɔ teeɔ henɔwomɔ kɛ akaŋshii mumɔ gbonyo ni ji shwelɛ ni mli wa ni ayɔɔ akɛ aaaye kunim hu shi. Bɔfo Paulo bɔ kɔkɔ eshi nibii ni tamɔ nɛkɛ beni eŋma akɛ: “Wɔhiɛ akakɔ̃ yakayaka anunyam nɔ ní wɔwowoo wɔhe mlila ní wɔhe miitsɛ̃tsɛ̃ɛ wɔhe!” (Galatabii 5:26) Kɛfata he lɛ, asɔshwɛmɔ woɔ shade wɔŋ ni akɛ he fɔ̃ɔ nɔ kɛtsɔ apasa hemɔkɛyeli nɔ lɛ he hewalɛ yɛ mɛi komɛi amli. Asɔshwɛlɔi náa apasa hemɔkɛyelii sui srɔtoi fɛɛ, kɛ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaaha shade atsu nii jogbaŋŋ aha amɛ. Amɛhaa wɔkaiɔ Israelbii ni yeee anɔkwa ni ‘ŋmɛɔ okpɔlɔ amɛhaa Shade Wɔŋ, ní amɛfɔseɔ wein ni afutu mli amɛshwieɔ shi amɛhaa Shɛɛ mli wɔŋ lɛ.’—Yesaia 65:11.

Ekolɛ mɛi komɛi baasusu akɛ, shika ni faaa ni akɛtaa abasa yɛ be mli ni akɛ woji shwɛɔ yɛ naanyobɔɔ nifeemɔ mli loo tao nɔ shwɛmɔ ni akɛ wekumɛi loo nanemɛi ni bɛŋkɛ kpaakpa shwɛɔ lɛ jeee hiɛtserɛjiemɔ ni tɔmɔ yɔɔ he. Eji anɔkwale akɛ, ekolɛ mɔ ko ni taa abasa yɛ shika fioo ko nɔ lɛ ebuŋ ehe akɛ hiɛjoolɔ, henɔwolɔ, mɔ ni sumɔɔ akaŋshii, loo mɔ ni sumɔɔ apasa hemɔkɛyeli. Ni kɛlɛ, mɛɛ hewalɛ asɔshwɛmɔ lɛ baaná yɛ mɛi ni ekɛ amɛ shwɛɔ asɔ lɛ nɔ? Mɛi babaoo ni sumɔɔ asɔshwɛmɔ waa lɛ je shishi kɛtsɔ abasataa bibii ni amɛkɛ amɛhe woɔ mli ‘kɛha miishɛɛnamɔ kɛkɛ’ lɛ nɔ. (Luka 16:10) Nɔ ko ni tamɔ hiɛtserɛjiemɔ ko ni yeee awui lɛ batsɔ nɔ ko ni mli wa fe efɔŋ ni baaba he okadi yɛ amɛgbɛfaŋ.

No bafeɔ anɔkwale titri yɛ hei ni gbekɛbii ahe bajeɔ mli yɛ lɛ. Gbekɛbii babaoo ená abasataa fioo ko ni amɛkɛ amɛhe woɔ mli lɛ mli kunimyeli lɛ he miishɛɛ waa aahu akɛ eka amɛ koni amɛkɛ shika ni fa babaoo ata abasa lɛ. (1 Timoteo 6:10) Niiamlipɛimɔ ni akɛ be kpalaŋŋ fee ni Arizona Council on Compulsive Gambling kala yɛ United States lɛ maa nɔ mi akɛ, mɛi ni asɔshwɛmɔ eka amɛhe lɛ ateŋ mɛi babaoo je shishi beni amɛdarako kwraa lɛ “kɛtsɔ abasataa bibii ni amɛkɛ amɛhe woɔ mli yɛ kpɔiaŋgbɔlemɔ nifeemɔi amli loo woji ni amɛkɛ nanemɛi loo wekumɛi shwɛɔ lɛ nɔ.” Amaniɛbɔɔ kroko hu kɛɔ akɛ “gbekɛbii jeɔ asɔshwɛmɔ shishi yɛ shia, bei pii lɛ be mli ni amɛkɛ weku lɛ kɛ nanemɛi shwɛɔ woji.” Amaniɛbɔɔ lɛ kɛfataa he akɛ “gbekɛbii ni shwɛ asɔ lɛ oha mlijaa nyɔŋmai etɛ lɛ je nakai feemɔ shishi dani amɛye afii nyɔŋma kɛ ekome.” Taakɛ niiamlitaomɔ ni Why Do People Gamble Too Much—Pathological and Problem Gambling lɛ tsɔɔ lɛ, mɛi ni yeko afii nyɔŋmai enyɔ ni amɛshwɛɔ asɔ lɛ ateŋ mɛi babaoo náa shika kɛjɛɔ awuiyeli loo jeŋba shara mli kɛfiɔ nii ni eka amɛhe nɛɛ sɛɛ. Mɛɛ oshara ni jɛɔ mli baa eji nɛkɛ kɛha nɔ ko ni ekolɛ yɛ shishijee lɛ etamɔ nɔ ni yeee awui lɛ!

Akɛni wɔyɛ jeŋ ko ni mli eyi obɔ kɛ tsɔnei ni dũɔ mɔ kɛ kaai ni fa babaoo tsɔ mli momo hewɔ lɛ, mɛni hewɔ ni wɔkɛ wɔhe aaawo ekroko hu mli bɔ ni esaaa? (Abɛi 27:12) Asɔshwɛmɔ—ni gbekɛbii fata he loo amɛfataaa he, kɛha shika fioo loo shika babaoo lɛ—kɛ oshara baa mumɔŋ shidaamɔ he, ni esa akɛ akwa. Eji ŋaawoo kpakpa kɛha Kristofoi ni náa tao loo woji ashwɛmɔi amli ŋɔɔmɔ ákɛ hiɛtserɛjiemɔ lɛ akɛ amɛaaŋmala yibɔi ni amɛnáa yɛ shwɛmɔ lɛ mli lɛ amɛshwie shi loo ni amɛshwɛ shwɛmɔ lɛ kɛha miishɛɛnamɔ kɛkɛ yɛ be mli ni amɛŋmalaŋ yibɔi ni amɛnáa lɛ amɛshwieŋ shi. Kristofoi ni le nii ni tsuɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛmumɔŋ shidaamɔ he nii lɛ, kɛ amɛnanemɛi kɛ weku nɔ̃ hu he nii lɛ, kɛ amɛhe wooo asɔshwɛmɔ mli—kɛ́ shika fioo po akɛfɔ̃ɔ nɔ.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 3 World Book Encyclopedia lɛ tsɔɔ asɔshwɛmɔ shishi akɛ “abasa ni ataa yɛ nɔ ni jɛɔ shwɛmɔ ko mli baa nɔ, nɔ ko ni jɛɔ nifeemɔ ko mli baa nɔ, loo shade nɔ ko ni baa.” Ekɛɛ hu akɛ “bei pii lɛ, asɔshwɛlɔi loo mɛi ni kɛ amɛhe woɔ mli lɛ kɛ shika taa abasa yɛ . . . shade shwɛmɔi tamɔ lototsemɔi, woji ashwɛmɔi, kɛ ludu tɛi anɔ.”