Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Jamɔhei—Ani Ehe Miihia wɔ?

Jamɔhei—Ani Ehe Miihia wɔ?

Jamɔhei—Ani Ehe Miihia wɔ?

‘Nyɔŋmɔ jamɔ gbɛfalɔi akpei abɔ ni jɛ maŋ lɛŋ hei srɔtoi ni wo atadei srɔtoisrɔtoi fɛfɛji ni, Indiabii asafokui miijo jooi ni aheɔ ayeɔ akɛ nomɛi ji nɔ ni ajoɔ dani Spainbii abe lɛ shɛ lɛ yɛ obonui agbɛɛmɔ kɛ ŋɔɔmɔ lɛ anaa, ni sɔlemɔ mli hetuu-kɛhalɔi lɛ ni kɛ mɔdɛŋbɔɔ miinyiɛ yɛ amɛnakutsei anaa yɛ piŋmɔ mli kɛmiitsɔ asafoi babaoo ni ebua amɛhe naa lɛ ateŋ kɛmiiya gbatsu lɛ mli lɛ eyi sɔlemɔtsu wulu lɛ agbó lɛ naa ni afo he gbogbo lɛ kɛ gbɛjegbɛi ni bɔle ehewɔ lɛ fɛɛ nɔ obɔ.’

NAKAI ji bɔ ni adafitswaa wolo ni ji El Economista lɛ tsɔɔ asafo ko ni fa babaoo diɛŋtsɛ ni bua amɛhe naa yɛ December 2001 lɛ mli eha. No mli lɛ, mɛi aaafee akpekpei etɛ yasara sɔlemɔtsu wulu ni yɔɔ Mexico City lɛ koni amɛkɛtsɔɔ hemɔkɛyeli ni amɛyɔɔ yɛ Guadalupe Obalayoo Fro lɛ mli. Mɛi ni fa babaoo yasaraa jamɔ tsũi wuji krokomɛi tamɔ St. Peter’s Basilica ni yɔɔ Rome lɛ hu.

Jamɔ tsũi heɔ gbɛhe krɛdɛɛ ko yɛ mɛi babaoo ni shweɔ akɛ amɛaajá Nyɔŋmɔ lɛ atsuii amli. Maria ni jɛ Brazil lɛ kɛɛ akɛ: “Yɛ migbɛfaŋ lɛ, sɔlemɔtsu lɛ ji he ko ni manyɛ mabɛŋkɛ Nyɔŋmɔ yɛ. Eji he krɔŋkrɔŋ. Mihé miye akɛ sɔlemɔ ni maya lɛ tsuuɔ susuma lɛ he ni ákɛ, eji esha kɛ́ miyaaa Mass kɛ eshai ajajemɔ-kɛ-tsɔɔmɔ daa Hɔgbaa.” Consuelo ni jɛ Mexico lɛ kɛɛ akɛ: “Sɔlemɔ lɛ tée henumɔ ko ni mli wa waa shi yɛ mimli; mibu lɛ akɛ eji he ko ni jara wa waa. Beni miyɔɔ jɛmɛ lɛ, minu he tamɔ nɔ ni miyɛ ŋwɛi.”

Eyɛ mli akɛ mɛi komɛi buɔ sɔlemɔi akɛ eji hei ni he hiaa waa diɛŋtsɛ moŋ, shi mɛi krokomɛi ayiŋ feɔ amɛ kɔshikɔshi yɛ hiamɔ ni amɛhe hiaa akɛ hei ni ajáa yɛ lɛ he. Beni Peter Sibert ni ji Katolik osɔfo ko ni yɔɔ England lɛ wieɔ sɔlemɔ ni abaaa kwraa lɛ he lɛ, ekɛɛ akɛ: “[Mɛi] halaa nɔ ni amɛyɔɔ he miishɛɛ yɛ jamɔ ni amɛsumɔɔ lɛ he. Mɛi ni edara lɛ ateŋ mɛi babaoo ji Katolikbii, ni amɛhiɔ shi yɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ naa—shi oblahii kɛ oblayei nuuu he akɛ esa akɛ amɛtuu amɛhe amɛha.” London Daily Telegraph ni je kpo yɛ November 20, 1998 lɛ kɛɛ akɛ: “Kɛjɛ afi 1979 kɛbaa nɛɛ, aŋamɔ sɔlemɔtsui aaafee 1,500 anaa yɛ England, kɛ́ akɛto sɔlemɔtsui 495 ni agbele naa lɛ kɛ sɔlemɔtsui 150 ni asaa ama ekoŋŋ lɛ he lɛ.”

Yɛ afi 1997 mli lɛ, adafitswaa wolo ni ji Süddeutsche Zeitung ni yɔɔ Munich, Germany lɛ bɔ amaniɛ akɛ: “Aatsake sɔlemɔtsui akɛmiifee sini tsũi kɛ wɔɔhei: Heyelilɔi miigbala amɛhe shi kɛmiijɛ sɔlemɔ nifeemɔi ahe, akɛ hei ni ajáa yɛ lɛ miitsu yiŋtoi krokomɛi ahe nii. . . . Nii ni etsɔ nɔ ni afɔɔ feemɔ momo yɛ Netherlands loo yɛ England lɛ miiya nɔ yɛ Germany.” Ekɛfata he akɛ: “Abaanyɛ ana sɔlemɔtsui aaafee 30 loo 40 ni aahɔ̃ɔ yɛ jara ni hi naa yɛ Germany, yɛ nyɛsɛɛ afii fioo ni eho nɛɛ amli.”

Ani jamɔ tsũi ahe miihia kwraa kɛha Nyɔŋmɔ jamɔ? Ani sɔlemɔtsui wuji kɛ sɔlemɔtsui ni awula amɛ fɛfɛji lɛ yɛ Ŋmalɛ mli shishitoo nɔ̃ ko? Mɛɛ tsũi nɛkɛ akɛtsuɔ nii kɛjáa anɔkwa Nyɔŋmɔ hiɛkalɔ lɛ? Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ amɛhe yɛ hiamɔ ni ehe hiaa ni aná jamɔhei kɛ nɔ ni esa akɛ eya nɔ yɛ jɛmɛ lɛ he?