Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Te Wɔɔfee Tɛŋŋ Wɔha Wɔgbii Ajara Awa yɛ Yehowa Hiɛ?

Te Wɔɔfee Tɛŋŋ Wɔha Wɔgbii Ajara Awa yɛ Yehowa Hiɛ?

Te Wɔɔfee Tɛŋŋ Wɔha Wɔgbii Ajara Awa yɛ Yehowa Hiɛ?

“Nyɛ̃ aaafee hulushitee kɛ hulushinyɔɔ teŋ lɛ, mifite ŋmɛlɛtswai kpakpai enyɔ, ní minitii nyɔŋmai ekpaa ni jara wa yɔɔ eko fɛɛ eko mli. Ahaaa juromɔ nɔ ko yɛ na ni ayana hewɔ, ejaakɛ amɛtee kɛmiiya naanɔ!”—Lydia H. Sigourney, ni ji Amerikanyo woloŋmalɔ (afi 1791-1865).

ETAMƆ nɔ ni wɔwala gbii lɛ faaa ni amɛhoɔ oya. Lalatsɛ David susu wala sɛɛ ni etsɛɛɛ lɛ he ni etsirɛ lɛ ni esɔle akɛ: “Yehowa, ha male minaagbee kɛ migbii lɛ ayibɔ, bɔ ni ji, ni male mitsɛ ni mitsɛŋ lɛ! Naa, ofee migbii lɛ tamɔ klakate, ni miwala be tamɔ nɔ ni jeee nɔ ko nɔ ko yɛ ohiɛ.” Nɔ ni he hiaa David ji ni ehi shi yɛ gbɛ ko ni baasa Nyɔŋmɔ hiɛ yɛ ewiemɔ kɛ enifeemɔi fɛɛ amli lɛ nɔ. Beni etsɔɔ ehe ni ekɛfɔ̃ɔ Nyɔŋmɔ nɔ lɛ mli lɛ, ekɛɛ akɛ: “Bo onɔ mihiɛ kã!” (Lala 39:5, 6, 8) Yehowa bo toi. Yɛ anɔkwale mli lɛ, epɛi David nifeemɔi lɛ amli ni ewo lɛ nyɔmɔ yɛ no naa pɛpɛɛpɛ.

Eyɛ mlɛo akɛ wɔɔfee mɛi ni bɛ dekã miniti fɛɛ miniti yɛ gbi lɛ mli, ní wɔkɛ wɔhe awo shihilɛ ko ni be faaa yɛ mli ní ayɛ nibii pii feemɔ yɛ mli lɛ mli. Enɛ baanyɛ eha wɔye wɔtsui, titri lɛ, kɛji wɔyɛ babaoo feemɔ, ni kɛlɛ be fioo pɛ wɔyɔɔ ni wɔkɛaatsu he nii lɛ. Ani nɔ ni he hiaa wɔ lɛ tamɔ David nɔ lɛákɛ wɔɔhi shi yɛ gbɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ aaakpɛlɛ nɔ? Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yehowa kwɛɔ ni etaoɔ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ mli jogbaŋŋ ekwɛɔ. Hiob ni ji nuu ni she Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ yɔse aaafee afii 3,600 ni eho nɛ akɛ, Yehowa na egbɛ̀i lɛ ni etao enifeemɔi lɛ fɛɛ amli ekwɛ. Hiob bi sane ko ni akpaaa hetoo gbɛ akɛ: “Kɛji eba saramɔ lɛ, mɛɛ hetoo maha lɛ?” (Hiob 31:4-6, 14) Wɔbaanyɛ wɔha bɔ ni wɔkɛ wɔgbii tsuɔ nii lɛ jara awa yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ kɛtsɔ mumɔŋ nibii ni wɔkɛaamamɔ wɔhiɛ, ekitai atoi ni wɔɔbo, kɛ wɔbe ni wɔkɛaatsu nii jogbaŋŋ lɛ nɔ. Nyɛhaa wɔsusua saji nɛɛ ahe jogbaŋŋ wɔkwɛa.

Nyɛhaa Wɔkɛ Mumɔŋ Nibii Ayea Klɛŋklɛŋ Gbɛhe yɛ Wɔshihilɛ Mli

Ŋmalɛi ni jɛ mumɔŋ lɛ woɔ wɔ hewalɛ yɛ gbɛ ni ja nɔ koni wɔkɛ mumɔŋ nibii aye klɛŋklɛŋ gbɛhe beni ekɛɛ akɛ: “Nyɛyoo nii ni hi titri lɛ.” Mɛni ji nibii ni hi titri nɛɛ? Hetoo lɛ kɔɔ “nilee kɛ sɛɛyoomɔ” he. (Filipibii 1:9, 10) Yehowa yiŋtoo he nilee ni wɔɔná lɛ biɔ ni wɔkɛ wɔbe atsu nii yɛ nilee mli. Ni kɛlɛ, mumɔŋ nibii ni wɔɔha efee nɔ̃ titri yɛ wɔshihilɛ mli lɛ baaha wɔná shihilɛ ko ni nyɔmɔwoo kɛ miishɛɛ yɔɔ mli lɛ he nɔmimaa.

Bɔfo Paulo kaiɔ wɔ koni ‘wɔka nɔ fɛɛ nɔ wɔkwɛ akɛ esa Nuŋtsɔ lɛ hiɛ lo.’ Esa akɛ tsui lɛ mli susumɔi kɛ shwelɛi ni wɔ diɛŋtsɛ wɔɔpɛi mli lɛ afata ka ni wɔɔka wɔkwɛ lɛ he. Bɔfo lɛ tsaa nɔ akɛ: “Nyɛyoa nii ni ji [Yehowa, NW] suɔmɔnaa nii lɛ.” (Efesobii 5: 10, 17) No hewɔ lɛ, mɛni Yehowa kpɛlɛɔ nɔ? Biblia mli abɛ ko haa hetoo akɛ: “Nilee shishi ji akɛ: Otao nilee, ni okɛ onii ni oná lɛ fɛɛ atao sanesɛɛkɔmɔ! Buu lɛ, ni eeewo onɔ.” (Abɛi 4:7, 8) Yehowa náa mɔ ko ni náa nilee ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli ni ekɛtsuɔ nii lɛ he miishɛɛ. (Abɛi 23:15) Nɔ ni haa nilee ni tamɔ nɛkɛ feɔ nɔ ni he hiaa ji akɛ, anyɛŋ ahe yɛ odɛŋ loo afite lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ebafeɔ hebuu kɛ yibaamɔ ko kɛjɛɔ ‘gbɛ fɔŋ nɔ, kɛ kɛjɛ mɛi ni wieɔ nibii kɔ̃ɔdɔ̃ji lɛ adɛŋ.’—Abɛi 2: 10-15.

Belɛ, kwɛ bɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ wɔɔte shi wɔshi su fɛɛ su ni aaaha wɔbu mumɔŋ nibii akɛ nɔ ko ni yɔɔ fɛlɛfɛlɛ lɛ! Esa akɛ wɔná hiɛsɔɔ su kɛha Yehowa wiemɔi lɛ, kɛ gbeyeishemɔ kpakpa kɛha lɛ. (Abɛi 23:17, 18) Yɛ be mli ni abaanyɛ aná jwɛŋmɔŋ su nɛɛ yɛ wala be mli be fɛɛ be lɛ, ehi jogbaŋŋ akɛ wɔɔkɔ́ gbɛ kpakpa nɛɛ ni wɔha Biblia mli shishitoo mlai afee wɔsu yɛ wɔblahiiaŋ loo wɔblayeiaŋ. Nilelɔ Maŋtsɛ Salomo kɛɛ akɛ: “Kaimɔ obɔlɔ lɛ yɛ oblahiiaŋ gbii lɛ amli.”—Jajelɔ 12:1.

Gbɛ ni he hiaa fe fɛɛ ni aaatsɔ nɔ aná hiɛsɔɔ aha Yehowa ji kɛtsɔ aŋkroaŋkro sɔlemɔ ni akɛaaha lɛ daa lɛ nɔ. David yɔse bɔ ni he ni akɛaafɔ Yehowa nɔ lɛ he hiaa ha lɛ, ejaakɛ ekpa fai akɛ: “Yehowa, bó mifaikpamɔ lɛ toi, ni oka toi oha mibolɔmɔ lɛ! Kaabu onaa hu yɛ mihiɛ yaafonui lɛ ahe!” (Lala 39:13) Ani bɔ ni wekukpaa ni bɛŋkɛ kpaakpa ni ka wɔkɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ mli wa ha lɛ saa wɔhenumɔi ahe kɛyashɛɔ he ni ehaa wɔfóɔ bei komɛi? Yɛ anɔkwale mli lɛ, babaoo ni wɔkɛ Yehowa gbaa tsui lɛ mli teemɔŋ saji ahe sane, ni wɔjwɛŋɔ e-Wiemɔ lɛ nɔ lɛ, babaoo ni ebɛŋkɛɔ wɔ ji no.—Yakobo 4:8.

Kasemɔ Toiboo

Mose ji nuu kroko ni yɔɔ hemɔkɛyeli ni yɔse ehe ni ekɛfɔ̃ɔ Nyɔŋmɔ nɔ lɛ. Taakɛ David ji lɛ, Mose yoo akɛ naagbai eyi eshihilɛ mli obɔ̃. No hewɔ lɛ ekpa Nyɔŋmɔ fai koni etsɔɔ lɛ ‘egbii lɛ kanemɔ, beni afee ni ená nilee tsui!’ (Lala 90:10-12) Anáa nilee tsui kɛtsɔ Yehowa mlai kɛ eshishitoo mlai lɛ ni aaakase ni ahi shi yɛ naa lɛ pɛ nɔ. Mose le enɛ, ni fee sɛɛ lɛ ebɔ mɔdɛŋ koni enyɛ nakai anɔkwale ni he hiaa lɛ nɔ ewo Israel maŋ lɛ mli, kɛtsɔ Nyɔŋmɔ mlai kɛ ekpɔi lɛ amli ni eti eha amɛ dani amɛyaŋɔ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ. Esa akɛ adesa maŋtsɛ fɛɛ maŋtsɛ ni Yehowa baahala lɛ yɛ sɛɛ mli koni eye Israel nɔ lɛ aŋma Mla lɛ eko aha lɛ diɛŋtsɛ ehe, ni ekane ewala gbii abɔ fɛɛ. Mɛni hewɔ? Bɔni afee ni ekase Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ. Enɛ baafee toiboo he kaa kɛha maŋtsɛ lɛ. Ebaabu ehe koni ekawo etsui nɔ yɛ enyɛmimɛi lɛ anɔ, ni ebaaha emaŋtsɛyeli lɛ mli gbii lɛ hu asɛɛ atsɛ. (5 Mose 17:18-20) Asaa ati shiwoo nɛɛ mli ekoŋŋ beni Yehowa kɛɛ David binuu Salomo akɛ: “Kɛji ooonyiɛ migbɛ̀i lɛ anɔ, ní oye mikpɔi lɛ kɛ mikitai lɛ anɔ, tamɔ bɔ ni otsɛ David nyiɛ nɔ lɛ, no lɛ maha otsɛ yɛ jeŋ!”—1 Maŋtsɛmɛi 3:10-14.

Toiboo ji hiɛdɔɔ sane kɛha Nyɔŋmɔ. Kɛ́ wɔba Yehowa taomɔ nii kɛ ekitai lɛ fai komɛi ashi, tamɔ nɔ ni amɛhe ehiaaa lɛ, no lɛ yɛ anɔkwale mli lɛ ebaayɔse su ni tamɔ nɛkɛ. (Abɛi 15:3) Esa akɛ enɛ ni wɔle lɛ atsirɛ wɔ koni wɔhiɛ bulɛ ni mli kwɔ kɛha Yehowa ŋwɛi gbɛtsɔɔmɔi lɛ fɛɛ mli, eyɛ mli akɛ jeee be fɛɛ be enɛ feemɔ yɔɔ mlɛo moŋ. Satan feɔ bɔ fɛɛ bɔ ni ebaanyɛ koni ‘ekɛtsi wɔ gbɛ’ beni wɔbɔɔ mɔdɛŋ koni wɔye Nyɔŋmɔ mlai kɛ ekitai anɔ lɛ.—1 Tesalonikabii 2:18.

Ehe miihia waa akɛ wɔkɛ Ŋmalɛ mli ŋaawoo ákɛ wɔkpe kutuu kɛha jamɔ kɛ naanyobɔɔ lɛ aaatsu nii. (5 Mose 31:12, 13; Hebribii 10:24, 25) No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔbi wɔ diɛŋtsɛ wɔhe akɛ: ‘Ani miyɛ faishitswaa kɛ shifimɔ ni he hiaa kɛha nɔ ni sa diɛŋtsɛ feemɔ?’ Naanyobɔɔ kɛ nitsɔɔmɔ ni yɔɔ Kristofoi akpeei ashishi ni wɔɔku wɔhiɛ wɔfɔ̃ nɔ yɛ mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ koni wɔná shika gbɛfaŋ shweshweeshwe shihilɛ lɛ baagbɔjɔ wɔkɛ Yehowa teŋ wekukpaa lɛ. Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Shika suɔmɔ akaba nyɛjeŋba mli, ni nyɛmii ashɛa nii ni nyɛyɔɔ lɛ he; ejaakɛ lɛ [Yehowa] diɛŋtsɛ ekɛɛ: ‘Mishiŋo ni misaa mikwaŋo gbi ko gbi ko.’” (Hebribii 13:5) Toiboo ni wɔjɛɔ wɔsuɔmɔ mli wɔfeɔ wɔhaa Yehowa kitai lɛ tsɔɔ hekɛnɔfɔɔ kwraa ni wɔyɔɔ akɛ ebaakwɛ wɔnɔ.

Yesu kase toiboo ni ená he sɛɛ. Wɔ hu wɔbaanyɛ wɔfee nakai. (Hebribii 5:8) Babaoo ni wɔnáa toiboo su lɛ, babaoo ni efeɔ mlɛo kɛhaa wɔ akɛ wɔɔfee toiboo, yɛ nibii bibii amli po. Eji anɔkwale akɛ, yɛ wɔ emuuyeli mlihiɛmɔ lɛ hewɔ lɛ, ekolɛ ebaabi ni wɔdamɔ nifeemɔ ni esaaa loo yiwalɛ nifeemɔ po ni jɛɔ mɛi krokomɛi aŋɔɔ lɛ anaa. Titri lɛ ekolɛ enɛ baaba yɛ nitsumɔhe, yɛ skul, loo yɛ shia ni jamɔ egbala mli lɛ mli. Ni kɛlɛ, wɔnáa miishɛɛ kɛjɛɔ sanejajemɔ ni akɛha Israelbii lɛ akɛ, kɛji ‘amɛsumɔ Yehowa, ni amɛbo egbee toi, ni amɛkɛ amɛhe kpɛtɛ ehe lɛ, ebaaha amɛyi ana wala ni amɛtsɛ yɛ jeŋ’ lɛ mli. (5 Mose 30:20) Akɛ nakai shiwoo lɛ nɔŋŋ eha wɔ.

Okɛ Be Atsu Nii yɛ Nilee Mli

Wɔbe ni wɔkɛaatsu nii yɛ nilee mli lɛ hu baaye abua wɔ koni bɔ ni wɔkɛ wɔbe tsuɔ nii lɛ asa Yehowa hiɛ. Ákɛ nɔ ni tamɔɔɔ shika ni abaanyɛ akɛto lɛ, esa ákɛ akɛ be atsu nii, kɛ jeee nakai lɛ ebaaho kɛkɛ. Ŋmɛlɛtswaa fɛɛ ŋmɛlɛtswaa ni hoɔ lɛ etee kɛmiiya naanɔ. Akɛni be fɛɛ be lɛ nibii babaoo ni esa akɛ wɔfee lɛ amli fioo pɛ wɔnyɛɔ wɔfeɔ hewɔ lɛ, ani wɔkɛ wɔbe lɛ miitsu nii yɛ gbɛ ni baaye abua wɔ koni wɔnine ashɛ oti ni wɔkɛma wɔhiɛ yɛ shihilɛ mli lɛ nɔ? Esa akɛ Kristofoi aha amɛhe ni amɛkɛaawo Maŋtsɛyeli shiɛmɔ kɛ kaselɔ feemɔ nitsumɔ lɛ mli daa lɛ afee oti titri kɛha amɛ.—Mateo 24:14; 28:19, 20.

Wɔkɛ wɔbe baatsu nii yɛ nilee mli kɛji wɔle bɔ ni ehe hiaa jogbaŋŋ ha lɛ pɛ. Efesobii 5:16 woɔ wɔ hewalɛ yɛ gbɛ ni ja nɔ, koni ‘wɔtsu wɔdekã he nii,’ ni enɛ tsɔɔ be “ni wɔɔhe,” ni wɔŋmɛɛ nibii ni he ehiaaa tsɔ lɛ ahe. Etsɔɔ nibii ni fiteɔ be lɛ asɛɛtiumɔ shi ni aaaba. Tɛlivishiŋ ni aaakwɛ babaoo loo Internet lɛ mli ni aaatao babaoo, je lɛŋ saji ni he ehiaaa akanemɔ, aloo hiɛtserɛjiemɔ kɛ shwɛmɔ ni aaatiuɔ sɛɛ tuutu lɛ baanyɛ aha etɔ wɔ. Kɛfata he lɛ, heloonaa nii anaabuamɔ babaoo baanyɛ ahe be ni esa akɛ wɔkɛtsu nii kɛná nilee tsui lɛ.

Mɛi ni woɔ be he gbɛjianɔ ni mɔ ko aaato lɛ he hewalɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Onyɛŋ okɛ obe atsu nii jogbaŋŋ, kɛji akɛ okɛ oti ko ni yɔɔ faŋŋ ni kɔɔ nɔ ko pɔtɛɛ he emako ohiɛ.” Amɛkɛ nibii enumɔ ni akɛhalaa otii kɛmamɔɔ hiɛ lɛ hã: esa akɛ ekɔ nɔ ko pɔtɛɛ he, nɔ ni anyɛɔ abuɔ he akɔntaa, nɔ ni nine nyɛɔ eshɛɔ nɔ, nɔ ni yɔɔ diɛŋtsɛ, kɛ nɔ ni ato be awo he.

Oti kome ko ni sa ji ni wɔha Biblia kanemɔ aya hiɛ. Klɛŋklɛŋ nii ni esa akɛ wɔfee ji ni wɔha oti ni wɔkɛma wɔhiɛ lɛ akɔ nɔ ko pɔtɛɛ he—ní wɔkane Biblia muu lɛ fɛɛ. Nɔ ni nyiɛ sɛɛ ji ni wɔha oti ni wɔkɛma wɔhiɛ lɛ afee nɔ ni wɔbaanyɛ wɔbu he akɔntaa. Kɛ́ wɔfee enɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔpɛi bɔ ni wɔyaa nɔ wɔhaa lɛ mli. Esa akɛ otii ni wɔkɛmamɔɔ wɔhiɛ lɛ awo wɔ hewalɛ koni wɔmia wɔhiɛ ni wɔya nɔ. Esa akɛ amɛfee nɔ ni nine nyɛɔ eshɛɔ nɔ kɛ nɔ ni yɔɔ diɛŋtsɛ hu. Esa akɛ asusu aŋkroaŋkro nyɛmɔi, hesaai, kɛ be ni ayɔɔ lɛ hu he. Kɛha mɛi komɛi lɛ, ekolɛ oti lɛ he nitsumɔ baabi be babaoo. Yɛ naagbee lɛ, esa akɛ wɔto be yɛ otii ni wɔkɛmamɔ wɔhiɛ lɛ ahe. Be ni akɛaagbe nɔ ko feemɔ naa ni aaato he gbɛjianɔ lɛ baanyɛ aha nɔ ni tsirɛɔ wɔ koni wɔgbe naa lɛ mli awa.

Betel weku lɛ mli bii fɛɛ ni yɔɔ je lɛŋ, ni sɔmɔɔ yɛ Yehowa Odasefoi ajeŋ muu fɛɛ nitsumɔhe yitso lɛ loo yɛ eniji ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ mli lɛ yɛ oti ko ni ma amɛhiɛ akɛ amɛkane Biblia muu lɛ fɛɛ yɛ amɛ klɛŋklɛŋ afi yɛ Betel lɛ mli. Amɛyooɔ akɛ Biblia kanemɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he lɛ haa amɛmumɔŋ dalɛ lɛ yaa hiɛ, ni amɛnáa amɛkɛ Yehowa, ni miitsɔɔ amɛ nii koni amɛ diɛŋtsɛ amɛná he sɛɛ lɛ teŋ wekukpaa ni yɔɔ gbagbalii. (Yesaia 48:17) Ani wɔ hu wɔbaanyɛ wɔha daa Biblia kanemɔ afee oti ni ma wɔhiɛ?

Wɔgbii ni Wɔɔha Ejara Awa lɛ Mli Sɛɛnamɔi

Mumɔŋ nibii anɔ titri ni wɔɔjwɛŋ lɛ baaha wɔnine ashɛ jɔɔmɔi babaoo nɔ. Nɔ kome ji akɛ, eyeɔ ebuaa ni wɔnáa nitsumɔ ko ni wɔtsu wɔgbe naa lɛ mli miishɛɛ babaoo, kɛ agbɛnɛ yiŋtoo yɛ shihilɛ mli. Sane ni wɔkɛ Yehowa gbaa daa yɛ sɔlemɔ ni jɛ tsuiŋ lɛ gbalaa wɔ kɛbɛŋkɛɔ lɛ kpaakpa. Sɔlemɔ diɛŋtsɛ ni wɔsɔleɔ lɛ po tsɔɔ hekɛnɔfɔɔ ni wɔyɔɔ yɛ emli. Biblia lɛ kɛ Biblia kasemɔ woji ni jɛ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ ŋɔɔ ni wɔkaneɔ daa lɛ tsɔɔ bɔ ni wɔsumɔɔ ni wɔbo Nyɔŋmɔ toi beni ewieɔ kɛtsɔɔ wɔ lɛ. (Mateo 24:45-47) Enɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnáa nilee tsui, bɔni afee ni wɔfee yiŋkpɛi ni ja, ni wɔhala nibii ni ja yɛ shihilɛ mli.—Lala 1:1-3.

Wɔmii shɛɔ wɔhe babaoo yɛ Yehowa kitai atoiboo mli, ejaakɛ no feemɔ jeee nɔ ni wa. (1 Yohane 5:3) Beni wɔkɛ gbi fɛɛ gbi tsuɔ nii yɛ gbɛ ni Yehowa baakpɛlɛ nɔ mli lɛ, wɔhaa wekukpaa ni ka wɔkɛ lɛ teŋ lɛ mli waa. Wɔbafeɔ anɔkwa mumɔŋ sɛɛfimɔ hu kɛhaa wɔnanemɛi Kristofoi lɛ. Nifeemɔi nɛɛ haa Yehowa Nyɔŋmɔ tsui nyaa. (Abɛi 27:11) Ni nyɔmɔwoo ko bɛ ni fe Yehowa nɔkpɛlɛmɔ ní aaaná bianɛ kɛ agbɛnɛ kɛmiiya naanɔ!

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 21]

Kristofoi kɛ hiɛdɔɔ susuɔ mumɔŋ nibii ahe

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 22]

Ani okɛ obe miitsu nii jogbaŋŋ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Wɔhaa wekukpaa ni kãa wɔkɛ Yehowa teŋ lɛ mli waa beni wɔkɛ gbi fɛɛ gbi tsuɔ nii yɛ gbɛ ni ekpɛlɛɔ nɔ lɛ nɔ lɛ