Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Maŋsɛɛ Sanekpakpa Shiɛmɔ Nitsumɔ ko Batsɔ Wɔshia

Maŋsɛɛ Sanekpakpa Shiɛmɔ Nitsumɔ ko Batsɔ Wɔshia

Wala Shihilɛ He Sane

Maŋsɛɛ Sanekpakpa Shiɛmɔ Nitsumɔ ko Batsɔ Wɔshia

TAAKƐ DICK WALDRON GBA

Eji Hɔgbaa shwane ko yɛ September 1953 mli. Wɔji mɛi heei ni eba South-West Africa (amrɔ nɛɛ Namibia) etsɛko. Wɔba maŋ nɛɛ mli lɛ, eshɛko otsi ni wɔmiihe wɔfee kpee ko yɛ maŋtiase ni ji Windhoek lɛ mli. Mɛni ji nɔ ni kanya wɔ ni wɔshi Australia shɔŋŋ nɛɛ kɛba nɛkɛ Afrika shikpɔŋ nɛɛ nɔ lɛ? Mi kɛ miŋa, kɛ oblayei etɛ ni fata wɔhe lɛ eba ákɛ maŋsɛɛ sanekpakpa sh ɛlɔi ni shiɛɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ.—Mateo 24:14.

MISHIHILƐ je shishi yɛ shikpɔŋ lɛ naagbeehe ko, yɛ Australia, yɛ afi ni sa kadimɔ ni ji afi 1914 lɛ mli. Miyeko afii nyɔŋmai enyɔ beni Ohia Shihilɛ ni Mli Wa lɛ ba, ni ebabi ni matsu migbɛfaŋnɔ he nii koni weku lɛ nine ashɛ daaŋ ŋmãa nɔ. Nitsumɔ ko bɛ, shi mitsɔ ŋaa gbɛ ko koni mikɛgbɔbi kpɛŋkpɛlɛi, ni pii yɔɔ Australia lɛ. No hewɔ lɛ, yelikɛbuamɔ ni mikɛhaa weku lɛ titri ji kpɛŋkpɛlɛ loo ni mikɛ baa shia daa.

Beni jeŋ ta ni ji enyɔ lɛ je shishi yɛ afi 1939 lɛ mli lɛ, no mli lɛ mibɔ mɔdɛŋ miná nitsumɔ, ni miitsu nii yɛ tsɔnei ni nyiɛɔ oketeke gbɛ̀i anɔ kɛ bɔɔs amli yɛ Melbourne maŋtiase lɛ mli. Hii aaashɛ 700 kɛ amɛhe yeɔ tsakemɔ yɛ bɔɔs lɛ amli kɛji mɔ ko kpa, ni yɛ tsakemɔ lɛ eko fɛɛ eko mli lɛ mikɛ bɔs kudɔlɔ loo shikahelɔ kroko kpeɔ. Bei pii lɛ mibiɔ amɛ akɛ, “Mɛɛ jamɔ mli oyɔɔ?” ni mihaa amɛtsɔɔ amɛhemɔkɛyelii lɛ amli. Mɔ pɛ ni nyɛ eha mi hetooi ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli ji Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome. Egbála Biblia mli shɛɛ sane ni kɔɔ shikpɔŋ nɔ paradeiso, he ni adesai ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ baahi shi kɛya naanɔ yɛ lɛ mli etsɔɔ mi.—Lala 37:29.

Yɛ nakai beaŋ lɛ, minyɛ hu kɛ Yehowa Odasefoi kpe. Bei pii lɛ kɛji mijɛ nitsumɔ miba maŋkɛ lɛ, ato niyenii ama shi aha mi, ni akɛ Consolation wolo tɛtrɛɛ (nɔ ni amrɔ nɛɛ atsɛɔ lɛ Awake! ) lɛ efata he. Nɔ ni mikaneɔ lɛ yɛ miishɛɛ. Yɛ be ni sa mli lɛ, mimu sane naa akɛ enɛ ji anɔkwa jamɔ lɛ, ni mikɛ asafo lɛ bɔi bɔɔ kɛ ekãa ni abaptisi mi yɛ May  1940 lɛ mli.

Gbɛgbalɔi ashia ko yɛ Melbourne, he ni Yehowa Odasefoi abe-fɛɛ sɔɔlɔi aaafee 25 yɔɔ lɛ. Mikɛ amɛ yahi shi. Miboɔ amɛshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli niiashikpamɔi ni yɔɔ miishɛɛ lɛ atoi daa nɛɛ, ni miná shwelɛ ko yɛ mitsui mli akɛ matsɔ gbɛgbalɔ. Yɛ naagbee lɛ, mikɛ gbɛbimɔ wolo ha koni mikɛ mihe awo gbɛgbamɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Akpɛlɛ minɔ ni atsɛ mi koni mibasɔmɔ yɛ Yehowa Odasefoi anitsumɔhe nine ni yɔɔ Australia lɛ mli. No hewɔ lɛ, mibatsɔ Betel weku lɛ mlinyo.

Tsuŋwoo kɛ Nitsumɔ lɛ Naatsii

Nitsumɔi ni aha mi yɛ Betel lɛ ateŋ eko ji ni mikɛ tsɔne ni gbálaa tsei atsu nii. Wɔfolɔɔ tsei yɛ jɛmɛ koni wɔkɛshã ŋãi kɛfee gas. Akɛ enɛ tsuɔ nii kɛha tsɔnei ni yɔɔ nitsumɔhe nine lɛ ejaakɛ mu ni akɛwoɔ tsɔne mli ni ahɔɔ lɛ faaa yɛ ta lɛ hewɔ. Wɔyi 12 wɔtsuɔ nii yɛ tsɔne ni akɛfolɔɔ tsei amli lɛ he, wɔ fɛɛ wɔyɛ asraafoi anɔnyɛɛ shishi. Etsɛɛɛ kwraa ni abu wɔ fɔ ni afã ni awo wɔ tsuŋ nyɔji ekpaa yɛ Biblia lɛ nɔ ni wɔdamɔ wɔkpoo asraafoi anitsumɔ lɛ hewɔ. (Yesaia 2:4) Akɛwɔ tee tsuŋwoohe lɛ ŋmɔ ko mli kɛha nitsumɔ dɛŋdɛŋ. Mɛɛ nitsumɔ amɛha wɔ akɛ wɔtsu? Naakpɛɛ sane ji akɛ, ebabi ni wɔfo tso, nitsumɔ kome too lɛ nɔŋŋ ni atsɔse wɔ koni wɔtsu yɛ Betel lɛ!

Wɔfolɔ tsei lɛ jogbaŋŋ aahu akɛ amralo ni kwɛɔ tsuŋwoohe lɛ nɔ lɛ kɛ wɔ Biblia kɛ wɔ Biblia kasemɔ woji lɛ ha wɔ, yɛ famɔi ni yɔɔ shiŋŋ ni akɛha ákɛ akɛ nibii ni tamɔ nakai akaha wɔ lɛ fɛɛ sɛɛ. Nɛkɛ beaŋ mikase nikasemɔ ko ni sɛɛnamɔ yɔɔ he waa yɛ adesai ateŋ sharamɔ mli. Beni mitsuɔ nii yɛ Betel lɛ, nyɛmi nuu ko yɛ jɛmɛ ni mikɛ lɛ yeee. Wɔsui yɛ srɔto kwraa. Ojogbaŋŋ, namɔ osusuɔ ákɛ akɛ mi kɛ lɛ fɛɛ yawo tsuŋwoohe kome mli? Hɛɛ, nakai nyɛmi nuu lɛ nɔŋŋ. Agbɛnɛ wɔná be ni wɔkɛaale wɔhe jogbaŋŋ, ni nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ wɔná naanyobɔɔ ni yɔɔ gbagbalii ni hiɔ shi daa.

Etsɛɛɛ ni atsĩ Yehowa Odasefoi anitsumɔ lɛ naa yɛ Australia. Ashɔ̃ shika fɛɛ shika ni yɔɔ, ni shika fioo pɛ ji nɔ ni nyɛmimɛi hii ni yɔɔ Betel lɛ yɔɔ. Be lɛ eko lɛ, amɛteŋ mɔ kome ba miŋɔɔ ni ebakɛɛ akɛ: “Dick, miisumɔ akɛ miyaye odase yɛ maŋ lɛ mli, shi mibɛ aspaaterei, akɛ ja nitsumɔ aspaaterei kɛkɛ.” Miná he miishɛɛ akɛ maye mabua lɛ, ni eshi kɛtee maŋ lɛ mli ni ewo aspaaterei ni mikɛ ha lɛ lɛ.

Sɛɛ mli lɛ, wɔnu akɛ amɔ lɛ ni ayawo lɛ tsuŋ akɛni eeshiɛ lɛ hewɔ. Minyɛɛɛ matsi mihe naa kwraa, no hewɔ lɛ, mikɛ sane kuku ko maje lɛ akɛ: “Edɔ mi waa yɛ nɔ ni eba onɔ lɛ hewɔ. Eŋɔɔ minaa akɛ mibɛ shihilɛ ni oyɔɔ mli lɛ mli.” Shi etsɛɛɛ ni amɔ mi hu ni ayawo mi tsuŋ nɔ ni ji shii enyɔ nɔ yɛ mihe ni mikɛ wooo maŋ saji amli lɛ hewɔ. Beni ajie mi sɛɛ lɛ, aha mi nitsumɔ koni makwɛ ŋmɔ ni haa Betel weku lɛ niyenii lɛ nɔ. No mli lɛ wɔye kunim yɛ yiŋkpɛɛ ni saneyelihe ko kɛha lɛ mli, ni ajie naatsii ni akɛba Yehowa Odasefoi anitsumɔ lɛ nɔ lɛ.

Mikɛ Sanekpakpa Shiɛlɔ ko ni Yɔɔ Ekãa Bote Gbalashihilɛ Mli

Beni miyɔɔ ŋmɔ lɛ mli lɛ, mibɔi gbalashihilɛ mlibotemɔ he susumɔ kɛ hiɛdɔɔ ni mibaná nyɛmi yoo gbɛgbalɔ oblayoo, Coralie Clogan he miishɛɛ. Coralie naa ji mɔ klɛŋklɛŋ yɛ eweku lɛ mli ni jie miishɛɛ kpo yɛ Biblia mli shɛɛ sane lɛ he. Beni ekã egbele saa nɔ lɛ, ekɛɛ Coralie nyɛ Vera akɛ: “Tsɔsemɔ obii lɛ koni amɛsumɔ Nyɔŋmɔ ni amɛsɔmɔ lɛ, ni gbi ko lɛ wɔbaakpe yɛ shikpɔŋ nɔ Paradeiso lɛ mli.” Sɛɛ mli beni gbɛgbalɔ ko ba Vera shinaa lɛ naa kɛ wolo ni ji Millions Now Living Will Never Die (Gbɔmɛi Akpekpei Abɔ ni Yɔɔ Shihilɛ Mli Bianɛ lɛ Gboiŋ Gbi ko Gbi Ko) lɛ, shishinumɔ bɔi nakai wiemɔi lɛ ahe baa. Wolo bibioo lɛ ha Vera ná nɔmimaa akɛ eji Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛha adesai akɛ amɛná shihilɛ mli miishɛɛ yɛ shikpɔŋ nɔ paradeiso nɔ. (Kpojiemɔ 21:4) Abaptisi lɛ yɛ afi 1930 lɛ mra be mli, ni taakɛ bɔ pɛ ni enyɛ wo lɛ hewalɛ lɛ, eye ebua ebiyei etɛ lɛ—Lucy, Jean, kɛ Coralie—koni amɛná suɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ. Shi kɛlɛ, taakɛ bɔ pɛ ni Yesu bɔ kɔkɔ akɛ ebaaba yɛ wekui amli lɛ, Coralie tsɛ te shi ewo jamɔ he miishɛɛ ni eweku lɛ yɔɔ lɛ.—Mateo 10:34-36.

Clogan weku lɛ ji weku ko ni yɛ hesaai yɛ lala mli; gbekɛbii lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ tswaa lalatswaa saŋku ko. Coralie tswaa saŋku ni atswaa yɛ kɔŋ nɔ ni hiɛ kpãai ejwɛ lɛ, ni yɛ afi 1939 lɛ mli, beni eye afii 15 lɛ, ajwere lɛ kɛ lala he yijiemɔ wolo. Jeŋ Ta II ni fɛ lɛ ha Coralie susu ewɔsɛɛ shihilɛ he kɛ hiɛdɔɔ. Be eshɛ ni esa akɛ ekpɛ eyiŋ yɛ nɔ ni ekɛ ewala baafee he. Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, hegbɛ yɛ akɛ ebaaná nitsumɔ yɛ lala mli. Atsɔ hiɛ afɔ̃ lɛ nine momo koni ebatswa yɛ Melbourne Symphony Orchestra kuu lɛ mli. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, hegbɛ yɛ akɛ ebaatuu ebe kɛha nitsumɔ kpele ni ji Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ shiɛmɔ. Beni Coralie kɛ hiɛdɔɔ esusu sane lɛ he jogbaŋŋ sɛɛ lɛ, abaptisi lɛ kɛ enyɛmimɛi yei onukpai enyɔ lɛ yɛ afi 1940 lɛ mli, ni amɛto gbɛjianɔ koni amɛkɛ amɛhe awo be-fɛɛ sanekpakpa jajemɔ nitsumɔ lɛ mli.

Beni Coralie kpɛ eyiŋ yɛ be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he etsɛɛɛ ni nyɛmi nuu ko, ni ji LIoyd Barry, ni hiɛ gbɛnaa nii ni tsii ni jɛ Australia nitsumɔhe nine lɛ, mɔ ni sɛɛ mli lɛ, esɔmɔ akɛ Yehowa Odasefoi a-Nɔyeli Kuu lɛ mlinyo lɛ tsi ebɛŋkɛ lɛ. Etsɛko tsɔ ni eha wiemɔ yɛ Melbourne ni ekɛɛ Coralie akɛ: “Miiku misɛɛ kɛmiiya Betel. Mɛni hewɔ ni ofataaa mihe ni wɔkɛ oketeke lɛ aku sɛɛ koni oyafata Betel weku lɛ he?” Ejɛ suɔmɔ mli ekpɛlɛ ninefɔɔ lɛ nɔ.

Coralie kɛ nyɛmimɛi yei krokomɛi ni yɔɔ Betel weku lɛ mli lɛ tsuɔ gbɛfaŋnɔ ko ni he hiaa waa he nii yɛ Biblia kasemɔ woji ni amɛkɛyahaa nyɛmimɛi ni yɔɔ Australia lɛ yɛ naatsii be lɛ mli yɛ ta afii lɛ amli. Amɛ diɛŋtsɛ amɛkala woji lɛ ateŋ babaoo, yɛ Nyɛminuu Malcolm Vale gbɛtsɔɔmɔ shishi. No mli lɛ aakala woji ni ji The New World Children lɛ ni aafee lɛ kpo, ni aakala Buu-Mɔɔ lɛ fɛɛ yɛ be mli ni naatsii lɛ yɔɔ lɛ mli nɔ ni fe afii enyɔ lɛ.

Ehe bahia ni ajie woji akalamɔhe lɛ kɛjɛ he kome kɛya he kroko shii 15 sɔŋŋ bɔni afee ni polisifoi lɛ akayoo sɛɛ. Yɛ shihilɛ ko mli lɛ, akala Biblia kasemɔ woji lɛ yɛ tsũ ko ni akalaa nɔ kroko kwraa yɛ jɛmɛ lɛ shishi bɔni afee ni akayoo sɛɛ. Nyɛmi yoo ni yɔɔ he ni ahereɔ gbɔi yɛ lɛ baanyɛ anyɛ kpɔ́ ko ni baaha ŋmɛlɛ agbɛɛ yɛ tsũ lɛ shishi kɛji akɛ oshara ko miiba, bɔni afee ni nyɛmimɛi yei ni yɔɔ jɛmɛ lɛ anyɛ amɛkɛ woji lɛ ato dani mɔ ko abɔi nibii amli kwɛmɔ.

Yɛ nibii amlikwɛmɔ lɛ eko mli lɛ, nyɛmimɛi yei lɛ ateŋ mɛi komɛi anaa kpɛ amɛhe beni amɛyɔse akɛ Buu-Mɔɔ lɛ eko kã okpɔlɔ ko nɔ ni aana faŋŋ lɛ. Polisifonyo lɛ ba mli, ekɛ ebaagi lɛ fɔ̃ Buu-Mɔɔ nɔ tuuntu, ni etsa nɔ kɛ nibii amlikwɛmɔ lɛ. Akɛni enaaa nɔ ko hewɔ lɛ, ewo ebaagi lɛ ni eje kpo!

Beni ajie naatsii lɛ ní aku sɛɛ akɛ nitsumɔhe nine lɛ nibii lɛ ha nyɛmimɛi lɛ ekoŋŋ lɛ, aha amɛteŋ mɛi pii hegbɛ koni amɛkɛ amɛhe awo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli akɛ gbɛgbalɔi krɛdɛɛi. Nakai beaŋ ji beni Coralie kɛ ehe ha akɛ ebaaya Glen Innes. Miyafata ehe yɛ jɛmɛ beni wɔbote gbalashihilɛ mli yɛ January 1, 1948 lɛ. Beni wɔshiɔ nakai nitsumɔ lɛ, áto asafo ko ni miishwere shishi yɛ jɛmɛ.

Wɔ nitsumɔ kroko ni aha wɔ ji Rockhampton, shi wɔnaaa wɔɔhei yɛ jɛmɛ. No hewɔ lɛ wɔshĩ buu yɛ shikpɔŋ fioo ko ni eshwɛ yɛ mɔ ko ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ ŋmɔ mli. Nakai buu lɛ baatsɔ wɔshia yɛ nyɔji nɛɛhu ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli. Wɔhi buu lɛ mli etsɛ, shi beni nugbɔnɛmɔ be lɛ shɛ lɛ, hulutsoo shikpɔŋ nɔ ahum tserɛ lɛ ni efite lɛ, ni nugbɔnɛmɔ ni naa wa lɛ baloo buu lɛ kɛtee. *

Aha Wɔ Nitsumɔ yɛ Maŋsɛɛ

Beni wɔyɔɔ Rockhampton lɛ, wɔnine shɛ ninefɔɔ wolo nɔ koni wɔba Buu-Mɔɔ Biblia Gilead Skul klas ni ji 19 lɛ eko, nɔ ni afeɔ ahaa maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ. Ni nakai ji bɔ ni ebalɛ, beni wɔgbe skul lɛ naa yɛ afi 1952 mli lɛ, atsu wɔ kɛtee maŋ ni nakai beaŋ lɛ atsɛɔ lɛ South-West Africa lɛ mli.

Kristendom osɔfoi lɛ shashaooo shi kwraa ni amɛtsɔɔ bɔ ni amɛnu he yɛ wɔ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he amɛha. Amɛkɛ daa Hɔgbaa bɔ amɛ asafoi lɛ amli bii lɛ kɔkɔ yɛ wɔhe kɛjɛɔ wiemɔ kpoku lɛ nɔ, kɛtsara nɔ otsii ekpaa. Amɛkɛɛ mɛi lɛ koni amɛkagbele shinaa lɛ amɛha wɔ, amɛkaŋmɛ wɔ gbɛ ni wɔkane nii kɛjɛ Biblia lɛ mli, akɛni ebaafutu amɛ lɛ hewɔ. Yɛ akutso ko mli lɛ, wɔkɛ woji babaoo ha, shi osɔfo lɛ nyiɛ wɔsɛɛ kɛjɛ shia kɛtee shia ni eyahe woji lɛ. Gbi ko lɛ wɔgba sane yɛ osɔfo lɛ nikasemɔhe lɛ ni wɔna akɛ ebua wɔwoji lɛ babaoo naa.

Etsɛɛɛ tsɔ ni nɔyeli hegbɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ hu je shishi amɛjie bɔ ni amɛsusuɔ yɛ wɔnitsumɔ lɛ he lɛ amɛtsɔɔ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ yɛ osɔfoi lɛ ayisɛɛtsirɛmɔ nɔ lɛ, amɛsusu akɛ ekolɛ wɔkɛ Komunist yɛ tsakpaa. No hewɔ lɛ aha wɔkɛ wɔwaonaa gbɛi wo wolo nɔ, ni abibii mɛi ni wɔyasara lɛ ateŋ mɛi komɛi saji. Yɛ shitee-kɛ-woo nɛɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mɛi ni ba wɔkpeei lɛ ashishi lɛ ayibɔ tee hiɛ fiofio.

Kɛjɛ wɔ jɛmɛ shihilɛ lɛ shishijee mli lɛ, wɔná shwelɛ waa akɛ wɔbaagbɛ Biblia mli shɛɛ sane lɛ wɔshwã shikwɛɛ bii ni yɔɔ Ovambo, Herero, kɛ Nama lɛ ateŋ. Shi kɛlɛ, enɛ feemɔ bɛ mlɛo. Yɛ nakai beaŋ lɛ, South-West Africa yaje hewolonɔ su mlijiemɔ nɔyeli ni yɔɔ South Africa lɛ shishi. Ákɛ blɔfomɛi lɛ, aŋmɛɛɛ wɔ gbɛ ni wɔye odase yɛ hei ni mɛidiji yɔɔ beni wɔhiɛɛɛ gbɛŋmɛɛ wolo ni jɛ nɔyeli lɛ dɛŋ. Wɔbiɔ gbɛ yɛ be kɛ bei amli, shi nɔyeli hegbɛi lɛ kpoo akɛ amɛaaha wɔ hegbɛ.

Beni wɔye afii enyɔ yɛ wɔ maŋsɛɛ nitsumɔ lɛ mli sɛɛ lɛ, wɔná naakpɛɛ nɔ ko. Coralie ná musu. Yɛ October afi 1955 mli lɛ, afɔ wɔbiyoo Charlotte. Eyɛ mli akɛ wɔnyɛɛɛ wɔtsa nɔ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi dɔŋŋ moŋ, shi mibɔ mɔdɛŋ miná nitsumɔ ni akɛ be fã tsuɔ ni mitsa nɔ be fioo akɛ daa gbɛgbalɔ.

Hetoo Kɛha Wɔsɔlemɔi Lɛ

Wɔkɛ kaa kroko kpe yɛ afi 1960 lɛ mli. Coralie nine shɛ wolo nɔ ni miitsɔɔ akɛ enyɛ he miiye waa, ni akɛ kɛji Coralie baaa shia lɛ, ekolɛ enaŋ enyɛ dɔŋŋ. No hewɔ lɛ wɔto gbɛjianɔ koni wɔshi South-West Africa kɛku sɛɛ kɛya Australia. Kɛkɛ ni nɔ ko ba—otsi mli ni wɔbaashi lɛ, minine shɛ gbɛŋmɛɛ wolo nɔ kɛjɛ nɔyeli hegbɛ ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ŋɔɔ koni maya mɛidiji ashihilɛhe ni ji Katutura lɛ mli. Mɛni ji nɔ ni wɔbaafee amrɔ nɛɛ? Wɔkɛ gbɛŋmɛɛ wolo lɛ aku sɛɛ aha beni wɔkɛ afii kpawo ebɔ he mɔdɛŋ koni wɔnine ashɛ nɔ lɛ sɛɛ? Ewaaa akɛ aaasusu akɛ mɛi krokomɛi baaba abatsa nitsumɔ lɛ nɔ kɛjɛ he ni wɔje shishi kɛjɛ lɛ. Shi ani enɛ jeee jɔɔmɔ ni jɛ Yehowa ŋɔɔ, hetoo kɛha wɔsɔlemɔi lɛ?

Oya nɔŋŋ ni mikpɛ miyiŋ. Mahi shi, ejaakɛ miishe gbeyei akɛ kɛji wɔ fɛɛ wɔshi kɛtee Australia lɛ, jɛmɛ ni wɔbaahi kwraa ni wɔpeleɔ enamɔ he lɛ baafite. Enɔ jetsɛremɔ nɔ lɛ, mifo lɛlɛ he gbɛjianɔ ni mito lɛ mli, ni miwo Coralie kɛ Charlotte gbɛ kɛtee Australia yɛ hejɔɔmɔ be kakadaŋŋ ko mli.

Beni amɛtee lɛ, mibɔi mɛi ni yɔɔ mɛidiji ashihilɛhei lɛ odaseyeli. Miishɛɛ ni ajie lɛ kpo lɛ da waa. Beni Coralie kɛ Charlotte ku amɛsɛɛ lɛ, mɛi pii ni jɛ mɛidiji ashihilɛhe lɛ miiba wɔkpeei lɛ shishi.

Yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ, miyɛ kar momo ko ní minyɛɔ mikɛholeɔ mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ kɛbaa kpeei. Miyaa shii ejwɛ loo shii enumɔ kɛha kpee fee kpee, ni mihole mɛi kpawo, kpaanyɔ, loo mɛi nɛɛhu shikome. Beni naagbee mɔ lɛ eje kpo lɛ, Coralie kɛ fɛoyeli baabi akɛ: “Mɛi enyiɛ lolo eshwɛ yɛ sɛi lɛ shishi?”

Bɔni afee ni wɔhe asa yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli jogbaŋŋ lɛ, ehe miihia ni wɔná wolo yɛ shikwɛɛ bii lɛ awiemɔ mli. No hewɔ lɛ miná hegbɛ akɛ mato gbɛjianɔ koni atsɔɔ dɛhiɛmɔ wolo ni ji Life in a New World lɛ shishi kɛya wiemɔi ejwɛ ni awieɔ yɛ jɛmɛ, ni ji: Herero, Nama, Ndonga, kɛ Kwanyama lɛ amli. Shishitsɔɔlɔi lɛ ji mɛi ni le woloŋ ni wɔkɛ amɛ miikase Biblia lɛ, shi ebiɔ ni mikɛ amɛ atsu nii koni maná nɔmimaa akɛ aatsɔɔ wiemɔ fɛɛ wiemɔ shishi jogbaŋŋ. Nama ji wiemɔ ko ni bɛ wiemɔi ni abua naa ni fa. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, miibɔ mɔdɛŋ koni matsɔɔ oti ni ji akɛ: “Yɛ shishijee mli lɛ Adam ji nuu ni eye emuu” lɛ mli. Shishitsɔɔlɔ lɛ wamɔ eyitso he ni ekɛɛ akɛ enyɛɛɛ ekai Nama wiemɔ kɛha “eye emuu” lɛ. Yɛ naagbee mli lɛ ekɛɛ akɛ “mina.” “Yɛ shishijee mli lɛ Adam tamɔ aduawa ko ni etsu.”

Wɔtsui Nyɔ Wɔ Mli yɛ Maŋ ni Aha Wɔ Nitsumɔ yɛ Mli lɛ Mli

Aaafee afii 49 eho kɛjɛ beni wɔbashɛ maŋ nɛɛ, ni atsɛɔ lɛ Namibia amrɔ nɛɛ mli. Ehe ehiaaa dɔŋŋ koni aná gbɛŋmɛɛ wolo dani abote akutsei ni mɛidiji yɔɔ mli lɛ amli. Nɔyeli hee ni damɔ mla gbɛjianɔtoo ni kwɛɛɛ mɛi ahiɛaŋ ji nɔ ni yeɔ Namibia nɔ amrɔ nɛɛ. Ŋmɛnɛ, wɔyɛ asafoi wuji ejwɛ ni kpeɔ yɛ Maŋtsɛyeli Asai ni haa mɔ he jɔɔ lɛ mli yɛ Windhoek.

Bei pii lɛ wɔsusuɔ wiemɔi ni wɔnu yɛ Gilead lɛ he akɛ: “Ha omaŋsɛɛ nitsumɔ lɛ atsɔ oshia.” Yɛ bɔ ni Yehowa kudɔ saji ni tee nɔ lɛ, wɔyɛ nɔmimaa akɛ eji esuɔmɔnaa akɛ nɛkɛ maŋsɛɛ shikpɔŋ nɛɛ atsɔ wɔshia. Wɔbasumɔ nyɛmimɛi lɛ, kɛ amɛkusumii srɔtoi ni yɔɔ miishɛɛ lɛ jogbaŋŋ. Wɔkɛ amɛ eŋmɔ yɛ amɛmlifilimɔi lɛ amli, ni wɔkɛ amɛ efo yɛ amɛwerɛhoyelii lɛ amli. Mɛi hee ni wɔfɔɔ amɛnaabuamɔ babaoo kɛwoɔ wɔ-kar lɛ mli kɛyaa kpeei lɛ ateŋ mɛi komɛi miisɔmɔ amrɔ nɛɛ akɛ akulashiŋi yɛ amɛ asafoi lɛ amli. Beni wɔbashɛ nɛkɛ shikpɔŋ agbo nɛɛ nɔ yɛ afi 1953 lɛ mli lɛ, shiɛlɔi ni shiɛɔ sanekpakpa lɛ yɛ jɛmɛ lɛ ayibɔ shɛɛɛ nyɔŋma. Kɛjɛ nakai shishijee bibioo lɛ nɔ lɛ, wɔná shiɛlɔi ni fa fe 1,200. Yehowa eye eshiwoo ni ekɛha lɛ nɔ, ni eha shweremɔ eba he ni wɔkɛ mɛi krokomɛi ‘etɛo yɛ ni wɔshwie nɔ nu lɛ.’—1 Korintobii 3:6.

Kɛji wɔsusu nɔ ni fe afii babaoo ni wɔkɛ sɔmɔ, klɛŋklɛŋ lɛ yɛ Australia kɛ amrɔ nɛɛ yɛ Namibia lɛ he lɛ, Mi kɛ Coralie nuɔ tsui ni nyɔɔ mɔ mli he waa. Wɔhiɛ kã nɔ, ni wɔmiisɔle akɛ Yehowa baaya nɔ eha wɔ hewalɛ koni wɔkɛfee esuɔmɔnaa nii amrɔ nɛɛ kɛ kɛmiiya naanɔ.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 22 Agba miishɛɛ sane ko ni kɔɔ Waldron weku lɛ ni atsĩii amɛgbɛi atã yɛ bɔ ni amɛŋmɛ amɛtsui shi yɛ nɛkɛ nitsumɔ ni wa nɛɛ mli lɛ yɛ The Watchtower, December 1, 1952, baafa 707-708 lɛ mli.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26, 27]

Fãa kɛmiiya wɔnitsumɔhe lɛ yɛ Rockhampton, Australia

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 27]

Yɛ lɛjiadaamɔhe lɛ kɛmiiya Gilead Skul

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 28]

Odaseyeli yɛ Namibia lɛ ha wɔná miishɛɛ waa