Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nihamɔ ni Haa Anáa Miishɛɛ

Nihamɔ ni Haa Anáa Miishɛɛ

Nihamɔ ni Haa Anáa Miishɛɛ

GENIVAL, ni yɔɔ maŋ ko ni akɛ tsei emamɔ emli tsũi lɛ yɛ Brazil kooyi-bokagbɛ lɛ kɛ nyɔmɔwoo fioo ni enine shɛɔ nɔ yɛ enitsumɔ akɛ helatsamɔhe ko hebulɔ lɛ kwɛɔ eŋa kɛ ebii. Yɛ fimɔ shihilɛ ni Genival yɔɔ mli lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ejɛɔ henilee mli ehaa mlijaa nyɔŋma mli ekome lɛ. Beni ekɛ enine shwishwiaa emusu nɔ lɛ, ewie akɛ: “Bei komɛi lɛ hɔmɔ yeɔ miweku lɛ, shi miisumɔ ni mikɛ nɔ ni hi fe fɛɛ ni miyɔɔ lɛ aha Nyɔŋmɔ, ní afɔle ni ebaabi ni mashã lɛ kɔɔɔ he eko.”

Beni Genival nitsumɔ je edɛŋ sɛɛ lɛ, etee nɔ eha emlijaa nyɔŋma mli ekome lɛ. Esɔfo lɛ wo lɛ hewalɛ koni eka Nyɔŋmɔ ekwɛ kɛtsɔ onia babaoo ni eeetsu lɛ nɔ. Osɔfo lɛ ma nɔ mi akɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ Nyɔŋmɔ baafɔse ejɔɔmɔi eshwie enɔ. No hewɔ lɛ, Genival kpɛ eyiŋ akɛ ebaahɔɔ eshia lɛ, koni ekɛ shika ni ebaaná lɛ aha sɔlemɔ lɛ.

Genival jeee mɔ pɛ ni yeɔ anɔkwa ni tamɔ nɛkɛ yɛ nihamɔ mli. Mɛi babaoo ni yeɔ ohia futaa lɛ nuɔ he akɛ eji sɔ̃ ni kã amɛnɔ akɛ amɛha mlijaa nyɔŋma mli ekome lɛ, ejaakɛ amɛsɔlemɔi lɛ etsɔɔ amɛ akɛ mlijaa nyɔŋma mli ekome lɛ ji Biblia mli taomɔ nii. Ani eji anɔkwale?

Mlijaa Nyɔŋma Mli Ekome lɛ kɛ Mla Lɛ

Kita akɛ aha mlijaa nyɔŋma mli ekome lɛ fata Mla ni Yehowa Nyɔŋmɔ kɛha blema Israel akutsei 12 lɛ he, nɔ ni fe afii 3,500 ni eho nɛ lɛ. Nakai Mla lɛ fã ni akɛ shikpɔŋ lɛ nɔ nibaa nii kɛ tsei ayibii lɛ amlijaa nyɔŋma mli ekome kɛ kooloi akui ashweremɔ mlijaa nyɔŋma mli ekome aye abua Levi weku lɛ yɛ sɔɔmɔi ni amɛsɔmɔɔ yɛ kpeebuu lɛ mli lɛ hewɔ.—3 Mose 27:30, 32; 4 Mose 18:21, 24.

Yehowa ma nɔ mi kɛha Israelbii lɛ akɛ Mla lɛ ‘waŋ kɛhaŋ amɛ.’ (5 Mose 30:11) Bei abɔ ni amɛkɛ anɔkwayeli yeɔ Yehowa kitai, ni mlijaa nyɔŋma mli ekome lɛ hu fata he lɛ nɔ lɛ, ewo amɛ shi akɛ amɛbaakpa niyenii babaoo. Bɔni afee ni niyenii akata lɛ, bei pii lɛ akɛ mlijaa nyɔŋma mli ekome kroko ni ahaa lɛ afi-afi, ni bei pii lɛ ayeɔ beni maŋ lɛ ebua amɛhe naa kɛha jamɔŋ gbijurɔyeli lɛ toɔ be kɛ bei fɛɛ. No hewɔ lɛ, ‘gbɔ, awusa, kɛ okulafo’ tɔɔ.—5 Mose 14:28, 29; 28:1, 2, 11-14.

Mla lɛ etsɔɔɔ toigbalamɔ ko ni yɔɔ kɛha mlijaa nyɔŋma mli ekome ni awooo, shi sɔ̃ kã Israelnyo fɛɛ Israelnyo nɔ akɛ efi anɔkwa jamɔ sɛɛ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yehowa folɔ Israelbii ni kpoo akɛ amɛaaha mlijaa nyɔŋma mli ekome lɛ yɛ Maleaki gbii lɛ amli lɛ anaa akɛ ‘amɛmiishishiu lɛ yɛ mlijaa nyɔŋma mli ekome lɛ kɛ afɔlei amli.’ (Maleaki 3:8, New International Version) Ani abaanyɛ akɛ naafolɔmɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ ashi Kristofoi ni haaa mlijaa nyɔŋma mli ekome lɛ?

Ojogbaŋŋ, nyɛhaa wɔsusua he wɔkwɛa. Bei pii lɛ, akɛ maŋ ko nɔ mlai tsuuu nii yɛ maŋ kroko mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mla ni biɔ koni tsɔne kudɔlɔi ni yɔɔ Britain lɛ akudɔ tsɔji yɛ gbɛjegbɛ lɛ abɛkugbɛ lɛ kɔɔɔ tsɔne kudɔlɔi ni yɔɔ France lɛ ahe. Nakai nɔŋŋ mla ni biɔ ni aha mlijaa nyɔŋma mli ekome lɛ fata kpaŋmɔ ni kã Nyɔŋmɔ kɛ Israel maŋ lɛ pɛ teŋ lɛ he. (2 Mose 19:3-8; Lala 147:19, 20) Israelbii lɛ pɛ nakai mla lɛ fiɔ.

Kɛfata he lɛ, eyɛ mli akɛ eji anɔkwale akɛ Nyɔŋmɔ tsakeee kɔkɔɔkɔ moŋ, shi bei komɛi lɛ etaomɔ nii tsakeɔ. (Maleaki 3:6) Biblia lɛ je gbɛ etsɔɔ yɛ faŋŋ mli akɛ, Yesu afɔleshaa gbele yɛ afi 33 Ŋ.B. lɛ ‘gbe,’ loo “gu” Mla lɛ kɛ ‘kita akɛ amɛhé mlijaa nyɔŋma mli ekome lɛ.’—Kolosebii 2:13, 14; Efesobii 2:13-15; Hebribii 7:5, 18.

Kristofoi Anihamɔ

Shi kɛlɛ, heloonaa nibii ni akɛaafi anɔkwa jamɔ sɛɛ lɛ ahe miihia lolo. Yesu kɛ nitsumɔ ewo esɛɛnyiɛlɔi lɛ adɛŋ ‘koni amɛtsɔmɔ odasefoi kɛyashi shikpɔŋ lɛ naagbeehei lɛ.’ (Bɔfoi lɛ Asaji 1:8) Yɛ be mli ni heyelilɔi lɛ ayi faa lɛ, nakai nɔŋŋ ji bɔ ni Kristofoi tsɔɔlɔi kɛ nɔkwɛlɔi ni baasara koni amɛwaje asafoi lɛ ahe bahiaa. Ehe bahia ni akwɛ okulafoi, awusai, kɛ mɛi krokomɛi ni ehia amɛ lɛ anɔ yɛ bei komɛi amli. Mɛɛ gbɛ nɔ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi lɛ tsɔ amɛtsu shika kɛha enɛ feemɔ he nii yɛ?

Aaafee afi 55 Ŋ.B. lɛ, akɛ faikpamɔ ko yafɔ̃ Jeŋmajiaŋbii Kristofoi ni yɔɔ Europa kɛ Asia Bibioo lɛ mli lɛ hiɛ koni amɛye amɛbua Yudea asafo ko ni eyaje ohia shihilɛ mli lɛ. Bɔfo Paulo tsɔɔ bɔ ni ato nɛkɛ ‘onia kɛha hetselɔi’ lɛ he gbɛjianɔ aha lɛ mli yɛ ewoji ni eŋmala kɛyaha asafo ni yɔɔ Korinto lɛ mli. (1 Korintobii 16:1) Ekolɛ nɔ ni Paulo wiemɔi lɛ tsɔɔ yɛ Kristofoi anihamɔ he lɛ baaha onaa akpɛ ohe.

Bɔfo Paulo kɛ yiŋkɔnemɔ wiemɔi babaoo tsuuu nii ni ekɛkɔne nanemɛi heyelilɔi ayiŋ koni amɛha nii. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ehe bahia ni Kristofoi ni yɔɔ Makedonia ni yɔɔ “amanehulu” kɛ ‘ohia ni mli wa’ mli lɛ kɛ ‘tutɔmɔ babaoo akpa lɛ fai koni amɛná gbɛfaŋnɔ yɛ mlihilɛ nihamɔ kɛ sɔɔmɔ ni akɛhaa mɛi krɔŋkrɔŋi lɛ mli.’—2  Korintobii 8:1-4.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, Paulo wo Korintobii ni yɔɔ nii babaoo lɛ hewalɛ koni amɛkase amɛnyɛmimɛi ni nine kpɔɔ ni yɔɔ Makedonia lɛ. Wolo ko tsɔɔ mli akɛ, yɛ enɛ po mli lɛ ‘ekpoo akɛ eeewo akpɔ, ni ehala moŋ akɛ eeebi, etsɔɔ ejwɛŋmɔ, ewo hewalɛ, loo ekpa fai. Eji anyɛ Korintobii lɛ anɔ kulɛ amɛnihamɔ lɛ efeŋ nɔ ni jɛ suɔmɔ kɛ miishɛɛ mli.’ Paulo le akɛ “tsuijurɔnaa halɔ Nyɔŋmɔ sumɔɔ,” shi jeee mɔ ni jɛɔ “ŋkɔmɔyeli aloo fimɔ mli” ehaa nii.—2 Korintobii 9:7.

Hemɔkɛyeli kɛ nilee ni fa kɛ anɔkwa suɔmɔ kɛha nanemɛi Kristofoi ji nɔ ni kanya Korintobii lɛ ni amɛjɛ amɛsuɔmɔ mli amɛha lɛ.—2 Korintobii 8:7, 8.

‘Bɔ ni Ekpɛ Mli Momo yɛ Lɛ Diɛŋtsɛ Etsui Mli’

Yɛ nɔ najiaŋ ni Paulo aaatsɔɔ shika yibɔ ko loo oha mlijaa ko lɛ, etsɔɔ ejwɛŋmɔ kɛkɛ akɛ, “daa otsi mli klɛŋklɛŋ gbi lɛ nɔ lɛ, nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ . . . atĩa shika ko ato, yɛ bɔ ni enáa lɛ naa.” (Wɔma efã ko nɔ mi; 1 Korintobii 16:2, NIV) Kɛtsɔ gbɛjianɔ ni Korintobii lɛ aaato, kɛ nɔ ko naa ni amɛaatĩa yɛ be kɛ beiaŋ nɔ lɛ, amɛnuŋ he akɛ aanyɛ amɛnɔ ni amɛkɛ mligbigbilimɔ aha loo akɛ ebati amɛshi trukaa kɛji Paulo ba. Kɛha Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo lɛ, bɔ ni mɔ ko baaha lɛ he yiŋkpɛɛ lɛ ji mɔ aŋkro sane, nɔ ni ‘ekpɛ mli momo yɛ lɛ diɛŋtsɛ etsui mli.’—2 Korintobii 9:5, 7.

Bɔni afee ni Korintobii lɛ akpa babaoo lɛ, esa akɛ amɛdu babaoo. Akɛ susumɔ akɛ aha fe bɔ ni abaanyɛ ko haaa. Paulo ma nɔ mi kɛha amɛ akɛ, ‘mikɛɛɛ enɛ ni nyɛ lɛ nyɛhao.’ Oniatsumɔi ‘saa hiɛ hu bɔ ni mɔ oyɔɔ, jeee bɔ ni mɔ bɛ.’ (2 Korintobii 8:12, 13; 9:6) Bɔfo lɛ bɔ kɔkɔ yɛ wolo ko ni eŋma yɛ sɛɛ mli lɛ mli akɛ: “Shi kɛ́ mɔ ko kwɛɛɛ . . . lɛ diɛŋtsɛ eshiabii lɛ, ekpa yɛ hemɔkɛyeli lɛ sɛɛ, ni efaŋ mɔ ni heee yeee fe lɛ.” (1 Timoteo 5:8) Paulo wooo nihamɔ ni kuɔ shishitoo mla nɛɛ mli lɛ he hewalɛ.

Esa kadimɔ waa akɛ Paulo kwɛ ‘onia kɛha hetselɔi’ ni ehia amɛ lɛ nɔ. Wɔkaneko yɛ Ŋmalɛi lɛ amli akɛ Paulo loo bɔfoi krokomɛi lɛ miito oniatsumɔi ahe gbɛjianɔ loo amɛmiihe mlijaa nyɔŋma mli ekome koni amɛkɛfi amɛ diɛŋtsɛ amɛsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ sɛɛ yɛ shika gbɛfaŋ. (Bɔfoi lɛ Asaji 3:6) Akɛni Paulo hiɛ sɔɔ nikeenii ni asafoi lɛ kɛmajeɔ lɛ be fɛɛ be hewɔ lɛ, ejɛ henilee mli ekpoo “jatsu” ni ekɛaafɔ enyɛmimɛi lɛ anɔ lɛ.—1 Tesalonikabii 2:9; Filipibii 4: 15-18.

Tsuijurɔnaa Nihamɔ Ŋmɛnɛ

Eka shi faŋŋ akɛ, yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ, Kristo sɛɛnyiɛlɔi lɛ ha nii yɛ tsuijurɔnaa, jeee mlijaa nyɔŋma mli ekome. Shi kɛlɛ, ekolɛ obaasusu kɛji akɛ enɛ kã he eji gbɛ ni mɔɔ shi ni atsɔɔ nɔ afĩɔ sanekpakpa shiɛmɔ lɛ sɛɛ yɛ shika gbɛfaŋ, ni akɛkwɛɔ Kristofoi ni ehia amɛ lɛ.

Susumɔ nɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ he okwɛ. Yɛ afi 1879 lɛ, wolo tɛtrɛɛ nɛɛ ŋmalɔi tsɔɔ faŋŋ akɛ ‘amɛbaŋ nii ni amɛkpaŋ mɛi afai kɛha yelikɛbuamɔ.’ Ani nakai yiŋkpɛɛ lɛ etsĩ Yehowa Odasefoi amɔdɛŋbɔɔ akɛ amɛaagbɛ Biblia mli anɔkwale lɛ amɛshwã lɛ naa?

Amrɔ nɛɛ, Odasefoi lɛ jaa Bibliai, Kristofoi awoji, kɛ woji krokomɛi yɛ shikpɔji 235 nɔ. Shishijee mli lɛ, ajaa Buu-Mɔɔ ni ji Biblia tsɔsemɔ he wolo tɛtrɛɛ lɛ 6,000 ní akala yɛ wiemɔ kome mli lɛ daa nyɔɔŋ nɔ. Kɛjɛ nakai beaŋ kɛbaa nɛɛ lɛ, ebatsɔ wolo tɛtrɛɛ ni baa daa otsii enyɔ, ni akalaa nɔ ni fe 24,000,000 yɛ wiemɔi 146 mli. Bɔni afee ni Odasefoi lɛ ato amɛ jeŋ fɛɛ Biblia mli tsɔsemɔ nitsumɔ lɛ he gbɛjianɔ lɛ, amɛmamɔ loo amɛhé nitsumɔhe niji yɛ maji 110 mli. Kɛfata he lɛ, amɛmamɔ jamɔhei akpei abɔ kɛ maŋtsɛyeli asai wuji hu kɛha mɛi ni miisumɔ ni amɛnine ashɛ Biblia mli tsɔsemɔi anɔ lolo lɛ.

Be mli ni gbɔmɛi lɛ amumɔŋ hiamɔ nii ahe nitsumɔ ji nɔ ni he hiaa titri lɛ, Yehowa Odasefoi lɛ ekuuu amɛhiɛ amɛfɔɔɔ amɛnanemɛi heyelilɔi lɛ aheloonaa hiamɔ nii anɔ. Kɛ́ nibii ni jɛɔ tai, shikpɔŋhosomɔi, nuhɔmɔi, kɛ ahumii amli baa lɛ nina amɛnyɛmimɛi lɛ, amɛkɛ oyaiyeli yahaa amɛ tsofafeemɔ mli nibii, niyenii, atadei, kɛ hiamɔ nibii krokomɛi. Akɛ shika ni Kristofoi aŋkroaŋkroi kɛ asafoi tsuɔ lɛ tsuɔ enɛ he nii.

Yɛ bɔ ni onia ni ajɛɔ suɔmɔ mli atsuɔ lɛ tsuɔ nii jogbaŋŋ lɛ sɛɛ lɛ, ejieɔ jatsu kɛjɛɔ ohiafoi ni tamɔ Genival ni atsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ anɔ. Heniianaa lɛ, dani Genival baahɔɔ eshia lɛ, Maria, ni ji Yehowa Odasefoi abe-fɛɛ sɔɔlɔ ko lɛ yasara lɛ. Genival kaiɔ akɛ: “Nakai sanegbaa lɛ báa miweku lɛ yi kɛjɛ fimɔ ni he ehiaaa mli.”

Genival na akɛ jeee mlijaa nyɔŋma mli ekome nɔ Nuŋtsɔ lɛ nitsumɔ lɛ damɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, mlijaa nyɔŋma mli ekome lɛ jeee Ŋmalɛ naa taomɔ nii dɔŋŋ. Ekase akɛ, ajɔɔ Kristofoi kɛji akɛ amɛjɛ amɛsuɔmɔ mli amɛha, shi ákɛ anyɛɛɛ amɛnɔ ni amɛha fe bɔ ni amɛyɔɔ.

Tsuijurɔnaa ni Genival jɛɔ ehaa nii lɛ miiha eeená miishɛɛ diɛŋtsɛ. Etsɔɔ mli yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ akɛ: “Ekolɛ maha loo mihaŋ oha mlijaa 10, shi miyɛ onia ni mitsuɔ lɛ he miishɛɛ, ni miyɛ nɔmimaa akɛ Yehowa hu yɛ he miishɛɛ.”

[Akrabatsa/Mfonirii ni yɔɔ baafa 6]

Ani Mra Be Mli Sɔlemɔ lɛ Tsɔɔ Mlijaa Nyɔŋma Mli Ekome?

“Niiatsɛmɛi ni yɔɔ wɔteŋ lɛ ye amɛbua mɛi ni efĩ amɛ lɛ . . . Mɛi ni yɔɔ nii waa, ni miisumɔ lɛ kɛ nɔ ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ susuɔ akɛ esa lɛ ha.”—The First Apology, Justin Martyr, aaafee afi 150 Ŋ.B.

“Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yudafoi lɛ jɔɔ amɛnibii amlijaa nyɔŋma mli ekome lɛ nɔ amɛha Lɛ [Nyɔŋmɔ], shi mɛi [Kristofoi] lɛ kɛ amɛnibii fɛɛ haa kɛha Nuŋtsɛ [Nyɔŋmɔ] lɛ yiŋtoi ahe nitsumɔ, . . . taakɛ nakai okulafo ohiafo lɛ fee, ni ekɛ enibii fɛɛ ni eyɔɔ lɛ yawo Nyɔŋmɔ onia adeka lɛ mli lɛ.”—Against Heresies, Irenaeus, aaafee afi 180 Ŋ.B.

“Eyɛ mli akɛ wɔyɛ oniatsumɔ adeka moŋ, shi jeee shika ni akɛheɔ yiwalaheremɔ akɛwoɔ mli, tamɔ jamɔ ko ni yɔɔ lɛ diɛŋtsɛ ejara. Yɛ daa nyɔɔŋ nɔ lɛ, kɛ́ amɛmiisumɔ lɛ, amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ shika fioo ko woɔ mli; shi ja mɔ lɛ miisumɔ pɛ, ni kɛ ebaanyɛ hu: ejaakɛ anyɛɛɛ mɔ ko nɔ; suɔmɔ mli ajɛɔ afeɔ fɛɛ.”—Apology, Tertullian, aaafee afi 197 Ŋ.B.

“Beni Sɔlemɔ lɛ shwere ni abaná gbɛjianɔtoi srɔtoi lɛ, ehe bahia ni awo mlai ni baaha aná shika gbɛfaŋ sɛɛfimɔ kpakpa ni hiɔ shi daa kɛha osɔfoi lɛ akwɛmɔ. Akɛ mlijaa nyɔŋma mli ekome ni yɔɔ Mla Momo [Mose Mla] lɛ mli lɛ bɔi nitsumɔ . . . Etamɔ nɔ ni klɛŋklɛŋ mla ni ma sane lɛ nɔ mi lɛ je kpo yɛ wolo ni osɔfonukpai ni kpe yɛ Tours yɛ afi 567 Ŋ.B. lɛ ŋmala lɛ kɛ Macon Gwabɔɔ ni ji enyɔ ni ekpe yɛ afi 585 mli lɛ [amlai] lɛ amli.”—The Catholic Encyclopedia.

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Coin, top left: Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 4, 5]

Tsuijurɔnaa nihamɔ haa anáa miishɛɛ

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 7]

Onia ni ajɛɔ suɔmɔ mli atsuɔ lɛ nɔ atsɔɔ akɛ shika fiɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ, kpeehei amaamɔ, kɛ yelikɛbuamɔ ni akɛyahaa mɛi ni oshara enina amɛ lɛ sɛɛ