Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nyɛshia Kpe Amrɔ Nɛɛ Fe Bei Fɛɛ ni Eho!

Nyɛshia Kpe Amrɔ Nɛɛ Fe Bei Fɛɛ ni Eho!

Nyɛshia Kpe Amrɔ Nɛɛ Fe Bei Fɛɛ ni Eho!

“Belɛ no hewɔ lɛ nyɛkahaa wɔmiiwɔa tamɔ mɛi ni eshwɛ lɛ, shi moŋ nyɛhaa wɔshia kpe ni wɔhiɛ akãa shi.”—1 TESALONIKABII 5:6.

1, 2. (a) Mɛɛ maŋtiasei Pompeii kɛ Herculaneum ji? (b) Mɛɛ kɔkɔbɔɔi Pompeii kɛ Herculaneum maji lɛ amli bii lɛ ku amɛhiɛ amɛshwie nɔ, ni mɛni jɛ mli ba?

YƐ WƆ Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Beaŋ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ, Pompeii kɛ Harculaneum ji Roma maŋtiasei enyɔ ni yɔɔ nii waa yɛ Vesuvius Gɔŋ lɛ masɛi gbɛ. Kɛha Roma niiatsɛmɛi lɛ, jɛmɛ ji hei ni amɛjɔɔ amɛhe ni amɛjieɔ amɛ hiɛtserɛ yɛ. Amɛ hiɛtserɛjiemɔhei lɛ woɔ mɛi fe akpe, ni hiɛtserɛjiemɔhe ko ni da waa yɛ Pompeii ní nɔ ni miihe ashɛ maŋ muu lɛ fɛɛ baanyɛ aná shitaramɔhe yɛ jɛmɛ. Shitsalɔi ni tsaa Pompeii lɛ ekane dãanumɔhei kɛ dãahɔɔmɔhei 118, ni akɛ ekomɛi tsu nii akɛ shiai kɛha asɔshwɛmɔ loo ajwamaŋbɔɔ. Jeŋba shara kɛ heloo gbɛfaŋ nibii asɛɛdii egbɛ eshwã waa, ejaakɛ gbogboi ahe nitɛŋmɔi kɛ nibii krokomɛi ni eshwɛ lɛ yeɔ enɛ he odase.

2 Vesuvius Gɔŋ lɛ bɔi fɛmɔ yɛ August 24, afi 79 Ŋ.B. Nilelɔi ni kaseɔ lasu gɔŋ he nii lɛ heɔ amɛyeɔ akɛ ekolɛ eklɛŋklɛŋ fɛmɔ ni nɛ ŋmɔtɔ klakla kɛ lamulu eshwie maŋtiasei enyɔ lɛ anɔ lɛ nyɛŋ atsi maŋ bii lɛ agbɛ koni amɛkajo foi. Yɛ anɔkwale mli lɛ, etamɔ nɔ ni mɛi pii fee nakai. Shi mɛi ni ebuuu oshara lɛ loo amɛku amɛhiɛ amɛshwie kɔkɔbɔɔ okadii lɛ anɔ lɛ kpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaahi shi. Kɛkɛ ni aaafee nyɔɔŋteŋ ni kɔɔyɔɔ ni edɔ fe nine kɛ ŋmɔtɔ kɛ tɛi wuji fɛ kɛ gbɛɛmɔ ni naa wa kɛbashwie Herculaneum maŋ lɛ nɔ, ni ehã mɛi fɛɛ ni eshwɛ yɛ maŋtiase lɛ mli lɛ gboi akɛni amɛnyɛɛɛ amɛmu lɛ hewɔ. Enɔ jetsɛremɔ leebi mra lɛ, oshara ni tamɔ nakai nɔŋŋ gbe mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ Pompeii. Mɛɛ oshara nɛ, yɛ kɔkɔbɔɔ okadii atoi ni abooo hewɔ!

Yudafoi Anibii Agbɛjianɔtoo lɛ Naagbee

3. Mɛni yɔɔ Yerusalem hiɛkpatamɔ lɛ kɛ Pompeii kɛ Herlacuneum nɔ lɛ teŋ ni je amɛhe?

3 Pompeii kɛ Herculaneum naagbee ni haa mɔ tsui faa lɛ fe oshara ni ji Yerusalem hiɛkpatamɔ ni tsɔ hiɛ afii nɛɛhu lɛ kwraa, eyɛ mli akɛ nakai amanehulu lɛ ji nɔ ni gbɔmɔ kɛba shi jeee adebɔɔ. Atsɔɔ enɛ mli akɛ eji “hekawoo ni yɔɔ gbeyei fe fɛɛ yɛ yinɔsane mli lɛ ateŋ ekome,” ni abɔ amaniɛ akɛ no ha Yudafoi fe akpekpe kome gboi. Kɛlɛ, taakɛ amanehulu ni ba Pompeii kɛ Herlaculaneum nɔ lɛ ji lɛ, Yerusalem hiɛkpatamɔ lɛ baaa ni atsɔɔɔ hiɛ akɛ he kɔkɔbɔɔ haaa.

4. Mɛɛ gbalɛ okadi ko Yesu kɛha koni ekɛbɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ kɔkɔ akɛ nibii agbɛjianɔtoo ko naagbee ebɛŋkɛ, ni mɛɛ gbɛ nɔ atsɔ aha eba mli klɛŋklɛŋ, yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli?

4 Yesu Kristo etsɔ hiɛ egba maŋtiase lɛ hiɛkpatamɔ efɔ shi, ni egba saji ni baatsɔ enɛ hiɛ—tamɔ nibii ni gbaa mɔ naa ni baaba, ni ji tai, hɔmɔ, shikpɔŋhosomɔi, kɛ mlakwamɔ nɛkɛ. Amale gbalɔi baate shi waa, shi abaashiɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ yɛ jeŋ fɛɛ. (Mateo 24:4-7, 11-14) Eyɛ mli akɛ Yesu wiemɔi lɛ ená emlibaa ni da ŋmɛnɛ moŋ, shi amɛná emlibaa bibioo yɛ nakai beaŋ. Yinɔsane tsɔɔ akɛ hɔmɔ ko ni naa wa waa ba yɛ Yudea. (Bɔfoi lɛ Asaji 11:28) Yudanyo yinɔsaneŋmalɔ Josephus bɔ shikpɔŋhosomɔ ko ni ba Yerusalem niiaŋ be fioo ko dani maŋtiase lɛ hiɛkpatamɔ ba lɛ he amaniɛ. Beni Yerusalem naagbee lɛ bɛŋkɛɔ lɛ, shitee-kɛ-woi tee nɔ be fɛɛ be, shia kɛ maŋtiase lɛ mli tawuu ni kã Yudafoi amaŋkwramɔŋ kui ateŋ tee nɔ, ni maŋbii foji ni agbeɔ amɛ babaoo yɛ maji babaoo mli tee nɔ yɛ hei ni Yudafoi kɛ Jeŋmajiaŋbii efutu yɛ lɛ. Ni kɛlɛ, no mli lɛ aashiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ aatsɔɔ “bɔɔ nii fɛɛ ni yɔɔ ŋwɛi shishi lɛ.”—Kolosebii 1:23.

5, 6. (a) Mɛɛ Yesu gbalɛ wiemɔi ba mli yɛ afi 66 Ŋ.B.? (b) Mɛni hewɔ mɛi ni gboi yɛ be mli ni yɛ naagbee lɛ Yerusalem gbee shi yɛ afi 70 Ŋ.B. lɛ fa babaoo nakai lɛ?

5 Yɛ naagbee lɛ, yɛ afi 66 Ŋ.B. lɛ, Yudafoi lɛ tse Roma hiɛ atua. Beni Cestius Gallus nyiɛ asraafoi ahiɛ kɛbawo Yerusalem he ka lɛ, Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ kai Yesu wiemɔi lɛ, akɛ: “Shi kɛ nyɛna akɛ abɔ nsara awo Yerusalem he lɛ, belɛ nyɛnáa nyɛlea akɛ efitemɔ lɛ eshɛ. No mli lɛ mɛi ni yɔɔ Yudea lɛ ajo foi aya gɔji lɛ anɔ, ni mɛi ni yɔɔ maŋ lɛŋ lɛ aje kpo, ni mɛi ni yɔɔ akrowai lɛ akaba maŋ.” (Luka 21:20, 21) Be eshɛ ni esa akɛ amɛjo foi kɛshi Yerusalem—shi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Trukaa kɛkɛ ni Gallus kɛ esraafoi lɛ ku amɛsɛɛ, ni no gbele gbɛ kɛha Kristofoi ni yɔɔ Yerusalem kɛ Yudea lɛ koni amɛbo Yesu wiemɔi lɛ toi ni amɛjo foi kɛya gɔji lɛ anɔ.—Mateo 24:15, 16.

6 Afii ejwɛ sɛɛ, aaafee Hehoo be lɛ mli lɛ, Roma asraafoi lɛ ku amɛsɛɛ yɛ Tatsɛ Tito, ni etswa efai shi akɛ ekɛ Yudafoi lɛ atuatsemɔ lɛ baaba naagbee lɛ shishi. Esraafoi lɛ bɔle Yerusalem he kɛkpe ni amɛkɛ ‘tsei ni ajɔ naa piɔpiɔ bɔle amɛhe kɛsa amɛyi,’ koni ekahi amɛ foijee. (Luka 19:43, 44) Yɛ ta he gbeyeishemɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Yudafoi ni jɛ Roma Maŋtsɛyeli lɛ mli he fɛɛ he lɛ ebabua amɛhe naa yɛ Yerusalem kɛha Hehoo lɛ. Agbɛnɛ ása amɛnaa. Taakɛ Josephus tsɔɔ lɛ, nɛkɛ gbɔi ni he bɛ nii nɛɛ ateŋ mɛi ni fa ji mɛi ni gboi yɛ hekawoo ni Romabii lɛ kɛba lɛ mli. * Beni yɛ naagbee lɛ akpata Yerusalem hiɛ lɛ, Yudafoi ni yɔɔ Roma Maŋtsɛyeli lɛ mli lɛ fɛɛ ateŋ mɛi kpawo mli ekome lɛ ahiɛ kpata. Yerusalem kɛ esɔlemɔtsu lɛ hiɛkpatamɔ tsɔɔ Yudafoi amaŋ lɛ kɛ ejamɔ gbɛjianɔtoo ni damɔ Mose Mla lɛ nɔ lɛ naagbee. *Marko 13:1, 2.

7. Mɛni hewɔ anɔkwa Kristofoi je Yerusalem hiɛkpatamɔ lɛ mli lɛ?

7 Kulɛ abaanyɛ agbe Yudafoi Kristofoi ni yɔɔ Yerusalem lɛ loo aŋɔ amɛ kɛ mɛi krokomɛi ni eshwɛ lɛ anom yɛ afi 70 Ŋ.B. Shi, taakɛ yinɔsane mli odaseyeli lɛ tsɔɔ lɛ, amɛbo kɔkɔ ni Yesu bɔ afii 37 kɛtsɔ hiɛ lɛ toi. Ámɛshi maŋ lɛ mli momo ni amɛkuko amɛsɛɛ.

Kɔkɔbɔɔi ni Bɔfoi lɛ Kɛha yɛ Ebe Naa

8. Mɛɛ hiamɔ ko Petro yɔse, ni ekolɛ mɛɛ Yesu wiemɔi yɔɔ ejwɛŋmɔ mli lɛ?

8 Ŋmɛnɛ, hiɛkpatamɔ ko ni yaa shɔŋŋ ewo kɛmiiba, nɔ ni kɛ nɛkɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ fɛɛ baaba enaagbee. Beni eshwɛ afii ekpaa ni Yerusalem hiɛkpatamɔ lɛ baaba lɛ, bɔfo Petro kɛ ŋaawoo ni he hiaa ni ba yɛ ebe naa pɛpɛɛpɛ ni kɔɔ Kristofoi ni yɔɔ wɔgbii nɛɛ amli lɛ ahe lɛ ha, akɛ: Nyɛhiɛ ahia nyɛhe nɔ! Petro na bɔ ni ehe hiaa ni ‘atsiɛ amɛjwɛŋmɔ hiɛ,’ koni amɛkaku amɛhiɛ amɛshwie “Nuŋtsɔ” Yesu Kristo “kita” lɛ nɔ. (2 Petro 3:1, 2) Yɛ be mli ni Petro woɔ Kristofoi lɛ ahewalɛ koni amɛhiɛ ahi amɛhe nɔ lɛ, ekolɛ nɔ ni yɔɔ ejwɛŋmɔ mli ji nɔ ni enu ni Yesu kɛɛ E-bɔfoi lɛ, gbii fioo ko dani E-gbo lɛ, akɛ: “Nyɛkwɛa jogbaŋŋ, nyɛshia kpe ni nyɛsɔlea; ejaakɛ nyɛleee beyinɔ ni be lɛ shɛɔ.”—Marko 13:33.

9. (a) Mɛɛ subaŋ ko ni oshara yɔɔ mli mɛi komɛi baaná? (b) Mɛni hewɔ oshara diɛŋtsɛ yɔɔ yiŋkɔshikɔshi feemɔ su he waa lɛ?

9 Ŋmɛnɛ, mɛi komɛi kɛ hefɛoyeli biɔ akɛ: ‘Nɛgbɛ nɛkɛ ba ni eba lɛ he shiwoo lɛ yɔɔ?’ (2 Petro 3:3, 4) Eyɛ faŋŋ akɛ, nakai aŋkroaŋkroi lɛ nuɔ he akɛ nibii tsakeee diɛŋtsɛ, shi nibii yaa nɔ bɔ ni eji kɛjɛ je lɛ bɔɔ mli beebe lɛ nɔŋŋ. Nɛkɛ sane ni aheee ayeee nɛɛ yɛ oshara. Yiŋkɔshikɔshi feemɔ baanyɛ agbɔjɔ hehiamɔ henumɔ ni wɔyɔɔ lɛ, ni ebaanyɛ ená wɔnɔ hewalɛ koni wɔkpalaŋ kɛya wɔhe ni wɔkɛaawo wɔhenumɔi kɛ akɔnɔi amli lɛ he. (Luka 21:34) Asaŋ, taakɛ Petro tsɔɔ lɛ, nɛkɛ hefɛoyelɔi nɛɛ ahiɛ kpaa Noa gbii lɛ amli Nu Afua, ni kpata jeŋ muu fɛɛ nibii agbɛjianɔtoo ko hiɛ lɛ nɔ. Je lɛ tsake diɛŋtsɛ!—1 Mose 6:13, 17; 2 Petro 3:5, 6.

10. Mɛɛ wiemɔi Petro kɛwo mɛi ni ekolɛ amɛbaafee mɛi ni bɛ tsuishitoo lɛ hewalɛ?

10 Petro ye ebua mɛi ni kaneɔ ewolo lɛ koni amɛná tsuishitoo kɛtsɔ bɔ ni ekai amɛ yɛ nɔ hewɔ ni bei pii lɛ, Nyɔŋmɔ efeee enii amrɔ nɔŋŋ lɛ nɔ. Klɛŋklɛŋ lɛ, Petro kɛɛ akɛ: “[Yehowa, NW] hiɛ lɛ gbi kome tamɔ afii akpe, ni afii akpe hu tamɔ gbi kome.” (2 Petro 3:8) Akɛni Yehowa hiɔ shi kɛyaa naanɔ hewɔ lɛ, ebaanyɛ esusu saji ni kɔɔ he lɛ fɛɛ he, koni ehala be ni hi fe fɛɛ ni ekɛaatsu he nii. Kɛkɛ ni Petro gbala jwɛŋmɔ kɛtee bɔ ni Yehowa shweɔ koni gbɔmɛi ni yɔɔ he fɛɛ he lɛ atsake lɛ nɔ. Nyɔŋmɔ tsuishitoo lɛ tsɔɔ yiwalaheremɔ kɛhaa mɛi babaoo ni amɛhiɛ baakpata eji efee enii kpalakpala kulɛ. (1 Timoteo 2:3, 4; 2 Petro 3:9) Shi kɛlɛ, Yehowa tsuishitoo lɛ etsɔɔɔ akɛ efeŋ nɔ ko nɔ ko kɔkɔɔkɔ. Petro kɛɛ akɛ: ‘Yehowa gbi lɛ baaba tamɔ julɔ baa nyɔɔŋ lɛ.’—2 Petro 3:10.

11. Mɛni baaye abua wɔ koni wɔshi kpe yɛ mumɔŋ, ni mɛɛ gbɛ nɔ enɛ baafee tamɔ nɔ ni eeha Yehowa gbi lɛ ‘aba oya’?

11 Saji ni Petro kɛto he lɛ sa kadimɔ jogbaŋŋ. Ebɛ mlɛo akɛ abaamɔ julɔ, shi bulɔ ni shiɔ kpe gbɛkɛ muu fɛɛ lɛ baanyɛ ana julɔ fe mɔ ni wɔɔ wɔdɔi yɛ be kɛ beaŋ. Mɛɛ gbɛ nɔ bulɔ aaatsɔ ashi kpe? Nyiɛmɔ yaa-kɛbaa haa mɔ hiɛ hiɔ ehe nɔ fe shitamɔ nyɔɔŋ muu fɛɛ. Nakai nɔŋŋ hu kpe ni wɔɔshi yɛ mumɔŋ lɛ baaye abua wɔ akɛ Kristofoi koni wɔhiɛ aka. No hewɔ lɛ, Petro woɔ wɔ hewalɛ koni wɔfee ekãa yɛ “jeŋbai krɔŋkrɔŋi kɛ Nyɔŋmɔ jamɔi amli.” (2 Petro 3:11) Nitsumɔ ni tamɔ nɛkɛ baaye abua wɔ koni wɔya nɔ ‘wɔha ba ni Yehowa gbi lɛ eba lɛ ahi wɔjwɛŋmɔ mli.’ Abaanyɛ atsɔɔ Hela wiemɔ ni akɛtsu nii akɛ ‘ahi jwɛŋmɔ mli’ lɛ shishi kɛkɛ akɛ ‘ha aba oya.’ (2 Petro 3:12; NW shishigbɛ niŋmaa) Eji anɔkwale akɛ wɔnyɛŋ wɔtsake be ni Yehowa eto lɛ. Egbi lɛ baaba yɛ ŋmɛlɛtswaa ni eto lɛ nɔ. Shi kɛjɛ be nɛɛ mli kɛyashi nakai be lɛ baafee tamɔ nɔ ni eeho oyayaayai kɛ wɔfee mɛi ni bɛ dekã kwraa yɛ esɔɔmɔ mli.—1 Korintobii 15:58.

12. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ ni Yehowa tsuishitoo lɛ he aba sɛɛnamɔ kɛha wɔ akɛ aŋkroaŋkroi?

12 No hewɔ lɛ, aawo mɛi fɛɛ ni nuɔ he akɛ Yehowa gbi lɛ sɛɛ miitsɛ lɛ hewalɛ koni amɛbo Petro kɔkɔbɔɔ ákɛ akɛ tsuishitoo amɛ be ni Yehowa eto lɛ toi. Yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔbaanyɛ ni wɔkɛ be ni eshwɛ yɛ Nyɔŋmɔ tsuishitoo lɛ hewɔ lɛ atsu nii yɛ nilee mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔya nɔ wɔná Kristofoi asubaŋi kpakpai, koni wɔshiɛ sanekpakpa lɛ wɔtsɔɔ mɛi babaoo fe bɔ ni ekolɛ wɔɔnyɛ wɔfee. Kɛji akɛ wɔshi kpe lɛ, Yehowa baana wɔ akɛ mɛi ni ‘muji loo kpa ko bɛ amɛhe’ yɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee. (2 Petro 3:14, 15) Mɛɛ jɔɔmɔ po enɛ baaji nɛkɛ!

13. Mɛɛ wiemɔi ni Paulo ŋma eyaha Tesalonika Kristofoi lɛ sa jogbaŋŋ ŋmɛnɛ?

13 Paulo wieɔ bɔ ni ehe hiaa ni wɔshi kpe hu he yɛ klɛŋklɛŋ wolo ni eŋma eyaha Tesalonika Kristofoi lɛ mli. Ewoɔ ŋaa akɛ: “Nyɛkahaa wɔmiiwɔa tamɔ mɛi ni eshwɛ lɛ, shi moŋ nyɛhaa wɔshia kpe ni wɔhiɛ akãa shi.” (1 Tesalonikabii 5:2, 6) Ŋmɛnɛ, akɛni je nɛŋ nibii agbɛjianɔtoo lɛ fɛɛ hiɛkpatamɔ miibɛŋkɛ hewɔ lɛ, kwɛ bɔ ni no he hiaa ha! Jeŋ ni emli eyi obɔ kɛ mɛi ni nyaaa mumɔŋ saji ahe lɛ mli Yehowa jálɔi yɔɔ lɛ. No hewɔ lɛ, Paulo woɔ ŋaa akɛ: “Nyɛhaa wɔhiɛ akãa shi, ni wɔwo hemɔkɛyeli kɛ suɔmɔ dama lɛ, ni wɔbumɔ dadefai ni ji yiwalaheremɔ nɔhiɛkamɔ lɛ.” (1 Tesalonikabii 5:8) Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kasemɔ daa kɛ wɔnyɛmimɛi lɛ ni wɔkɛ amɛ aaabɔ daa yɛ kpeei ashishi lɛ baaye abua wɔ koni wɔtsu Paulo ŋaawoo akɛ wɔhiɛ wɔ hehiamɔ henumɔ lɛ mli lɛ he nii.

Mɛi Akpekpei Abɔ Kã He Amɛmiishi Kpe

14. Mɛɛ akɔntaabuu tsɔɔ akɛ mɛi babaoo miidi Petro ŋaawoo akɛ ashi kpe lɛ sɛɛ ŋmɛnɛ?

14 Ani mɛi babaoo yɛ ni boɔ mumɔŋ hewalɛwoo akɛ amɛha amɛhiɛ ahi amɛhe nɔ lɛ toi ŋmɛnɛ? Hɛɛ. Yɛ afi 2002 sɔɔmɔ afi lɛ mli lɛ, shiɛlɔi ni amɛyifalɛ fe fɛɛ, ni ji 6,304,645—oha mlijaa 3.1 nɔyaa ni fe afi 2001 nɔ lɛ—ye odase ni tsɔɔ akɛ amɛhiɛ yɛ amɛhe nɔ yɛ mumɔŋ kɛtsɔ ŋmɛlɛtswaai 1,202,381,302 ni amɛkɛgba Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ nɔ. Yɛ mɛnɛɛmɛi agbɛfaŋ lɛ, nitsumɔ ni tamɔ nɛkɛ jeee nitsumɔ ko ni atsuɔ lɛ jabejabe kɛkɛ. Eji nitsumɔ ko ni he hiaa waa yɛ amɛshihilɛ mli. Subaŋ ni amɛteŋ mɛi babaoo jieɔ lɛ kpo lɛ tamɔ nɔ ni Eduardo kɛ Noemi ni yɔɔ El Salvador lɛ jie lɛ kpo lɛ.

15. Mɛɛ niiashikpamɔ ni jɛ El Salvador tsɔɔ akɛ amɛteŋ mɛi babaoo hiɛ yɛ amɛhe nɔ yɛ mumɔŋ?

15 Afii komɛi ni eho nɛ, ni Eduardo kɛ Noemi kadi Paulo wiemɔi nɛɛ, akɛ: “Je nɛŋ su lɛ miitsake.” (1 Korintobii 7:31, NW) Amɛha amɛshihilɛ fee mlɛo, ni amɛkɛ amɛhe wo be-fɛɛ gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ mli. Beni be shwieɔ mli lɛ, ajɔɔ amɛ yɛ gbɛi srɔtoi anɔ, ni amɛkɛ amɛhe wo kpokpaa bibii kɛ kpokpaa wulu nɔkwɛmɔ nitsumɔ lɛ po mli. Yɛ shihilɛ mli naagbai ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli ni Eduardo kɛ Noemi kɛkpe lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛyɛ nɔmimaa akɛ amɛkpɛ amɛyiŋ yɛ gbɛ ni ja nɔ beni amɛkɛ amɛ heloo gbɛfaŋ nibii ni amɛaaná mli ŋɔɔmɔ shã afɔle koni amɛkɛ amɛhe awo be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ. Shiɛlɔi 29,269 lɛ ateŋ mɛi babaoo—ni gbɛgbalɔi 2,454 fata he—ni yɔɔ El Salvador lɛ hu ejie he-kɛ-afɔleshaa mumɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ kpo, ni enɛ ji yiŋtoo kome hewɔ ni nakai maŋ lɛ ná oha mlijaa 2 nɔyaa yɛ shiɛlɔi ayifalɛ mli yɛ nyɛsɛɛ afi lɛ mli lɛ.

16. Mɛɛ su nyɛmi nuu oblanyo ko ni yɔɔ Côte d’Ivoire lɛ jie lɛ kpo?

16 Kristofonyo oblanyo ko ni yɔɔ Côte d’Ivoire ni jie su ni tamɔ nakai nɔŋŋ kpo lɛ ŋma kɛyaha nitsumɔhe nine lɛ akɛ: “Miisɔmɔ akɛ asafoŋ sɔɔlɔ. Shi minyɛɛɛ makɛɛ nyɛmimɛi lɛ akɛ amɛkɛ amɛhe awo gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ be mli ni mi diɛŋtsɛ lɛ mifeee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa. No hewɔ lɛ, miŋmɛɛ nitsumɔ ni mináa nyɔmɔwoo ni hi yɛ mli lɛ he, ni amrɔ nɛɛ miitsu mi diɛŋtsɛ minitsumɔ ni haa mináa be babaoo kɛhaa sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ.” Nɛkɛ oblanyo nɛɛ bafee gbɛgbalɔi 983 ni sɔmɔɔ yɛ Côte d’Ivoire, ni bɔ shiɛlɔi 6,701 ni ji oha mlijaa 5 he amaniɛ akɛ nɔyaa yɛ afi ni ho lɛ mli lɛ ateŋ mɔ kome.

17. Mɛɛ gbɛ nɔ oblayoo Odasefonyo ko ni yɔɔ Belgium lɛ tsɔɔ yɛ akɛ mɛi ahe jwɛŋmɔ fɔŋ ni anáa lɛ wooo ehe gbeyei?

17 Mɛi ahe tsui ni abɛ, mɛi ahe jwɛŋmɔ fɔŋ, kɛ hiɛaŋkwɛmɔ etee nɔ ekɛ naagbai babaoo ebaha Maŋtsɛyeli jajelɔi 24,961 ni yɔɔ Belgium lɛ. Ni kɛlɛ, amɛyɛ ekãa ni enɛ wooo amɛhe gbeyei kwraa. Beni Odasefonyo ko ni eye afii 16 nu ni aatsɛ Yehowa Odasefoi akɛ teemɔŋ jamɔ kuu-fã ko yɛ klas beni amɛkaseɔ jeŋba he mla lɛ, ebi ni aŋmɛ lɛ gbɛ koni etsɔɔ sane lɛ mli. Beni ekɛ vidio ni ji Jehovah’s Witnesses—The Organization Behind the Name lɛ kɛ wolo bibioo ni ji Yehowa Odasefoi—Namɛi Ni? lɛ tsuɔ nii lɛ, enyɛ etsɔɔ mɛi ni Odasefoi lɛ ji diɛŋtsɛ lɛ mli. Amɛhiɛ sɔ amaniɛbɔɔ lɛ waa, ni aka nikaselɔi lɛ akwɛ yɛ otsi ni nyiɛ sɛɛ ba lɛ mli, ni kaa lɛ mli sanebimɔi lɛ fɛɛ kɔɔ Yehowa Odasefoi Kristofoi lɛ ajamɔ lɛ he.

18. Mɛɛ odaseyeli yɔɔ ni tsɔɔ akɛ shika helɛtemɔ mli naagbai ni yɔɔ Argentina kɛ Mozambique lɛ gbalaaa shiɛlɔi lɛ ajwɛŋmɔ?

18 Kristofoi babaoo kɛ haomɔi ni mli wawai kpeɔ yɛ naagbee gbii nɛɛ amli. Kɛlɛ, amɛbɔɔ mɔdɛŋ koni enɛ akagbala amɛjwɛŋmɔ. Yɛ shika helɛtemɔ mli naagbai ni yɔɔ Argentina ni ale jogbaŋŋ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛbɔ Odasefoi ayifalɛ hee ni ji 126,709 he amaniɛ yɛ nyɛsɛɛ afi lɛ mli. Aaye ohia ni mli wa waa yɛ Mozambique he fɛɛ he. Fɛɛ sɛɛ lɛ, mɛi 37,563 bɔ amaniɛ akɛ amɛkɛ amɛhe wo odaseyeli nitsumɔ lɛ mli, eji oha mlijaa 4 nɔyaa. Shihilɛ lɛ mli ewa waa kɛha mɛi pii yɛ Albania, ni kɛlɛ, nakai maŋ lɛ bɔ nɔyaa ni nɔ bɛ ni ji oha mlijaa 12 he amaniɛ, kɛyashɛ shiɛlɔi ni fa fe fɛɛ ni ji 2,708. Eyɛ faŋŋ akɛ shihilɛi ni mli wawai etsiii Yehowa mumɔ lɛ naa yɛ be mli ni etsuji kɛ Maŋtsɛyeli lɛ he nibii yeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ amɛshihilɛ mli lɛ.—Mateo 6:33.

19. (a) Mɛni kɛ odaseyeli ko haa ni tsɔɔ akɛ gbɔmɛi babaoo ni hiɛ gwantɛŋ su ni Biblia mli anɔkwale lɛ he hɔmɔ miiye amɛ lɛ yɛ lolo? (b) Mɛɛ daa afi amaniɛbɔɔ lɛ mli saji krokomɛi tsɔɔ akɛ Yehowa tsuji miishi kpe yɛ mumɔŋ lɛ? (Kwɛmɔ tao ni yɔɔ baafa 12-15 lɛ.)

19 Biblia mli nikasemɔi ni afeɔ daa nyɔŋ nɔ, ni kɛ aja mli lɛ efeɔ 5,309,289 ni abɔ he amaniɛ yɛ nyɛsɛɛ afi ni ho lɛ mli yɛ jeŋ fɛɛ lɛ tsɔɔ akɛ, gbɔmɛi babaoo yɛ lolo ni hiɛ gwantɛŋ su ni Biblia mli anɔkwale lɛ he hɔmɔ miiye amɛ. Yɛ yifalɛ hee ni ji 15,597,746 ni ba Kaimɔ lɛ shishi lɛ agbɛfaŋ lɛ, amɛteŋ mɛi ni fa sɔmɔɔɔ Yehowa ekãa naa lolo. Eba akɛ amɛaaya nɔ amɛdara yɛ nilee kɛ suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha Yehowa kɛ nyɛmimɛi lɛ fɛɛ mli. Eyɛ miishɛɛ waa akɛ aaana akɛ “asafo babaoo” lɛ ni ji “tooi krokomɛi” lɛ miiya nɔ amɛmiiwo yibii, yɛ be mli ni amɛkɛ amɛnyɛmimɛi ni akɛ mumɔ efɔ amɛ mu lɛ fɛɛ sɔmɔɔ Bɔlɔ lɛ “nyɔɔŋ kɛ shwane yɛ esɔlemɔtsu lɛ mli” lɛ.—Kpojiemɔ 7:9, 15; Yohane 10:16.

Nikasemɔ ko ni Jɛ Lot Ŋɔɔ

20. Mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ Lot kɛ eŋa lɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli?

20 Shi kɛlɛ, Nyɔŋmɔ tsuji anɔkwafoi po baanyɛ aŋmɛɛ amɛ hehiamɔ henumɔ lɛ he yɛ be kukuoo ko mli. Susumɔ Abraham wɔfase Lot he okwɛ. Enu kɛjɛ ŋwɛibɔfoi enyɔ ni basara lɛ lɛ naa akɛ Nyɔŋmɔ miihe akpata Sodom kɛ Gomora hiɛ. Amaniɛbɔɔ lɛ haŋ Lot, “mɔ ni hao yɛ nɔtɔlɔi lɛ anyenyeŋtswibɔɔ jeŋba lɛ he lɛ” naa akpɛ ehe. (2 Petro 2:7) Ni kɛlɛ, beni ŋwɛibɔfoi enyɔ lɛ ba koni amɛbajie lɛ kɛjɛ Sodom lɛ, “elilaa shi.” Ehe bahia ni ŋwɛibɔfoi lɛ agbala lɛ kɛ eweku lɛ kɛjɛ maŋtiase lɛ mli. Yɛ naagbee lɛ, Lot ŋa lɛ ku ehiɛ eshwie ŋwɛibɔfoi lɛ akɔkɔbɔɔ akɛ amɛkakwɛ amɛsɛɛ lɛ nɔ. Enyagbafeemɔ su lɛ ha egbo. (1 Mose 19:14-17, 26) Yesu bɔ kɔkɔ akɛ: “Nyɛkaia Lot ŋa lɛ!”—Luka 17:32.

21. Mɛni hewɔ ehe hiaa ni wɔshi kpe bianɛ fe bei fɛɛ ni eho lɛ?

21 Amanehulu ni ba Pompeii kɛ Herculaneum nɔ lɛ kɛ saji ni kɔɔ Yerusalem hiɛkpatamɔ he lɛ, kɛ agbɛnɛ hu Noa gbii lɛ amli Nu Afua lɛ kɛ Lot nɔ lɛ fɛɛ feɔ bɔ ni ehe hiaa ni wɔkɛ hiɛdɔɔ asusu kɔkɔbɔɔ he nɔkwɛmɔnɔ he. Ákɛ Yehowa tsuji lɛ, wɔyɔseɔ naagbee be lɛ he okadi lɛ. (Mateo 24:3) Wɔtsi wɔhe kɛjɛ apasa jamɔ he. (Kpojiemɔ 18:4) Taakɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi lɛ ji lɛ, ehe miihia ni ‘wɔha ba ni Yehowa gbi lɛ eba lɛ ahi wɔjwɛŋmɔ mli.’ (2 Petro 3:12) Hɛɛ, be ni esa akɛ wɔshi kpe fe bei fɛɛ lɛ nɛ! Mɛɛ gbɛjianɔ wɔ diɛŋtsɛ wɔbaanyɛ wɔto, ni mɛɛ sui wɔbaanyɛ wɔná bɔni afee ni wɔya nɔ wɔshi kpe? Nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ baasusu nakai saji lɛ ahe.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 6 Enyɛŋ eba akɛ gbɔmɛi ni yɔɔ Yerusalem yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ ayifalɛ fe 120,000. Eusebius bu naa akɛ gbɔmɛi 300,000 ni yɔɔ Yudea kpokpaa lɛ nɔ lɛ fã gbɛ kɛtee Yerusalem kɛha afi 70 Ŋ.B. Hehoo lɛ yeli. Ekolɛ mɛi ni shwɛ ni gboi lɛ baanyɛ afee mɛi ni jɛ maŋtsɛyeli lɛ mli hei krokomɛi.

^ kk. 6 Shi kɛlɛ, yɛ Yehowa hiɛ lɛ, akɛ kpaŋmɔ hee lɛ baye Mose Mla lɛ najiaŋ yɛ afi 33 Ŋ.B.—Efesobii 2:15.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛɛ nibii ni tee nɔ ha Yudafoi Kristofoi lɛ nyɛ amɛjo Yerusalem hiɛkpatamɔ lɛ naa foi?

• Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ ŋaawoo ni yɔɔ bɔfo Petro kɛ bɔfo Paulo niŋmaai lɛ amli lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔshiɔ kpe?

• Namɛi kɛ odaseyeli ko haa ŋmɛnɛ akɛ amɛmiishi kpe diɛŋtsɛ?

• Mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ Lot kɛ eŋa lɛ he sane lɛ mli?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 12-15]

2002 YEHOWA ODASEFOI AJEŊ FƐƐ SƆƆMƆ AKƆNTAABUU

(Kwɛmɔ “bound volume”)

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

Yɛ afi 66 Ŋ.B. lɛ, Kristofoi akuu ni yɔɔ Yerusalem lɛ bo Yesu kɔkɔbɔɔ lɛ toi

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 10]

Ekãa ni akɛtsuɔ nii lɛ yeɔ buaa Kristofoi ni amɛshiɔ kpe