Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Aawo Nitsumɔ Mli Hekɛnɔfɔɔ kɛ Miishɛɛ He Gbeyei

Aawo Nitsumɔ Mli Hekɛnɔfɔɔ kɛ Miishɛɛ He Gbeyei

Aawo Nitsumɔ Mli Hekɛnɔfɔɔ kɛ Miishɛɛ He Gbeyei

“HEGBƐ ni ayɔɔ akɛ aaatsu nii lɛ” ji shishitoo nii kɛha adesai fɛɛ, taakɛ bɔ ni Universal Declaration of Human Rights (Hegbɛi ni Adesai Yɔɔ lɛ Jajemɔ yɛ Jeŋ Fɛɛ) ni Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ kɛha lɛ tsɔɔ lɛ. Kɛlɛ, jeee be fɛɛ be anyɛɔ akɛ nakai hegbɛ lɛ tsuɔ nii. Nitsumɔ mli hekɛnɔfɔɔ damɔ nibii babaoo nɔ—kɛjɛ bɔ ni maŋ ko shika helɛtemɔ gbɛjianɔtoo ji lɛ nɔ aahu kɛyashi bɔ ni jeŋ muu fɛɛ jarayeli gbɛjianɔtoo lɛ ji lɛ nɔ. Shi kɛlɛ, kɛji nitsumɔ je mɔ ko dɛŋ aloo naagba ko ba he lɛ, shitee-kɛ-woi, basabasafeemɔi, kɛ nitsumɔ ni akpaa ji nibii ni nyiɛɔ sɛɛ. Maji fioo komɛi pɛ kɛ amɛhe wooo nifeemɔi ni tamɔ nɛkɛ mli. Niŋmalɔ ko kɛɛ yɛ wiemɔ ni ji “nitsumɔ” he akɛ: “Eji wiemɔ ko ni teeɔ henumɔ ni mli wa shi be fɛɛ be.”

Nitsumɔ he yɛ sɛɛnamɔ kɛha wɔ yɛ yiŋtoi pii ahewɔ. Yɛ shika gbɛfaŋ sɛɛnamɔi ni ehaa wɔnáa lɛ sɛɛ lɛ, eyeɔ ebuaa hu kɛha wɔjwɛŋmɔŋ kɛ henumɔŋ hilɛ-kɛ-hamɔ. Nitsumɔ tsuɔ shwelɛ ni adesa yɔɔ akɛ eeeha ehe aba sɛɛnamɔ eha maŋ, ni yiŋtoo aba eshihilɛ he lɛ he nii. Ehaa wɔnuɔ he hu akɛ wɔyɛ bulɛ ko kɛha wɔ diɛŋtsɛ wɔhe. Enɛ hewɔ lɛ, mɛi komɛi ni yɔɔ shika babaoo bɔ ni amɛbaanyɛ amɛtsu amɛhiamɔ nii ahe nii loo mɛi ni yɔɔ hegbɛ akɛ amɛaaya nitsumɔ mli hejɔɔmɔ lɛ po sumɔɔ ni amɛya nɔ amɛtsu nii. Hɛɛ, nitsumɔ he yɛ sɛɛnamɔ aahu akɛ, kɛ eyafaaa bɔ ni mɔ fɛɛ mɔ aaaná eko atsu lɛ, ekɛ adesai ateŋ naagbai ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli baa.

Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, mɛi yɛ ni amɛmiitsu nii shi amɛkɛ nɔnyɛɛi babaoo kpeɔ yɛ nitsumɔhei lɛ aahu akɛ amɛnáaa amɛnitsumɔi lɛ ahe miishɛɛ dɔŋŋ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ jarayeli akaŋshii ni mli wa waa lɛ hewɔ lɛ, nitsumɔhei babaoo etse amɛ nitsulɔi ayibɔ lɛ nɔ bɔni afee ni shika ni afiteɔ lɛ nɔ agbɔ. Enɛ baanyɛ eha akpa babaoo gbɛ kɛjɛ nitsulɔi ni eshwɛ lɛ adɛŋ, ni ekolɛ no baaha amɛtsu nii babaoo fe nine.

Eeenyɛ eba akɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ tsɔnei ahe nilee ni akpaa gbɛ akɛ ebaaha shihilɛ afee mlɛo, ni eha anyɛ atsu nii jogbaŋŋ lɛ eha nɔnyɛɛi ni baa yɛ nitsumɔhei lɛ etee hiɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɔmpiuta, faks tsɔnei, kɛ Internet lɛ haa mɛi kpɛɔ amɛyiŋ akɛ amɛkɛ amɛnitsumɔi baaya shia beni akpa nitsumɔ, ni enɛ haaa anyɛ ana srɔtofeemɔ ni kã shia kɛ nitsumɔhe lɛ teŋ jogbaŋŋ. Nitsulɔ ko nu he akɛ, enitsumɔ mli ilɛtrɔnik tsɔne ni akɛ shɛɛ haa kɛtsɔɔ nɔ kɛ tɛlifoŋ ni kpãa bɛ sɛɛ lɛ tamɔ kpãa ni akɛfiɔ kooloo ko ni anaaa ni enitsumɔtsɛ lɛ kɛmiigbala lɛ.

Gbeyei ni mɛi ni edara lɛ sheɔ ni miiya hiɛ yɛ wɔjeŋ ni shika helɛtemɔ kɛ nitsumɔi miitsake oyayaayai nɛɛ mli lɛ ji susumɔ ni amɛyɔɔ akɛ abaabu amɛ akɛ mɛi ni be eho yɛ be mli ni amɛbe hoko. Enɛ hewɔ lɛ, tsutsu Human Rights Commissioner Chris Sidoti kɛɛ akɛ: “Etamɔ nɔ ni mɛi pii hiɛ susumɔ kome too lɛ nɔŋŋ akɛ, kɛji akɛ oye kɛjɛ afii 40 kɛyaa lɛ, belɛ onyɛŋ okɛ kɔmpiuta kɛ tsɔnei ahe nitsumɔi heei atsu nii.” No hewɔ lɛ, yɛ wɔbei nɛɛ amli lɛ, abuɔ nitsulɔi kpakpai babaoo ni tsutsu ko lɛ anaa amɛ akɛ mɛi ni he yɔɔ sɛɛnamɔ waa yɛ shihilɛ mli lɛ akɛ mɛi ni egbɔlɔ tsɔ fe bɔ ni aaanyɛ aná amɛhe sɛɛ. Mɛɛ oshara nɛ!

Yɛ anɔkwale mli lɛ, jeŋba ni ayɔɔ yɛ nitsumɔ he kɛ anɔkwa ni aaaye yɛ nitsumɔi amli lɛ etsɔ nɔ ni aba lɛ shi kwraa yɛ nyɛsɛɛ afii ni eho nɛɛ amli. French wolo tɛtrɛɛ ni ji Libération lɛ kɛɛ akɛ: “Kɛji ashwie mɛi kɛjɛ nitsumɔi wuji amli yɛ jarayeli gbɛjianɔtoo lɛ shigbeemɔ hewɔ lɛ, ekome ni afeɔ kɛyeɔ anɔkwa lɛ bafeɔ nɔ ni be eho. Hɛɛ, esa akɛ otsu nii, shi kɛha bo diɛŋtsɛ osɛɛnamɔ, jeee kɛha nitsumɔhe lɛ.”

Yɛ nɛkɛ naagbai ni miiya hiɛ nɛɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, adesa hiamɔ nii fe fɛɛ akɛ etsu nii lɛ kã he eeya nɔ. No hewɔ lɛ, yɛ wɔbei ni miitsake oyayaayai nɛɛ mli lɛ, te mɔ aaafee tɛŋŋ ená jwɛŋmɔ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ yɛ heloonaa nitsumɔ he, koni yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, eya nɔ ehiɛ shweshweeshwe shihilɛ kɛ nitsumɔ mli miishɛɛ mli?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 3]

Eeenyɛ efee akɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ tsɔnei ahe nilee eha nɔnyɛɛi ni baa yɛ nitsumɔhei lɛ etee hiɛ