Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

‘Nyɛyaa Nɔ Nyɛwoa Yibii Pii’

‘Nyɛyaa Nɔ Nyɛwoa Yibii Pii’

Nyɛyaa Nɔ Nyɛwoa Yibii Pii’

‘Nyɛyaa nɔ nyɛwoa yibii pii ni nyɛtsɔmɔ mikaselɔi.’—YOHANE 15:8.

1. (a) Mɛɛ kaselɔ feemɔ he taomɔnii Yesu tsĩ tã etsɔɔ ebɔfoi lɛ? (b) Mɛɛ sanebimɔ esa akɛ wɔbi wɔhe?

NO MLI lɛ eji gbɛkɛnaashi dani Yesu baagbo. Yesu éhe be saŋŋ ekɛ ebɔfoi lɛ ewie kɛjɛ etsuiŋ ni ewo amɛ hewalɛ. Amrɔ nɛɛ, nyɔɔŋteŋ eho, shi akɛni suɔmɔ ni Yesu yɔɔ kɛha enanemɛi ni bɛŋkɛ lɛ kpaakpa lɛ tsirɛ lɛ hewɔ lɛ, etee nɔ ewie etsɔɔ amɛ. Kɛkɛ lɛ, beni ekɛ amɛ wieɔ lɛ, ekai amɛ taomɔnii ko ni he hiaa waa ni ehe miihia ni amɛshɛ he koni amɛhi shi akɛ ekaselɔi. Ekɛɛ akɛ: “Enɛ akɛwoɔ mitsɛ hiɛnyam, kɛ́ nyɛwo yibii pii, ni nyɛtsɔmɔ mikaselɔi lɛ.” (Yohane 15:8) Ani wɔshɛɔ kaselɔ feemɔ taomɔnii nɛɛ he ŋmɛnɛ? Ní ‘aaawo yibii pii’ lɛ tsɔɔ mɛni? Bɔni afee ni wɔtao mli wɔle lɛ, nyɛhaa wɔsusua sanegbaa ni tee nɔ nakai gbɛkɛ lɛ he wɔkwɛa.

2. Mɛɛ abɛbua ni kɔɔ yibii he Yesu gba yɛ gbi gbɛkɛ dani ebaagbo lɛ nɔ lɛ?

2 Ŋaawoo akɛ awo yibii lɛ fata abɛbua ko ni Yesu gba ebɔfoi lɛ he. Ekɛɛ akɛ: “Mi ji anɔkwa wein tso lɛ, ni mitsɛ ji okwaafonyo lɛ. Mihe nine fɛɛ nine ní wooo yibii lɛ, efolɔɔ, ni nɔ fɛɛ nɔ ni woɔ yibii lɛ, ekpɔlɔɔ he, beni afee ní ewo yibii fe tsutsu lɛ. Agbɛnɛ nyɛhe éje momo yɛ wiemɔ ní mikɛ nyɛ ewie lɛ hewɔ; nyɛhia mimli, ni mi hu mahi nyɛmli. Taakɛ bɔ ni tso nine nyɛŋ ajɛ lɛ diɛŋtsɛ emli awo yibii akɛ ja ema wein tso lɛ he lɛ, nakai nyɛ hu nyɛnyɛŋ akɛ ja nyɛhi mimli. Mi ji wein tso lɛ, nyɛ ji niji lɛ. . . . Enɛ akɛwoɔ mitsɛ hiɛnyam, kɛ́ nyɛwo yibii pii, ni nyɛtsɔmɔ mikaselɔi lɛ. Bɔ ni tsɛ lɛ sumɔ mi lɛ, nakai mi hu misumɔɔ nyɛ; nyɛhia shi yɛ misuɔmɔ lɛ mli. Kɛji nyɛye mikitai lɛ anɔ lɛ, nyɛaahi misuɔmɔ lɛ mli.”—Yohane 15:1-10.

3. Mɛni esa akɛ Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ afee bɔni afee ni amɛwo yibii?

3 Yɛ abɛbua nɛɛ mli lɛ, Yehowa ji Okwaafonyo lɛ, Yesu ji wein tso lɛ, ni bɔfoi ní Yesu kɛwieɔ lɛ ji niji lɛ. Bei abɔ ni bɔfoi lɛ bɔɔ mɔdɛŋ koni ‘amɛhi’ Yesu ‘mli’ lɛ, amɛbaawo yibii. Kɛkɛ ni Yesu tsɔɔ nɔ ni bɔfoi lɛ baafee koni amɛnyɛ amɛye omanye yɛ ekomefeemɔ ni he hiaa ni amɛaahiɛ mli nɛɛ mli, akɛ: “Kɛji nyɛye mikitai lɛ anɔ lɛ, nyɛaahi misuɔmɔ lɛ mli.” Sɛɛ mli lɛ, bɔfo Yohane baaŋma wiemɔi ni tamɔ nakai nɔŋŋ eha nanemɛi Kristofoi lɛ, akɛ: “Mɔ ni yeɔ [Kristo kitai] lɛ anɔ lɛ hiɔ emli.” * (1 Yohane 2:24; 3:24) No hewɔ lɛ, kɛ Kristo sɛɛnyiɛlɔi lɛ ye ekitai lɛ anɔ lɛ, amɛhiɔ emli, ni nakai ekomefeemɔ lɛ hu haa amɛnyɛɔ amɛwoɔ yibii. Mɛni kadiɔ yibii ni ehe hiaa ni wɔwo lɛ?

Hegbɛi ní Wɔkɛaadara yɛ Mumɔŋ

4. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ anɔkwale ni eji akɛ Yehowa ‘folɔɔ’ nine fɛɛ nine ni wooo yibii lɛ mli?

4 Yɛ wein tso lɛ abɛbua lɛ mli lɛ, Yehowa ‘folɔɔ’ nine ni wooo yibii lɛ. Mɛni enɛ kɛɔ wɔ? Ekɛɛɛ wɔ akɛ aabi ni kaselɔi fɛɛ awo yibii kɛkɛ, shi moŋ, ákɛ amɛ fɛɛ amɛbaanyɛ amɛfee nakai hu, ekɔɔɔ he eko bɔ ni amɛshihilɛi aaaji loo he ni amɛaanyɛ amɛfee nii kɛyashɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ebaafee nɔ ni kɛ Yehowa suɔmɔ gbɛ̀i lɛ kpãaa gbee akɛ ‘eeefolɔ,’ loo eeetsɔɔ akɛ Kristo kaselɔ ko he esako akɛni enyɛɛɛ etsu nɔ ko ni enyɛmɔ shɛɛɛ he lɛ hewɔ.—Lala 103:14; Kolosebii 3:23; 1 Yohane 5:3.

5. (a) Yesu abɛbua lɛ tsɔɔ akɛ wɔbaanyɛ wɔya wɔhiɛ ni wɔwo yibii yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛɛ yibii enyɔ wɔbaasusu he?

5 Yesu abɛbua ni kɔɔ wein tso lɛ he lɛ hu tsɔɔ akɛ yɛ nibii ni kɔɔ wɔshihilɛi ahe lɛ he lɛ, esa akɛ wɔtao hegbɛi ni wɔkɛaaya wɔhiɛ yɛ wɔnitsumɔi akɛ kaselɔi lɛ mli. Kadimɔ bɔ ni Yesu wie he lɛ: “Mihe nine fɛɛ nine ní wooo yibii lɛ, efolɔɔ, ni nɔ fɛɛ nɔ ni woɔ yibii lɛ, ekpɔlɔɔ he, beni afee ní ewo yibii fe tsutsu lɛ.” (Yohane 15:2, wɔma efã ko nɔ mi.) Beni ebaa naagbee yɛ abɛbua lɛ mli lɛ, Yesu wo esɛɛnyiɛlɔi lɛ hewalɛ koni amɛwo “yibii pii.” (Kuku 8) Mɛni enɛ tsɔɔ? Ákɛ kaselɔi lɛ, esaaa akɛ wɔfeɔ wɔhe mɛi ni nɔ ko jeee amɛhe sane kɔkɔɔkɔ. (Kpojiemɔ 3:14, 15, 19) Yɛ no najiaŋ lɛ, esa akɛ wɔtao gbɛ̀i ni wɔɔtsɔ nɔ wɔya wɔhiɛ yɛ yibiiwoo mli. Mɛɛ yibii nɛkɛ esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ akɛ wɔɔwo ni efa babaoo? Wɔyɛ (1) “mumɔ lɛ yibii” kɛ (2) Maŋtsɛyeli lɛ yibii.—Galatabii 5:22, 23; Mateo 24:14.

Yibii ni Kristofoi Asu lɛ Woɔ

6. Yesu Kristo ma nɔ mi akɛ klɛŋklɛŋ mumɔ lɛ yibii ni atsĩ tã lɛ he yɛ sɛɛnamɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

6 Atsĩ suɔmɔ tã klɛŋklɛŋ yɛ “mumɔ lɛ yibii” ni ato naa lɛ ateŋ. Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ woɔ suɔmɔ yibii yɛ Kristofoi amli, ejaakɛ amɛboɔ famɔ ni Yesu kɛha be fioo ko sɛɛ dani ewie wein tso ni woɔ yibii lɛ abɛbua lɛ he lɛ toi. Ekɛɛ ebɔfoi lɛ akɛ: “Kitã hee miŋɔhaa nyɛ, akɛ nyɛsumɔ nyɛhe.” (Yohane 13:34) Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yesu tee nɔ ekai bɔfoi lɛ shii abɔ yɛ esanegbaa lɛ mli fɛɛ yɛ nakai naagbee gbɛkɛ yɛ eshikpɔŋ nɔ shihilɛ lɛ mli yɛ bɔ ni ehe hiaa ni amɛjie su ni ji suɔmɔ lɛ kpo.—Yohane 14:15, 21, 23, 24; 15:12, 13, 17.

7. Bɔfo Petro tsɔɔ akɛ yibii ni aaawo lɛ kɔɔ sui ni tamɔ Kristo nɔ lɛ ní aaajie lɛ kpo lɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

7 Petro, ni no mli lɛ eyɔɔ jɛmɛ nakai gbɛkɛ lɛ nu shishi akɛ, esa akɛ ajie nakai suɔmɔ ni tamɔ Kristo nɔ lɛ kɛ sui ni kɔɔ he lɛ kpo yɛ anɔkwa Kristo kaselɔi ateŋ. Afii komɛi asɛɛ lɛ, Petro wo Kristofoi hewalɛ ni amɛwo sui komɛi tamɔ henɔyeli, nyɛmimɛi ahedɔɔ, kɛ suɔmɔ. Ekɛfata he akɛ nakai ni wɔɔfee lɛ haŋ wɔfee “hejɔ̃lɔi aloo mɛi ni wooo yibii.” (2 Petro 1:5-8) Bɔ fɛɛ bɔ ni wɔ shihilɛ lɛ tamɔ ha lɛ, wɔbaanyɛ wɔjie mumɔ lɛ yibii lɛ akpo. No hewɔ lɛ, eba akɛ wɔbaabɔ mɔdɛŋ ni wɔjie suɔmɔ, mlihilɛ, mlijɔlɛ, kɛ sui krokomɛi ni tamɔ Kristo nɔ lɛ kpo kɛmɔ shi, ejaakɛ “enɛɛmɛi lɛ mla ko eguuu,” loo ebɛ naagbee. (Galatabii 5:23) Hɛɛ, nyɛhaa wɔwoa “yibii pii.”

Maŋtsɛyeli Yibii ní Aaawo

8. (a) Mɛɛ tsakpaa yɔɔ mumɔ lɛ yibii lɛ kɛ Maŋtsɛyeli lɛ yibii lɛ teŋ? (b) Mɛɛ sanebimɔ esa akɛ wɔsusu he?

8 Yibii ni etsu ni ŋɔɔ lɛ haa tso ko nɔ feɔ fɛo. Shi kɛlɛ, sɛɛnamɔi ni yɔɔ nakai yibii lɛ ahe lɛ yaa shɔŋŋ fe nii ahe wulamɔ. Yibii hu he miihia koni eha tsei lɛ atsɔ amɛdumɔwui lɛ anɔ ni egbɛ eshwa. Nakai nɔŋŋ mumɔ lɛ yibii lɛ hu feɔ babaoo fe nɔ ni eeewula wɔ Kristofoi asu lɛ. Sui tamɔ suɔmɔ kɛ hemɔkɛyeli hu kanyaa wɔ ni wɔgbɛɔ wui ni tamɔ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane ni anaa yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ wɔshwaa. Kadimɔ bɔ ni bɔfo Paulo ma tsakpaa ni he hiaa nɛɛ nɔ mi lɛ. Ekɛɛ akɛ: “Wɔ hu wɔyɛ hemɔkɛyeli [mumɔ lɛ yibii lɛ eko], no hewɔ lɛ wɔwieɔ hu.” (2 Korintobii 4:13, NW) Yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, Paulo tee nɔ etsɔɔ mli akɛ, ‘wɔkɛ yijiemɔ afɔle bahaa Nyɔŋmɔ daa, no ji naabui ní jajeɔ egbɛi lɛ ayibii lɛ’—ni ji yibii ni ji enyɔ ni ehe miihia ni wɔjie lɛ kpo lɛ. (Hebribii 13:15) Ani wɔyɛ hegbɛi yɛ wɔshihilɛ mli ni wɔkɛaawo yibii babaoo, ni ji akɛ, wɔwo “yibii pii” akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ jajelɔi?

9. Ani yibii ni aaawo lɛ tamɔ kaselɔi ni aaafee lɛ nɔŋŋ? Tsɔɔmɔ mli.

9 Bɔni afee ni wɔha hetoo jogbaŋŋ lɛ, ehe miihia ni klɛŋklɛŋ lɛ wɔnu nɔ ni feɔ Maŋtsɛyeli lɛ yibii lɛ shishi. Ani ebaafee nɔ ni ja akɛ wɔɔmu sane naa akɛ yibii ni aaawo lɛ tsɔɔ kaselɔi ni aaafee? (Mateo 28:19) Ani yibii ni wɔbaawo lɛ kɔɔ titri lɛ, aŋkroaŋkroi ni wɔyeɔ wɔbuaa amɛ ni amɛbatsɔmɔɔ Yehowa jálɔi ni abaptisi amɛ lɛ ahe? Dabi. Kɛ́ nakai ji sane lɛ, no lɛ shihilɛ lɛ baafee nɔ ni jeɔ mɔ nijiaŋ wui kɛha Odasefoi fɛɛ ni asumɔɔ ní kɛ anɔkwayeli ejaje Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ afii babaoo yɛ shikpɔŋkukuji ni abooo sane toi tsɔ̃ yɛ mli lɛ. Eji anɔkwale akɛ, kɛ́ Maŋtsɛyeli yibii ni wɔwoɔ lɛ damɔ shi kɛha kaselɔi heei ni wɔnaa lɛ pɛ lɛ, no lɛ nakai Odasefoi ni tsuɔ nii waa lɛ baatamɔ tsei ni wooo yibii yɛ Yesu abɛbua lɛ mli! Eji anɔkwale akɛ jeee nakai ji bɔ ni sane lɛ ji. Belɛ, mɛni ji Maŋtsɛyeli yibii titri ni yɔɔ wɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ mɔ?

Yibiiwoo Kɛtsɔ Maŋtsɛyeli Dumɔwui Agbɛɛ-kɛ-Shwamɔ Nɔ

10. Yesu abɛbua ni kɔɔ nidulɔ lɛ kɛ sũi srɔtoi lɛ ahe lɛ tsɔɔ nɔ ni Maŋtsɛyeli yibii lɛ ji kɛ nɔ ni ejeee yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

10 Yesu abɛbua ni kɔɔ nidulɔ lɛ kɛ sũi srɔtoisrɔtoi lɛ ahe lɛ kɛ hetoo lɛ haa—hetoo ni woɔ mɛi ni yeɔ odase yɛ shikpɔŋkukuji ni wooo yibii tsɔ̃ lɛ anɔ lɛ hewalɛ. Yesu kɛɛ akɛ dumɔwu lɛ ji Maŋtsɛyeli shɛɛ sane ni anaa yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ, ni ákɛ, sũ lɛ damɔ shi kɛha adesa mfonirifeemɔŋ tsui lɛ. Dumɔwui lɛ eko “yanyɔ shikpɔŋ kpakpa nɔ, ni ekwɛ̃, ni ewo yibii.” (Luka 8:8) Mɛɛ yibii? Ojogbaŋŋ, beni ŋmãa tso ko ekwɛ̃ ni esa lɛ, ewoɔ yibii, jeee ŋmãa yibii bibii, shi moŋ dumɔwui heei. Nakai nɔŋŋ Kristofonyo woɔ yibii, jeee doo akɛ kaselɔi heei, shi moŋ Maŋtsɛyeli dumɔwui heei.

11. Te aaafee tɛŋŋ atsɔɔ Maŋtsɛyeli yibii lɛ amli?

11 No hewɔ lɛ, yibii ni yɔɔ enɛ mli lɛ jeee kaselɔi heei loo Kristofoi asui kpakpai. Akɛni dumɔwu ni adu lɛ ji Maŋtsɛyeli lɛ wiemɔ hewɔ lɛ, esa akɛ yibii lɛ afee dumɔwui ni eku ebɔ he babaoo. Yibii ni aaawo yɛ enɛ mli lɛ kɔɔ wiemɔi ni awieɔ yɛ Maŋtsɛyeli lɛ he lɛ he. (Mateo 24:14) Ani wɔbaanyɛ wɔwo nakai Maŋtsɛyeli lɛ yibii lɛ—Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ jajemɔ—ní ekɔɔɔ he eko bɔ ni wɔshihilɛi baaji aha? Hɛɛ, wɔbaanyɛ! Yesu tsɔɔ nɔ hewɔ lɛ mli yɛ nakai abɛbua lɛ nɔŋŋ mli.

Ní Wɔkɛ Wɔnii ni Hi Fe Fɛɛ lɛ Aaaha Kɛwo Nyɔŋmɔ Hiɛnyam

12. Ani Kristofoi fɛɛ baanyɛ awo Maŋtsɛyeli yibii lɛ? Tsɔɔmɔ mli.

12 Yesu kɛɛ akɛ: “Mɔ ni adũ yɛ shikpɔŋ kpakpa nɔ lɛ, . . . ebaa, mɔ ko oha, mɔ ko hu nyɔŋmai ekpaa, kɛ mɔ ko hu nyɔŋmai etɛ.” (Mateo 13:23) Ŋmãa ni aduɔ yɛ ŋmɔ mli lɛ woɔ yibii srɔtoisrɔtoi yɛ bɔ ni shihilɛi lɛ ji lɛ naa. Nakai nɔŋŋ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔfee yɛ sanekpakpa jajemɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ baanyɛ afee nɔ ni yɔɔ srɔtoi yɛ bɔ ni wɔshihilɛi lɛ ji lɛ naa, ni Yesu tsɔɔ akɛ eyɔse enɛ. Mɛi komɛi baanyɛ aná hegbɛi babaoo, ni mɛi krokomɛi hu baanyɛ aná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa kɛ nyɛmɔ babaoo. No hewɔ lɛ, nɔ ni wɔbaanyɛ wɔfee lɛ baanyɛ afa loo eba shi fe nɔ ni mɛi krokomɛi baanyɛ afee, shi shii abɔ ni edamɔ shi kɛha wɔnii ni hi fe fɛɛ lɛ, Yehowa náa he miishɛɛ. (Galatabii 6:4) Kɛji gbɔlɛ loo hela ko ní eha wɔka tsuŋ lɛ ba nɔ ni wɔbaanyɛ wɔfee yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ shi po lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ wɔ-Tsɛ, Yehowa ni yɔɔ musuŋtsɔlɛ lɛ baabu wɔ akɛ mɛi ni ‘woɔ yibii pii’ lɛ ateŋ mɛi komɛi. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ wɔkɛ ‘nɔ fɛɛ nɔ ni wɔyɔɔ’—wɔsusuma muu fɛɛ sɔɔmɔ haa lɛ. *Marko 12:43, 44; Luka 10:27.

13. (a) Mɛni ji yiŋtoo titri hewɔ ni esa akɛ ‘wɔya nɔ’ wɔwo Maŋtsɛyeli yibii lɛ? (b) Mɛni baaye abua wɔ koni wɔwo yibii yɛ shikpɔŋkukuji ni abooo sane lɛ toi tsɔ̃ yɛ nɔ lɛ? (Kwɛmɔ adeka ni yɔɔ baafa 21.)

13 He fɛɛ he ni wɔbaanyɛ wɔwo Maŋtsɛyeli yibii lɛ kɛyashɛ lɛ, ebaatsirɛ wɔ koni ‘wɔya nɔ wɔwo yibii’ be mli ni wɔhaa nɔ hewɔ ni wɔfeɔ nakai lɛ hiɔ wɔjwɛŋmɔ mli lɛ. (Yohane 15:16) Yesu tsĩ yiŋtoo titri lɛ tã: “Enɛ akɛwoɔ mitsɛ hiɛnyam, kɛ́ nyɛwo yibii pii.” (Yohane 15:8) Hɛɛ, wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ tsuuɔ Yehowa gbɛi lɛ he yɛ adesai fɛɛ ahiɛ. (Lala 109:30) Honor, ni ji Odasefonyo anɔkwafo ni eye aaafee afii 75 lɛ kɛɛ akɛ: “Yɛ shikpɔŋkukuji ni abooo sane lɛ toi tsɔ̃ yɛ mli lɛ po mli lɛ, eji hegbɛ ni aná akɛ aaadamɔ Ofe lɛ najiaŋ.” Beni abi Claudio, ni esɔmɔ ákɛ Odasefonyo ni yɔɔ ekãa kɛjɛ afi 1974 kɛbaa lɛ nɔ hewɔ ni eyaa nɔ eshiɛɔ eyɛ mli moŋ akɛ mɛi fioo ni yɔɔ eshikpɔŋkuku lɛ mli lɛ boɔ toi lɛ, etsɛ́ wiemɔi ayisɛɛ kɛjɛ Yohane 4:34, he ni wɔkaneɔ Yesu wiemɔi akɛ: “Miŋmaa ji akɛ mafee mɔ ni tsu mi lɛ suɔmɔnaa nii, ni magbe enitsumɔ lɛ naa” yɛ lɛ. Claudio kɛfata he akɛ: “Taakɛ Yesu ji lɛ, mitaooo akɛ maje shishi pɛ kɛkɛ, shi moŋ ni magbe minitsumɔ akɛ Maŋtsɛyeli jajelɔ lɛ naa.” (Yohane 17:4) Yehowa Odasefoi ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ kpɛlɛɔ nɔ nakai.—Kwɛmɔ adeka ni ji “Bɔ ni Ooofee ni ‘Okɛ Tsuishitoo Awo Yibii,’” yɛ baafa 21.

Koni Ashiɛ ni Atsɔɔ Nii

14. (a) Mɛɛ yiŋtoi ni bɔ he enyɔ Yohane Baptisilɔ lɛ kɛ Yesu nitsumɔ lɛ kɛhaa? (b) Te obaatsɔɔ Kristofoi anitsumɔ ni atsuɔ ŋmɛnɛ lɛ mli oha tɛŋŋ?

14 Klɛŋklɛŋ Maŋtsɛyeli he sanekpakpa jajelɔ ni atsĩ etã yɛ Sanekpakpai lɛ amli ji Yohane Baptisilɔ lɛ. (Mateo 3:1, 2; Luka 3:18) Oti ni ma ehiɛ ji ni ‘ebaye odase,’ ni efee enɛ kɛ hemɔkɛyeli ni jɛ tsuiŋ kɛ hekɛnɔfɔɔ akɛ “mɛi fɛɛ . . . ahe aye.” (Yohane 1:6, 7) Eji anɔkwale akɛ, mɛi komɛi ni Yohane shiɛ etsɔɔ amɛ lɛ batsɔmɔ Kristo kaselɔi. (Yohane 1:35-37) No hewɔ lɛ, Yohane ji shiɛlɔ kɛ agbɛnɛ hu kaselɔ feelɔ. Yesu hu ji shiɛlɔ kɛ tsɔɔlɔ. (Mateo 4:23; 11:1) Belɛ, ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ Yesu fãaa esɛɛnyiɛlɔi lɛ ni amɛshiɛ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ pɛ kɛkɛ, shi moŋ ni amɛye amɛbua aŋkroaŋkroi ni kpɛlɛɔ shɛɛ sane lɛ nɔ lɛ hu koni amɛbatsɔmɔ ekaselɔi. (Mateo 28:19, 20) No hewɔ lɛ, wɔnitsumɔ ŋmɛnɛ lɛ ji shiɛmɔ kɛ nitsɔɔmɔ ni afee lɛ ekome.

15. Mɛɛ nibii ni je amɛhe yɔɔ toiboo ni afeɔ ahaa shiɛmɔ nitsumɔ ni atsu yɛ klɛŋklɛŋ afii oha Ŋ.B. lɛ kɛ nɔ ni atsuɔ ŋmɛnɛ lɛ mli?

15 Mɛi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii oha Ŋ.B., ni nu Paulo shiɛmɔ kɛ tsɔɔmɔ lɛ ateŋ “mɛi komɛi hé wiemɔ ní ewie lɛ amɛye, shi mɛi komɛi hu heee yeee.” (Bɔfoi lɛ Asaji 28:24) Ŋmɛnɛ, shihilɛ lɛ tamɔ nakai nɔŋŋ. Mɔbɔ sane ji akɛ, Maŋtsɛyeli dumɔwui babaoo yashwieɔ sũ gbonyo nɔ. Shi fɛɛ sɛɛ po lɛ, dumɔwui lɛ ekomɛi yashwieɔ sũ kpakpa nɔ, etsɛ̃ɔ, ni ekwɛ̃ɔ, taakɛ Yesu gba efɔ shi lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, yɛ jeŋ fɛɛ lɛ, kɛ aja mli lɛ, gbɔmɛi ni fa fe 5,000 batsɔmɔɔ Kristo anɔkwa kaselɔi daa otsi yɛ afi mli! Kaselɔi heei nɛɛ ‘hé wiemɔi ni awie lɛ amɛye,’ eyɛ mli moŋ akɛ mɛi babaoo heee yeee. Mɛni ye ebua amɛ ni amɛbo Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ toi? Bei pii lɛ, miishɛɛ ni Odasefoi lɛ jieɔ lɛ kpo—kɛ wɔɔkɛɛ lɛ, dumɔwui heei ni adu lɛ nɔ nu shwiemɔ—kɛ tsakemɔ lɛ baa. (1 Korintobii 3:6) Susumɔ nɔkwɛmɔnii babaoo lɛ mli enyɔ pɛ he okwɛ.

Miishɛɛ ni Anáa yɛ Mɔ ko He lɛ Kɛ Tsakemɔ Baa

16, 17. Mɛni hewɔ ehe hiaa ni wɔjie miishɛɛ kpo yɛ mɛi ni wɔkɛkpeɔ yɛ wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ ahe lɛ?

16 Karolien, ni ji Odasefonyo oblayoo fioo ko ni yɔɔ Belgium lɛ, tee yoo onukpa ko ni ejieee miishɛɛ kpo yɛ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ he lɛ ŋɔɔ. Akɛni akɛ falafii mama ehà yoo lɛ nine he hewɔ lɛ, Karolien kɛ ehefatalɔ lɛ kɛɛ amɛbaasumɔ ni amɛye amɛbua lɛ, shi yoo lɛ ekpɛlɛɛɛ. Gbii enyɔ sɛɛ lɛ, nakai Odasefoi lɛ nɔŋŋ tee yoo lɛ shia ni amɛyabi lɛ bɔ ni eyɔɔ. Karolien kɛɛ akɛ: “Enɛ kɛ tsakemɔ ba. Yoo lɛ naa kpɛ ehe akɛ wɔsusuɔ ehe lɛɛlɛŋ ákɛ mɔ ko. Efɔ wɔ nine kɛba eshia, ni wɔje Biblia mli nikasemɔ shishi.”

17 Sandi, ni ji Odasefonyo ko ni yɔɔ United States lɛ hu jie miishɛɛ kpo yɛ mɛi ni eshiɛɔ etsɔɔ amɛ lɛ he. Ekwɛɔ fɔmɔ he adafitswai yɛ jɛmɛ adafitswaa wolo ko mli, kɛkɛ lɛ, etee ekɛ Mi-Wolo ni Gbaa Biblia Mli Saji lɛ eyaha fɔlɔi heei lɛ. * Akɛni bei pii lɛ, nyɛ lɛ yɛ shia ni eyɛ he miishɛɛ akɛ ekɛ ebifao lɛ aaatsɔɔ saralɔi lɛ hewɔ lɛ, bei pii lɛ, enɛ teeɔ sanegbaa shi. Sandi tsɔɔ mli akɛ: “Mikɛ fɔlɔi lɛ wieɔ bɔ ni tsakpaa ni kã fɔlɔi kɛ amɛbii ateŋ kɛtsɔ nikanemɔ nɔ lɛ he hiaa ha. Sɛɛ mli lɛ, miwieɔ naagbai ni yɔɔ bii atsɔsemɔ yɛ je nɛŋ ŋmɛnɛ lɛ he.” Nyɛsɛɛ nɛɛ, yɛ nakai saramɔ lɛ hewɔ lɛ, nyɛ ko kɛ ebii ekpaa bɔi Yehowa sɔɔmɔ. Kɛ wɔtsɔ hiɛ wɔfee nii ni wɔjie mɛi ahe miishɛɛ kpo lɛ, ebaanyɛ eha wɔná miishɛɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ yɛ wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli.

18. (a) Mɛni hewɔ wɔ fɛɛ wɔbaanyɛ wɔshɛ taomɔnii akɛ ‘wɔwo yibii pii’ lɛ he lɛ? (b) Mɛɛ kaselɔ feemɔ he taomɔ nibii etɛ ni atsĩ tã yɛ Yohane Sanekpakpai lɛ amli otswa ofai shi akɛ obaashɛ he?

18 Kwɛ bɔ ni ewoɔ wɔ hewalɛ akɛ wɔɔle akɛ wɔnine baanyɛ ashɛ taomɔnii akɛ ‘wɔya nɔ wɔwo yibii pii’ lɛ nɔ! Kɛji gbekɛbii ji wɔ jio, loo wɔdara jio, kɛji wɔyɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ jio, loo wɔhe miiye jio, kɛji wɔshiɛɔ yɛ shikpɔŋkukuji ni aboɔ sane toi yɛ mli lɛ mli jio, loo wɔshiɛɔ yɛ shikpɔŋkukuji ni abooo sane toi tsɔ̃ yɛ mli lɛ mli jio, wɔ fɛɛ wɔbaanyɛ wɔwo yibii pii. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Kɛtsɔ mumɔ lɛ yibii ní wɔɔjie lɛ kpo kwraa kɛmɔ shi ni wɔgbɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ wɔshwa he ni wɔnyɛmɔi fɛɛ baashɛ lɛ nɔ. Yɛ nakai be kome too lɛ nɔŋŋ mli lɛ, wɔbɔɔ mɔdɛŋ koni ‘wɔhi shi yɛ Yesu wiemɔ lɛ mli’ ni ‘wɔná suɔmɔ wɔha wɔhe.’ Hɛɛ, kɛ wɔshɛ kaselɔ feemɔ taomɔ nibii etɛ ni he hiaa ni atsĩ tã yɛ Yohane Sanekpakpa lɛ mli lɛ he lɛ, no lɛ wɔtsɔɔ akɛ ‘Kristo anɔkwa kaselɔi’ ji wɔ.—Yohane 8:31; 13:35.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 3 Eyɛ mli akɛ wein tso lɛ niji ni yɔɔ abɛbua lɛ mli lɛ kɔɔ Yesu bɔfoi lɛ kɛ Kristofoi krokomɛi ni baaná gbɛhe yɛ Nyɔŋmɔ ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ mli akɛ gboshinii lɛ ahe moŋ, shi anɔkwalei ní Kristo sɛɛnyiɛlɔi fɛɛ ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ baanyɛ aná he sɛɛ lɛ yɛ abɛbua lɛ mli.—Yohane 3:16; 10:16.

^ kk. 12 Mɛi ni amɛka tsuŋ yɛ gbɔlɛ loo hela ko hewɔ lɛ baanyɛ atsɔ woji aŋmalamɔ nɔ amɛye odase loo kɛ hegbɛ yɛ lɛ, amɛbaanyɛ amɛtsɔ tɛlifoŋ nɔ amɛye odase, loo amɛbaanyɛ amɛgba mɛi ni baa ni amɛbasaraa amɛ lɛ sanekpakpa lɛ he sane.

^ kk. 17 Mɛi ni fee ji Yehowa Odasefoi.

Sanebimɔi Kɛha Emlitĩi

• Mɛni ji yibii ni ehe hiaa ni wɔwo lɛ pii lɛ?

• Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔshɛ oti ni ji ‘yibii pii ni wɔɔwo’ lɛ he lɛ?

• Mɛɛ kaselɔ feemɔ he taomɔ nibii etɛ ni he hiaa ni atsĩ tã yɛ Yohane Sanekpakpai lɛ amli ji nɔ ni wɔsusu he?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 21]

BƆ NI OOOFEE NI “OKƐ TSUISHITOO AWO YIBII”

MƐNI yeɔ ebuaa bo ni oyaa nɔ okɛ anɔkwayeli shiɛɔ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ yɛ shikpɔŋkukuji ni abooo sane toi tsɔ̃ yɛ mli lɛ mli? Naa sanebimɔi nɛɛ ahetooi komɛi ni yeɔ ebuaa.

“Le ni wɔleɔ akɛ Yesu fiɔ wɔsɛɛ kwraa kɛmɔɔ shi lɛ woɔ wɔ nɔ̃ kpakpa gbɛkpamɔ kɛ tsuishitoo lɛ mli hewalɛ, ekɔɔɔ he eko bɔ ni shikpɔŋkuku lɛ mli nifeemɔ yɔɔ ha.”—Harry, eye afii 72; abaptisi lɛ yɛ afi 1946 mli.

“Ŋmalɛ ni yɔɔ 2 Korintobii 2:17 lɛ woɔ mi hewalɛ be fɛɛ be. Ekɛɔ akɛ wɔkɛ wɔhe woɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli ‘yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ, yɛ Kristo mli.’ Kɛ miitsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ, mináa mikɛ minanemɛi ni fe fɛɛ lɛ ateŋ naanyobɔɔ lɛ he miishɛɛ waa.”—Claudio, eye afii 43; abaptisi lɛ yɛ afi 1974 mli.

“Yɛ anɔkwale mli lɛ, shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ji nitsumɔ ni wa kɛha mi. Ni kɛlɛ, mina anɔkwale ni yɔɔ wiemɔi ni anaa yɛ Lala 18:30 lɛ mli niiashikpamɔ: ‘Mi-Nyɔŋmɔ lɛ mikɛhuluɔ mitekeɔ gbogbo.’”—Gerard, eye afii 79; abaptisi lɛ yɛ afi 1955 mli.

“Kɛ minyɛ mikane ŋmalɛ kome pɛ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, ehaa mitsui nyɔɔ mimli akɛ mɔ ko eha Biblia lɛ epɛi etsui mli.”—Eleanor, eye afii 26; abaptisi lɛ yɛ afi 1989 mli.

“Miyaa nɔ mikɛ gbɛ̀i srɔtoi tsuɔ nii. Gbɛ̀i babaoo yɛ aahu akɛ, minyɛŋ mikɛ fɛɛ atsu nii yɛ miwala be ni eshwɛ lɛ mli.”—Paul, eye afii 79; abaptisi lɛ yɛ afi 1940 mli.

“Mihaaa toiboo ni afeee ahaaa mi lɛ agba minaa. Mibɔɔ mɔdɛŋ koni majie naanyobɔɔ su kpo, ni mikɛ gbɔmɛi agba sane ni mabo amɛsusumɔi atoi.”—Daniel, eye afii 75; abaptisi lɛ yɛ afi 1946 mli.

“Mikɛ mɛi ni abaptisi amɛ ehee ekpe ni amɛkɛɛ mi akɛ mishiɛmɔ nitsumɔ lɛ tsu gbɛfaŋnɔ ko ni he hiaa he nii yɛ Odasefoi ni amɛbatsɔmɔ lɛ mli. No mli lɛ, mileee akɛ mɔ kroko hu kɛ amɛ kase Biblia lɛ sɛɛ mli ni eye ebua amɛ ni amɛtee amɛhiɛ. Ehaa mináa miishɛɛ akɛ male akɛ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ, ekomefeemɔ nitsumɔ ni.”—Joan, eye afii 66; abaptisi lɛ yɛ afi 1954 mli.

Mɛni yeɔ ebuaa bo koni ‘okɛ tsuishiŋmɛɛ awo yibii’?—Luka 8:15.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 20]

Kɛ wɔjie mumɔ lɛ yibii lɛ kpo ni wɔjaje Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ, belɛ wɔmiiwo yibii pii

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Mɛni Yesu tsɔɔ beni ekɛɛ ebɔfoi lɛ akɛ: ‘Nyɛyaa nɔ nyɛwoa yibii pii lɛ’?