Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Kaaku Ohiɛ Oshwie Obi lɛ Tsɔsemɔ

Kaaku Ohiɛ Oshwie Obi lɛ Tsɔsemɔ

Kaaku Ohiɛ Oshwie Obi lɛ Tsɔsemɔ

Nɔ!

GBƐSHƆ̃LƆ ni he esa lɛ baanyɛ ekɛ sũ ni he bɛ sɛɛnamɔ lɛ ashɔ̃ kukwɛi fɛfɛo. Ŋaa nitsulɔi fioo pɛ kɛ nɔ ko bibioo feɔ nibii fɛfɛji babaoo. Afii akpei abɔ nɛ, ni adesai kɛ amɛhe efɔ̃ gbɛshɔ̃lɔ kɔɔpoi, plɛtei, nihoomɔ tsɛŋsii, nu kpuji, kɛ kpuji ni akɛwulaa nii anɔ.

Fɔlɔi hu nyɛɔ amɛkɛ yelikɛbuamɔ ni he hiaa haa maŋ lɛ kɛtsɔ kudɔmɔ ni amɛkudɔɔ amɛbii lɛ asui kɛ jeŋba lɛ nɔ. Biblia lɛ kɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ toɔ sũ he, ni Nyɔŋmɔ kɛ nitsumɔ ni he hiaa ewo fɔlɔi adɛŋ koni amɛshɔ̃ “sũ” ni ji amɛbii lɛ. (Hiob 33:6; 1 Mose 18:19) Taakɛ bɔ ni sũ mli nɔ ko ní afeɔ lɛ fɛfɛo lɛ ji lɛ, nakai nɔŋŋ hu gbekɛ ni ahaa ebafeɔ mɔ ni akɛ gbɛnaa nii woɔ edɛŋ kɛ onukpa ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ lɛ jeee nitsumɔ ni yɔɔ mlɛo. Nakai tsakemɔ lɛ baaa trukaa.

Nibii babaoo ni náa mɔ nɔ hewalɛ miikudɔ wɔbii lɛ atsuii. Dɔlɛ sane ji akɛ, hewalɛi nɛɛ ekomɛi fiteɔ nii. No hewɔ lɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni fɔlɔ ni le nii lɛ aaaku ehiɛ eshwie gbekɛ lɛ tsɔsemɔ nɔ lɛ, ebaatsɔɔ gbekɛ lɛ “gbɛ ni sa akɛ etsɔ nɔ,” kɛ hekɛnɔfɔɔ akɛ “kɛ́ egbɔ hu lɛ, ejeŋ nɔ.”—Abɛi 22:6.

Yɛ be kpalaŋŋ ni akɛtsɔseɔ gbekɛ lɛ mli lɛ, esa akɛ Kristofoi fɔlɔi ni le nii lɛ ato be koni amɛjie hewalɛi gbohii ni fiteɔ amɛbii lɛ atsui lɛ kɛya. Abaaka suɔmɔ ni amɛyɔɔ lɛ shii abɔ yɛ be mli ni amɛjɛɔ tsuishitoo mli amɛkɛ “tsɔsemɔ kɛ jajemɔ, ni ji Kristofoi atsɔsemɔ lɛ haa” gbekɛ lɛ. (Efesobii 6:4, The New English Bible) Eji anɔkwale akɛ, kɛ́ fɔlɔi lɛ je shishi mra lɛ amɛnitsumɔ baafee mlɛo.

Jee Shishi Mra

Gbɛshɔ̃lɔi sumɔɔ sũ ni yɔɔ bɔdɔɔ bɔ ni amɛbaanyɛ amɛkɛshɔ̃ su fɛɛ su, ni yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, ebaanyɛ ewa yɛ be mli ni ashɔ̃ agbe naa lɛ. Kɛ amɛfɔ sũ lɛ he amɛgbe naa lɛ, amɛsumɔɔ ni amɛkɛtsu nii yɛ nyɔji ekpaa mli. Nakai nɔŋŋ be ni hi fe fɛɛ ni fɔlɔi baanyɛ aje shishi ni amɛshɔ̃ amɛbi lɛ tsui ji be mli ni ebaabo toi kɛ be mli ni ewaaa akɛ aaakudɔ lɛ lɛ.

Gbekɛbii ahe nilelɔi kɛɔ akɛ beni gbekɛ lɛ baaye nyɔji kpaanyɔ lɛ, no mli lɛ enyɛ ekase ni ele bɔ ni emaŋ wiemɔ lɛ gbɛɛɔ ehaa, ni ekɛ efɔlɔi lɛ ená wekukpaa kpaakpa ko, ená jwɛŋmɔŋ hesaai, ni eje shishi eekwɛ jeŋ ni ebɔle ehe kɛkpe lɛ. Be ni hi jogbaŋŋ ni okɛaaje shishi okudɔ etsui lɛ ji beni eji gbekɛ lolo lɛ. Kwɛ sɛɛnamɔ ni gbekɛ lɛ baaná kɛji akɛ tamɔ Timoteo ji lɛ, ‘ebaajɛ egbekɛbiiashi ni ele ŋmalɛi krɔŋkrɔŋi lɛ’!—2 Timoteo 3:15. *

Yɛ adebɔɔ su naa lɛ, gbekɛbii kaseɔ amɛfɔlɔi. Yɛ gbeei, wiemɔi, kɛ gbɔmɔtso ni akɛtsuɔ nii yɛ wiemɔ mli ni amɛkaseɔ lɛ sɛɛ lɛ, amɛkaseɔ bɔ ni ajieɔ suɔmɔ, mlihilɛ, kɛ musuŋtsɔlɛ kpo beni amɛnaa akɛ amɛfɔlɔi miijie nakai sui lɛ akpo lɛ. Kɛ wɔmiisumɔ ni wɔtsɔse wɔbii lɛ yɛ Yehowa mlai lɛ anaa lɛ, klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, ehe miihia ni Nyɔŋmɔ kitai lɛ akã wɔtsuii anɔ. Nakai hiɛsɔɔ ni jɛ tsui mli lɛ baatsirɛ fɔlɔi koni amɛkɛ amɛbii lɛ awie Yehowa kɛ e-Wiemɔ lɛ he be fɛɛ be. Biblia lɛ woɔ hewalɛ akɛ: “Owie he, beni ota shi yɛ oshia lɛ kɛ beni onyiɛ gbɛ teŋ kɛ beni okã shi kɛ beni ote shi.” (5 Mose 6:6, 7) Francisco kɛ Rosa tsɔɔ bɔ ni amɛkɛ amɛbii bibii enyɔ lɛ feɔ enɛ lɛ mli. *

“Yɛ daa gbi saji ni wɔgbaa lɛ sɛɛ lɛ, wɔbɔɔ mɔdɛŋ koni wɔkɛ wɔbii lɛ awie aŋkroaŋkro kɛ hoo kwraa lɛ minitii 15 daa gbi. Kɛ wɔyɔse naagba ko lɛ, wɔyeɔ bei babaoo—ni wɔyɔseɔ naagbai lɛɛlɛŋ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nyɛsɛɛ nɛɛ wɔbinuu ni eye afii enumɔ lɛ jɛ skul eba ni ebakɛɛ wɔ akɛ eheee Yehowa nɔ eyeee. Eyɛ faŋŋ akɛ, no mli lɛ eskulbii lɛ ateŋ mɔ kome eye ehe fɛo ni ekɛɛ akɛ Nyɔŋmɔ ko bɛ.”

Fɔlɔi nɛɛ yɔse akɛ ehe miihia ni gbekɛbii lɛ aná hemɔkɛyeli yɛ amɛ-Bɔlɔ lɛ mli. Abaanyɛ atswa nakai hemɔkɛyeli lɛ ama bɔ ni amɛsumɔɔ Nyɔŋmɔ adebɔɔ nii lɛ waa amɛhaa lɛ nɔ. Kwɛ bɔ ni gbekɛbii sumɔɔ ni amɛta kooloo ko he, amɛtse fɔfɔi, loo amɛshwɛ yɛ ŋshɔnaa shia mli! Fɔlɔi baanyɛ aye abua amɛ koni amɛna tsakpaa ni yɔɔ adebɔɔ nii lɛ kɛ Bɔlɔ lɛ teŋ. (Lala 100:3; 104:24, 25) Woo kɛ bulɛ ni amɛnáa kɛha Yehowa adebɔɔ lɛ baanyɛ aye abua amɛ yɛ amɛwala shihilɛ be fɛɛ mli. (Lala 111:2, 10) Kɛfata nakai hiɛsɔɔ ni gbekɛ lɛ aaaná lɛ he lɛ, ebaanyɛ ená shwelɛ akɛ eeesa Nyɔŋmɔ hiɛ, kɛ gbeyeishemɔ ni eeená akɛ efeŋ nɔ ko ni esaŋ ehiɛ. Enɛ baakanya lɛ ni ‘eje efɔŋ he.’—Abɛi 16:6.

Eyɛ mli akɛ gbekɛbii babaoo sumɔɔ ni amɛle nɔ fɛɛ nɔ, ni amɛkaseɔ nii oya moŋ, shi ekolɛ efeŋ mlɛo akɛ amɛaafee toiboo. (Lala 51:7) Bei komɛi lɛ, amɛbaasumɔ ni amɛfee amɛsuɔmɔnaa nii loo amɛná nɔ fɛɛ nɔ ni amɛtaoɔ. Esa akɛ fɔlɔi kɛ amɛnane ama shi, amɛto amɛtsui shi, ni amɛtsɔse amɛ koni amɛtsĩ nɛkɛ sui nɛɛ anaa koni ekahe shi. (Efesobii 6:4) Enɛ efee Phyllis kɛ Paul, mɛi ni etsɔse amɛbii enumɔ yɛ omanyeyeli mli lɛ aniiashikpamɔ.

Phyllis kaiɔ akɛ: “Eyɛ mli akɛ gbekɛ fɛɛ gbekɛ su yɛ srɔto moŋ, shi amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ miisumɔ ni efee esuɔmɔnaa nii. Ewa moŋ, shi naagbee mli lɛ, amɛkase nɔ ni wiemɔ ‘dabi’ lɛ tsɔɔ.” Paul, ni ji ewu lɛ kɛɛ akɛ: “Bei pii lɛ, kɛ wɔna akɛ amɛdara bɔ ni amɛbaanu shishi lɛ, wɔtsɔɔ amɛ yiŋtoi ahewɔ ni wɔkpɛ wɔyiŋ nakai lɛ. Eyɛ mli akɛ wɔbɔɔ mɔdɛŋ koni wɔjie mlihilɛ kpo be fɛɛ be moŋ, shi wɔtsɔɔ amɛ koni amɛkɛ bulɛ aha hegbɛ ni Nyɔŋmɔ kɛha wɔ lɛ.”

Beni gbekɛ ko daa lɛ, ekolɛ, ekɛ naagbai baakpe, shi fɔlɔi babaoo ena akɛ kaa ni wa fe fɛɛ lɛ baa beni amɛshɛ afii 13 kɛyaa lɛ, be mli ni tsui ni esako lɛ kɛ kaai heei babaoo kpeɔ lɛ.

Gbekɛ ni Eye Afii 13 Kɛyaa lɛ Tsui He ni Aaashɛ

Esa akɛ gbɛshɔ̃lɔ lɛ atsu enii lɛ egbe naa dani sũ lɛ agbĩ. Bɔni afee ni lɛ diɛŋtsɛ lɛ, ená be ni fa bɔ ni sa lɛ, ebaanyɛ ekɛ nu awo sũ lɛ mli bɔni afee ni efee bɔdɔɔ kɛ tswãa. Nakai nɔŋŋ esa akɛ fɔlɔi abɔ mɔdɛŋ waa koni amɛbi ni eye afii 13 kɛyaa lɛ tsui akawa. Eji anɔkwale akɛ, amɛdɛŋdade titri ji Biblia lɛ, nɔ ni amɛbaanyɛ ‘amɛkɛkã hiɛ, amɛkɛsaa mɔ, ni amɛkɛsaa amɛbi lɛ kɛha nitsumɔ kpakpa fɛɛ nitsumɔ kpakpa.’—2 Timoteo 3:15-17.

Shi kɛlɛ, ekolɛ gbekɛ ni eye afii 13 kɛyaa lɛ ekpɛlɛŋ fɔlɔi aŋaawoo nɔ amrɔ nɔŋŋ tamɔ bɔ ni efeɔ beni eji gbekɛ fioo lɛ. Ekolɛ gbekɛbii ni eye afii 13 kɛyaa lɛ baaje shishi ni amɛbo amɛtipɛŋfoi atoi waa moŋ, no hewɔ lɛ ekolɛ sanegbaai ni yɔɔ faŋŋ ni tsaraa nɔ ni amɛkɛ amɛfɔlɔi lɛ aaagba lɛ baanyɛ afee naagba. Beni fɔlɔi kɛ gbekɛbii agbɛnaa nii tsakeɔ lɛ, ebafeɔ be ni esa akɛ aná tsuishitoo kɛ hesaa babaoo. Esa akɛ gbekɛ ni eye afii 13 kɛyaa lɛ akpee tsakemɔ ni yaa nɔ yɛ egbɔmɔtsoŋ kɛ ehenumɔŋ lɛ naa. Esa akɛ eje shishi ni efee yiŋkpɛi ni eto otii ni baanyɛ atsake eshihilɛ kɛya naanɔ lɛ ema shi. (2 Timoteo 2:22) Yɛ bei ni mli wawai nɛɛ fɛɛ amli lɛ, esa akɛ ekpee hewalɛ ní baanyɛ afite etsui—tipɛŋfoi anɔnyɛɛ lɛ naa.

Nakai nɔnyɛɛ lɛ efɔɔɔ baa yɛ gbɛ kome ni enamɔ waaa nɔ. Shi moŋ, bei pii lɛ ajieɔ lɛ kpo yɛ wiemɔi loo shihilɛi ni gbɔjɔɔ mɔ ni tsaraa nɔ lɛ mli. Enɛɛmɛi tutuaa nɔ ni ji mɛi babaoo agbɔjɔmɔhe—gbeyeishemɔ ni mli kwɔ ni ayɔɔ akɛ oblahii kɛ oblayei krokomɛi baakpoo mɔ ko lɛ. Akɛni oblanuu loo oblayoo sumɔɔ ni ená heyeli kɛ nɔkpɛlɛmɔ hewɔ lɛ, ebaanyɛ eje shishi ni ekpɛlɛ “nibii hu ni yɔɔ je lɛŋ” ní oblahii kɛ oblayei krokomɛi woɔ he hewalɛ lɛ nɔ.—1 Yohane 2:15-17; Romabii 12:2.

Nɔ ni fiteɔ sane lɛ kwraa ji akɛ, adebɔɔ naa akɔnɔi ni yɔɔ tsui ni yeee emuu lɛ mli lɛ baanyɛ awaje wiemɔi ni jɛɔ etipɛŋfoi lɛ aŋɔɔ lɛ. Hewalɛwoo tamɔ “Ha omii ashɛ ohe,” kɛ “Feemɔ nɔ ni osumɔɔ lɛ” baanyɛ afee nɔ ni ŋɔɔ waa diɛŋtsɛ. María kaiɔ eniiashikpamɔ nɛɛ akɛ: “Miboɔ minanemɛi ni eye afii 13 kɛyaa ní heɔ yeɔ akɛ oblahii kɛ oblayei yɛ hegbɛ akɛ amɛaaná amɛhe miishɛɛ kɛmɔ shi, ekɔɔɔ he eko nɔ ni baajɛ mli kɛba lɛ toi. Akɛni miisumɔ ni mafee nɔ ni miskul nanemɛi lɛ feɔ lɛ hewɔ lɛ, eshwɛ fioo ni mikɛ mihe awo haomɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli lɛ mli.” Ákɛ fɔlɔ lɛ, oosumɔ ni oye obua obi ni eye afii 13 kɛyaa lɛ koni eye nakai nɔnyɛɛ lɛ nɔ, shi te ooofee tɛŋŋ ofee nakai?

Tsɔ owiemɔi kɛ nifeemɔi anɔ oma nɔ mi oha lɛ akɛ, osusuɔ ehe. Bɔɔ mɔdɛŋ ni ole bɔ ni enuɔ nii ahe ehaa, ni obɔ mɔdɛŋ ni ole enaagbai, nɔ ni ekolɛ, emli wa kwraa fe naagbai ni okɛkpe yɛ skul lɛ. Yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli titri lɛ, esa akɛ obi lɛ ana bo akɛ mɔ ko ni ebaanyɛ egba lɛ eteemɔŋ sane. (Abɛi 20:5) Obaanyɛ otsɔ egbɔmɔtso kɛ nitsumɔ loo esu nɔ ni oyɔse ehaomɔ loo yiŋfutumɔ. Bo ehiamɔ nii ahe odaseyeli ni ewieko lɛ toi, ni oha ‘etsui mii ashɛ ehe.’—Kolosebii 2:2.

Eji anɔkwale akɛ, ehe miihia ni ofee shiŋŋ yɛ nɔ ni ja he. Fɔlɔi babaoo ena akɛ bei pii lɛ, amɛkɛ amɛbii lɛ asuɔmɔnaa nii ni amɛaatsu he nii lɛ he naagba kpeɔ, shi amɛnyɛɛɛ amɛŋmɛɛ saji ahe kɛsaa beni yiŋkpɛɛ ni amɛfee lɛ yɛ nɔdaamɔnɔ kpakpa. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, kwɛmɔ akɛ onuɔ shihilɛ lɛ shishi jogbaŋŋ lo dani okpɛ oyiŋ akɛ okɛ tsɔsemɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli baaha kɛ gbɛ ni obaatsɔ nɔ ni okɛha kɛji ehe miihia.—Abɛi 18:13.

Ebaanyɛ Eba Kɛjɛ Asafo lɛ Mli Po

Nu kpulu ni akɛ sũ fee lɛ baanyɛ atamɔ nɔ ni agbe naa moŋ, shi kɛji ashãaa yɛ flɔnɔɔ mli lɛ, no lɛ ekolɛ nu ni akɛfee lɛ nɔŋŋ baafite lɛ. Biblia lɛ kɛ kaai kɛ naagbai toɔ nibii ni ashãa tamɔ no lɛ he, ejaakɛ amɛtsɔɔ nɔ̃ gbɔmɔ ni wɔji diɛŋtsɛ. Eji anɔkwale akɛ, Biblia lɛ miiwie wɔhemɔkɛyeli lɛ he kaa lɛ he titri, shi oti ni yɔɔ mli lɛ kɔɔ kaai krokomɛi ahe. (Yakobo 1:2-4) Eyɛ naakpɛɛ akɛ, kaai ni mli wawai lɛ ekomɛi ni oblahii kɛ oblayei kɛkpeɔ lɛ baanyɛ aba kɛjɛ asafo lɛ mli.

Eyɛ mli akɛ obi ni eye afii 13 kɛyaa lɛ baatamɔ mɔ ko ni yɔɔ mumɔŋ hewalɛ moŋ, shi ekolɛ yɛ emligbɛ lɛ, eehao yɛ etsui ni mli eja enyɔ lɛ hewɔ. (1 Maŋtsɛmɛi 18:21) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Megan kɛ je lɛŋ susumɔi ni jɛ oblahii kɛ oblayei krokomɛi ni ba Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ lɛ ŋɔɔ lɛ he naagba kpe:

“Oblahii kɛ oblayei akuu ko ni na Kristojamɔ akɛ nɔ ni yɔɔ shɔ̃ɔ kɛ nɔ ni tsiɔ miishɛɛnamɔ naa lɛ ná minɔ hewalɛ. Amɛkɛɔ nibii tamɔ: ‘Kɛji miye afii 18 lɛ, mashi anɔkwale lɛ,’ loo ‘Miishwe waa ni mashi anɔkwale lɛ.’ Amɛtsiɔ amɛhe kɛjɛɔ oblahii kɛ oblayei ni kɛɔ nɔ fɛɛ nɔ ni kɛ amɛ kpaaa gbee lɛ ahe, ni amɛtsɛɔ amɛ mɛi krɔŋkrɔŋi.”

Ebiɔ mɔ kome loo mɛi enyɔ ni hiɛ su gbonyo koni amɛkɛfite mɛi ni eshwɛ lɛ. Bei pii lɛ, aŋkroaŋkroi ni yɔɔ kuu ko mli lɛ feɔ nɔ ni mɛi babaoo lɛ feɔ lɛ. Kwashiafeemɔ kɛ buulufeemɔ baanyɛ agbe nilee kɛ gbɛjianɔtoo kpakpa he guɔ. Shihilɛi ni yɔɔ mɔbɔ ni kɔɔ Kristofoi oblahii kɛ oblayei ni kɛ amɛhe eyawo naagbai amli ejaakɛ amɛyanyiɛ mɛi babaoo asɛɛ lɛ yɛ, yɛ maji pii amli.

Eji anɔkwale akɛ, ehe miihia ni gbekɛbii ni eye afii 13 kɛyaa lɛ aná naanyobɔɔ mli ŋɔɔmɔ falɛ ko. Te bo ákɛ fɔlɔ lɛ, obaanyɛ ofee tɛŋŋ ni okɛha lɛ? Okɛ hiɛdɔɔ asusu amɛhiɛtserɛjiemɔ he jogbaŋŋ, ni oto okɛ oweku lɛ nifeemɔi ni yɔɔ miishɛɛ loo amɛkɛ oblahii kɛ oblayei kɛ onukpai he gbɛjianɔ kutuu. Le obi lɛ nanemɛi. Fɔɔ amɛ nine kɛha niyeli, loo okɛ amɛ ahi shi jenamɔ. (Romabii 12:13) Wó obi lɛ hewalɛ koni etiu nibii kpakpai asɛɛ, tamɔ bɔ ni akaseɔ saŋku ko tswaa loo wiemɔ kroko ko kasemɔ loo ninenaa nitsumɔ ko kasemɔ. Ebaanyɛ efee enɛ titri yɛ shia shihilɛ ni yɔɔ shweshweeshwe lɛ mli.

Skulyaa Baanyɛ Afee Hebuu

Gbekɛ ni eye afii 13 kɛyaa lɛ skulyaa hu baanyɛ aye abua lɛ koni esusu hiɛtserɛjiemɔ he jogbaŋŋ. Loli, ni kɛ afii 20 ekwɛ skul wulu ko nɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Mína ní Odasefoi gbekɛbii babaoo etee skul. Mɛi babaoo asu lɛ sa yijiemɔ waa, shi anaaa srɔtofeemɔ ko yɛ mɛi komɛi kɛ skulbii krokomɛi lɛ ahe. Mɛi ni fee nɔkwɛmɔnii kpakpa lɛ ji mɛi ni ná amɛnikasemɔi lɛ ahe miishɛɛ lɛ. Mawo fɔlɔi hewalɛ waa koni amɛná amɛbii anikasemɔ nɔyaa lɛ he miishɛɛ, amɛná amɛle amɛtsɔɔlɔi lɛ, ni amɛwo amɛbii lɛ hewalɛ akɛ skulyaa he yijiemɔ woji kpakpai lɛ ahe miihia. Mɛi komɛi baabɔ mɔdɛŋ waa, shi mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ ashɛ ŋɛlɛ ni sa nɔ ni ená bulɛ kɛjɛ amɛtsɔɔlɔi lɛ adɛŋ.”

Nakai skulyaa lɛ hu baanyɛ aye abua gbekɛbii ni eye afii 13 kɛyaa lɛ koni amɛya amɛhiɛ yɛ mumɔŋ. Ebaanyɛ etsɔɔ amɛ nikasemɔ sui kpakpai, jwɛŋmɔŋ salɛ, kɛ gbɛnaa nii ni amɛaanu he akɛ ekã amɛnɔ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, nyɛmɔ ni amɛyɔɔ ni amɛkɛkaneɔ nii jogbaŋŋ ni amɛnuɔ susumɔi ashishi lɛ baawo amɛ hewalɛ koni amɛfee Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ he nikaselɔi kɛ tsɔɔlɔi kpakpai. (Nehemia 8:8) Nibii ni ataoɔ yɛ amɛdɛŋ yɛ amɛskul nifeemɔ kɛ amɛmumɔŋ nikasemɔi amli lɛ baanyɛ aye abua amɛ koni amɛsusu hiɛtserɛjiemɔ he jogbaŋŋ.

Yijiemɔ Kɛha Bo kɛ Yehowa

Yɛ blema Hela lɛ, kpuji pii yɛ ni gbɛshɔ̃lɔ lɛ kɛ hewulalɔ lɛ fɛɛ waonaagbɛi yɛ he. Nakai nɔŋŋ yɛ weku lɛ mli lɛ, bei pii lɛ mɛi enyɔ ji mɛi ni shɔ̃ɔ gbekɛ lɛ. Tsɛ lɛ kɛ nyɛ lɛ fɛɛ náa hegbɛ yɛ gbekɛ lɛ tsui kudɔmɔ mli, ni yɛ mfonirifeemɔ mli lɛ, amɛ fɛɛ “amɛwaonaagbɛi” yɛ gbekɛ lɛ he. Taakɛ gbɛshɔ̃lɔ loo hewulalɔ ko ni he esa ji lɛ, obaanyɛ oná miishɛɛ akɛ oshɔ̃ gbekɛ ko ni sɛɛnamɔ yɛ ehe ni he yɔɔ fɛo.—Abɛi 23:24, 25.

Omanye ni oooye yɛ nɛkɛ nitsumɔ wulu nɛɛ mli lɛ titri baadamɔ he ni oshɔ̃ obi lɛ tsui lɛ kɛshɛ lɛ nɔ. Hiɛnɔkamɔ yɛ akɛ, obaanyɛ okɛɛ akɛ: “E-Nyɔŋmɔ lɛ mla lɛ yɛ etsui mli; enaji famɔi lɛ eko eko shaneŋ.” (Lala 37:31) Shihilɛ mli ni gbekɛ ko tsui yɔɔ lɛ he miihia waa diɛŋtsɛ akɛ anyɛŋ aku hiɛ ashwie tsɔsemɔ ní aaatsɔse lɛ lɛ nɔ.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 9 Fɔlɔi komɛi kaneɔ Biblia lɛ amɛhaa amɛbi abifao lɛ. Nakai gbee ni shɛjeɔ mɔ mii kɛ niiashikpamɔ ni yɔɔ miishɛɛ nɛɛ baanyɛ akanya gbekɛ lɛ koni ená miishɛɛ akɛ eeekane nii yɛ ewala shihilɛ mli fɛɛ.

^ kk. 10 Atsake gbɛii lɛ ekomɛi.