Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Amɛye Yiwaa Nɔ Kunim

Amɛye Yiwaa Nɔ Kunim

Amɛye Yiwaa Nɔ Kunim

AFƆ Frieda Jess yɛ afi 1911 mli yɛ Denmark, ni eshi jɛmɛ kɛtee efɔlɔi aŋɔɔ yɛ Husum yɛ Germany kooyigbɛ. Afii komɛi asɛɛ lɛ ená nitsumɔ yɛ Magdeburg, ni yɛ afi 1930 mli lɛ, abaptisi lɛ akɛ Biblia Kaselɔ, taakɛ ale Yehowa Odasefoi lɛ yɛ nakai beaŋ lɛ. Hitler baye nɔ yɛ afi 1933 mli, ni yɛ Frieda gbɛfaŋ lɛ, nɛkɛ nifeemɔ nɛɛ bafee afii 23 yiwalɛ niseniianii ni ekɛkpe lɛ shishijee, jeee yɛ yiwalɛ nɔyeli kome shishi, shi moŋ yɛ yiwalɛ nɔyelii enyɔ ashishi.

Yɛ March 1933 mli lɛ, Germany nɔyeli lɛ tsɛ́ koni afɔ maŋ oshiki. Yinɔsaneŋmalɔ Detlef Garbe, ni kwɛɔ Neuengamme Concentration Camp Memorial ni bɛŋkɛ Hamburg lɛ nɔ lɛ tsɔɔ mli akɛ: “National Socialistbii lɛ miisumɔ ni amɛnyɛ mɛi babaoo anɔ koni amɛfi amɛmaŋ onukpa kɛ hiɛnyiɛlɔ, Adolf Hitler sɛɛ.” Yehowa Odasefoi lɛ bo Yesu ŋaawoo akɛ akɛ he akawo maŋkwramɔŋ saji amli, ni ‘afee mɛi ni jɛɛɛ je lɛ mli’ lɛ toi, no hewɔ lɛ, amɛfɔ̃ɔɔ oshiki lɛ. Mɛni jɛ mli ba? Atsĩ Odasefoi lɛ anitsumɔ lɛ naa.—Yohane 17:16.

Frieda hiɛ Kristofoi anitsumɔ ni ekɛ ehe woɔ mli lɛ mli yɛ teemɔŋ, ni eye ebua po ni akala Buu-Mɔɔ wolo tɛtrɛɛ lɛ. Ekɛɛ akɛ: “Akɛ woji tɛtrɛbii lɛ ekomɛi ju shi kɛba yiwalɛ nsrai lɛ amli kɛbaha wɔnanemɛi heyelilɔi lɛ.” Amɔ lɛ yɛ afi 1940 mli ni Gestapo lɛ bibii lɛ saji, ni yɛ no sɛɛ lɛ eye nyɔji abɔ yɛ tsuŋwoohe ni etse ehe banee mli. Te efee tɛŋŋ eŋmɛ etsui shi? Ekɛɛ akɛ: “Sɔlemɔ ji mibobaahe. Mije shishi mibɔi sɔlemɔ leebi maŋkpa, ni misɔleɔ shii abɔ daa gbi. Sɔlemɔ wo mi hewalɛ ni eye ebua mi koni mikafee yeyeeye fe nine.”—Filipibii 4:6, 7.

Aŋmɛɛ Frieda he, shi yɛ afi 1944 mli lɛ, Gestapo lɛ mɔ lɛ ekoŋŋ. Yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ, awo lɛ tsũŋ afii kpawo yɛ Waldheim tsuŋwoohe lɛ. Frieda tsá nɔ akɛ: “Tsuŋwoohe lɛ nɔkwɛlɔi lɛ ha mi kɛ yei krokomɛi nitsumɔ yɛ hejuuhei lɛ kɛ niiasɛɛyaahei lɛ. Bei pii lɛ, ahaa mi kɛ gboklɛfonyo ko ni jɛ Czechoslovakia hiɔ shi, no hewɔ lɛ, migba lɛ nibii babaoo ni kɔɔ Yehowa kɛ mihemɔkɛyeli lɛ he lɛ he sane. Nakai sanegbaai lɛ ha mihe wa yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli.”

Ajie Mi, Shi Etsɛɛɛ

Soviet asraafoi lɛ ha Waldheim gboklɛfoi lɛ ye amɛhe yɛ May 1945 mli, ni Frieda ku esɛɛ kɛtee Magdeburg ni eyatsa emaŋshiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ, shi enɛ sɛɛ etsɛɛɛ. Shi kome ekoŋŋ lɛ, Odasefoi lɛ bafee mɛi ni akɛ hiɛaŋkwɛmɔ tsuɔ nii yɛ amɛgbɛfaŋ, ni mɛi ni feɔ enɛ yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ ji mɛi ni yɔɔ nɔyeli hewalɛ mli ni yɔɔ Soviet Occupational Zone lɛ. Gerald Hacke ni jɛ Hannah-Arendt-Institute for Research Into Totalitarianism lɛ ŋma akɛ: “Yehowa Odasefoi lɛ ji maŋbii fioo ko ni yiwalɛ nɔyelii enyɔ ni yɔɔ Germany maŋ lɛ mli lɛ wa amɛyi kɛtsara nɔ.”

Mɛni hewɔ abɔi hiɛaŋkwɛmɔ ekoŋŋ? Shi kome ekoŋŋ lɛ, sane oti lɛ kɔɔ Kristofoi ahe ni amɛkɛwooo maŋkwramɔŋ saji amli lɛ he. Yɛ afi 1948 mli lɛ, East Germanybii lɛ fɔ̃ oshiki, ni taakɛ Hacke tsɔɔ mli lɛ, “nɔ titri ni ha [awa Yehowa Odasefoi lɛ ayi] ji akɛ amɛkɛ amɛhe wooo oshikifɔ̃ɔ lɛ mli.” Yɛ August 1950 mli lɛ, atsĩ Yehowa Odasefoi lɛ anitsumɔ lɛ naa yɛ East Germany. Amɔmɔ mɛi ohai abɔ, ni Frieda fata he.

Akɛ Frieda tee saneyelihe ekoŋŋ, ni akojo lɛ ni awo lɛ tsuŋ afii ekpaa. “Nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ, mikɛ nanemɛi heyelilɔi lɛ yɔɔ, ni nɛkɛ naanyobɔɔ nɛɛ ye ebua mi waa.” Beni ajie lɛ yɛ afi 1956 mli lɛ, eshi kɛtee West Germany. Amrɔ nɛɛ Frieda yɛ Husum, eye afii 90, ni ekã he eesɔmɔ Yehowa, anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ lolo.

Frieda kɛ yiwaa kpe afii 23 yɛ yiwalɛ nɔyelii enyɔ shishi. “Nazibii lɛ bɔ mɔdɛŋ koni amɛfite mi yɛ gbɔmɔtsoŋ; Komunistbii lɛ bɔ mɔdɛŋ koni amɛfite mimumɔ. Nɛgbɛ miná hewalɛ lɛ kɛjɛ? Biblia kasemɔ sui kpakpai ni miná beni mináa heyeli mli ŋɔɔmɔ lɛ, sɔlemɔ ni misɔle daa beni miyɔɔ he ko banee lɛ, naanyo ni mikɛ nanemɛi heyelilɔi bɔ be fɛɛ be ni eeehi lɛ, kɛ mihemɔkɛyelii lɛ ni migba mɛi krokomɛi be fɛɛ be ni hegbɛ naa baagbele lɛ.”

Fascist Nɔyeli yɛ Hungary

Maŋ kroko ni Yehowa Odasefoi ŋmɛ amɛtsui shi afii nyɔŋmai abɔ yɛ hiɛaŋkwɛmɔ mli lɛ ji Hungary. Jeee yiwalɛ nɔyelii enyɔ pɛ adɛŋ mɛi komɛi kɛ yiwaa kpe yɛ, shi moŋ etɛ. Nɔkwɛmɔnɔ kome ji Ádám Szinger. Afɔ Ádám yɛ Paks, Hungary yɛ afi 1922 mli, ni atsɔse lɛ akɛ Protestantnyo. Yɛ afi 1937 mli lɛ, Biblia Kaselɔi komɛi tee Ádám shia lɛ, ni amrɔ nɔŋŋ ni ejie miishɛɛ kpo yɛ amɛshɛɛ sane lɛ he. Nɔ ni ekase kɛjɛ Biblia lɛ mli lɛ kɔne eyiŋ akɛ sɔlemɔ ni eyaa lɛ tsɔɔmɔi lɛ damɔɔɔ Biblia lɛ nɔ. No hewɔ lɛ, eshi Protestant Sɔlemɔ lɛ ni eyafata Biblia Kaselɔi lɛ ahe yɛ amɛ maŋshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli.

No mli lɛ, Fascist nɔyeli lɛ miiná hewalɛ yɛ Hungary. Bei pii lɛ, polisifoi naa ni Ádám miishiɛ yɛ shia kɛ shia, ni amɛmɔɔ lɛ koni amɛyabibii lɛ saji. Nɔnyɛɛ ni akɛba Odasefoi lɛ anɔ lɛ mli bawa, ni yɛ afi 1939 mli lɛ, atsĩ amɛnitsumɔ lɛ naa. Yɛ afi 1942 mli lɛ, amɔ Ádám, ni awo lɛ tsuŋ, ni ayi lɛ waa diɛŋtsɛ. Mɛni ji nɔ ni ye ebua lɛ ni yɛ be mli ni eye afii 19 lɛ enyɛ emia ehiɛ yɛ amanehulu lɛ mli kɛ nyɔji abɔ ni ekɛhi tsuŋwoohe lɛ? “Beni miyɔɔ shia lɛ, mikase Biblia lɛ jogbaŋŋ ni minu Yehowa yiŋtoi lɛ ashishi jogbaŋŋ.” Beni ajie Ádám kɛjɛ tsuŋwoohe lɛ sɛɛ dani abaptisi lɛ akɛ Yehowa Odasefonyo. Enɛ ba mli yɛ gbɛkɛnaashi duŋ mli yɛ August 1942 mli, yɛ faa ko ni bɛŋkɛ eshia lɛ mli.

Tsuŋwoohe yɛ Hungary, Gboklɛfoi ni Tsuɔ Nii Dɛŋdɛŋ lɛ Atsuŋwoohe yɛ Serbia

Nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ, Hungary yafata Germany he, ni amɛwuu amɛshi Soviet Union yɛ jeŋ ta ni ji enyɔ lɛ mli, ni yɛ gbo be mli yɛ afi 1942 mli lɛ, agbala Ádám awo asraafoi anitsumɔ lɛ mli. Ebɔ amaniɛ akɛ: “Mikɛɛ akɛ minyɛŋ matsu nii yɛ asraafoi anitsumɔ lɛ mli yɛ nɔ ni mikase kɛjɛ Biblia lɛ mli lɛ hewɔ. Migbála mihe ni mikɛwooo maŋkwramɔŋ saji amli lɛ mli.” Akojo lɛ akɛ abaawo lɛ tsuŋ afii 11. Shi Ádám etsɛɛɛ yɛ Hungary.

Yɛ afi 1943 mli lɛ, abua Yehowa Odasefoi aaafee 160 naa, ni akɛ amɛ wo lɛji amli, ni akɛ amɛ fo Danube Faa lɛ kɛtee Serbia. Ádám fata amɛhe. Beni amɛyɔɔ Serbia lɛ, nɛkɛ gboklɛfoi nɛɛ yaje Hitler Nɔyeli ni Ji Etɛ lɛ hewalɛ shishi. Atsĩ amɛnaa awo gboklɛfoi ni tsuɔ nii dɛŋdɛŋ lɛ atsuŋwoohe lɛ mli yɛ Bor, ni anyɛ amɛnɔ koni amɛyatsu nii yɛ he ko ni atsaa akɔɔble yɛ. Aaafee afi sɛɛ lɛ, aku sɛɛ akɛ amɛ ba Hungary ekoŋŋ, ni jɛmɛ ji he ni Soviet asraafoi lɛ ha Ádám ye ehe yɛ, yɛ afi 1945 agbiɛnaa be mli.

Hungary yɛ Komunist Nɔyeli Shishi

Shi heyeli lɛ sɛɛ etsɛɛɛ. Beni afi 1940 afii lɛ baa naagbee lɛ, Komunist nɔyeli hegbɛi ni yɔɔ Hungary lɛ tsĩ Yehowa Odasefoi lɛ anitsumɔi lɛ naa, taakɛ Fascistbii lɛ fee dani aje ta lɛ shishi lɛ. Yɛ afi 1952 mli lɛ, amɔ Ádám, ní amrɔ nɛɛ eye afii 29 ni ebote gbalashihilɛ mli ni eyɔɔ bii enyɔ lɛ, ni afolɔ enaa beni ekpoo shi kome ekoŋŋ akɛ ekɛ ehe woŋ asraafoi anitsumɔ mli lɛ. Ádám gbála mli etsɔɔ saneyelihe lɛ akɛ: “Enɛ jeee klɛŋklɛŋ be ni mikpoo asraafoi anitsumɔ. Yɛ ta lɛ mli lɛ, awo mi tsuŋ ni atswa minane shi tu kɛtee Serbia yɛ nakai yiŋtoo lɛ nɔŋŋ hewɔ. Mikpoo akɛ mikɛ mihe woŋ asraafoi anitsumɔ lɛ mli yɛ mihenilee hewɔ. Yehowa Odasefonyo ji mi, ni mikɛ mihe wooo maŋkwramɔŋ saji amli.” Akojo Ádám akɛ abaawo lɛ tsuŋ afii kpaanyɔ, ni sɛɛ mli lɛ atse nɔ kɛba afii ejwɛ.

Ádám tee nɔ ekɛ hiɛaŋkwɛmɔ kpe kɛyashi afi 1970 afii lɛ teŋgbɛ, nɔ ni fe afii 35 yɛ be mli ni Biblia Kaselɔi lɛ eba eshia klɛŋklɛŋ lɛ sɛɛ. Yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli fɛɛ lɛ, saneyelihei ekpaa kojo lɛ ni amɛwo lɛ tsuŋ afii 23, kɛ hoo lɛ yɛ tsuŋwoohei kɛ nsrai nyɔŋma mli. Eŋmɛ etsui shi yɛ yiwaa ni tsara nɔ yɛ nɔyelii etɛ shishi—Fascist nɔyeli dani ta lɛ je shishi yɛ Hungary, German National Socialistbii yɛ Serbia, kɛ Komunist nɔyeli lɛ mli yɛ jeŋ hewalɛi akaŋshii lɛ mli yɛ Hungary.

Ádám yɛ eshia ni yɔɔ Paks lɛ lolo ni ekã he eesɔmɔ Nyɔŋmɔ yɛ anɔkwayeli mli. Ani eyɛ nyɛmɔi ni teke nɔ ni ye ebua lɛ ni eto etsui shi yɛ shihilɛi ni mli wawai lɛ amli yɛ omanyeyeli mli? Dabi. Etsɔɔ mli akɛ:

“Biblia kasemɔ, sɔlemɔ, kɛ nanemɛi heyelilɔi anaanyobɔɔ he miihia waa. Shi masumɔ ni mama nibii krokomɛi enyɔ nɔ mi. Klɛŋklɛŋ lɛ, Yehowa ji hewalɛwoo Jɛɛhe. Mikɛ lɛ teŋ wekukpaa lɛ ji nɔ ni he hiaa mi waa. Ni nɔ ni ji enyɔ lɛ, miha Romabii yitso 12 lɛ hi mijwɛŋmɔ mli daa, nɔ ni kɛɔ akɛ: ‘Nyɛkatɔa nyɛ diɛŋtsɛ nyɛhe owele.’ No hewɔ lɛ, mináaa mɔ ko he mlifu. Miná hegbɛi shii abɔ koni mikɛtɔ mɛi ni wa mi yi lɛ owele, shi mifeee nakai. Esaaa akɛ wɔkɛ hewalɛ ni Yehowa kɛhaa wɔ lɛ tsuɔ nii ni wɔkɛ efɔŋ miito efɔŋ najiaŋ.”

Yiwaa Fɛɛ Naagbee

Amrɔ nɛɛ, Frieda kɛ Ádám nyɛɔ amɛjáa Yehowa ni nɔ ko etsĩii amɛnaa. Ni kɛlɛ, mɛni niiashikpamɔi ni tamɔ enɛɛmɛi tsɔɔ yɛ jamɔ mli yiwaa he? Etsɔɔ akɛ nakai yiwaa lɛ yeee omanye—kɛ hoo lɛ beni akɛbaa anɔkwa Kristofoi anɔ lɛ. Yɛ be mli ni Yehowa Odasefoi ayiwaa fiteɔ shika babaoo ni ekɛ amanehulu ni naa wa baa lɛ, enyɛɛɛ etsu yiŋtoo hewɔ ni akɛ yiwaa baa lɛ he nii. Ŋmɛnɛ, Yehowa Odasefoi miishwere yɛ Europa, he ni be ko lɛ, yiwalɛ nɔyelii enyɔ yeɔ nɔ yɛ lɛ.

Te Odasefoi lɛ fee amɛnii yɛ yiwaa he amɛha tɛŋŋ? Taakɛ amaniɛbɔi ni kɔɔ Frieda kɛ Ádám he lɛ tsɔɔ lɛ, amɛkɛ Biblia mli ŋaawoo lɛ tsu nii, akɛ: “Kaaha efɔŋ miiye onɔ kunim, shi moŋ okɛ ekpakpafeemɔ aye efɔŋ nɔ kunim.” (Romabii 12:21) Ani ekpakpa baanyɛ aye efɔŋ nɔ kunim lɛɛlɛŋ? Hɛɛ, kɛji ejɛ hemɔkɛyeli ni mli wa yɛ Nyɔŋmɔ mli lɛ mli. Yiwaa nɔ kunim ni Yehowa Odasefoi ye yɛ Europa lɛ ji Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ kunimyeli, hewalɛ kɛha nɔ kpakpa he odaseyeli ni jɛɔ hemɔkɛyeli ní mumɔ krɔŋkrɔŋ woɔ yɛ Kristofoi ni baa amɛhe shi lɛ mli lɛ. (Galatabii 5:22, 23) Enɛ ji nikasemɔ ko ni esa akɛ wɔ fɛɛ wɔkɛ hiɛdɔɔ asusu he jogbaŋŋ yɛ ŋmɛnɛ yiwalɛ jeŋ nɛɛ mli.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 5]

Frieda Jess (amrɔ nɛɛ Thiele) yɛ be mli ni amɔ lɛ kɛ amrɔ nɛɛ

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 7]

Ádám Szinger yɛ be mli ni awo lɛ tsuŋ lɛ kɛ amrɔ nɛɛ