Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Jamɔ Mli Yiwaa—Mɛni Hewɔ?

Jamɔ Mli Yiwaa—Mɛni Hewɔ?

Jamɔ Mli Yiwaa—Mɛni Hewɔ?

ANI osusuɔ akɛ esa akɛ awa gbɔmɛi ayi yɛ amɛjamɔ hewɔ? Ekolɛ, dabi—kɛ hoo lɛ nakai eji, shii abɔ ni amɛnifeemɔi lɛ eteee shi ewooo hegbɛi ni mɛi krokomɛi yɔɔ lɛ. Ni kɛlɛ, jamɔ mli yiwaa ehi shi be kpalaŋŋ nɛ yɛ yinɔsane be fɛɛ mli, ni ekã he eeya nɔ lolo. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, atsĩ hegbɛi ni Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɛi pii ni yɔɔ Europa kɛ je lɛ mli hei krokomɛi lɛ yɔɔ lɛ naa yɛ bei pii amli, ni afee amɛ niseniianii yɛ afii ohai 20 lɛ amli fɛɛ.

Yɛ nakai be lɛ mli lɛ, Yehowa Odasefoi yaje yiwaa ni naa wa ni ato he gbɛjianɔ ni sɛɛ tsɛ ni yiwalɛ nɔyelii ni yɔɔ Europa lɛ kɛba amɛnɔ lɛ shishi. Mɛni ji nɔ ni amɛniiashikpamɔ tsɔɔ wɔ yɛ jamɔ mli yiwaa he? Ni mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ gbɛ ni amɛtsɔ nɔ amɛfee amɛnii yɛ piŋmɔ lɛ shishi lɛ mli?

“Amɛjɛɛɛ Je lɛ Mli”

Yehowa Odasefoi bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛfee gbɔmɛi ni yeɔ mla nɔ, mɛi ni he jɔ, kɛ mɛi ni baa amɛjeŋ jogbaŋŋ. Amɛteee shi amɛwooo nɔyelii loo amɛkɛ amɛ etaaa saji anaa, ni amɛteee yiwaa shi akɛni amɛmiisumɔ ni amɛtsɔmɔ lá odasefoi lɛ hewɔ. Nɛkɛ Kristofoi nɛɛ kɛ amɛhe wooo maŋkwramɔŋ saji amli. Enɛ kɛ Yesu wiemɔi lɛ kpãa gbee akɛ: “[Misɛɛnyiɛlɔi lɛ jɛɛɛ] je lɛ mli, taakɛ bɔ ni mi hu mijɛɛɛ je lɛ mli lɛ.” (Yohane 17:16) Nɔyelii babaoo kpɛlɛɔ maŋkwramɔŋ saji ni Odasefoi lɛ kɛ amɛhe wooo mli lɛ nɔ. Shi nɔyelɔi ni yi wa bɛ bulɛ ko kwraa kɛha Biblia taomɔ nii akɛ esaaa akɛ Kristofoi feɔ mɛi ni jɛ je lɛ mli lɛ.

Atsɔɔ yiŋtoo ni yɔɔ enɛ sɛɛ lɛ yɛ kpee ko ni afee yɛ University of Heidelberg, Germany, yɛ November 2000 lɛ mli. Kpee lɛ saneyitso ji, “Repression and Self-Assertion: Jehovah’s Witnesses Under the National Socialist and Communist Dictatorships (Yiwalɛ Nifeemɔ kɛ He Kpo ni Ajieɔ: Yehowa Odasefoi yɛ National Socialist kɛ Komunist Yiwalɛ Nɔyeli Shishi).” Yinɔsaneŋmalɔ Clemens Vollnhals ni yɔɔ Hannah-Arendt-Institute for Research Into Totalitarianism lɛ kɛɛ akɛ: “Yiwalɛ nɔyelii anitsumɔi lɛ kɔɔɔ maŋkwramɔŋ nifeemɔi pɛ he. Amɛbiɔ ni atuu gbɔmɔtso fɛɛ aha amɛ.”

Anɔkwa Kristofoi nyɛŋ amɛtuu ‘amɛgbɔmɔtso fɛɛ’ amɛha adesa nɔyeli, ejaakɛ amɛkã kita akɛ amɛbaaye Yehowa Nyɔŋmɔ pɛ anɔkwa kwraa kɛmɔ shi. Odasefoi ni yɔɔ yiwalɛ nɔyelii ashishi lɛ ena akɛ bei komɛi lɛ, nibii ni Nɔyeli lɛ biɔ lɛ kɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ he taomɔ nii lɛ kpãaa gbee. Mɛni amɛfee yɛ gbeekpamɔ ni bɛ ni tamɔ nɛkɛ he? Taakɛ yinɔsane tsɔɔ lɛ, Yehowa Odasefoi kɛ shishitoo mla ni Yesu Kristo kaselɔi lɛ wie he lɛ etsu nii, akɛ: “Esa akɛ aboɔ Nyɔŋmɔ moŋ toi fe gbɔmɛi.”—Bɔfoi lɛ Asaji 5:29.

Odasefoi akpei abɔ ye amɛhemɔkɛyeli lɛ mli anɔkwa ni amɛkɛ amɛhe wooo maŋkwramɔŋ saji amli, yɛ yiwaa ni naa wa fe fɛɛ lɛ fɛɛ sɛɛ. Te amɛaafee tɛŋŋ ni amɛto amɛtsui shi? Nɛgbɛ amɛná hewalɛ lɛ yɛ ni amɛkɛfee enɛ? Ha amɛha hetoo amɛha amɛhe. Ni nyɛhaa wɔkwɛa nɔ ni mɔ fɛɛ mɔ, Odasefoi kɛ mɛi ni amɛjeee Odasefoi lɛ baanyɛ akase kɛjɛ amɛniiashikpamɔi lɛ amli.

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 4]

Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Germany lɛ yaje yiwaa ni naa wa ni sɛɛ tsɛ mli yɛ afii ohai 20 lɛ yiwalɛ nɔyelii lɛ ashishi

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 4]

“Yiwalɛ nɔyelii anitsumɔi lɛ kɔɔɔ maŋkwramɔŋ nifeemɔi pɛ he. Amɛbiɔ ni atuu gbɔmɔtso fɛɛ aha amɛ.”

Yinɔsaneŋmalɔ Clemens Vollnhals

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 4]

Awo Kusserow weku lɛ tsuŋ ejaakɛ amɛŋmɛɛɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ he amɛkɛsaaa

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 4]

Agbe Johannes Harms yɛ Nazi yiwalɛ nsra ko mli yɛ ehemɔkɛyelii lɛ hewɔ