Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Okɛ Nilee Atsu Shihilɛi ni Tsakeɔ lɛ Ahe Nii

Okɛ Nilee Atsu Shihilɛi ni Tsakeɔ lɛ Ahe Nii

Okɛ Nilee Atsu Shihilɛi ni Tsakeɔ lɛ Ahe Nii

Pum, Jan, Dries, kɛ Otto, ni ji Kristofoi onukpai ejwɛ komɛi ni yɔɔ Netherlands lɛ je amɛhe yɛ gbɛ̀i pii anɔ. Amɛyi ejwɛ lɛ fɛɛ ebote gbalashihilɛ mli ni amɛyɛ bii. Kɛfata he lɛ, yɛ afii komɛi ni eho lɛ amli lɛ, amɛ fɛɛ amɛtsuɔ heloonaa nitsumɔ ni amɛyɛ shiai fɛfɛji amli. Shi kɛlɛ, amɛ fɛɛ amɛkpa heloonaa nitsumɔ lɛ tsumɔ, ni amɛje shishi amɛkɛ amɛbe kɛ hewalɛ fɛɛ fĩ Maŋtsɛyeli lɛ sɛɛ kɛha ehiɛyaa. Mɛni ye ebua amɛ ni amɛnyɛ amɛfee nɛkɛ tsakemɔ nɛɛ? Mɛi ejwɛ lɛ fɛɛ kɛ nilee tsu shihilɛi ni tsakeɔ lɛ ahe nii jogbaŋŋ.

YƐ NAAGBEE mli lɛ, shihilɛi ni tsakeɔ saa wɔteŋ mɛi pii ahe. Tsakemɔi pii, tamɔ gbalashihilɛ mlibotemɔ, bii afɔmɔ, loo fɔlɔi ni egbɔlɔ lɛ akwɛmɔ kɛ sɔ̃i krokomɛi bafataa he. Shi kɛlɛ, tsakemɔi lɛ ekomɛi haa wɔ heyeli babaoo koni wɔkɛlɛɛ wɔ-Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. (Mateo 9:37, 38) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ wɔbii ni edara lɛ baashi shia, loo ekolɛ wɔbaaba nitsumɔ mli hejɔɔmɔ.

Kɛfata he lɛ, yɛ be mli ni eji anɔkwale akɛ ekolɛ wɔshihilɛi baanyɛ atsake kɛji wɔmiisumɔ ni etsake aloo wɔsumɔɔɔ ni etsake jio lɛ, Kristofoi komɛi eye omanye yɛ tsakemɔ he gbɛjianɔ ni amɛto yɛ amɛshihilɛi amli lɛ mli, ni égbele hegbɛi anaa eha amɛ koni amɛtsu babaoo yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Nakai pɛpɛɛpɛ ji bɔ ni Pum, Jan, Dries, kɛ Otto fee. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

Beni Bii Eshi Shia

Pum tsu nii akɛ shika he akɔntaabulɔ yɛ nitsumɔhe ko ni afeɔ tsofai yɛ jɛmɛ. Bei pii lɛ, ekɛ eŋa Anny kɛ amɛbiyei enyɔ lɛ feɔ ekome kɛsɔmɔɔ akɛ gbɛgbalɔi awalɔi. Pum kɛ Anny toɔ gbɛjianɔi hu koni amɛkɛ mɛi krokomɛi ni yɔɔ gbɛgbamɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ aná hiɛtserɛjiemɔ mli naanyobɔɔ. Amɛgba akɛ: “Enɛ bu wɔhe kɛjɛ naagbai ni naanyobɔɔ henɔi krokomɛi baanyɛ ekɛba lɛ ahe.” Akɛni biyei enyɔ lɛ afɔlɔi anɔkwɛmɔnɔ lɛ kanya amɛ hewɔ lɛ, biyei enyɔ lɛ fɛɛ batsɔmɔ daa gbɛgbalɔi beni amɛgbe nɔtsamɔ skul naa amrɔ nɔŋŋ lɛ.

Beni Pum kɛ Anny bii lɛ shi shia lɛ, Pum kɛ Anny yɔse akɛ nɛkɛ shihilɛ mli tsakemɔ nɛɛ eha amɛná heyeli kɛ shika ni fa bɔ ni amɛbaanyɛ amɛŋɔ hegbɛ lɛ koni amɛfã gbɛ kɛya hei ni yɔɔ miishɛɛ loo ni amɛná hiɛtserɛjiemɔ henɔ ko mli miishɛɛ. Shi kɛlɛ, yɛ no najiaŋ lɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ kpɛ amɛyiŋ akɛ amɛkɛ tsakemɔ ni eba amɛshihilɛ mli lɛ baatsu nii koni amɛkɛlɛɛ amɛsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli ákɛ Kristofoi. No hewɔ lɛ, Pum bi enitsumɔtsɛ lɛ gbɛ koni eŋmɛ lɛ gbɛ ni ekatsu nii gbi kome yɛ otsi fɛɛ otsi mli. Yɛ sɛɛ mli lɛ, Pum to gbɛjianɔi ni eye ebua lɛ ni enyɛ eje nitsumɔ shishi leebi ŋmɛji 7:00 ni ekpa shwane ŋmɛji 2:00. Eka shi faŋŋ akɛ, be fioo ni akɛaatsu nii lɛ tsɔɔ nyɔmɔwoo ni faaa he naagba lɛ naa ni aaakpee. Fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛye omanye, ni yɛ afi 1991 mli lɛ, Pum yafata eŋa he akɛ daa gbɛgbalɔ.

No sɛɛ lɛ, abi ni Pum abatsu nii akɛ Yehowa Odasefoi a-Kpee Asa ko nɔkwɛlɔ sɛɛkwɛlɔ. Nakai ninefɔɔ lɛ tsɔɔ akɛ ebaabi ni hefatalɔi lɛ ashi shia he ni amɛkɛ afii 30 ehi lɛ kɛya tsũ ko ni yɔɔ Kpee Asa lɛ mli lɛ mli. Amɛfã kɛtee nakai asa lɛ nɔ. Ani ebafee nɔ ni wa? Anny hã hetoo akɛ, be fɛɛ be ni ebaanu he akɛ ehiɛ miitse shia lɛ, ebiɔ ehe akɛ, ‘Ani Lot ŋa lɛ ji mi?’ Ekpoo akɛ ‘ebaakwɛ esɛɛ.’—1 Mose 19:26; Luka 17:32.

Pum kɛ Anny nuɔ he akɛ amɛyiŋkpɛɛ lɛ kɛ jɔɔmɔi babaoo eba. Kɛfata nibii krokomɛi babaoo ahe lɛ, amɛná amɛsɔɔmɔ yɛ Kpee Asa lɛ, nibii ahe gbɛjianɔtoo kɛha kpokpaa wuji anɔ kpeei, kɛ sharamɔ ni amɛkɛ kpokpaa nɔkwɛlɔi (nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi) ni haa wiemɔi yɛ asa lɛ nɔ lɛ náa lɛ mli ŋɔɔmɔ. Kɛ eyɛ mli aahu lɛ, amɛyasaraa asafoi srɔtoi beni Pum sɔmɔɔ akɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ sɛɛyelɔ lɛ.

Mɛni ha nɛkɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi nɛɛ ye omanye yɛ amɛsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ ni amɛlɛɛ mli lɛ mli? Pum kɛɛ akɛ: “Kɛ oshihilɛ tsake kwraa lɛ, no lɛ esa akɛ otswa ofai shi akɛ okɛ shihilɛ hee lɛ baatsu nii jogbaŋŋ bɔ ni obaanyɛ.”

Shihilɛ ni Yɔɔ Mlɛo Shishi ni Oooto

Jan kɛ eŋa Woth yɛ bii etɛ. Taakɛ Pum kɛ eweku lɛ ji lɛ, Jan kɛ nilee tsu tsakemɔ ni ba shihilɛi amli lɛ he nii jogbaŋŋ. Jan kɛ afii babaoo ehiɛ hegbɛ ko ni nyɔmɔwoo babaoo yɔɔ he yɛ shikatoo nitsumɔhe ko mli, ni enɛ eha eweku lɛ yɛ ogbɔjɔ shihilɛ mli. Shi kɛlɛ, ená shwelɛ babaoo akɛ eeelɛɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Etsɔɔ mli akɛ: “Hiɛsɔɔ ni miyɔɔ kɛha anɔkwale lɛ mli bakwɔ yɛ miwala shihilɛ beaŋ, ni suɔmɔ ni miyɔɔ kɛha Yehowa lɛ bada.” No hewɔ lɛ, yɛ afi 1986 mli lɛ Jan fee tsakemɔ yɛ eshihilɛi amli. Ekɛɛ akɛ: “Mikɛ nibii ahe gbɛjianɔ ni asaa ato ekoŋŋ yɛ ɔfis lɛ tsu nii ni mikɛ ŋmɛlɛtswai fioo bɔi nitsumɔ. Minanemɛi nitsulɔi ni he yɔɔ miishɛɛ lɛ wo mi gbɛi akɛ Diwodo akɛni mitsuɔ nii dinsdag [Jufɔ], woensdag [Shɔ], kɛ donderdag [Soo] pɛ lɛ hewɔ. Nyɔmɔwoo ni minine shɛɔ nɔ lɛ nɔ gbɔ oha mlijaa 40. Mihɔɔ wɔshia lɛ ni miyahe shia ko ni afee lɛ lɛlɛ bɔni afee ni wɔnyɛ wɔsɔmɔ yɛ he ni Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ahe miihia waa yɛ. Sɛɛ mli lɛ, mikɛ nitsumɔ mli hejɔɔmɔ ni abaa mra lɛ tsu nii; minyɔmɔwoo lɛ ba shi oha mlijaa 20 kroko hu, shi yɛ afi 1993 mli lɛ, minyɛ mibɔi sɔɔmɔ akɛ daa gbɛgbalɔ.”

Ŋmɛnɛ, Jan ji Hospital Liaison Committee lɛ mlinyo ni etee nɔ esɔmɔ daa akɛ kpokpaa nɔ kpee sɛinɔtalɔ. Yɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ ni Woth bɛ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, esɔmɔɔ akɛ gbɛgbalɔi awalɔ yɛ be kɛ beaŋ. Gbekɛbii etɛ lɛ fɛɛ ebote gbalashihilɛ mli amrɔ nɛɛ, ni amɛkɛ amɛhefatalɔi lɛ ji Maŋtsɛyeli lɛ sɔɔlɔi ni yɔɔ ekãa.

Mɛɛ gbɛ nɔ Jan kɛ Woth enyɛ amɛbɔ mɔdɛŋ ni amɛkɛ amɛhe ewo shihilɛ gbɛ ni baa shi lɛ mli yɛ? Jan ha hetoo akɛ: “Beni wɔyɔɔ nii babaoo lɛ, wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ koni heloonaa nii akaná wɔnɔ hewalɛ tsɔ. Yɛ bei nɛɛ amli lɛ, ekolɛ ebaafee nɔ ni wa fioo akɛ aaamɛ kɛyashi be ko dani nine anyɛ ashɛ nɔ ko nɔ, shi mumɔŋ jɔɔmɔi kɛ hegbɛi ni wɔnine shɛɔ nɔ lɛ bayeɔ no najiaŋ yɛ gbɛ babaoo nɔ.”

Taakɛ Jan kɛ Woth ji lɛ, Dries kɛ eŋa Jenny hu kpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaaha amɛshihilɛ gbɛ afee nɔ ni yɔɔ mlɛo bɔni afee ni amɛná be babaoo amɛha Maŋtsɛyeli lɛ he nibii lɛ. Dries kɛ Jenny sɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi aahu kɛyashi amɛtsɔmɔ fɔlɔi. Kɛkɛ lɛ, bɔni afee ni Dries akwɛ eweku lɛ, etsu nii akɛ nitsumɔ nɔkwɛlɔ yɛ nitsumɔhe wulu ko mli. Enitsumɔtsɛmɛi lɛ ahiɛ sɔ nii ni etsuɔ lɛ waa ni amɛwó enɔ. Shi kɛlɛ, Dries kpoo nɔwomɔ lɛ ejaakɛ kulɛ enɔkpɛlɛmɔ baatsɔɔ akɛ be fioo ko pɛ ebaaná kɛha Kristofoi anifeemɔi.

Bii atsɔsemɔ—kɛ Jenny nyɛ ni bɛ hewalɛ lɛ kwɛmɔ—biɔ hefatalɔi lɛ abe kɛ hewalɛ babaoo. Fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛtee nɔ amɛhiɛ gbɛgbamɔ mumɔ lɛ mli. Mɛni ye ebua amɛ ni amɛfee nakai? Jenny tsɔɔ mli akɛ: “Gbɛgbalɔi kɛ wɔ hi shi, wɔfɔ̃ɔ gbɛgbalɔi anine kɛha niyeli, ni wɔhaa kpokpaa nɔkwɛlɔi lɛ wɔɔhe.” Dries kɛfata he akɛ: “Wɔha shihilɛ lɛ fee mlɛo ni wɔtsi wɔhe kɛjɛ nyɔji amɔmɔ he. Wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ wɔkɛ wɔhe woŋ nitsumɔi wuji amli loo ni wɔbaahe shia, bɔni afee ni yɛ wɔsɛɛ gbii amli lɛ, nakai nibii lɛ akatsĩ wɔnaa.”

Yiŋkpɛɛ ni Dries kɛ Jenny fee koni amɛkɛná shihilɛi ni baaha amɛná be babaoo kɛha Maŋtsɛyeli lɛ he nibii lɛ kɛ jɔɔmɔi ba. Amrɔ nɛɛ amɛbihii enyɔ lɛ fɛɛ miisɔmɔ akɛ onukpai, ni mɔ kome fata eŋa he ni amɛmiisɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi. Dries kɛ Jenny sɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi krɛdɛɛi, ni sɛɛ mli lɛ Jenny yafata Dries he yɛ kpokpaa nɔkwɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Amrɔ nɛɛ amɛji mɛi ni kɛ amɛhe eha kɛha nitsumɔ yɛ Betel, he ni Dries sɔmɔɔ yɛ akɛ Nitsumɔhe Nine Ajinafoi Akuu lɛ mlinyo yɛ lɛ.

Nitsumɔ Mli Hejɔɔmɔ ni Abaa Mra

Nɔ ni tamɔ Dries kɛ Jenny nɔ lɛ, Otto kɛ eŋa, Judy tsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ dani amɛfɔ amɛbiyei enyɔ lɛ. Beni Judy hiɛ amɛ klɛŋklɛŋ bi lɛ musu lɛ, Otto ná nitsumɔ akɛ skul tsɔɔlɔ.

Be mli ni gbekɛbii lɛ daraa lɛ, bei pii lɛ Otto kɛ Judy feɔ gbɛgbalɔi agbɔ yɛ amɛshia lɛ bɔni afee ni amɛbiyei lɛ anyɛ ana miishɛɛ ni Kristofoi ni tsuɔ be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ yɔɔ. Yɛ be ni sa mli lɛ, amɛbiyoo onukpa lɛ kɛ ehe wo gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli. Sɛɛ mli lɛ, etee Gilead Skul lɛ, ni amrɔ nɛɛ efata ewu he kɛmiisɔmɔ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi yɛ Afrika shikpɔŋ ko nɔ. Amɛbiyoo fioo lɛ je gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ shishi yɛ afi 1987 mli, ni Judy yafata ehe.

Beni shihilɛi ni tsakeɔ ŋmɛ Otto gbɛ koni ekɛ ŋmɛlɛtswai fioo pɛ atsu nii yɛ skul lɛ, ekɛ be ni shwɛ lɛ tsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ. Yɛ naagbee mli lɛ, ekpa enitsumɔ lɛ kwraa. Ŋmɛnɛ, Otto kɛ nyɛmɔ ni eyɔɔ akɛ tsɔɔlɔ lɛ miitsu nii yɛ gbɛfaa nitsumɔ lɛ mli ni ekɛmiiwaje asafoi lɛ yɛ mumɔŋ.

Mɛni ji Otto ŋaawoo kɛha mɛi ni baa nitsumɔ mli hejɔɔmɔ mra lɛ? “Kɛji oba nitsumɔ mli hejɔɔmɔ lɛ, kaakpɛ oyiŋ akɛ obaagbɔjɔ ohe yɛ afi loo nɔ mli. Ewaaa akɛ mɔ ‘aaaŋɔ nibii ogbɔjɔ.’ Etsɛŋ ni ohiɛ baakpa gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ nɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, jee osɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli nifeemɔi ni yaa hiɛ lɛ ashishi amrɔ nɔŋŋ.”

Shihilɛ Mli Niiashikpamɔ Miitsu Nii

Eji anɔkwale akɛ amrɔ nɛɛ nyɛmimɛi tamɔ Pum, Jan, Dries, kɛ Otto bɛ hewalɛ kɛ nyɛmɔ ni amɛyɔɔ beni amɛdarako lɛ. Shi amɛyɛ mumɔŋ salɛ, niiashikpamɔ, kɛ nilee kpele diɛŋtsɛ. (Abɛi 20:29) Amɛle nɔ ni tsɛmɛi ni aaatsɔmɔ lɛ tsɔɔ, ni yɛ amɛŋamɛi ni amɛkɛtsu nii lɛ hewɔ lɛ, amɛle nibii ni nyɛ ni aaatsɔ lɛ tsɔɔ lɛ ekomɛi. Amɛfata amɛŋamɛi ahe kɛtsu weku mli naagbai ahe nii ni amɛkɛ teokrase otii emamɔ amɛbii lɛ ahiɛ. Otto kɛɛ akɛ: “Ákɛ kpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ kɛji mikɛ ŋaawoo ha yɛ saji ni kɔɔ weku shihilɛ he lɛ, emɔɔ shi jogbaŋŋ akɛni mi diɛŋtsɛ lɛ mikwɛ weku ko lɛ hewɔ.” Nakai nɔŋŋ Dries niiashikpamɔ ákɛ tsɛ amrɔ nɛɛ haa efeɔ hefatamɔ nɔ ni jara wa kɛha Betel weku kɛ emli nitsulɔi ni ji oblahii kɛ oblayei babaoo lɛ.

Hɛɛ, nilee ni nakai nyɛmimɛi lɛ ená lɛ yeɔ ebuaa amɛ koni amɛtsu hiamɔ nibii srɔtoi babaoo ahe nii yɛ asafoi lɛ amli. Kɛji wɔɔwie he lɛ, amɛ niiashikpamɔ lɛ jɔɔ dɛŋdadei ni amɛhiɛ lɛ anaa, bɔni afee ni amɛkɛ amɛhewalɛ atsu nii ni kɛ yibiiwoo kpele baaba. (Jajelɔ 10:10) Eji anɔkwale akɛ yɛ be pɔtɛɛ ko mli lɛ, bei pii lɛ amɛbaanyɛ amɛtsu babaoo fe mɛi ni yɔɔ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ shi amɛbɛ niiashikpamɔ lɛ.

Nakai nyɛmimɛi lɛ kɛ amɛŋamɛi lɛ ji nɔkwɛmɔnɔ kpakpa kɛha oblahii kɛ oblayei ni yɔɔ Yehowa webii ateŋ lɛ. Oblahii kɛ oblayei yɔseɔ akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ diɛŋtsɛ ená kaai kɛ jɔɔmɔi babaoo ni abɔɔ he amaniɛ yɛ wɔ-Kristofoi awoji amli lɛ mli niiashikpamɔ. Eji hewalɛwoo nɔ akɛ wɔɔna hii kɛ yei ni jie mumɔ ni tamɔ Kaleb nɔ̃ lɛ kpo, mɔ ni eyɛ mli akɛ eda yɛ afii amli moŋ, shi ebi ni aha lɛ nitsumɔ ni wa lɛ.—Yoshua 14:10-12.

Kasemɔ Amɛhemɔkɛyeli Lɛ

Ani ekolɛ obaanyɛ okase hefatalɔi ni atsĩ amɛ tã yɛ niŋmaa nɛɛ mli lɛ ahemɔkɛyeli kɛ nifeemɔ lɛ? Kaimɔ akɛ, amɛha anɔkwale lɛ fee oti yɛ amɛshihilɛ mli. Amɛdu shwelɛ kɛha gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ amɛwo amɛbii lɛ amli. Amɛfee nakai, taakɛ Jan wie he lɛ, “kɛtsɔ suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha Yehowa kɛ egbɛjianɔtoo lɛ he nɔkwɛmɔnɔ ni wɔfee, kɛtsɔ gbɛjianɔ ni wɔto kɛha naanyobɔɔ kpakpa, kɛ agbɛnɛ kɛtsɔ gbekɛbii lɛ ni wɔtsɔɔ amɛ ni amɛ diɛŋtsɛ amɛnyɛ amɛkwɛ amɛhe nɔ lɛ nɔ.” Agbɛnɛ hu ákɛ weku lɛ amɛfee ekome kɛtsu nii ni amɛfee ekome kɛshwɛ hu. Pum kai ni ewie akɛ: “Bei pii lɛ yɛ hejɔɔmɔ be mli lɛ, weku muu lɛ fɛɛ kɛ amɛhe woɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli leebi ni amɛfeɔ ekome kɛjɔɔ amɛhe yɛ shwane mli.”

Kɛfata he lɛ, nɛkɛ Kristofoi nɛɛ tsɔɔ hiɛ amɛtoɔ gbɛjianɔ bɔni afee ni kɛji amɛshihilɛi tsake lɛ, amɛfee mɛi ni efee klalo akɛ amɛbaaŋɔ hegbɛ lɛ koni amɛkɛ shihilɛ hee lɛ atsu nii yɛ gbɛ kpakpa nɔ. Amɛkɛ otii mamɔ amɛhiɛ ni amɛfee yiŋkpɛi ni ye ebua amɛ koni amɛshɛ otii lɛ ahe oya. Amɛtao gbɛ̀i anɔ ni amɛaatsɔ koni amɛkɛtsu heloonaa nitsumɔ fioo ni amɛtswa amɛfai shi akɛ amɛbaahi shi yɛ shika fioo ni amɛyɔɔ lɛ naa. (Filipibii 1:10) Ŋamɛi lɛ kɛ shiŋŋfeemɔ fi amɛwumɛi lɛ asɛɛ. Amɛfee ekome kɛná shwelɛ ni mli wa akɛ amɛaabote “shinaa kpele ni nitsumɔ pii” yɔɔ mli lɛ mli, ni nɔ ni ejɛ mli eba ji jɔɔmɔi babaoo ni jɛ Yehowa dɛŋ lɛ mli ŋɔɔmɔ ni amɛnáa.—1 Korintobii 16:9; Abɛi 10:22.

Ani bo hu oyɛ shwelɛ akɛ ooolɛɛ gbɛfaŋnɔ ní onáa yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ mli? Kɛji nakai ni lɛ, ekolɛ nilee ni okɛaatsu shihilɛi ni tsakeɔ lɛ ahe nii yɛ gbɛ kpakpa nɔ lɛ baafee gbɛ titri kɛha nakai feemɔ diɛŋtsɛ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 20]

Pum kɛ Anny ni miikwɛ Kpee Asa lɛ nɔ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 20]

Jan kɛ Woth ní miiná gbɛfaŋnɔ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 21]

Dries kɛ Jenny ní miisɔmɔ yɛ Betel

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 21]

Otto kɛ Judy ní miisaa amɛhe koni amɛyasara asafo kroko