Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Ohia Sɛɛ Baafo Gbi ko?

Ani Ohia Sɛɛ Baafo Gbi ko?

Ani Ohia Sɛɛ Baafo Gbi ko?

MAŊTSƐ Salomo ni hi shi yɛ blema Israel lɛ kɛɛ akɛ: “Naa, mɛi ni awaa amɛ yi lɛ ayaafonui, ni amɛbɛ miishɛjelɔ ko, ni amɛyiwalɔi lɛ anineshi wa yɛ amɛnɔ, shi amɛbɛ miishɛjelɔ ko.” (Jajelɔ 4:1) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, mɛi babaoo ni awaa amɛ yi ni Salomo susuɔ amɛhe nɛɛ ji ohiafoi hu.

Anyɛŋ akɛ shika he saji pɛ atsɔɔ ohia mli. Taakɛ World Bank akɔntaabuu ni je kpo yɛ June 2002 lɛ tsɔɔ lɛ, “abu naa akɛ yɛ afi 1998 lɛ mli lɛ, shika ni mɛi akpekpei toi akpe 1.2 yɛ jeŋ fɛɛ lɛ náa kɛheɔ nii daa gbi akɛ aŋkroaŋkroi lɛ shɛɛɛ dɔla 1 . . . ni shika ni mɛi akpekpei toi akpei 2.8 náa kɛheɔ nii daa gbi akɛ aŋkroaŋkroi lɛ shɛɛɛ dɔlai 2.” Ayɔse akɛ, eyɛ mli akɛ yibɔi nɛɛ baa shi fe akɔntaa ni abu kɛtsɔ enɛ hiɛ lɛ moŋ, “shi kɛ aatsɔɔ mli yɛ amanehulu ni adesai naa yɛ ohia hewɔ shishinumɔ naa lɛ, yibɔi nɛɛ yɛ ŋwɛi lolo.”

Ani ohia sɛɛ baafo gbi ko? Yesu Kristo kɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Ohiafoi lɛ, nyɛkɛ amɛ yɛ daa.” (Yohane 12:8) Shi ani enɛ tsɔɔ akɛ ohia kɛ nibii ni yɔɔ dɔlɛ ni jɛɔ mli kɛbaa lɛ baaya nɔ ahi shi kɛya naanɔ? Dabi, eyɛ mli akɛ Yesu wooo shi akɛ ekaselɔi lɛ fɛɛ baatsɔmɔ niiatsɛmɛi yɛ heloonaa moŋ, shi esaaa ni wɔmuɔ sane naa kɛjɛɔ ewiemɔi lɛ amli akɛ hiɛnɔkamɔ ko bɛ kɛha ohiafoi.

Yɛ adesai amɔdɛŋbɔɔ kɛ anɔkwale ni eji akɛ bei pii lɛ anyɛɛɛ atsu shiwoi ákɛ abaafo ohia sɛɛ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ, ni ji Biblia lɛ maa nɔ mi kɛhaa wɔ akɛ, eshwɛ fioo ni ohiafoi ehiŋ shihilɛ mli dɔŋŋ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yesu ‘jaje sanekpakpa lɛ etsɔɔ ohiafoi.’ (Luka 4:18) Nɔ ni fata sanekpakpa nɛɛ he ji ohia shishi ni abaafã kwraa he shiwoo. Enɛ baaba mli yɛ be mli ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ kɛ toiŋjɔlɛ shihilɛ ni jalɛ hiɔ mli baa shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ.

Mɛɛ jeŋ ni yɔɔ srɔto eeefee nɛkɛ! Ŋwɛi Maŋtsɛ Yesu Kristo ‘baana ohiafo kɛ mɔ ni efĩ lɛ lɛ mɔbɔ, ni ebaahere mɛi ni efĩ amɛ lɛ asusumai ayiwala.’ Yɛ anɔkwale mli lɛ, “eeekpɔ̃ amɛsusuma kɛaajɛ fĩfĩamɔ kɛ yiwalɛ mli.”—Lala 72:13, 14.

Mika 4:4 kɛɔ yɛ nakai be lɛ he akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ aaatá eweintso kɛ egbamitso shishi, ni mɔ ko woŋ amɛhe gbeyei; ejaakɛ Yehowa Zebaot naabu wie.” Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ baatsu naagbai ni haoɔ adesai lɛ fɛɛ he nii, ebaajie hela kɛ gbele po kɛya. Nyɔŋmɔ ‘baami gbele kɛaatee naanɔ; ni Nuŋtsɔ Yehowa aaatsumɔ hiɛaŋ fɛɛ yaafonui.’—Yesaia 25:8.

Obaanyɛ okɛ ohe afɔ̃ shiwoi nɛɛ anɔ ejaakɛ amɛjɛ Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ mumɔ mli. Mɛni hewɔ opɛiii odaseyeli ni tsɔɔ akɛ abaanyɛ akɛ he afɔ̃ Biblia gbalɛi anɔ lɛ mli okwɛɛɛ?

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 32 lɛ Jɛ]

FAO photo/M. Marzot