Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Bɔɔ Mɔdɛŋ ni Ona Mɛi Krokomɛi Taakɛ Yehowa Naa Amɛ Lɛ

Bɔɔ Mɔdɛŋ ni Ona Mɛi Krokomɛi Taakɛ Yehowa Naa Amɛ Lɛ

Bɔɔ Mɔdɛŋ ni Ona Mɛi Krokomɛi Taakɛ Yehowa Naa Amɛ Lɛ

Nyɔŋmɔ kwɛɛɛ nii yɛ gbɛ ni gbɔmɔ kwɛɔ nii ehaa lɛ nɔ.’—1 SAMUEL 16:7.

1, 2. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ bɔ ni Yehowa na Eliab eha lɛ yɔɔ srɔto yɛ Samuel susumɔ he lɛ, ni mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ enɛ mli?

YƐ AFII ohai 11 D.Ŋ.B. lɛ mli lɛ, Yehowa tsu gbalɔ Samuel koni eyatsu nɔ ko yɛ teemɔŋ. Efã gbalɔ lɛ akɛ eya nuu ko ni atsɛɔ lɛ Ishai lɛ shia koni eyafɔ Ishai bihii lɛ ateŋ mɔ kome mu koni efee Israel wɔsɛɛ be maŋtsɛ. Beni Samuel na Ishai kromɔbi Eliab lɛ, ekɛ nɔmimaa nu he akɛ ena mɔ ni Nyɔŋmɔ ehala lɛ lɛ. Shi Yehowa kɛɛ: “Kaakwɛ ehiɛŋtso loo ekwɔlɛ nyenyereŋŋ lɛ; shi misumɔɔɔ lɛ. Ejaakɛ Yehowa kwɛɛɛ nii tamɔ gbɔmɔ; ejaakɛ gbɔmɔ lɛ ekwɛɔ kponɔgbɛ nii, shi Yehowa lɛ tsui ekwɛɔ!” (1 Samuel 16:6, 7) Samuel nyɛɛɛ ana Eliab yɛ gbɛ ni Yehowa na lɛ lɛ nɔ. *

2 Kwɛ bɔ ni ewaaa kwraa akɛ adesai aaatɔ̃ yɛ gbɛ ni amɛtsɔɔ nɔ amɛsusuɔ mɛi krokomɛi ahe amɛhaa lɛ mli! Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, aŋkroaŋkroi ni amɛpuemɔ saa wɔhiɛ shi yɛ mligbɛ lɛ amɛbɛ jeŋba lɛ baanyɛ alaka wɔ. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔfee keketee ni wɔmli ejɔŋ kɛhaŋ aŋkroaŋkroi ni kɛ́ wɔkwɛ amɛ lɛ amɛsubaŋi kɛ nifeemɔi komɛi woɔ wɔmli la lɛ.

3, 4. (a) Kɛji akɛ naagba ko te shi yɛ Kristofoi enyɔ ateŋ lɛ, mɛni esa akɛ mɛi enyɔ lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ atswa efai shi akɛ ebaafee? (b) Mɛɛ saji esa akɛ wɔbi wɔ diɛŋtsɛ wɔhe kɛji akɛ wɔkɛ naanyo heyelilɔ ko kpãaa gbee kwraa lɛ?

3 Naagbai baanyɛ ate shi kɛji akɛ wɔhe feɔ oya yɛ mɛi krokomɛi akojomɔ mli—mɛi ni wɔkɛ afii babaoo po ele amɛ lɛ. Ekolɛ okɛ Kristofonyo ko ni be ko ni eho lɛ eji onaanyo ni bɛŋkɛ bo kpaakpa lɛ ená bei ko ni mli wa waa. Ani obaasumɔ ni osaa okɛ lɛ teŋ? Mɛni baaye abua bo koni otsu enɛ he nii?

4 Mɛni hewɔ okɛ be kakadaŋŋ kɛ jwɛŋmɔ kpakpa kwɛɛɛ onyɛmi nuu loo onyɛmi yoo Kristofonyo lɛ kɛyiii shi jogbaŋŋ? Ni daamɔ Yesu wiemɔi akɛ: “Mɔ ko nyɛŋ aba miŋɔɔ, akɛ ja tsɛ lɛ ni tsu mi lɛ gbala lɛ dã” lɛ nɔ ofee nakai. (Yohane 6:44) Kɛkɛ lɛ bi bo diɛŋtsɛ ohe akɛ: ‘Mɛni hewɔ Yehowa gbala nɛkɛ gbɔmɔ nɛɛ kɛba E-Bi lɛ ŋɔɔ lɛ? Mɛɛ sui komɛi ni hi ni asumɔɔ mɔ aŋkro nɛɛ yɔɔ? Ani mikuɔ mihiɛ mishwieɔ nɛkɛ sui nɛɛ anɔ loo mibuuu enɛɛmɛi? Mɛni hewɔ wɔbatsɔmɔ nanemɛi kwraa kɛjɛ shishijee? Mɛni gbala mi kɛtee nɛkɛ gbɔmɔ nɛɛ masɛi?’ Klɛŋklɛŋ lɛ, ebaawa kɛha bo akɛ ooojwɛŋ subaŋi kpakpai ahe, titri lɛ kɛji akɛ jeeŋmɔ beebe ojɛ obɛ lɛ owo omli. Kɛlɛ, enɛ ji nifeemɔ gbɛ ko ni he hiaa ni obaatsɔ nɔ osaa mligbalamɔ ni kã nyɛteŋ lɛ. Kɛ wɔɔfee gbɛ ni abaanyɛ atsɔ nɔ afee enɛ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nyɛhaa wɔtaoa hii enyɔ komɛi ni yɛ bei komɛi amli lɛ awieee amɛhe bɔ ni sa yɛ amɛtɔmɔi komɛi ahewɔ lɛ ahe subaŋi kpakpai komɛi amli wɔkwɛa. Amɛji gbalɔ Yona kɛ bɔfo Petro.

Bɔ ni Wɔnaa Yona Wɔhaa Diɛŋtsɛ

5. Mɛɛ nitsumɔ akɛwo Yona dɛŋ, ni te efee enii yɛ he eha tɛŋŋ?

5 Yona sɔmɔ akɛ gbalɔ kɛha Israel kooyigbɛ maŋtsɛyeli lɛ, yɛ Maŋtsɛ Yerobeam II, ni ji Yoash bi lɛ gbii lɛ amli. (2 Maŋtsɛmɛi 14:23-25) Gbi ko lɛ, Yehowa fã Yona akɛ eshi Israel ni efã gbɛ kɛya Ninive, Ashur Maŋtsɛyeli ni he wa lɛ maŋtiase lɛ mli. Mɛni eyaatsu yɛ jɛmɛ? Eyaabɔ emli bii lɛ kɔkɔ akɛ abaakpata amɛmaŋ kpeteŋkpele lɛ hiɛ. (Yona 1:1, 2) Yɛ nɔ najiaŋ ni Yona aaanyiɛ Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ sɛɛ lɛ, ejo foi! Eyabote lɛlɛ ko ni miiya Tarshish, ni kɛ Ninive teŋ jɛkɛ waa lɛ mli.—Yona 1:3.

6. Mɛni hewɔ Yehowa hala Yona akɛ eya Ninive lɛ?

6 Mɛni baa ojwɛŋmɔ mli kɛ́ osusu Yona he? Ani osusuɔ ehe akɛ gbalɔ toigbolɔ? Ehesusumɔ yɛ hiɛaŋhiɛaŋ lɛ baaha omu sane naa nɛkɛ. Shi ani Nyɔŋmɔ hala Yona akɛ gbalɔ yɛ toigbolɔ ni eji hewɔ? Dabi kwraa! Ebaanyɛ efee akɛ Yona yɛ sui komɛi ni asumɔɔ. Susumɔ enitsumɔ akɛ gbalɔ lɛ he okwɛ.

7. Mɛɛ shihilɛi ashishi Yona tee nɔ esɔmɔ Yehowa yɛ Israel, ni mɛɛ gbɛ nɔ enɛ ni ole lɛ saa bɔ ni osusuɔ ehe ohaa lɛ he?

7 Yona etsu nitsumɔ ni wa diɛŋtsɛ yɛ anɔkwayeli mli yɛ Israel, shikpɔŋkuku ni abooo sane toi kwraa yɛ mli lɛ. Gbalɔ Amos ni aaafee akɛ, ehi shi yɛ Yona be lɛ nɔŋŋ mli lɛ tsɔɔ bɔ ni Israelbii ni yɔɔ nakai be lɛ mli lɛ ji, ákɛ mɛi ni sumɔɔ ŋɔɔmɔyeli kɛ heloo gbɛfaŋ nibii. * Yiwalɛ nibii miiya nɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, shi Israelbii lɛ ku amɛhiɛ amɛshwie nibii nɛɛ fɛɛ nɔ. (Amos 3:13-15; 4:4; 6:4-6) Ni kɛlɛ, Yona tee nɔ ekɛ anɔkwayeli tsu enitsumɔ akɛ eshiɛ etsɔɔ amɛ lɛ he nii daa gbi. Kɛji akɛ oji sanekpakpa lɛ jajelɔ lɛ, belɛ ole bɔ ni ewa ha akɛ ooowie otsɔɔ gbɔmɛi ni nɔ ko jeee amɛhe sane ko ni ámɛfee shikpilikpii lɛ. No hewɔ lɛ, yɛ be mli ni wɔkpɛlɛɔ Yona gbɔjɔmɔi anɔ lɛ, wɔkaku wɔhiɛ wɔshwie enɔkwayeli sui kpakpai lɛ kɛ etsuishiŋmɛɛ yɛ be mli ni eshiɛɔ etsɔɔ Israelbii ni yeee anɔkwa lɛ anɔ.

8. Mɛɛ kaai Israel gbalɔ kɛbaakpe yɛ Ninive?

8 Nitsumɔ akɛ eya Ninive lɛ kɔɔ nitsumɔ ni wa ni kaa mɔ waa po he. Kɛji akɛ Yona baashɛ maŋ lɛ mli lɛ, esa akɛ efã nanegbɛ nyiɛmɔ gbɛ ni shɛɔ kilomitai 800—gbɛfãa ni wa ni baaye aaafee nyɔŋ kome. Kɛji akɛ Yona yashɛ jɛmɛ pɛ lɛ, esa akɛ eshiɛ etsɔɔ Ashurbii lɛ ni ale amɛ akɛ amɛyitsoŋ wa waa lɛ. Nɔ ni amɛfɔɔ feemɔ ji yiwalɛ niseniianiifeemɔ yɛ amɛtawuu mli. Amɛkɛ amɛyiwalɛ nifeemɔ ni tamɔ mɛi ni hiŋmɛi gbeleko lɛ anɔ̃ lɛ po shwãa. Belɛ ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ atsɛ Ninive akɛ “lashishwiemɔ maŋ”!—Nahum 3:1, 7.

9. Mɛɛ sui kpakpai Yona jie lɛ kpo beni ahum ko ni naa wa waa wo amlakui lɛ awala he gbeyei lɛ?

9 Akɛni Yona sumɔɔɔ ni eboɔ Yehowa famɔ toi hewɔ lɛ, eyabote lɛlɛ ko ni kɛ lɛ tee he ko shɔŋŋ kɛjɛ enitsumɔ lɛ he lɛ mli. Shi kɛlɛ, Yehowa eŋmɛɛɛ hekɛnɔfɔɔ ni eyɔɔ yɛ egbalɔ lɛ mli lɛ he, aloo ni eeeto gbɛjianɔ koni mɔ kroko abaye enajiaŋ. Yɛ no najiaŋ lɛ, Yehowa tsu he nii koni eha Yona hiɛ atserɛ lɛ. Nyɔŋmɔ ha ahum ko ni naa wa waa te shi yɛ ŋshɔ lɛ hiɛ. Ŋshɔkei lɛ hoso lɛlɛ ni Yona ta mli lɛ waa. Mɛi ni leee sane lɛ he nɔ ko lɛ ahiɛ miihe akpata, ni enɛɛmɛi fɛɛ jɛ Yona! (Yona 1:4) Mɛni Yona baafee yɛ he? Akɛni Yona sumɔɔɔ ni amlakui ni yɔɔ lɛlɛ lɛ mli lɛ awala aje amɛdɛŋ yɛ lɛ ehewɔ lɛ, ekɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛwóa mi, ní nyɛshɛa mi nyɛfɔ̃a ŋshɔ lɛ mli, ni ŋshɔ lɛ aaaŋmɛ aha nyɛ.” (Yona 1:12) Ebɛ nɔ ni eeedamɔ nɔ esusu akɛ Yehowa baahere eyiwala kɛjɛ ŋshɔ lɛ mli, beni yɛ naagbee lɛ amlakui lɛ shɛ́ lɛ kɛjɛ lɛlɛ lɛ mli amɛfɔ̃ ŋshɔ lɛ mli lɛ. (Yona 1:15) Shi kɛlɛ, Yona miisumɔ ni egbo koni amlakui lɛ ahiɛ akakpata. Ani wɔnaaa bɔ ni ejie sui ni ji ekãa, heshibaa, kɛ suɔmɔ kpo yɛ enɛ mli lɛ?

10. Mɛni ba beni Yehowa ku sɛɛ ekɛ nitsumɔ wo Yona dɛŋ ekoŋŋ lɛ?

10 Yɛ naagbee lɛ, Yehowa here Yona yiwala. Ani Yona nifeemɔi nɛɛ haaa efee mɔ ni baanyɛ asɔmɔ Nyɔŋmɔ akɛ enajiaŋdamɔlɔ kwraa dɔŋŋ? Dabi, Yehowa kɛ mɔbɔnalɛ kɛ suɔmɔ kɛ nitsumɔ akɛ eyashiɛ etsɔɔ Ninivebii lɛ wo edɛŋ ekoŋŋ. Beni Yona yashɛ Ninive lɛ, ekɛ ekãa kɛɛ maŋ lɛ mli bii lɛ akɛ Nyɔŋmɔ ena amɛ nɔ fɔŋ feemɔ kpeteŋkpele lɛ, ni biɛ gbii 40 sɛɛ lɛ, abaakpata amɛmaŋtiase lɛ hiɛ. (Yona 1:2; 3:4) Beni Ninivebii lɛ nu Yona shɛɛ sane ni yɔɔ faŋŋ lɛ, amɛtsake amɛtsui, ni akpataaa amɛmaŋ lɛ hiɛ.

11. Mɛni tsɔɔ akɛ Yona kase nɔ ko ni sɛɛnamɔ yɔɔ he waa?

11 Yona kã he eji mɔ ni susuuu nibii ahe jogbaŋŋ lolo. Yehowa tsɔ nɔkwɛmɔnɔ diɛŋtsɛ nɔ ekɛ tsuishitoo ye ebua Yona koni ekase akɛ E-naa nii kɛtekeɔ nɔ ni hiŋmɛi naa kɛkɛ. Ekaa tsui ekwɛɔ. (Yona 4:5-11) Anaa anɔkwale ni eji akɛ Yona kase nɔ ko ni sɛɛnamɔ yɔɔ he waa lɛ yɛ anɔkwayeli mli ni lɛ diɛŋtsɛ ejɛ ekɛŋmala saji ni tee nɔ lɛ eshwie shi lɛ mli. Esuɔmɔ mli ni ejɛ eŋmala efãtɔɔi ni yɔɔ hiɛgbele lɛ po fitsofitso lɛ yeɔ eheshibaa he odase ekoŋŋ. Ebiɔ ekãa dani akpɛlɛ tɔmɔ nɔ!

12. (a) Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ Yesu hiɛ jwɛŋmɔ ni Yehowa hiɛ yɛ gbɔmɛi ahe lɛ nɔŋŋ eko? (b) Awoɔ wɔ hewalɛ ni wɔhiɛ mɛɛ jwɛŋmɔ yɛ gbɔmɛi ni wɔshiɛɔ sanekpakpa lɛ wɔtsɔɔ amɛ lɛ ahe? (Kwɛmɔ akrabatsa ni yɔɔ baafa 18 lɛ.)

12 Afii ohai komɛi asɛɛ lɛ, Yesu Kristo kɛ ekãa kɛ jwɛŋmɔ kpakpa wie wiemɔ ko yɛ sane ko ni ba yɛ Yona shihilɛ mli lɛ he. Ekɛɛ akɛ: “Bɔ ni Yona ye shwaneshwane kɛ nyɔɔŋnyɔɔŋ gbii etɛ yɛ ŋshɔŋloo kpeteŋkpele lɛ musuŋ lɛ, nakai gbɔmɔ bi lɛ aaaye shwaneshwane kɛ nyɔɔŋnyɔɔŋ gbii etɛ yɛ shikpɔŋ lɛ tsui mli.” (Mateo 12:40) Kɛ atee Yona shi sɛɛ lɛ, ebaale akɛ Yesu kɛ lɛ diɛŋtsɛ E-be ni eye yɛ gbonyobu mli lɛ to gbalɔ lɛ shihilɛ mli be ni enyɛɛɛ nɔ ko efee lɛ he. Ani eŋɔɔɔ wɔnaa akɛ wɔɔsɔmɔ Nyɔŋmɔ ni kpooo etsuji kɛ́ amɛtɔ̃ lɛ? Lalatsɛ lɛ ŋma akɛ: “Bɔ ni tsɛ musuŋ tsɔɔ lɛ yɛ ebii ahe lɛ, nakai Yehowa musuŋ tsɔɔ lɛ yɛ mɛi ní sheɔ lɛ lɛ ahe. Ejaakɛ ele wɔsu kɛ wɔbaŋ, ekaiɔ akɛ sũ kɛkɛ ji wɔ.” (Lala 103:13, 14) Hɛɛ, nɛkɛ “sũ” nɛɛ—ni gbɔmɛi ni yeee emuu fata he ŋmɛnɛ lɛ—baanyɛ ni amɛkɛ Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ sɛɛfimɔ atsu nibii babaoo!

Jwɛŋmɔ ni Ŋmɛɔ Pɛpɛɛpɛ ni Akɛaakwɛ Petro

13. Mɛɛ Petro subaŋi baanyɛ aba jwɛŋmɔ mli, shi mɛni hewɔ Yesu hala lɛ akɛ bɔfo?

13 Agbɛnɛ nyɛhaa wɔsusua nɔkwɛmɔnɔ ni ji enyɔ, ni ji bɔfo Petro nɔ lɛ he kuku wɔkwɛa. Kɛji akɛɛ bo akɛ otsɔɔ bɔ ni Petro ji lɛ mli lɛ, ani obaasusu sui tamɔ kpalakpalafeemɔ, nii ni afeɔ ni asusuuu he, aloo henɔwomɔ po he amrɔ nɔŋŋ? Petro jie sui ni tamɔ nɛkɛ kpo yɛ bei komɛi amli. Shi kɛlɛ, ani kulɛ Yesu baahala Petro akɛ ebɔfoi 12 lɛ ateŋ mɔ kome eji Petro ji mɔ ko ni feɔ enii kpalakpala, etsɔɔɔ hiɛ esusuuu nii ahe, aloo ekɛ henɔwomɔ feɔ nii diɛŋtsɛ? (Luka 6:12-14) Dabi kwraa! Eyɛ faŋŋ akɛ Yesu ku ehiɛ eshwie nɛkɛ fatɔɔi nɛɛ anɔ, ni eyoo Petro sui kpakpai lɛ.

14. (a) Mɛni baanyɛ atsɔɔ nɔ hewɔ ni Petro tsɔɔ hiɛ ewieɔ faŋŋ lɛ mli? (b) Mɛni hewɔ esa akɛ wɔjie hiɛsɔɔ kpo akɛ Petro fɔɔ sanebimɔ lɛ?

14 Yɛ bei komɛi amli lɛ Petro feɔ enii tamɔ bɔfoi krokomɛi lɛ anaawielɔ. Mɛi komɛi baasusu enɛ he akɛ heshibaa ni ebɛ lɛ he odaseyeli. Shi ani nakai ji bɔ ni sane lɛ ji diɛŋtsɛ? Mɛi komɛi ewie akɛ ekolɛ Petro ye bɔfoi krokomɛi lɛ onukpa—ni ekolɛ eye Yesu diɛŋtsɛ po onukpa. Kɛji akɛ eji anɔkwale lɛ, no lɛ enɛ baanyɛ atsɔɔ nɔ hewɔ ni Petro ji mɔ ni fɔɔ wiemɔ klɛŋklɛŋ lɛ mli. (Mateo 16:22) Shi kɛlɛ, nɔ kroko hu yɛ. Petro ji mumɔŋ gbɔmɔ. Akɛni esumɔɔ ni ená nilee babaoo hewɔ lɛ, no tsirɛ lɛ koni ebi saji. Enɛ he eba sɛɛnamɔ kɛha wɔ. Yesu wie wiemɔi babaoo ákɛ hetooi kɛha Petro sanebimɔi lɛ, ni ábaa enɛɛmɛi ayi yɛ Biblia lɛ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, hetoo ni Yesu kɛha Petro sanebimɔ ko lɛ hewɔ ni ewie “tsulɔ nukpa anɔkwafo” lɛ he lɛ. (Luka 12:41-44) Ni susumɔ sane ni Petro bi akɛ: “Naa, wɔ lɛ wɔshĩ nii fɛɛ, ni wɔbanyiɛ osɛɛ; belɛ mɛni wɔbaaná?” lɛ he okwɛ. Enɛ ha Yesu kɛ shiwoo ni woɔ mɔ hewalɛ nɛɛ ha, akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni eshi shiai loo nyɛmimɛi hii loo nyɛmimɛi yei loo tsɛ loo nyɛ loo ŋa loo bii loo abɔɔi yɛ migbɛi lɛ hewɔ lɛ, aaato lɛ najiaŋ toi oha, ni eeená naanɔ wala.”—Mateo 15:15; 18:21, 22; 19:27-29.

15. Mɛni hewɔ abaanyɛ akɛɛ akɛ Petro ji anɔkwayelɔ diɛŋtsɛ lɛ?

15 Petro yɛ su kpakpa kroko hu—eye anɔkwa. Beni kaselɔi lɛ babaoo kpa Yesu sɛɛnyiɛmɔ akɛni amɛnuuu etsɔɔmɔi lɛ ekome ko shishi hewɔ lɛ, Petro ji mɔ ni shashaooo shi kwraa ni ewie kɛha bɔfoi 12 lɛ, ni ekɛɛ akɛ: “Nuŋtsɔ, namɔ ŋɔɔ wɔɔtee? Bo oyɔɔ naanɔ wala wiemɔi lɛ.” (Yohane 6:66-68) Kwɛ bɔ ni nakai wiemɔi lɛ baanyɛ aha Yesu tsui anya aha! Yɛ sɛɛ mli, beni asafo ko ba koni amɛbamɔ Nuŋtsɔ lɛ, ebɔfoi lɛ ateŋ mɛi pii jo foi. Shi Petro nyiɛ asafo lɛ sɛɛ yɛ sɛɛgbɛ kɛyabote osɔfonukpa lɛ shia lɛ mli diɛŋtsɛ. Ekãa kɛ lɛ tee jɛmɛ, shi jeee gbeyeishemɔ. Beni abibiiɔ Yesu saji lɛ, Petro yafata Yudafoi akuu ko ni tara la he amɛwereɔ lɛ ahe. Osɔfonukpa lɛ tsuji lɛ ateŋ mɔ kome yɔse lɛ, ni efolɔ enaa akɛ ekɛ Yesu nyiɛɔ. Hɛɛ, Petro kwa e-Nuŋtsɔ lɛ, shi nyɛkahaa wɔhiɛ kpaa nɔ akɛ, anɔkwayeli kɛ Yesu he susumɔ ji nɔ ni ha Petro baje oshara mli lɛ, shihilɛ ni bɔfoi lɛ ateŋ mɛi pii bɛ ekãa ni amɛkɛaadamɔ naa lɛ.—Yohane 18:15-27.

16. Mɛɛ yiŋtoo ni anyɛɔ atsuɔ he nii hewɔ ni wɔsusu Yona kɛ Petro sui kpakpai lɛ ahe lɛ?

16 Petro subaŋi kpakpai lɛ fa kwraa fe efatɔɔi lɛ. Nakai nɔŋŋ eji anɔkwale yɛ Yona he. Bɔ ni wɔná Yona kɛ Petro he jwɛŋmɔ kpakpa fe bɔ ni kulɛ wɔbaanyɛ wɔfee lɛ, nakai nɔŋŋ hu esa akɛ wɔtsɔse wɔhe koni wɔná jwɛŋmɔ kpakpa yɛ bɔ ni wɔnaa wɔŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ mumɔŋ nyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ wɔhaa lɛ he. Nakai feemɔ baanyɛ aha wekukpaa kpakpa aba wɔkɛ amɛ teŋ. Mɛni hewɔ enɛ he hiaa diɛŋtsɛ nakai lɛ?

Nikasemɔ lɛ ni Akɛaatsu Nii Ŋmɛnɛ

17, 18. (a) Mɛni hewɔ béi baanyɛ aba Kristofoi ateŋ lɛ? (b) Mɛɛ Biblia mli ŋaawoo baanyɛ aye abua wɔ ni wɔkɛ wɔnanemɛi heyelilɔi asaa wɔteŋ béi?

17 Hii, yei, kɛ gbekɛbii ni jɛ shika helɛtemɔ shihilɛi srɔtoi amli kɛ agbɛnɛ hu woloŋlee kɛ hewolɔnɔ sui srɔtoi fɛɛ mli miisɔmɔ Yehowa yɛ ekomefeemɔ mli ŋmɛnɛ. (Kpojiemɔ 7:9, 10) Mɛɛ gbɔmɛi ni hiɛ sui srɔtoi po wɔnaa yɛ Kristofoi asafo lɛ mli nɛkɛ! Akɛni wɔmiisɔmɔ Nyɔŋmɔ yɛ ekomefeemɔ mli nɛkɛ hewɔ lɛ, eka shi faŋŋ akɛ naataamɔi baate shi yɛ be kɛ bei amli.—Romabii 12:10; Filipibii 2:3.

18 Yɛ be mli ni wɔnyɛmimɛi lɛ afãtɔɔi lɛ jeee nɔ ni wɔnaaa lɛ, kɛlɛ wɔgbalaaa wɔjwɛŋmɔ kɛyaaa enɛɛmɛi anɔ. Wɔbɔɔ mɔdɛŋ ni wɔkase Yehowa, mɔ ni lalatsɛ lɛ lá yɛ ehe akɛ: “Kɛji bo, Yehowa, okɛɛ ooodi nishaianii asɛɛ lɛ, kulɛ, Nuŋtsɔ, namɔ po aaanyɛ shi adamɔ?” lɛ. (Lala 130:3) Yɛ nɔ najiaŋ ni wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ aaama adesa subaŋi ni baanyɛ agbála wɔmli lɛ anɔ lɛ, ‘wɔtiuɔ hejɔlɛ nibii kɛ nibii ni wɔkɛaaha wɔnanemɛi anane amɔ shi lɛ moŋ sɛɛ.’ (Romabii 14:19) Wɔbɔɔ mɔdɛŋ ni wɔna aŋkroaŋkroi tamɔ bɔ ni Yehowa naa amɛ lɛ, wɔkuɔ wɔhiɛ wɔshwieɔ amɛtɔmɔi anɔ ni wɔkwɛɔ sui kpakpai lɛ moŋ. Kɛ wɔfee enɛ lɛ, eyeɔ ebuaa wɔ ni ‘wɔnanaa wɔhaa wɔhe.’—Kolosebii 3:13.

19. Tsɔɔmɔ gbɛ̀i komɛi ni anyɛɔ akɛtsuɔ nii ni Kristofonyo baanyɛ atsɔ nɔ ni ekɛsaa béi ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli.

19 Shi kɛji akɛ béi te shi ni wɔnyɛɛɛ wɔjɛ wɔtsui mli wɔsaa hu? (Lala 4:5) Ani enɛ eba lɛ nakai yɛ bo kɛ naanyo heyelilɔ ko teŋ lo? Mɛni hewɔ obɔɔɔ mɔdɛŋ akɛ ooosaa sane lɛ? (1 Mose 32:14-16) Klɛŋklɛŋ lɛ, yaa Yehowa ŋɔɔ yɛ sɔlemɔ mli, ni obi egbɛtsɔɔmɔ. Kɛkɛ lɛ, akɛni nakai mɔ lɛ sui kpakpai yɔɔ ojwɛŋmɔ mli hewɔ lɛ, yaa eŋɔɔ ‘yɛ nilee kɛ kpoofeemɔ’ mli. (Yakobo 3:13) Kɛɛmɔ lɛ akɛ oosumɔ ni toiŋjɔlɛ ahi nyɛteŋ. Kaimɔ ŋaawoo ni jɛ mumɔŋ nɛɛ, akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ he afee oya kɛ ninumɔ, ehumi shi kɛ wiemɔ, ehumi shi kɛ mlifu.” (Yakobo 1:19) Ŋaawoo akɛ ‘ahumi shi kɛ mlifu’ lɛ baanyɛ atsɔɔ akɛ, mɔ kroko lɛ baanyɛ afee nɔ ko loo ewie wiemɔ ko ni baanyɛ aha omli afu. Kɛji akɛ eba lɛ nakai lɛ, bi Yehowa ni eye ebua bo koni oye ohe nɔ. (Galatabii 5:22, 23) Ha onyɛmi lɛ awie nɔ ni gbaa enaa, koni obo lɛ toi jogbaŋŋ. Kaafolɔ ewiemɔ mli, kɛji akɛ okɛ nɔ ni ewieɔ lɛ fɛɛ kpaaa gbee po. Jwɛŋmɔ ni ehiɛ lɛ baanyɛ afee nɔ ni ejaaa, ni kɛlɛ nɛkɛ ji bɔ ni enuɔ sane lɛ he ehaa. Bɔɔ mɔdɛŋ ni okwɛ sane lɛ yɛ bɔ ni esusuɔ he ehaa lɛ naa. Nɔ ni baanyɛ afata enɛ he ji ohe ni okɛaawo onyɛmi lɛ shihilɛ mli.—Abɛi 18:17.

20. Kɛ oosaa béi lɛ, mɛɛ nifeemɔi krokomɛi lolo baanyɛ ekɛ toiŋjɔlɛ aba?

20 Kɛji akɛ eshɛ onɔ akɛ owie lɛ, ha owiemɔ he aba nyam. (Kolosebii 4:6) Kɛɛmɔ onyɛmi lɛ nɔ ni osumɔɔ yɛ ehe. Kpá nɔ fɛɛ nɔ ni ofee ni kɛ béi lɛ ba lɛ he fai. Kɛji akɛ saamɔ jɛ omɔdɛŋbɔɔ yɛ heshibaa mli lɛ mli ba lɛ, okɛ shidaa aha Yehowa. Kɛji akɛ ebaaa lɛ nakai hu lɛ, yaa nɔ obi Yehowa kɛha gbɛtsɔɔmɔ yɛ be mli ni otaoɔ hegbɛi krokomɛi lolo ni oootsɔ nɔ koni toiŋjɔlɛ ahi nyɛteŋ lɛ.—Romabii 12:18.

21. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ sanegbaa nɛɛ eye ebua bo koni ona mɛi krokomɛi tamɔ bɔ ni Yehowa naa amɛ lɛ?

21 Yehowa sumɔɔ etsuji fɛɛ. Esaa ehiɛ akɛ ekɛ wɔ fɛɛ aaatsu nii yɛ esɔɔmɔ mli yɛ emuu ni wɔyeee lɛ fɛɛ sɛɛ. Yɛ be mli ni wɔkaseɔ nii babaoo kɛjɛɔ bɔ ni esusuɔ mɛi krokomɛi ahe ehaa lɛ mli lɛ, suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha wɔnyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ baada. Kɛji akɛ suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha naanyo Kristofonyo ko lɛ nɔ egbɔ lɛ, abaanyɛ atsĩɛ hiɛ ekoŋŋ. Mɛɛ jɔɔmɔ babaoo po baaji wɔnɔ nɛkɛ, kɛji akɛ wɔkɛ faishitswaa bɔ mɔdɛŋ akɛ wɔɔjie mɛi krokomɛi ahe jwɛŋmɔ kpakpa kpo—hɛɛ, wɔna amɛ tamɔ bɔ ni Yehowa naa amɛ lɛ!

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 1 Yɛ sɛɛ mli lɛ ebafee faŋŋ akɛ Eliab ni he yɔɔ fɛo lɛ bɛ sui ni sa ákɛ Israel maŋtsɛ. Beni Filistinyo oblaŋ Goliat tswa Israelbii lɛ mpoa akɛ amɛba ni amɛkɛ lɛ abawuu ta lɛ, Eliab kɛ Israel hii krokomɛi lɛ ahe kpokpo kɛ gbeyeishemɔ.—1 Samuel 17:11, 28-30.

^ kk. 7 Yɛ kunimyelii titrii komɛi kɛ tsutsu shikpɔŋkukuji ni asaa atswa ama shi ekoŋŋ lɛ kɛ onia ni atsuɔ ni Yerobeam II buaa naa hewɔ lɛ, eka shi faŋŋ akɛ efee babaoo koni ekɛha kooyigbɛ maŋtsɛyeli lɛ ninámɔ aya hiɛ.—2 Samuel 8:6; 2 Maŋtsɛmɛi 14:23-28; 2 Kronika 8:3, 4; Amos 6:2.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

• Mɛni Yehowa susuɔ yɛ etsuji anɔkwafoi lɛ afãtɔɔi ahe?

• Mɛɛ Yona kɛ Petro sui kpakpai obaanyɛ otsĩ tã?

• Mɛɛ jwɛŋmɔ ni kɔɔ onyɛmimɛi Kristofoi lɛ ahe otswa ofai shi akɛ obaahiɛ mli?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 18]

Susumɔ Bɔ ni Nyɔŋmɔ Naa Mɛi Krokomɛi Ehaa lɛ He

Yɛ be mli ni ojwɛŋɔ Biblia mli sane ni kɔɔ Yona he lɛ nɔ lɛ, ani onaa bɔ ni ehe hiaa ni oná jwɛŋmɔ hee ko yɛ mɛi ni oshiɛɔ sanekpakpa lɛ otsɔɔ amɛ daa lɛ ahe? Ekolɛ amɛtamɔ mɛi ni nɔ ko gbaaa amɛnaa loo nɔ ko jeee amɛhe sane ko, tamɔ Israelbii lɛ, aloo ekolɛ amɛteɔ shi amɛwoɔ Nyɔŋmɔ shɛɛ sane lɛ. Shi fɛɛ sɛɛ lɛ, te Yehowa Nyɔŋmɔ naa amɛ ehaa tɛŋŋ? Ekolɛ gbi ko baaba ni aŋkroaŋkroi ni ehe gbɛi yɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ mli lɛ ateŋ mɛi komɛi baatao Yehowa sɛɛgbɛ, tamɔ bɔ pɛ ni Ninive maŋtsɛ lɛ tsake etsui yɛ Yona shiɛmɔ lɛ hewɔ lɛ.—Yona 3:6, 7.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Ani onaa mɛi krokomɛi tamɔ bɔ ni Yehowa naa amɛ lɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16, 17]

Yesu ná nɔ ko kpakpa ewie yɛ Yona niiashikpamɔ lɛ he