Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mlijɔlɛ—Eji Kristofoi Asubaŋ ko ni He Hiaa

Mlijɔlɛ—Eji Kristofoi Asubaŋ ko ni He Hiaa

Mlijɔlɛ—Eji Kristofoi Asubaŋ ko ni He Hiaa

“Nyɛwoa . . . mlijɔlɛ.”—KOLOSEBII 3:12.

1. Mɛni hãa mlijɔlɛ feɔ su ni sa kadimɔ waa lɛ?

KƐJI akɛ kɔɔyɔŋ jɔ lɛ, asumɔɔ, ni eŋɔɔ. Kɛji akɛ mɔ ko mli jɔ loo ehe jɔ lɛ, ekɛ shihilɛ ŋɔɔ. Kɛlɛ, Maŋtsɛ Salomo kɛɛ akɛ: “Lilɛi ni naa jɔ lɛ, ekuɔ wú.” (Abɛi 25:15) Mlijɔlɛ ji su ko ni sa kadimɔ waa ni kɛ ŋɔɔmɔ kɛ hewalɛ nyiɛ.

2, 3. Mɛɛ tsakpaa kã mlijɔlɛ kɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ teŋ, ni mɛni wɔbaasusu he yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

2 Bɔfo Paulo kɛ mlijɔlɛ fata “mumɔ lɛ yibii” ni eto naa, ni anaa yɛ Galatabii 5:22, 23 lɛ ahe. Afɔɔ Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “mlijɔlɛ,” ni yɔɔ kuku 23 yɛ New World Translation lɛ mli lɛ shishitsɔɔmɔ akɛ “heshibaa” loo “kpoofeemɔ” yɛ Biblia shishitsɔɔmɔi krokomɛi amli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ewa akɛ aaaná wiemɔ kome ko ni tamɔ nɛkɛ pɛpɛɛpɛ yɛ wiemɔi krokomɛi pii amli, ejaakɛ shishijee wiemɔ lɛ etsɔɔɔ kponɔgbɛ kpoofeemɔ loo heshibaa, shi moŋ mligbɛ mlijɔlɛ kɛ mlihilɛ; jeee bɔ ni mɔ ko nifeemɔ yɔɔ ha, shi bɔ ni mɔ lɛ jwɛŋmɔ kɛ etsui yɔɔ ha.

3 Bɔni afee ni eye ebua wɔ ni wɔnu nɔ ni mlijɔlɛ shishinumɔ tsɔɔ kɛ sɛɛnamɔ ni yɔɔ he lɛ shishi babaoo lɛ, nyɛhaa wɔsusua Biblia mli nɔkwɛmɔnii ejwɛ ahe wɔkwɛa. (Romabii 15:4) Jeee akɛ nakai feemɔ baaha wɔle nɔ ni ji su ni hi lɛ kɛkɛ, shi bɔ ni abaafee aná ni wɔjie lɛ kpo yɛ wɔnifeemɔi fɛɛ mli.

Ejara Wa Babaoo yɛ Nyɔŋmɔ Hiɛ’

4. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ Yehowa buɔ mlijɔlɛ akɛ ejara wa waa?

4 Akɛni mlijɔlɛ fata Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ yibii lɛ ahe hewɔ lɛ, yɛ sane naatsɔɔmɔ ni ja naa lɛ, esa akɛ efee nɔ ni kɔɔ Nyɔŋmɔ naakpɛɛ su kɛ baŋ lɛ he babaoo. Bɔfo Petro ŋma akɛ, “mumɔ ni he jɔ ni yɔɔ kpoo lɛ” ji “nɔ ni jara wa yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ.” (1 Petro 3:4) Yɛ anɔkwale mli lɛ, mlijɔlɛ ji su ni tsɔɔ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ; Yehowa buɔ enɛ akɛ ejara wa waa. Yɛ anɔkwale mli lɛ, enɛ diɛŋtsɛ pɛ ji yiŋtoo ni fa ni baaha Nyɔŋmɔ tsuji fɛɛ aná su ni ji mlijɔlɛ. Shi, mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ ofe lɛ, Hegbɛ ni fe fɛɛ ni yɔɔ jeŋ muu fɛɛ lɛ tsɔɔ nɔ ejieɔ mlijɔlɛ kpo yɛ?

5. Mɛni wɔkpaa gbɛ yɛ Yehowa mlijɔlɛ lɛ hewɔ?

5 Beni klɛŋklɛŋ adesai enyɔ, ni ji Adam kɛ Hawa, booo Nyɔŋmɔ famɔ ni mli kã shi faŋŋ akɛ amɛkaye ekpakpa kɛ efɔŋ lee tso lɛ yibii lɛ eko lɛ toi lɛ, amɛhiɛ kã he ni amɛye. (1 Mose 2:16, 17) Nɔ ni jɛ toigbele nii ni amɛje gbɛ amɛfee nɛɛ mli ba ji esha, gbele, kɛ tsi ni amɛ kɛ amɛwɔsɛɛ be mli shwiei tsi amɛhe kɛjɛ Nyɔŋmɔ he. (Romabii 5:12) Eyɛ mli akɛ Yehowa yeɔ bem kwraa yɛ kojomɔ ni ekɛha nɛɛ mli moŋ, shi ekpooo adesa weku lɛ kwraa kɛmɔɔɔ shi akɛ mɛi ni nyɛŋ atsake kɛ mɛi ni anyɛŋ akpɔ̃ amɛ. (Lala 130:3) Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, yɛ Yehowa duromɔ kɛ bɔ ni esumɔɔɔ akɛ efeɔ keketee—ni ji mlijɔlɛ nifeemɔi—ahewɔ lɛ, ekɛ nɔ ni abaatsɔ nɔ ni adesai eshafeelɔi anyɛ aku sɛɛ kɛba eŋɔɔ koni amɛbaná ehiɛ duromɔ ekoŋŋ lɛ ha. Hɛɛ, Yehowa tsɔ nikeenii ni ji e-Bi, Yesu Kristo, kpɔmɔ afɔleshaa lɛ nɔ eha efee nɔ ni baahi kɛha wɔ akɛ wɔɔbɛŋkɛ emaŋtsɛsɛi ni kwɔ grɔŋŋ lɛ ni wɔsheee gbeyei ni wɔtsui efaaa.—Romabii 6:23; Hebribii 4:14-16; 1 Yohane 4:9, 10, 18.

6. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ anaa mlijɔlɛ yɛ gbɛ ni Nyɔŋmɔ tsɔ nɔ ekɛ Kain ye ha lɛ mli?

6 Jeeŋmɔ beebe dani Yesu aaaba shikpɔŋ nɔ lɛ, ajie Yehowa mlijɔlɛ lɛ kpo beni Kain kɛ Habel, Adam bihii enyɔ lɛ kɛ afɔleshãai baha Nyɔŋmɔ lɛ. Akɛni Yehowa yóo bɔ ni amɛtsui yɔɔ hã hewɔ lɛ, ekpoo Kain afɔleshãa lɛ, shi ‘ekɛ duromɔ kwɛ’ Habel kɛ nɔ ni ekɛhaa lɛ. Mlihilɛ mli ni Nyɔŋmɔ jɛ ekwɛ anɔkwafo Habel kɛ efɔleshãa lɛ kanya nifeemɔ ko ni ehiii yɛ Kain mli. Biblia mli sane lɛ kɛɔ akɛ: “Kain mli wo la naakpa, ni etu ehiɛ.” Mɛni Yehowa fee yɛ enɛ he? Ani Kain subaŋ fɔŋ lɛ wo emli la? Dabi. Ekɛ mlijɔlɛ bi Kain nɔ hewɔ ni emli efu waa nakai lɛ. Yehowa po tsɔɔ nɔ ni Kain baanyɛ afee koni ‘ehiɛ aba nyam.’ (1 Mose 4:3-7) Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yehowa ji mɔ ni jieɔ mlijɔlɛ kpo yɛ emuuyeli mli.—2 Mose 34:6.

Mlijɔlɛ Gbalaa Mɔ ni Ehaa Mɔ He Jɔɔ Lɛ

7, 8. (a) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔnu Yehowa mlijɔlɛ lɛ shishi hu? (b) Mɛni wiemɔi ni yɔɔ Mateo 11:27-29 lɛ jieɔ lɛ kpo yɛ Yehowa kɛ Yesu he?

7 Gbɛ̀i ni hi fe fɛɛ ni aaatsɔ nɔ anu Yehowa sui ni eko kɛ lɛ yeee egbɔ lɛ shishi ji ni akase Yesu Kristo shihilɛ kɛ esɔɔmɔ lɛ. (Yohane 1:18; 14:6-9) Beni Yesu yɔɔ Galilea, yɛ eshiɛmɔ he tafaa lɛ afi ni ji enyɔ lɛ mli lɛ, efee naakpɛɛ nibii wuji babaoo yɛ Korazin, Betsaida, Kapernaum, kɛ hei ni bɛŋkɛ jɛmɛ lɛ. Kɛlɛ, gbɔmɛi lɛ ateŋ mɛi babaoo ji henɔwolɔi kɛ mɛi ni nɔ ko gbaaa amɛnaa, ni amɛkpoo akɛ amɛaahe amɛye. Te Yesu fee enii yɛ enɛ he eha tɛŋŋ? Yɛ be mli ni ekɛ shiŋŋfeemɔ kai amɛ nɔ ni baajɛ anɔkwa ni amɛyeee lɛ mli aba lɛ, kɛlɛ, mumɔŋ shihilɛ ni ehiii kwraa ni ʽam ha·ʼaʹrets ni ji gbɔmɛi foji ni nii yɔɔ mɔbɔ lɛ yɔɔ mli lɛ ha amɛnii fee lɛ mɔbɔ.—Mateo 9:35, 36; 11:20-24.

8 Yesu nifeemɔi yɛ sɛɛ mli lɛ tsɔɔ akɛ ele ‘Tsɛ lɛ jogbaŋŋ kɛmɔ shi,’ ni ekase lɛ. Yesu kɛ miishɛɛ fɔ nine etsɛ gbɔmɛi foji lɛ akɛ: “Nyɛbaa miŋɔɔ, nyɛ mɛi fɛɛ ni etɔ nyɛ ni nyɛjatsui fe nyɛ lɛ, ni maha nyɛ hejɔɔmɔ. Nyɛwoa mipã lɛ nyɛfɔa nyɛnɔ, ni nyɛkasea mi; shi mihe jɔ, ni mibaa mihe shi kɛjɛ mitsui mli; ni nyɛaaná hejɔɔmɔ nyɛaaha nyɛsusumai lɛ.” Kwɛ bɔ ni nakai wiemɔi lɛ kɛ miishɛjemɔ kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli baha mɛi ni anaanaa amɛnɔ lɛ kɛ mɛi ni awaa amɛyi lɛ! Nakai wiemɔi lɛ shɛjeɔ wɔmii ŋmɛnɛ po. Kɛji akɛ wɔkɛ mlijɔlɛ hà wɔhe yɛ anɔkwayeli mli lɛ, kɛkɛ lɛ wɔbaafata mɛi ni ‘Bi lɛ sumɔɔ ni ejie’ e-Tsɛ lɛ ‘kpo etsɔɔ’ amɛ lɛ ahe.—Mateo 11:27-29.

9. Mɛɛ su kɛ mlijɔlɛ yɔɔ tsakpaa, ni mɛɛ gbɛ nɔ Yesu ji nɔkwɛmɔnɔ fɛfɛo yɛ enɛ gbɛfaŋ?

9 Nɔ ni kɛ mlijɔlɛ yɔɔ tsakpaa diɛŋtsɛ ji heshibaa, ní mɔ ‘aaaba ehe shi kɛjɛ etsui mli.’ Shi, yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, hewoo hãa mɔ wóɔ ehe nɔ, ni ebaanyɛ eha ekɛ mɛi krokomɛi aye nyanyaanya kɛ agbɛnɛ ákɛ mɔ ni bɛ henumɔ kɛha mɔ. (Abɛi 16:18, 19) Yesu jie heshibaa kpo yɛ eshikpɔŋ nɔ sɔɔmɔ be lɛ fɛɛ mli. Yesu yɛ srɔto kwraa yɛ je lɛŋ nɔyelɔi lɛ ahe, yɛ be mli ni eta teji bi nɔ kɛtee Yerusalem gbii ekpaa dani egbo ní akɛ miishɛɛ here lɛ akɛ Yudafoi a-Maŋtsɛ lɛ po lɛ. Eha Zakaria gbalɛ ni kɔɔ Mesia lɛ he lɛ ba mli, akɛ: “Naa, omaŋtsɛ lɛ miiba oŋɔɔ, ehe jɔ ni etá teji nɔ kɛ teji ni ji nitsumɔ-kooloo lɛ bi nɔ.” (Mateo 21:5; Zakaria 9:9) Gbalɔ Daniel anɔkwafo lɛ na ninaa ko ni Yehowa kɛ nɔyeli hewalɛ wo e-Bi lɛ dɛŋ yɛ mli. Ni kɛlɛ, etsɔɔ bɔ ni Yesu ji yɛ gbalɛ ko ni tsɔ hiɛ lɛ mli ákɛ, “gbɔmɛi amliwoo.” Lɛɛlɛŋ akɛ, mlijɔlɛ kɛ heshibaa yɛ tsakpaa diɛŋtsɛ.—Daniel 4:17; 7:13, 14.

10. Mɛni hewɔ Kristofoi amlijɔlɛ etsɔɔɔ gbɔjɔmɔ lɛ?

10 Mlijɔlɛ ni ŋɔɔ ni Yehowa kɛ Yesu jie lɛ kpo lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔtsiɔ kɛbɛŋkɛɔ amɛ kpaakpa. (Yakobo 4:8) Shi kɛlɛ, mlijɔlɛ etsɔɔɔ gbɔjɔmɔ. Ejeee nakai kwraa! Yehowa, Nyɔŋmɔ ofe lɛ, jieɔ nyɛmɔ kɛ hewalɛ ni fa babaoo diɛŋtsɛ kpo. Emlifu teɔ shi waa kɛshiɔ efɔŋfeemɔ. (Yesaia 30:27; 40:26) Yesu hu jie faishitswaa akɛ eŋmɛŋ saji ahe ni ekɛsaa kpo, yɛ be mli ni eyɔɔ Satan Abonsam tutuamɔ shishi po lɛ. Ekpoo akɛ eeekpɛlɛ egbii lɛ amli jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ ajarayeli nifeemɔi ni mla eŋmɛɛɛ gbɛ lɛ nɔ. (Mateo 4:1-11; 21:12, 13; Yohane 2:13-17) Ni kɛlɛ, ekɛ mlijɔlɛ su tsu nii yɛ be mli ni etsuɔ ekaselɔi lɛ afatɔɔi ahe nii lɛ, ni ekɛ tsuishitoo tsu amɛgbɔjɔmɔi lɛ ahe nii. (Mateo 20:20-28) Biblia he nilelɔ ko tsɔɔ mlijɔlɛ mli jogbaŋŋ akɛ: “Nɔ ni hɔ mlijɔlɛ lɛ sɛɛ ji hewalɛ ko ni tamɔ dade.” Eba akɛ wɔɔjie subaŋ ni tamɔ Kristo nɔ̃, ni ji—mlijɔlɛ lɛ kpo.

Ehe Jɔ Fe Gbɔmɛi Fɛɛ yɛ Egbii lɛ Amli

11, 12. Yɛ Mose tsɔsemɔ lɛ hewɔ lɛ, mɛni ha emlijɔlɛ lɛ bafee nɔ ni ekaaa kwraa lɛ?

11 Nɔkwɛmɔnɔ ni ji etɛ ni wɔbaasusu he ji Mose nɔ̃ lɛ. Biblia lɛ tsɔɔ bɔ ni eji akɛ “ehe jɔ fe gbɔmɛi fɛɛ ni yɔɔ shikpɔŋ nɛɛ nɔ.” (4 Mose 12:3) Aŋma bɔ ni atsɔɔ akɛ eji nɛɛ yɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ kanyamɔ naa. Mose mlijɔlɛ ni ekaaa lɛ ha ekpɛlɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ nɔ.

12 Mose tsɔsemɔ kɛjɛ egbekɛbiiashi lɛ ekaaa. Yehowa kwɛ koni abaa Hebri anɔkwafoi lɛ abinuu nɛɛ wala yi yɛ kutumpɔo kɛ gbɔmɔgbee be lɛ mli. Mose ye egbekɛbiiashi lɛ yɛ enyɛ, ni tsɔɔ lɛ Yehowa, anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ he saji jogbaŋŋ lɛ kwɛmɔ shishi. Yɛ sɛɛ mli lɛ, aŋɔ Mose kɛjɛ eshia kɛtee, koni eyahi shi yɛ shihilɛi ni yɔɔ srɔto kwraa mli. Mra be mli Kristofonyo lá odasefonyo, Stefano wie akɛ “atsɔɔ Mose Mizraim nilee fɛɛ, ni [Mose] ená hewalɛ yɛ wiemɔi kɛ nitsumɔi amli.” (Bɔfoi lɛ Asaji 7:22) Ehemɔkɛyeli je kpo faŋŋ beni ena jalɛ sane ni Farao nyɔjiahiɛlɔi lɛ yeee enyɛmimɛi lɛ. Akɛni egbe Mizraimnyo ko ni ena ni eeyi Hebrinyo ko lɛ hewɔ lɛ, ehe bahia ni Mose ajo foi kɛjɛ Mizraim kɛya Midian shikpɔŋ lɛ nɔ.—2 Mose 1:15, 16; 2:1-15; Hebribii 11:24, 25.

13. Te Mose afii 40 gbɔtoo yɛ Midian lɛ ná enɔ hewalɛ eha tɛŋŋ?

13 Beni Mose ye afii 40 lɛ, ehe bahia ni ekwɛ lɛ diɛŋtsɛ ehe yɛ ŋa kpataa lɛ nɔ. Ekɛ Reuel biyei kpawo kpe yɛ Midian, ni eye ebua amɛ ni amɛshá nu amɛha amɛtsɛ tooi babaoo lɛ. Beni oblayei lɛ ku amɛsɛɛ kɛtee shia lɛ, amɛkɛ miishɛɛ tsɔɔ mli amɛtsɔɔ Reuel akɛ “Mizraimnyo ko” jie amɛ kɛjɛ tookwɛlɔi ni gbáa amɛnaa lɛ adɛŋ. Reuel fɔ̃ Mose nine kɛba, koni ekɛ weku lɛ abahi shi. Amanehului ni ena lɛ haaa efee mɔ ni mli efu be fɛɛ be; ni asaŋ amɛtsĩii lɛ gbɛ koni ekatsake eshihilɛ gbɛ kɛmiiwo shihilɛ hee ni ebaje mli lɛ mli. Bɔ ni eshweɔ ni efee Yehowa suɔmɔnaa nii lɛ hosooo kɔkɔɔkɔ. Yɛ afii 40 sɔŋŋ ni Mose kɛ emli eko kwɛ Reuel tooi, ni ekɛ Zipora bote gbalashihilɛ mli, ni etsɔse ebihii lɛ fɛɛ mli lɛ, ená subaŋ ni akɛbale lɛ lɛ, ni eha nɛkɛ subaŋ nɛɛ tee hiɛ. Hɛɛ, Mose tsɔ amanehului amli ekase mlijɔlɛ.—2 Mose 2:16-22; Bɔfoi lɛ Asaji 7:29, 30.

14. Tsɔɔmɔ shihilɛ ko ni te shi beni Mose nyiɛ Israelbii lɛ ahiɛ lɛ ni fee emlijɔlɛ lɛ he nɔkwɛmɔnɔ.

14 Beni Yehowa hala Mose akɛ Israel maŋ lɛ hiɛnyiɛlɔ lɛ sɛɛ lɛ, atee nɔ ana esu ni ji mlijɔlɛ lɛ nakai nɔŋŋ. Oblanyo ko bɔ Mose amaniɛ akɛ Eldad kɛ Medad miitsu nii akɛ gbalɔi yɛ nsara lɛ mli—tsɛbelɛ beni Yehowa fɔse emumɔ lɛ eshwie onukpai 70 lɛ anɔ ni amɛsɔmɔ akɛ Mose yelikɛbualɔi lɛ no mli lɛ amɛbɛ jɛmɛ. Yoshua jaje akɛ: “Minuŋtsɔ Mose, tsĩi amɛ gbɛ!” Mose kɛ mlijɔlɛ ha hetoo akɛ: “Mi oyeɔ awuŋa ohaa nɛɛ? Miná, ní kulɛ Yehowa maŋ muu lɛ fɛɛ tsɔmɔ gbalɔi, ni Yehowa afɔse emumɔ lɛ ashwie amɛnɔ!” (4 Mose 11:26-29) Mlijɔlɛ ye ebua ni ejɔɔ nakai shihilɛ ni mli wa ni te shi lɛ he.

15. Eyɛ mli akɛ Mose yeee emuu moŋ, shi mɛni hewɔ enɔkwɛmɔnɔ lɛ ji nɔ kpakpa ni abaanyɛ anyiɛ sɛɛ lɛ?

15 Yɛ be ko mli lɛ, efee tamɔ nɔ ni Mose mlijɔlɛ lɛ miilaaje. Eku ehiɛ eshwie anunyam ni ekɛaaha Yehowa, Naakpɛɛ Nifeelɔ lɛ nɔ, yɛ Meriba ni bɛŋkɛ Kadesh lɛ. (4 Mose 20:1, 9-13) Eyɛ mli akɛ Mose yeee emuu moŋ, shi ehemɔkɛyeli ni hosooo lɛ ye ebua lɛ yɛ eshihilɛ be fɛɛ mli, ni emlijɔlɛ ni ekaaa lɛ kanyaa wɔ ŋmɛnɛ po.—Hebribii 11:23-28.

Wiemɔ ni Jóoɔ loo Mlijɔlɛ Wiemɔ

16, 17. Mɛɛ kɔkɔbɔɔ wɔnáa kɛjɛɔ Nabal kɛ Abigail he sane lɛ mli?

16 Kɔkɔbɔɔ nɔkwɛmɔnɔ ko baa kɛjɛɔ David be lɛ mli, yɛ Nyɔŋmɔ gbalɔ Samuel gbele sɛɛ be fioo ko mli. Ekɔɔ gbalashihilɛ mli hefatalɔi, Nabal kɛ eŋa Abigail he. Mɛɛ srɔtofeemɔ agbo po kã nɛkɛ mɛi enyɔ nɛɛ ateŋ nɛkɛ! Yɛ be mli ni Abigail ji “yoo ko ni yɔɔ jwɛŋmɔ jogbaŋŋ” lɛ, ewu ji nuu ni ‘ewiemɔ jóoɔ ni enifeemɔi ehiii.’ Nabal kɛ mɔ ni abuuu su kpoo niyenii fioo ni eeeha David hii lɛ ni ye ebua ni akɛbu Nabal tooi babaoo lɛ ahe kɛjɛ julɔi adɛŋ lɛ. David kɛ jalɛ mlifu te shi ni ekɛ ehii lɛ kɛ amɛklantei fimɔ amɛhe ni amɛyiŋ koni amɛkɛ Nabal ayatao saji anaa.—1 Samuel 25:2-13.

17 Beni Abigail nu nɔ ni eba lɛ he lɛ, ekɛ oyaiyeli bua aboloo, wein, loo kɛ mamu tatalei kɛ agbamii kukuji anaa koni eya ni ekɛ David ayakpe. Kɛkɛ ni ekpa lɛ fai akɛ: “Ofainɛ, minuŋtsɔ, ha tɔ̃mɔ nɛɛ akã minɔ; ni oha oweyoo awie yɛ otoiiaŋ, ni obo oweyoo wiemɔi lɛ atoi!” David tsui he jɔ yɛ Abigail mlijɔlɛ faikpamɔ lɛ hewɔ. Beni ebo Abigail sane mlitsɔɔmɔ lɛ toi lɛ sɛɛ lɛ, David jaje akɛ: “Aaajɔɔ Yehowa, Israel Nyɔŋmɔ lɛ, mɔ ni tsuo ni okɛ mi abakpe ŋmɛnɛ nɛɛ, ni aaajɔɔ onilee nɛɛ, ni aaajɔɔ bo diɛŋtsɛ akɛ ŋmɛnɛ otsĩ minaa ni mikaye lá ko yi sɔ̃!” (1 Samuel 25:18, 24, 32, 33) Yɛ naagbee lɛ Nabal wiemɔ kɛ joomɔ lɛ kɛ egbele ba. Yɛ naagbee lɛ Abigail sui kpakpai lɛ ha ená miishɛɛ akɛ eeetsɔ David ŋa. Emlijɔlɛ lɛ feɔ nɔkwɛmɔnɔ kɛhaa mɛi fɛɛ ni sɔmɔɔ Yehowa ŋmɛnɛ lɛ.—1 Samuel 25:36-42.

Nyɛtiua Mlijɔlɛ Sɛɛ

18, 19. (a) Mɛɛ tsakemɔi jeɔ kpo faŋŋ yɛ be mli ni wɔkɛ mlijɔlɛ hàa wɔhe lɛ? (b) Mɛni baaye abua wɔ koni wɔpɛi wɔ diɛŋtsɛ wɔmli wɔkwɛ jogbaŋŋ?

18 Belɛ ehe miihia waa ni aná mlijɔlɛ. Efe sane ko ni mɔ mli jɔɔ yɛ he kɛkɛ; eji su ko ni yɔɔ fɛo waa ni gbalaa mɔ, ni ehaa mɛi krokomɛi ahe jɔɔ amɛ. Yɛ tsutsu be ni eho lɛ mli lɛ, ekolɛ wɔwieɔ nyanyaanya ni wɔfeɔ nii yɛ gbɛ ni mlihilɛ bɛ mli nɔ. Shi beni wɔkase Biblia mli anɔkwale lɛ, wɔtsake ni wɔbafee mɛi ni amɛwiemɔ ŋɔɔ ni saa mɛi ahiɛ. Paulo wie nɛkɛ tsakemɔ nɛɛ he beni ewo nanemɛi Kristofoi lɛ hewalɛ akɛ: “Nyɛwoa musuŋtsɔlɛ, mlihilɛ, heshibaa jwɛŋmɔ, mlijɔlɛ, tsuishitoo.” (Kolosebii 3:12) Biblia lɛ kɛ tsakemɔ nɛɛ toɔ kooloi awuiyelɔi atsakemɔ—klaŋ, kootsɛ, jata, oshishibrishi, kɛ otserebɛŋ—ni miitsɔ shia kooloi ni he jɔ, tamɔ—toobi, abotiabi, tsinabi, kɛ tsina he. (Yesaia 11:6-9; 65:25) Bɔ ni gbɔmɔ subaŋ tsakemɔ nɛɛ jeɔ kpo faŋŋ ha hewɔ lɛ, mɛi ni yɔseɔ enɛ lɛ anaa kpɛɔ amɛhe. Shi wɔ lɛ, wɔle akɛ nɛkɛ tsakemɔ nɛɛ jɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ nitsumɔ, ejaakɛ nɔ ni fata eyibii ni sa kadimɔ diɛŋtsɛ lɛ he ji mlijɔlɛ.

19 Ani enɛ tsɔɔ akɛ, bei abɔ ni wɔfee tsakemɔi ni he hiaa, ni wɔjɔɔ wɔhe nɔ wɔha Yehowa lɛ, ehe ehiaaa akɛ wɔtsu mɛi ni mli jɔ ni wɔɔtsɔmɔ lɛ he nii dɔŋŋ? Ehe miihia. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ehe miihia ni akwɛ atadei heei anɔ jogbaŋŋ be fɛɛ be koni efee fɛo ni amɛhe atse. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mlikwɛmɔ kɛ nɔkwɛmɔnii ni yɔɔ mli lɛ anɔjwɛŋmɔ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔsaa wɔkwɛ bɔ ni wɔ diɛŋtsɛ wɔji lɛ jogbaŋŋ ekoŋŋ. Mɛni Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ ni tamɔ ashwishwɛ lɛ jieɔ lɛ kpo yɛ ohe?—Yakobo 1:23-25.

20. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔye omanye yɛ mlijɔlɛ kpojiemɔ mli?

20 Yɛ adebɔɔ naa lɛ, subaŋi yɛ srɔtoisrɔtoi. Ewaaa kɛhaaa Nyɔŋmɔ tsuji lɛ ateŋ mɛi komɛi akɛ amɛaajie mlijɔlɛ kpo amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi. Fɛɛ sɛɛ lɛ, ehe miihia ni Kristofoi fɛɛ aná Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ yibii ni mlijɔlɛ fata he lɛ eko. Paulo kɛ suɔmɔ wo Timoteo ŋaa akɛ: “[Nyiɛmɔ] jalɛ, Nyɔŋmɔjamɔ, hemɔkɛyeli, suɔmɔ, tsuishiŋmɛɛ kɛ mlijɔlɛ sɛɛ.” (1 Timoteo 6:11) Wiemɔ ni ji ‘nyiɛmɔ’ lɛ tsɔɔ akɛ mɔdɛŋbɔɔ he miihia. Biblia shishitsɔɔmɔ ko tsɔɔ nɛkɛ ŋaawoo nɛɛ shishi akɛ ‘okɛ otsui ama nɔ.’ (New Testament in Modern English, ni J. B. Phillips fee) Kɛji akɛ obɔ mɔdɛŋ ojwɛŋ nɔkwɛmɔnii kpakpai ni jɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ anɔ lɛ, amɛbaanyɛ amɛtsɔmɔ ogbɔmɔtso lɛ fã, tamɔ nɔ ko ni atɛo yɛ omli. Amɛbaatsake osubaŋ ni amɛkudɔ bo.—Yakobo 1:21.

21. (a) Mɛni hewɔ esa akɛ wɔya nɔ wɔjie mlijɔlɛ kpo lɛ? (b) Mɛni abaasusu he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

21 Gbɛ ni wɔtsɔɔ nɔ wɔbaa wɔjeŋ yɛ wɔkɛ mɛi krokomɛi asharamɔ mli lɛ feɔ mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ jogbaŋŋ yɛ enɛ gbɛfaŋ lɛ he nɔkwɛmɔnɔ. Kaselɔ Yakobo bi akɛ: “Namɔ ji nilelɔ kɛ sanesɛɛkɔlɔ yɛ nyɛteŋ? Ha ni ekɛ jeŋba kpakpa atsɔɔ lɛ diɛŋtsɛ enitsumɔi lɛ yɛ nilee kpoofeemɔ mli.” (Yakobo 3:13) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ ni wɔjie nɛkɛ Kristofoi asubaŋ nɛɛ kpo yɛ shia, yɛ Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli, kɛ agbɛnɛ yɛ asafo lɛ mli? Nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔ ni yeɔ buaa haa.

Kɛha Emlitĩi

• Mɛni okase yɛ mlijɔlɛ he kɛjɛ

• Yehowa?

• Yesu?

• Mose?

• Abigail nɔkwɛmɔnii lɛ amli?

• Mɛni hewɔ esa akɛ wɔtiu mlijɔlɛ sɛɛ lɛ?

[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16]

Mɛni hewɔ Yehowa hiɛ sɔ Habel afɔleshaa lɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]

Yesu tsɔɔ akɛ mlijɔlɛ kɛ heshibaa yɛ tsakpaa

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

Mose to mlijɔlɛ he okadi kpakpa efɔ̃ shi