Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Bɔ ni Fee ni Mɛi Komɛi Anine Shɛ Hetooi Anɔ

Bɔ ni Fee ni Mɛi Komɛi Anine Shɛ Hetooi Anɔ

Bɔ ni Fee ni Mɛi Komɛi Anine Shɛ Hetooi Anɔ

GBƆMƐI akpekpei abɔ sɔleɔ. Mɛi komɛi yɛ nɔmimaa akɛ ahaa amɛsɔlemɔi lɛ ahetoo. Mɛi krokomɛi susuɔ he kɛji aboɔ amɛsɔlemɔi atoi kwraa po. Fɛɛ sɛɛ lɛ, mɛi krokomɛi taoɔ hetooi, shi amɛsusuko he akɛ amɛkɛ amɛnibimɔi lɛ aaafɔ̃ Nyɔŋmɔ hiɛ yɛ sɔlemɔ mli.

Biblia lɛ tsɔɔ akɛ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ ji ‘sɔlemɔ Toibolɔ.’ (Lala 65:3) Ani oheɔ oyeɔ akɛ kɛ́ oosɔle lɛ, anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ osɔleɔ ohaa? Ani osɔlemɔi lɛ ji sɔlemɔi ni ebaaha hetoo?

Kɛha mɛi babaoo ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ lɛ, hetoo ni amɛkɛaaha lɛ ji hɛɛ! Te fee tɛŋŋ amɛnine shɛ hetooi anɔ? Mɛni amɛkase?

Nyɔŋmɔ—Namɔ Ni?

Skul tsɔɔlɔ ko ni yɔɔ Portugal ní mɔ kome shihilɔi kɛ osɔfoi tsɔɔ lɛ nii lɛ kɛ anɔkwayeli tsu ehemɔkɛyeli ni ená lɛ he nii. Eyiŋ futu lɛ beni sɔlemɔ lɛ tsake ni amɛkwa nifeemɔi ni atsɔɔ lɛ akɛ amɛhe hiaa lɛ. Gbɛfãa ha ebale jamɔ gbɛ̀i srɔtoi ni Bokagbɛbii kɛ amɛhe woɔ mli, ni ebɔi he susumɔ kɛji anɔkwa Nyɔŋmɔ kome pɛ yɔɔ. Mɛɛ gbɛ nɔ esa akɛ etsɔ ni ejá Nyɔŋmɔ? Beni ebi esɔfo lɛ saji ni kɔɔ nibii ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ he lɛ, eku ehiɛ eshwie esanebimɔi lɛ anɔ, ni enɛ ha enijiaŋ je wui.

Katolik sɔlemɔ lɛ eja woji bibii yɛ maŋtiase ni nɛkɛ tsɔɔlɔ nɛɛ yɔɔ mli lɛ mli ní akɛmiibɔ sɔlemɔ lɛ mli bii kɔkɔ koni amɛkɛ Yehowa Odasefoi akagba sane. Shi etee nɔ ebibii saji. Gbi ko beni Odasefoi tee eshia lɛ, ebo amɛ toi ni ená nɔ ni enu lɛ he miishɛɛ. No ji klɛŋklɛŋ be ni ekɛ amɛ egba sane.

Bɔni afee ni yoo nɛɛ nine ashɛ esanebimɔi babaoo lɛ ahetooi anɔ lɛ, ekɛ Odasefoi lɛ je Biblia lɛ kasemɔ shishi. Daa otsi lɛ, eyɛ sanebimɔi babaoo ni eto naa ni ebaabi amɛ. Eetao ni ele Nyɔŋmɔ gbɛi, koni ele kɛji anɔkwa Nyɔŋmɔ kome pɛ yɔɔ, kɛji ekpɛlɛɔ amagai loo jamɔ he mfonirii ni akɛtsuɔ nii yɛ jamɔ mli lɛ nɔ, kɛ ekrokomɛi babaoo ni fata he. Eyɔse akɛ hetooi lɛ fɛɛ ni enine shɛ nɔ lɛ jɛ Biblia lɛ mli, ni ejeee mɔ aŋkro ko diɛŋtsɛ susumɔ, ni enɛ ha enaa kpɛ ehe ni ená nɔ ni ekaseɔ lɛ he miishɛɛ. Fiofio lɛ, enine shɛ esanebimɔi lɛ babaoo ahetooi anɔ. Ŋmɛnɛ, eejá Yehowa yɛ mumɔ kɛ anɔkwale mli taakɛ Yesu Kristo kɛɛ “anɔkwa jálɔi” baafee lɛ.—Yohane 4:23.

Yɛ Sri Lanka lɛ, weku ko feɔ ekome kɛkaneɔ Biblia lɛ daa, shi amɛnine shɛɛɛ sanebimɔi babaoo ni he hiaa amɛ lɛ ahetooi anɔ. Eyɛ mli akɛ yelikɛbuamɔ he miihia amɛ moŋ, shi amɛ osɔfo lɛ nyɛɛɛ aye abua amɛ. Ni kɛlɛ, Yehowa Odasefoi yasara weku lɛ ni amɛshi Biblia kasemɔ woji ni yeɔ ebuaa amɛha amɛ. Yɛ sɛɛ mli lɛ, beni Yehowa Odasefoi lɛ ha weku lɛ amɛ-Biblia mli sanebimɔi lɛ ahetoo ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli lɛ, amɛkpɛlɛ ní akɛ amɛ akase Biblia lɛ. Nibii ni amɛkase yɛ amɛ nikasemɔi lɛ amli lɛ ha amɛná miishɛɛ waa diɛŋtsɛ.

Shi kɛlɛ, sɔlemɔ lɛ tsɔɔmɔi ahe nilee ni ŋa lɛ ená kɛjɛ egbekɛbiiashi lɛ haaa eyɔse akɛ Yesu Kristo Tsɛ lɛ ji “anɔkwa Nyɔŋmɔ kome lɛ” taakɛ Yesu diɛŋtsɛ kɛɛ lɛ. (Yohane 17:1, 3) Atsɔɔ lɛ akɛ Yesu kɛ e-Tsɛ yeɔ egbɔ, ni ákɛ esaaa akɛ abiɔ sane ko yɛ nɛkɛ “teemɔŋ sane” nɛɛ he. Ejɛ anɔkwayeli kɛ nijiaŋwujee mli esɔle eha Yehowa, ni ekɛ egbɛi tsu nii, ni ebi lɛ koni etsɔɔ lɛ mɔ ni Yesu ji. No sɛɛ lɛ, eku sɛɛ epɛi ŋmalɛi ni kɔɔ he lɛ amli ekoŋŋ. (Yohane 14:28; 17:21; 1 Korintobii 8:5, 6) Oookɛɛ tamɔ nɔ ni akɛɛ loototoi ejɛ ehiŋmɛii anɔ eshwie shi lɛ, ebafee faŋŋ kɛha lɛ akɛ Yehowa—ŋwɛi kɛ shikpɔŋ Bɔlɔ kɛ Yesu Kristo Tsɛ lɛ—ji anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ.—Yesaia 42:8; Yeremia 10:10-12.

Amanehulu—Mɛni Hewɔ?

Nuu ni atsɛɔ lɛ Hiob kɛ amanehulu ni mli wa waa kpe. Ebii lɛ fɛɛ gboi yɛ ahum ko ni tswa lɛ mli, ni ebatsɔ ohiafo. Ena amanehulu hu yɛ hela ko ni waa mɔ he waa mli, ni eto etsui shi yɛ nɔnyɛɛ ni jɛ nanemɛi osatofoi aŋɔɔ lɛ mli. Beni shihilɛ nɛɛ fɛɛ yaa nɔ lɛ, Hiob wie wiemɔi komɛi ni esusuuu he jogbaŋŋ. (Hiob 6:3) Shi Nyɔŋmɔ susu shihilɛi ni eba lɛ he. (Hiob 35:15) Ele nɔ ni yɔɔ Hiob tsui mli, ni ekɛ ŋaawoo ni he hiaa Hiob lɛ ha lɛ. Efeɔ nakai nɔŋŋ ehaa mɛi ŋmɛnɛ hu.

Castro ni yɔɔ Mozambique lɛ eye afii nyɔŋma pɛ beni enyɛ gbo. Ehao waa. Ebi akɛ: “Mɛni hewɔ esa akɛ egbo ni eshi wɔ.” Eyɛ mli akɛ fɔlɔi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei tsɔse lɛ moŋ, shi amrɔ nɛɛ eyiŋ efutu lɛ. Mɛni baanyɛ ashɛje emii ni ejwɛŋmɔ akã lɛ shi ni etsui anyɔ emli? Ená miishɛjemɔ kɛjɛ Chichewa Biblia bibioo ko ni ekane ní ekɛ enyɛmimɛi hii onukpai lɛ susu he lɛ mli.

Fiofio lɛ, Castro banu shishi akɛ enyɛ gbo ni jeee yɛ jalɛ sane ni Nyɔŋmɔ yeee hewɔ, shi moŋ yɛ emuu ni ayeee ní ená akɛ gboshinii lɛ hewɔ. (Romabii 5:12; 6:23) Biblia shiwoo ni kɔɔ gbohiiashitee he lɛ shɛje emii waa, ejaakɛ no ha ená nɔmimaa akɛ ekɛ enyɛ baakpe ekoŋŋ. (Yohane 5:28, 29; Bɔfoi lɛ Asaji 24:15) Dɔlɛ sane ji akɛ, afii ejwɛ pɛ sɛɛ lɛ, etsɛ gbo. Shi yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ, Castro nyɛ edamɔ gbele lɛ naa jogbaŋŋ. Ŋmɛnɛ, esumɔɔ Yehowa ni ejɛɔ anɔkwayeli mli ekɛ ewala tsuɔ nii yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli. Mɛi fɛɛ ni le lɛ lɛ yeɔ miishɛɛ ni ená lɛ he odase.

Mɛi babaoo ni amɛsuɔlɔi eje mli lɛ náa miishɛjemɔ kɛjɛɔ Biblia mli anɔkwalei ni shɛje Castro mii lɛ nɔŋŋ mli. Mɛi komɛi ni kɛ shihilɛ ni mli wa waa ekpe yɛ mɛi fɔji anifeemɔi ahewɔ lɛ biɔ taakɛ Hiob bi lɛ akɛ: “Mɛɛ hewɔ mɛi fɔji ayi náa wala?” (Hiob 21:7) Kɛji mɛi fee toiboo diɛŋtsɛ amɛha hetoo ni Nyɔŋmɔ kɛhaa kɛtsɔ nɔ ni ekɛɔ yɛ e-Wiemɔ lɛ mli lɛ nɔ lɛ, amɛbaleɔ akɛ gbɛ ni Nyɔŋmɔ tsɔɔ nɔ etsuɔ saji ahe nii lɛ ahe yɛ sɛɛnamɔ kɛha amɛ.—2 Petro 3:9.

Barbara, ní atsɔse lɛ yɛ United States lɛ diɛŋtsɛ enaaa bɔ ni tawuu yɔɔ gbeyei ha. Shi eda yɛ be ko ni maji srɔtoi kɛ amɛhe woɔ tawuu mli lɛ mli. Anuɔ tawuu mli yiwalɛ nifeemɔi ahe amaniɛbɔɔ he daa. Beni ekaseɔ nii yɛ skul lɛ, enaa kpɛ ehe yɛ bɔ ni yinɔsane mli saji ba mli ha yɛ gbɛ̀i ni etamɔ nɔ ni anyɛŋ ale lɛ nɔ. Mɛni kɛ enɛ ba? Ani Nyɔŋmɔ susu nɔ ni yaa nɔ lɛ he? Eheɔ eyeɔ akɛ Nyɔŋmɔ yɛ, shi ehiɛ jwɛŋmɔ enyɔnyɔɔnyɔ yɛ ehe.

Shi kɛlɛ, fiofio lɛ susumɔi ni Barbara hiɛ yɛ shihilɛ he lɛ tsake yɛ Yehowa Odasefoi ni ekɛbɔɔ lɛ hewɔ. Ebo amɛ toi ni ekɛ amɛ kase Biblia lɛ. Eyaa kpeei yɛ Maŋtsɛyeli Asa ko nɔ. Etee amɛkpeei wuji lɛ ateŋ ekome po. Kɛfata he lɛ, eyɔse akɛ kɛ́ ebi saji lɛ, susumɔi ni enine shɛɔ nɔ kɛjɛɔ Odasefoi srɔtoi adɛŋ lɛ tsakeee. Yɛ no najiaŋ lɛ, Odasefoi lɛ wieɔ kɛ gbeekpamɔ ejaakɛ amɛsusumɔ lɛ damɔ Biblia lɛ nɔ.

Odasefoi lɛ tsɔɔ Biblia mli odaseyeli ni tsɔɔ akɛ je lɛ yɛ Satan Abonsam ni ji enɔyelɔ lɛ hewalɛ shishi, ni ákɛ ejieɔ emumɔ lɛ kpo. (Yohane 14:30; 2 Korintobii 4:4; Efesobii 2:1-3; 1 Yohane 5:19) Amɛtsɔɔ mli akɛ agba saji ni ha Barbara naa kpɛ ehe lɛ ahe saji afɔ̃ shi yɛ Biblia lɛ mli. (Daniel, yitsei 2, 7, kɛ 8) Nyɔŋmɔ gba amɛhe saji efɔ̃ shi ejaakɛ eyɛ nyɛmɔ ni ekɛaale wɔsɛɛ be kɛ́ eesumɔ akɛ efee nakai. Nyɔŋmɔ ha saji nɛɛ ekomɛi ba mli. Eŋmɛ ekrokomɛi agbɛ kɛkɛ koni amɛba. Odasefoi lɛ ha Barbara le akɛ Biblia lɛ gba nibii kpakpai kɛ nibii gbohii yɛ wɔgbii nɛɛ amli lɛ ahe sane hu efɔ̃ shi, ni etsɔɔ shishi. (Mateo 24:3-14) Amɛtsɔɔ lɛ Biblia mli shiwoi ni kɔɔ jeŋ hee ko ni jalɛ baahi mli lɛ he, nɔ̃ mli ni amanehului baafee tsutsu nii ni eho etee lɛ.—2 Petro 3:13; Kpojiemɔ 21:3, 4.

Fiofio lɛ, Barbara je shishi ebɔi shishinumɔ akɛ yɛ be mli ni amanehulu ni baa adesai anɔ lɛ jɛɛɛ Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ, etsĩii amanehulu naa kɛtsɔ adesai anɔ ni enyɛɔ koni amɛbo emlai lɛ atoi lɛ nɔ, kɛji amɛhala akɛ amɛaafee nɔ kroko lɛ. (5 Mose 30:19, 20) Nyɔŋmɔ eto gbɛjianɔ ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔhi shi kɛya naanɔ yɛ miishɛɛ mli, shi ekɛ hegbɛ lɛ eha wɔ amrɔ nɛɛ koni wɔtsɔɔ kɛji wɔbaahi shi yɛ ejalɛ gbɛ̀i lɛ kɛ gbeekpamɔ naa. (Kpojiemɔ 14:6, 7) Barbara tswa efai shi akɛ ebaakase Nyɔŋmɔ taomɔ nii lɛ ni ehi shi yɛ naa. Ena suɔmɔ hu ní Yesu wie he akɛ no baakadi ekaselɔi lɛ yɛ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ.—Yohane 13:34, 35.

Bo hu obaanyɛ oná gbɛjianɔtoi ni ye ebua lɛ lɛ he sɛɛ.

Shihilɛ ni Shishinumɔ Yɔɔ He

Ekolɛ mɛi ni etamɔ nɔ ni nibii miiya nɔ jogbaŋŋ kɛmiiha amɛ yɛ shihilɛ mli lɛ po baatao hetooi amɛha saji ni amɛnuuu shishi lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Matthew ni ji oblanyo fioo ko ni yɔɔ Britain lɛ nuɔ shwelɛ ni mli wa he be fɛɛ be koni ele anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ kɛ yiŋtoo ni yɔɔ shihilɛ sɛɛ. Matthew tsɛ gbo beni eye afii 17. No sɛɛ lɛ, Matthew nine shɛ lala he univɛsiti yijiemɔ wolo nɔ. Kɛkɛ ni ehiɛ ba ehe nɔ jogbaŋŋ yɛ sɛɛnamɔ ni bɛ heloonaa ninámɔ sɛɛdii shihilɛ ni ekɛ ehe ewo mli lɛ hewɔ. Efã gbɛ ni eyahi London, ni beni eyɔɔ jɛmɛ lɛ, ekɛ ehe wo tsofai fɔji kɛ nitsumɔ, gbɛkɛnaashi hiɛtserɛjiemɔhei, ŋulamiiaŋkwɛmɔ, mumɔi atsɛmɔ, kɛ Zen Buddha jamɔ kɛ jeŋ nileei krokomɛi amli—fɛɛ ni ekɛmiitao shihilɛ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli. Ekɛ nijiaŋwujee bolɔ etsɛ́ Nyɔŋmɔ koni eye ebua lɛ ni ena anɔkwale lɛ.

Gbii enyɔ sɛɛ lɛ, Matthew kɛ enaanyo ko kpe, ni egba lɛ jaramɔ shihilɛ mli ni eyɔɔ lɛ he sane. Nɛkɛ nuu nɛɛ kɛ Yehowa Odasefoi ekase nii. Beni atsɔɔ Matthew nɔ ni aŋma yɛ 2 Timoteo 3:1-5 lɛ, enaa kpɛ ehe yɛ bɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ jeŋ ni ebɔle wɔhe lɛ mli pɛpɛɛpɛ ehaa lɛ he. Beni ekane Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ, eta etsui mli. (Mateo, yitso 5-7) Akɛni ekane saji komɛi ni wieɔ eshiɔ Yehowa Odasefoi hewɔ lɛ, eshashao shi yɛ shishijee mli, shi naagbee lɛ ekpɛ eyiŋ akɛ ebaaya kpee yɛ Maŋtsɛyeli Asa ko ni bɛŋkɛ lɛ mli.

Matthew ná nɔ ni enu lɛ he miishɛɛ, ni eha asafoŋ onukpai lɛ ateŋ mɔ kome kɛ lɛ bɔi Biblia lɛ kasemɔ. Etsɛɛɛ ni eyɔse akɛ nɔ ni ekaseɔ lɛ ji nɔ ni etaoɔ lɛ, ni no ji hetoo kɛha eklɛŋklɛŋ sɔlemɔ ni esɔle eha Nyɔŋmɔ lɛ. Enine shɛ sɛɛnamɔi babaoo nɔ beni ekwa nifeemɔi ni esaaa Yehowa hiɛ lɛ. Yɛ be mli ni ená gbeyeishemɔ kpakpa eha Nyɔŋmɔ lɛ, etsirɛ lɛ koni ehi shi yɛ Nyɔŋmɔ mlai lɛ kɛ gbeekpamɔ naa. Matthew kase akɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ lɛ hiɛ shishinumɔ diɛŋtsɛ.—Jajelɔ 12:13.

Atsɔko hiɛ atoko he gbɛjianɔ akɛ Matthew kɛ mɛi krokomɛi ni atsĩ amɛ tã yɛ sane nɛɛ mli lɛ baaná shihilɛ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli. Ni kɛlɛ, amɛkase akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ yɛ yiŋtoo ni suɔmɔ yɔɔ mli kɛha mɛi fɛɛ ni kɛ miishɛɛ halaa akɛ amɛbaabo emlai atoi lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 10:34, 35) Nɔ ni fata nakai yiŋtoo lɛ he ji naanɔ wala yɛ jeŋ ko ni ta bɛ mli lɛ mli, jeŋ ko ni eye ehe kɛjɛ hela kɛ hɔmɔ he—ni eye ehe kɛjɛ gbele tete po mli. (Yesaia 2:4; 25:6-8; 33:24; Yohane 3:16) Ani enɛ ji nɔ ni otaoɔ? Kɛ nakai ni lɛ, obaanyɛ ni okase babaoo yɛ nɔ̃ titri ni haa anáa shihilɛ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli lɛ he kɛtsɔ kpeei ni damɔ Biblia lɛ nɔ ni oooya yɛ Yehowa Odasefoi a-Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ lɛ nɔ. Akɛ miishɛɛ miifɔ̃ bo nine koni ofee nakai.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Okɛ ekãa asɔle oha Nyɔŋmɔ, ni okɛ egbɛi atsu nii

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Okɛ mɛi ni tsɔɔ Biblia mli saji diɛŋtsɛ lɛ akase Biblia lɛ

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 7]

Yaa kpeei yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 4 lɛ Jɛ]

Shisharalɔ: Chad Ehlers/Index Stock Photography